2-21-106789/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S TAGASELJAOTSUS

Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Helina Luksepp Otsuse tegemise aeg ja koht

03. august 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-106789 Tsiviilasi Aktsaiselts PlusPlus Capital hagi M. M. vastu 309,51 euro nõudes Tsiviilasja hind 309,51 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn 10115), Hageja lepinguline esindaja: Marjana Šestel (e-post marjana.sestel@plusplus.ee); Kostja: M. M. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx, xxxxx, e-post xxx). Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja M. M. suhtes, kuna kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud. 2. Mõista kostjalt M. M.lt (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks välja poolte vahel 12.08.2019 sõlmitud kompromisslepingu/võlatunnistuse nr xxxxxxxxx alusel põhivõlgnevus 174,70 eurot, enne 12.08.2019 sissenõutavaks muutunud viivised 17,04, viivised põhinõudelt 54,51 eurot (perioodi 26.11.2019-28.04.2021 eest) ja sissenõudmiskulu 25 eurot. 3. Mõista kostjalt M. M.lt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis määras 0,06% päevas alates 29.04.2021 põhivõlasummast 174,40 eurot kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui 119,89 eurot. 4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1. Jätta menetluskulud kostja kanda.

4.2. Mõista kostjalt M. M.lt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulu hüvitamiseks 195 eurot (s.o riigilõiv 75 eurot ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu 120 eurot koos käibemaksuga). 4.3. Kohustada kostjat tasuma menetluskulu hüvitiselt (195 eurolt) hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. 5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Kohtuotsuse selgitused TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 10.03.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult M. M.lt (kostja) 275,81 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 15.03.2021 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 15.03.2021 aadressil xxx. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses

2. Hageja esitas 12.04.2021 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, mille kohus võttis 18.05.2021 määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

3. Nõude aluseks on poolte vahel 12.08.2019 sõlmitud kompromissileping/võlatunnistus nr xxxxxxxxx (aluseks 15.11.2017 väikelaenuleping nr xxxxxx). Kuna kostja ei täitnud laenulepinguga võetud kohustusi, siis muutus leping alates 26.11.2019 tervikuna sissenõutavaks (kompromissileping/võlatunnistus p 3.1). Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust 174,70 eurot, enne 12.08.2019 sissenõutavaks muutunud viivist 17,04 eurot, viivist 54,51 eurot (perioodi 26.11.2019-28.04.2021 eest), edasiulatuvat viivist ja võla sissenõudmiskulu 25 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka menetluskulude (riigilõivu 75 eurot ja õigusabikulude 420 eurot) hüvitamist ning menetluskuludelt viivist.

4. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte e-posti xxx teel 17.06.2021 (kostja on samalt e-posti aadressilt esitanud vastuväite maksekäsu kiirmenetluses). TsMS § 314¹ lg 3 p 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras võib kohus menetlusdokumente kätte toimetada nende saatmisega ka hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses kohtule teadaolevat menetlusosalise aadressi või muu sidevahendi andmeid kasutades. Kohus loeb dokumendi kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel saatmisest (TsMS § 314¹ lg 1). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (25.06.2021) ega käesoleva ajani hagile vastanud.

5. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulud

6. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

7. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 138 lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.

8. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 03.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga, kuna hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sundkäibemaksuna maha arvestada. Seega arvestab kohus hagejale hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summa koos käibemaksuga.

9. Hageja lepingulise esindaja tasu on esitatud 3,5 töötunni eest, kokku 420 eurot (koos käibemaksuga), s.o 100 eurot/h. Kohtu hinnangul oli praegusel juhul tsiviilasi õiguslikult lihtne ja väikse mahuga, tegemist on standardse hagiavaldusega, hageja on esitanud selliseid korduvalt. Kohtu hinnangul on põhjendatud lepingulise esindaja kulu 120 eurot (koos käibemaksuga).

10. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 195 eurot (75 eurot riigilõiv ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 120 eurot koos käibemaksuga). TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja ka viivise menetluskuludelt.

11. TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kohtu täiendavad selgitused

12. Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.

13. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik