3-21-1765/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

03.08.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1765

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja Margo Peters

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –

X

Asja läbivaatamine

02.08.2021

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirvalveameti taotlus ning anda luba X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 03.10.2021 (kaasa arvatud).

2. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 02.08.2021 taotluse loa saamiseks X

kinnipidamiseks

ja

kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks

kuni

kaheks

kuuks

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 alusel, kuna isiku osas esineb

VSS § 15 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VSS § 15 lg 2 p-des 1 ja 3 sätestatud alused.

1) PPA pidas 01.08.2021 kell 13:32 Nigeeria Liitvabariigi kodaniku X (sündinud xx xx xxxx,

Nigeeria Liitvabariigi kodaniku pass xxxxxxx, kehtiv 29.06.2020-28.06.2025) kuni 48-tunniks

kinni. Isikut kontrolliti 01.08.2021 Riia-Tallinn Ecolines liinibussis ning selgus, et ta viibib

Eestis ja Schengeni territooriumil seadusliku aluseta. Seejärel paigutati ta Pärnu politseimaja

arestikambrisse.

2) Isik omas Itaalia Vabariigi ID-kaarti nr xxxxxxx kehtivusega 10.03.2016-20.09.2026, mis

tunnistati isiku sõnade kohaselt kehtetuks 2019. a-l ja võeti temalt ära. Isikul olemas ID-kaardist

koopia.

3-21-1765

2(5)

3) Isik väitis, et lahkus Nigeeria Liitvabariigist 24.03.2014. Seejärel reisis ta Nigeeriast läbi

Nigeri Liibüasse, kus ta viibis ja töötas umbes 1 aasta ja 3 kuud. Itaaliasse suundus ta

07.06.2015, ületades Vahemere paadi ja laevaga. Ta jõudis 07.06.2015 Itaalia Vabariiki, kus

taotles varjupaika, ent sai keelduva otsuse. Itaalias viibis kuni 13.12.2020. Pärast seda reisis

2020. a detsembris Soome Vabariiki, läbides Šveitsi, Saksamaa, Taani, Rootsi. Isik soovis

minna abikaasa juurde, kellega ta ei ole ametlikult abielus, kuid enda sõnul on abielus kohalike

traditsioonide põhjal. Soome saabus ta 22.12.2020 ja viibis seal kolm kuud. Soomes taotles isik

varjupaika, ent Dublini menetluse raames saadeti ta Soomest tagasi Itaaliasse, kes on vastutav

riik varjupaiga menetluses. Isiku enda mäletamist mööda saabus ta tagasi Itaaliasse 24.03.2021,

mida kinnitas e-kirjaga PPA-le Soome piirivalve sideohvitser. Itaaliasse jõudes andsid isiku

sõnul ametnikud talle Itaaliast lahkumiseks aega 7 päeva, mille jooksul ta ei lahkunud, vaid

peitis end ametnike eest, sest ei soovinud naasta koduriiki Nigeeriasse. Isik tegi juhutöid, et

saada raha reisimiseks Soome oma naise juurde, kellega planeerib abielluda. Itaaliast lahkus

isik 29.07.2021, reisides marsruudil Austria, Tšehhi, Poola, Leedu, Läti, Eesti.

4) Itaalia Vabariik on kehtestanud X Schengeni sissesõidukeelu ID numbriga

0008.02UDPQ50ELKZJYW00000001.01 ajavahemikuks 30.07.2021-30.07.2024. Samuti on

isikule määratud sissesõidukeeld Soome Vabariiki ajavahemikuks 24.03.2021-23.03.2023.

