2-21-8436/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

2. august 2021.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-8436

Tsiviilasi

JAH

Arhitektid

OÜ

avaldus

pankroti

välja

kuulutamiseks

Menetlusosalised

Võlgnik: JAH Arhitektid OÜ (registrikood 12501279,

Raua 27, Tallinn), seaduslik esindaja H V (e-post xxxx)

Ajutine pankrotihaldur: Raivo Piirla (asukoht: Õigusbüroo

Edikte osaühing, Koidula 4/2 - 3 Tallinn 10150, telefon 50

14 261, e-post edikte@edikte.ee)

Menetlustoiming

Pankrotiavalduse lahendamine, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada JAH Arhitektid OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu.

2. Likvideerida

JAH Arhitektid OÜ

ja

kustutada ta Tartu Maakohtu

registriosakonna registrist.

3. JAH Arhitektid OÜ likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks

ajutisele pankrotihaldurile Raivo Piirlale.

4. Pärast JAH Arhitektid OÜ kustutamist äriregistrist vabastada Raivo Piirla

ajutise halduri kohustustest.

5. Määrata JAH Arhitektid OÜ dokumentide vastutavaks hoidjaks juhatuse liige H

V (isikukood xxxx).

6. Menetluskulud jätta JAH Arhitektid OÜ kanda.

7. Määrata JAH Arhitektid OÜ ajutise pankrotihalduri Raivo Piirla töötasuks 864

eurot (sh käibemaks), mis maksta välja Õigusbüroo Edikte OÜ (registrikood

10523526) arvelduskontole nr EE271010002051978001. Tasust:

7.1. 528 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, lisandub käibemaks

105,60 eurot) hüvitada riigi vahenditest ja maksta välja Riigi Tugiteenuste

Keskusel;

7.2. 230,40 eurot (sh käibemaks) mõista välja JAH Arhitektid OÜ-lt.

8. Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

Asjaolud

Harju Maakohus võttis 31.05.2021 menetlusse JAH Arhitektid OÜ avalduse pankroti

väljakuulutamiseks ning määras ajutiseks halduriks Raivo Piirla. Ajutine haldur esitas

21.06.2021 aruande, milles tegi ettepaneku tasuda deposiit 2000 eurot raugemise vältimiseks.

Kohus tegi 14.07.2021 määruse, milles andis tähtaja ettemaksu tasumiseks, et vältida

menetluse raugemist. Kohtu poolt määratud tähtajaks ettemaksu ei tasutud.

Ajutise halduri aruanne

21.06.2021 esitas Raivo Piirla kohtule ajutise pankrotihalduri aruande.

Aruande kohaselt on järelepärimiste teel saadud andmetel võlgnikul kohustusi vähemalt 8500

euro ulatuses ja vara puudub. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt

maksejõuetu ning puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks.

Võlgniku majandustegevus on käesolevaks hetkeks lõppenud. Ettevõttes on toimunud

tehingud, millel võib olla tagasivõitmise sisu. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse

põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku

vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Kuna võlgnikul ei ole vahendeid pankrotimenetluse

kulude katteks, siis on ajutine pankrotihaldur teinud ettepaneku tasuda ettemaksuna

pankrotimenetluse kulude katteks 2000 eurot. Kui nimetatud summat deposiidina ei tasuta,

siis on ajutise halduri hinnangul alus lõpetada pankrotimenetlus raugemisega.

Kohtumääruse põhjendused

Avaldaja ajutise halduri aruandele ega tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud.

Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja ajutise halduri arvamust, leiab, et

JAH Arhitektid OÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise

tõttu.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik

maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole

võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid,

mis ei ole muutunud sissenõutavaks. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgniku

kohustuste suuruseks on vähemalt 8500 eurot ja vara puudub. Tulenevalt eeltoodust leiab

kohus, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel

võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata

võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise

nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on

vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused pole

tuvastatavad.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2

sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude

katteks deposiidina kohtu määratud summa. Kohus tegi 14.07.2021 määrusega JAH

Arhitektid OÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda deposiidina

pankrotimenetluse kulude katteks 2000 eurot hiljemalt 26.07.2021. Teade nimetatud

ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Eelnimetatud summat pole

pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina tasutud.

Kohus leiab, et kuna JAH Arhitektid OÜ-l ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja

pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu

poolt määratud summat tasunud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada JAH Arhitektid OÜ

pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1

alusel.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku

dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse

kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise

isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule JAH Arhitektid OÜ juhatuse

liikmele H V (isikukood xxxx).

PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse

raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse

lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel

võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni.

PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning

ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4

kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude

jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada

oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete

täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel

arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi.

Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja

kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud

üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine

haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5

nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata.

Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja

tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis

vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga

ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva

seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja

hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine haldur on 21.06.2021 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate

ülesannete täitmiseks 8 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast

90 eurot (ilma käibemaksuta) ja palub määrata ajutise halduri töötasuks 864 eurot (sh

käibemaks). Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu on mõistlik, põhjendatud ning

kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri

aruandele ega tasu arvestusele vastu vaielnud.

Haldur on taotlenud hüvitada tasu riigi vahenditest summas 584 eurot (lisandub käibemaks).

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse §

171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus

ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende

hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste

hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu

deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa.

PankrS § 23 lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest

hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise

halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ kohaselt kui

tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna

järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud

tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses,

mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4).

Kuivõrd võlgniku pankrotivara väärtus ei ole piisav ajutise halduri tasu katmiseks ja deposiiti

ei ole tasutud, määrab kohus ajutise halduri tasu osaliselt hüvitada riigi vahenditest. Tasu

suurus 8 tunni ja 33 euro suuruse pooltunni tasu puhul moodustab 528 eurot, mis ei ületa riigi

vahenditest tasutavat piirmäära. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus ajutise halduri tasust 528

eurot, lisandub käibemaks 105,60 eurot, kokku 633,60 eurot hüvitada riigi vahendites.

Ülejäänud osas mõistab kohus tasu välja võlgnikult.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

kohtunik