1-10-4185/8 · 1-10-4185/8 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 1-10-4185

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 06. august 2010.a. Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-4185 Kriminaalasi Kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Raiko Ojaste kohta Menetlusosalised ja nende esindajad Süüdimõistetu: Raiko Ojaste( isikukood 39004292774, elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Taotlus Rahalise kohustuse kergendamine Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

Käsitades KarS § 75 lg.3, KrMS § 427 lg.1, lg.2, maakohus M ä ä r a s:

Kergendada Tartu Maakohtu 05.04.2010a. otsusega kriminaalasjas nr. 1-10-4185 Raiko Ojastele KarS § 75 lg.2 p.1 alusel määratud kohustust ja

Kohustada Raiko Ojastet hüvitama kuriteoga tekitatud kahju, tasudes igakuiselt alates augustist 2010a iga kuu 25.kuupäevaks 100 krooni kannatanule(xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) tekitatud kahju katteks.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule Jõgeva kohtumajja 10 päeva jooksul arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK 28.07.2010a esitas Raiko Ojastele määratud kriminaalhooldaja Pille Maasen kohtule erakorralise ettekande, milles palub vähendada R.Ojastele kohtuotsusega väljamõistetud

2 igakuist kahjuhüvitamise summat seoses kindla sissetuleku puudumisega ja ÜKT tundide tegemisega. Kriminaalhooldaja on kohtunud ka kannatanuga, kes on nõus igakuise summa vähendamisega, kui R.Ojaste ikkagi asub kohustust täitma. Kriminaalhooldaja esitas kohtule ka ülevaate R.Ojaste kriminaalhoolduse kulgemisest. R.Ojaste on täitnud talle pandud kontrollnõudeid kohusetundlikult. 27.07.2010a seisuga on R.Ojastel 480-st ÜKT tunnist tehtud 277 tundi. Probleemid kahjutasu hüvitamisega on seoses raha puudusega. Alates 26.07.2010a kuni 01.09.2010a töötab ta ajutise töölepinguga. Ka tema ema on lubanud teda väikese elatisrahaga aidata. Kriminaalhooldaja hinnangul ei ole R.Ojaste kuritahtlikult kahju hüvitamisest kõrvale hoidnud. Kriminaalhooldaja teeb ettepaneku KarS § 75 lg.3 alusel kergendada R.Ojastele määratud lisakohustust, vähendades kahjutasu hüvitamise igakuist summat 100 kroonini. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on R.Ojaste näidanud huvi töötamise vastu ega ole kuritahtlikult kahju hüvitamisest kõrvale hoidnud.

Kohtu seisukohad Kohus erakorralise ettekande läbivaatamisel võtab aluseks KarS § 74 lg.4, mis sätestab: kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KarS § 74 lg.3 sätestab: kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule.

Raiko Ojaste on süüdi mõistetud 05.04.2010a Jõgeva kohtumaja otsusega KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ja karistatud 5 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel on karistust suurendatud 28.10.2008a Tartu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa: 3 kuud vangistust, võrra. Liitkaristus kahe kohtuotsuse järgi on 8 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel on vangistus asendatud 480 tunni ÜKT-ga, mille tegemise tähtaeg on üks aasta. Selle aja jooksul on R.Ojaste kohustatud täitma KarS § 69 lg 4 alusel KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid, sealhulgas heastama xxxxxxxxxxxxxxxkuriteoga tekitatud kahju 5520 krooni, tasudes igakuiselt vähemalt 460 krooni.

Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et R.Ojaste on täitnud talle pandud kontrollnõudeid kohusetundlikult. Kannatanutele kahju hüvitamine ei ole toimunud vastavalt kohtuotsusega määratud kohustusele. See tähendab, et on olemas formaalne alus KarS § 74 lg.4 järgi kriminaalhooldaja erakorralise ettekande esitamiseks ja näiteks karistuse täitmisele pööramise taotlemiseks. Kohus leiab, et kriminaalhooldaja on kindlakstehtud olukorras põhjendatult taotlenud R.Ojaste kohustuste kergendamist. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et R.Ojaste on huvitatud töötamisest ega ole kuritahtlikult kahju hüvitamisest kõrvale hoidnud. Maikuus oli ta hõivatud õppevõlgnevuste likvideerimisega Põltsamaa Ametikoolis ja ÜKT tegemiseks ei olnud aega. Raskusi on olnud ÜKT sooritamise koha leidmisega, kuna R.Ojastel puudub kindel elukoht. Õppetöö perioodil elab ta Põltsamaa Ametikooli õpilaskodus, koolist vabal ajal tüdruksõbra juures. R.Ojaste on teinud ÜKT-d ja käib koolis, tal puudub kindel sissetulek, tegemist ei ole seega süstemaatilise kõrvalehoidjaga, vaid isikuga, kes vastutustundlikult suhtub oma kohustuste täitmisse. Ta on huvitatud kannatanule kahju hüvitamisest. Need asjaolud näitavad, et R.Ojastel on subjektiivne soov oma kohustust täita. Olukorras, kus isikul puudub äraelamist

3 võimaldav sissetulek, kuid on olemas reaalsed võimalused oma kohustuse täitmiseks edaspidi, ei ole õiglane nõuda kohustuse täitmist, mille täitmiseks objektiivsed võimalused puuduvad. Kõike seda arvestades leiab kohus, et R.Ojastele määratud igakuist hüvitamiskohustust tuleb vähendada piiresse, mille täitmine võiks talle eelduslikult võimalik olla. Kohtu veendumus on, et R.Ojaste hüvitamiskohustuse vähendamine on otstarbekas ka kannatanu seisukohalt, kuna hüvitamiskohustuse jätmine senisesse suurusse võiks kaasa tuua karistuse (vangistuse) täitmisele pööramise, mis lõpetaks kahju katteks maksete tegemise võimaluse üldse. R.Ojaste maksekohustuse kergendamine on põhjendatud ka KarS § 56 lg.1 alustel-tema karistuslik mõjutamine on võimalik ka kergendatud kohustuse abil ja isikule kohustuse panemine, mille täitmiseks pole reaalseid väljavaateid, devalveerib karistuse preventiivset mõju. Asjaolude muutumisel on kriminaalhooldajal võimalus teha ettepanek hüvitamiskohustuse suurendamiseks.

Kohtunik Ü.Raag