5) Isiku sõnul on talle Itaalia Vabariigi poolt koostatud mitmel korral lahkumisettekirjutused,

millest esimese ta vaidlustas. Teine ettekirjutus koostati talle 10.12.2020 ning seejärel

24.03.2021, kui ta Soome Vabariigist tagasi Itaaliasse saadeti. Isik tabati Itaalias 29.07.2021,

misjärel talle koostati 30.07.2021 lahkumisettekirjutus ja määrati sissesõidukeeld Schengenisse

viieks aastaks. Välismaalane ei ole seda ettekirjutust käesoleva ajani täitnud, vaid üritas lahkuda

Soome Vabariiki, kuhu tal on samuti kehtiv sissesõidukeeld, millest ta on ka teadlik.

6) PPA koostas X 02.08.2021 ettekirjutuse nr 1052245174 Eesti Vabariigist lahkumiseks

koheselt, kuid mitte hiljem kui 02.08.2021, koos selgitusega, et ettekirjutus kuulub

sundtäitmisele alates 02.08.2021. Samuti kohaldati X suhtes sissesõidukeeldu Schengeni alale

viieks aastaks. PPA selgitas isikule, et tal puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus ning ta oleks

pidanud lahkuma talle Itaalias koostatud lahkumisettekirjutusega pandud aja jooksul.

7) Lähtudes eeltoodust on PPA-l alust arvata, et isik ei soovi vabatahtlikult Schengenist

lahkuda ning esineb põgenemise oht (VSS § 15 lg 2 p 1), kuna tema väidetav abikaasa elab

Soome Vabariigis ja isik on ise ka kinnitanud, et ei soovi Schengenist lahkuda. Isik ei ole senini

midagi teinud oma lahkumise korraldamiseks Schengenist, vaid on pigem jätkanud seadusliku

aluseta Schengenis viibimist ja töötamist ning sellega rikkunud avalikku korda ning aidanud

kaasa varimajanduse tekkele Schengenis. Välismaalane ei ole senini täitnud talle Itaalia poolt

määratud lahkumisettekirjutust, vaid proovis reisida Soome Vabariiki (VSS § 68 p 8). PPA

hinnangul on tõendatud, et isik ei ole teadlikult ja tahtlikult õigeaegselt täitnud talle pandud

lahkumiskohustust. Samuti ei ole vaidlust selles, et isikul puudub Eesti Vabariigis seaduslik

viibimisalus. Isiku väitel ei teadnud ta varem, et tal on sissesõidukeeld Schengenisse, vaid ainult

Itaaliasse. Samuti on isik teadlik, et tal on sissesõidukeeld Soome Vabariiki, kuid sellegipoolest

üritas isik sinna reisida. Isikul on olnud võimalik õigeaegselt lahkuda, kuid ta ei ole seda

käesoleva ajani teinud, vaid hoopis jätkas seaduse rikkumist. Lisaks sätestab VSS § 68 p 6, et

välismaalase põgenemisoht esineb, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada

andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumistest, et ta ei soovi

lahkumiskohustust täita. PPA hinnangul on isik oma senise käitumisega andnud aluse arvata,

et ta ei soovi talle pandud lahkumiskohustust täita. Seda seisukohta kinnitavad ka isiku

selgitused kinnipidamisel ja 09.03.2021, mil ta väitis, et ta sooviks oli minna Soome Vabariiki

ja jääda sinna ning mitte lahkuda Schengenist. Esineb põhjendatud kahtlus, et vabaduses

viibides ei pruugi isik iseseisvalt täita talle pandud lahkumiskohustust. Isikule on varasemalt

3-21-1765

3(5)

Itaalia poolt mitmel korral antud võimalus oma lahkumine korraldada, kuid isik ei ole seda

senini teinud.

8) Lisaks eeltoodule esineb isiku suhtes VSS § 15 lg 2 p-s 3 sätestatud kinnipidamise alus.

Isikul on olemas reisidokumendid, kuid tema väljasaatmist ei ole võimalik korraldada 48-

tunniga. PPA peab väljasaatmise korraldamiseks hankima transiidi load ka teistest riikidest ning

sõltuvalt riigist, millest läbilend on planeeritud, on tavapärase praktika kohaselt transiidiriigil

aega transiiditaotlusele vastamiseks 5 kalendripäeva. Samuti raskendavad väljasaatmise

korraldamist lennupiirangud ning võimalike lahenduste leidmine võib võtta aega rohkem kui

48 tundi. Kuigi lennupiirangud võivad raskendada väljasaatmist ei ole isiku väljasaatmine

perspektiivitu. VSS § 17 lg 1 kohaselt saadetakse väljasaadetav riiki, kust ta saabus Eestisse,

välismaalase kodakondsusriiki, asukohariiki või kolmanda riigi nõusolekul kolmandasse riiki,

kui Euroopa Liidu õigusakt või välisleping ei sätesta teisiti ning valikuvõimaluse korral

lähtutakse väljasaadetava põhjendatud eelistustest, kui see ei takista oluliselt väljasaatmise

täideviimist. Kuna isik saabus Itaaliast, siis peab Eesti täpsustama menetluse käigus, kas isik

on tagasivõtulepingu subjekt või rakendub tema suhtes Dublini menetlus, kuna isiku sõnul on

ta Itaalias esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse, millele saanud eitava vastuse.

9) Isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada VSS §-s 10 sätestatud leebemaid järelevalve-

meetmeid, kuivõrd need ei ole piisavad tagamaks isiku kättesaadavus väljasaatmise lõpule

viimiseks. Isiku puhul esineb põgenemisoht. Kuna sisepiiridel kontrolli ei toimu, siis on isikul

võimalik ka põgeneda naaberriikidesse. Seega on kõige tõhusam meede lahkumiskohustuse

täitmise tagamiseks isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni tema

väljasaatmiseni. PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamine vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Samuti ei ole kinnipidamis-

keskusesse paigutamine ebaproportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes.

2. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde.

3. X selgitas kohtule, et ta ei vaidle vastu PPA taotlusele. Samas selgitas isik, et Itaalia

ametivõimude poolt tehtud lahkumisettekirjutusega ei jõudnud ta põhjalikult tutvuda, talle ei

selgitatud seda ning alles Eestis sai ta aru, et ta peab Schengeni alalt lahkuma. Isik sai algselt

aru, et ta peab ainult Itaaliast lahkuma. Samuti väitis isik, et ta soovib jääda Eestisse.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. VSS § 2 lg 1 sätestab, et Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus.

Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta.

VSS § 15 lg 1 kohaselt võib välismaalast kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud

alusel, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinni-

pidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab

arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

VSS § 15 lg 2 p-de 1 ja 3 kohaselt võib välismaalast kinni pidada, kui samas seaduses sätestatud

järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning

eelkõige juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1) või välismaalasel puuduvad

tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või

transiidiriigist viibib (p 3).

VSS § 23 lg 1 sätestab, et kui väljasaadetavat on vaja sama seaduse § 15 lg-s 2 sätestatud alusel

ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA

3-21-1765

4(5)

halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse

kuni 2 kuuks.

5. Kohus leiab, et PPA taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

tuleb rahuldada.

6. Xl on olemas isikut tõendav dokument (pass nr xxxxxxx, kehtiv kuni 28.06.2025). Samas

puudub isikul Eestis viibimiseks seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma

seadusliku aluseta (VSS § 2 lg 1). PPA tegi isikule koheselt sundtäidetava lahkumisettekirjutuse

ning kohaldas tema suhtes 5 aastast Schengeni sissesõidukeeldu, mis on kehtiv. Seega esineb

isikul väljasõidukohustus ning see on sundtäidetav. Sealjuures on usutav PPA seisukoht, et

isiku väljasaatmist kodakondsusjärgsesse riiki ei ole võimalik täide viia 48 tunni jooksul.

Samuti ei ole selle aja jooksul võimalik PPA-l täiendavalt uurida, kas isik tuleks

kodakondsusjärgse riigi asemel saata tagasi hoopis Itaaliasse.

7. Isik peab olema PPA-le kättesaadav kuni võimaliku väljasaatmise lõpuni. Kohtu hinnangul

on PPA põhjendatult leidnud, et isiku suhtes esineb põgenemisoht (VSS § 68 lg-d 6 ja 8, § 15

lg 2 p 1). PPA taotluses välja toodud asjaoludest tulenevalt saab põgenemise ohtu pidada

reaalseks, arvestades, et isik on Schengeni alal viibinud ilma seadusliku aluseta. Kohtule

esitatud asjaoludest ei nähtu, et ta oleks astunud reaalseid samme, et seadustada oma viibimine

Schengeni alal või lahkunud Schengeni alalt. Selle asemel on isik end peitnud Itaalia

ametivõimude eest ja teinud juhutöid, et mitte naasta oma kodakondsusjärgsesse riiki ning

reisida oma väidetava abikaasa juurde Soome Vabariiki. Sealjuures on ka Soome Vabariik

kehtestanud isiku suhtes sissesõidukeelu, ent hoolimata sellest üritas isik Soome Vabariiki

reisida. Lisaks on kohtu hinnangul kaheldav isiku selgitus selle kohta, et ta ei mõistnud Itaalia

ametivõimude poolt 30.07.2021 väljastatud lahkumisettekirjutuse sisu ning arvas, et peab

lahkuma üksnes Itaalia Vabariigist, mitte Schengeni alalt. Isik mõistab inglise keelt ning

kohtule esitatud Itaalia Vabariigi ettekirjutuse sisu on muu hulgas kajastatud ka inglise keeles.

Samuti on üldteada asjaolu, et teise riiki sisenemiseks peab olema seaduslik alus, ning see pidi

kohtu hinnangul olema arusaadav ka X.

Eeltoodust tulenevalt esineb kohtu hinnangul isiku suhtes oht, et ta võib tema suhtes leebemate

järelevalvemeetmete rakendamisel asuda väljasaatmisest kõrvale hoiduma ning lahkuda Eesti

Vabariigist mõnda teise riiki.

8. PPA tugineb kohtule esitatud taotluse põhjendustes ka VSS § 15 lg 2 p-le 3, mis näeb ette,

et välismaalast võib kinni pidada juhul, kui isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud

dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Kohus leiab, et

praegusel juhul ei saa pidada VSS § 15 lg 2 p-le 3 tuginemise eeldusi täidetuks, kuna isikul on

olemas kehtiv reisidokument (pass nr xxxxxxx, kehtiv kuni 28.06.2025).

9. Hoolimata VSS § 15 lg 2 p-s 3 sätestatud aluse mittetäidetusest saab muudest isikuga

seotud asjaoludest (sh asjaolust, et isikul ei ole Eestis elukohta ega sotsiaalseid sidemeid)

piisava kindlusega järeldada tema suhtes VSS §-s 10 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete

kohaldamise tõhusa rakendamise võimatust. Põgenemisohu tuvastamisel ei oleks leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus, sest võimalikku ebaseaduslikku piiriületust saab

takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr

3-3-1-48-14, p 17).

10. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse oleks

vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4).

3-21-1765

5(5)

11. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamine on vajalik ja proportsionaalne ning PPA taotlus tuleb rahuldada. Kohus annab

PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist,

kuid mitte kauemaks kui 03.10.2021 (kaasa arvatud).

12. Isik tuleb kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui kinnipidamise alus langeb ära,

kinnipidamise tähtaeg möödub ja seda ei ole pikendatud või väljasaatmine osutub

perspektiivituks (VSS § 24 lg 11). Samuti tuleb isik kinnipidamiskeskusest vabastada, kui

lahkumisettekirjutus tühistatakse või isikule antakse riigis viibimiseks seaduslik alus (VSS §

24 lg 3).

13. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud

isiku nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik