2-18-17438/94 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

02.08.2021 a, Tallinn

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-18-17438

Tsiviilasi

Tallinn, E. Vilde tee 87 korteriühistu hagi XX, YY ja

WW vastu tekitatud kahju summas 1 000 eurot

hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

1000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Tallinn, E. Vilde 87 korteriühistu (registrikood

80177327, asukoht E. Vilde tee 87, Tallinn 12911, e-post

evilde87@gmail.com; xxx);

Hageja lepinguline esindaja: Sulev Mander (isikukood

xxxxxxxxxxx, Afford Õigusbüroo OÜ, e-post xxx);

Kostja I: XX (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-

post xxx);

Kostja II: YY (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx,

e-post xxx).

Asja läbivaatamine

08.02.2021 kohtuistungil, osalesid hageja lepinguline

esindaja ning kostja I XX ja kostja II YY

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi kostjate XX ja YY vastu rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud kulu kandnud poole enda kanda.

3. Otsus toimetada pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

2

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses

sätestatud

alustel

võib

menetlusosaline

taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-18-17438, mille sisuks on Tallinn, E. Vilde tee

87 korteriühistu (hageja või ka KÜ) hagi XX (kostja I) ja YY (kostja II) vastu kahju summas 1

000 eurot hüvitamise nõudes.

2. Harju Maakohus võttis 03.12.2018 määrusega hagi menetlusse ja andis kostjatele tähtaja hagi

osas seisukoha esitamiseks.

3. Kostja II esitas hagi osas 04.02.2019 oma seisukoha, milles leidis, et hagiavaldus tuleb täies

ulatuses rahuldamata jätta ja menetluskulud hageja kanda.

4. Esialgses hagiavalduses oli kostjaks ka WW, kes esitas 06.02.2019 taotluse riigi õigusabi

saamiseks. Kohus määras 29.05.2019 WWle esindaja riigi õigusabi korras.

5. Hageja esitas 12.02.2019 kohtule menetluskulude nimekirja ja taotluse tagaseljaotsuse

tegemiseks kostja I XX suhtes ning palus hagi rahuldada, kuivõrd kostja I polnud kohtu

määratud tähtajaks hagile vastanud. Kohus määras 14.03.2019 kostjale I tähtaja seisukoha

esitamiseks hageja menetluskuludele. Kostja I tähtaegselt seisukohta ei esitanud. Kohus tegi

03.07.2019 tagaseljaotsuse kostja I suhtes ja rahuldas hageja hagi kostja I suhtes, mõistes

kostjalt I hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 1000 eurot ning menetluskulud summas

1155 eurot.

6. WW oma 16.07.2019 vastuses hagi ei tunnistanud ning palus jätta menetluskulud hageja

kanda. Samuti teatas WW, et on valmis pidama hagejaga kompromissläbirääkimisi.

7. Kostja I esitas 21.08.2019 kaja kohtu 03.07.2019 tagaseljaotsuse peale, paludes taastada

menetlus. Samuti esitas kostja I hagi tagamise taotluse ning vastuse hagi osas, leides, et hagi

tuleb täies ulatuses rahuldamata jätta. Kohus küsis 21.08.2019 hageja seisukohta kaja osas.

Hageja esitas 02.09.2019 täiendava menetluskulude nimekirja ja oma seisukoha kostja I kaja

suhtes ning leidis, et kaja tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud kostja I kanda.

8. Kohus jättis 22.08.2019 määrusega kostja I avalduse kaja tagamiseks rahuldamata. Kohus

jättis 18.09.2019 määrusega ka kostja I teistkordse avalduse kaja tagamiseks rahuldamata.

Kohus rahuldas 11.02.2020 määrusega kostja I avalduse menetluse taastamiseks ning taastas

menetluse kostja I osas.

9. Kostja I teatas 09.03.2020 kirjas, et kostja I ja WW on valmis sõlmima hagejaga kompromissi

kohtu abil.

10. Hageja ja WW esitasid 17.03.2020 Harju Maakohtule kompromissi, milles palusid

kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada ilma kohtuistungit pidamata. Kohus kinnitas

03.04.2021 määrusega kompromissi ja lõpetas menetluse WW osas.

3

11. Kostja I tegi 17.03.2020 kompromissi sõlmimise ettepaneku. Hageja teatas 17.03.2020

kirjas, et kompromiss oli võimalik sõlmida üksnes WWga, kostja II loobus kompromissist ning

kostjaga I ei ole võimalik kompromissi sõlmida.

12. Hageja esitas 23.03.2020 oma seisukoha kostja I ja kostja II hagivastustele ning leidis, et

hagi tuleb kostjate suhtes rahuldada ning menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda,

kuivõrd kostjate vastused on põhjendamatud ja tõendamata.

13. 08.02.2021 toimus tsiviilasjas kohtuistung, milles osalesid hageja lepinguline esindaja ning

kostja I ja kostja II.

14. Hageja esitas oma lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirja 08.03.2021. Kostja I

esitas 15.03.2021 vastuväited hageja menetluskuludele.

15. Kostja I esitas oma lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirja 08.03.2021. Hageja

esitas 15.03.2021 vastuväited kostja I menetluskuludele.

16. Kostja II esitas lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirja 10.03.2021.

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

17. Hageja nõuab kostjatelt XXlt (edaspidi ka XX) ja YYlt (edaspidi ka YY) kahju hüvitamist

summas 1 000 eurot.

18. Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud:

− Hageja toob välja, et kohtud on teinud mitu käesolevat menetlust puudutavat lahendit.

1) Tsiviilasjas nr xxx tuvastati, et YY ei kuulunud hageja juhatusse alates 12.06.2013,

kuid saanud volitused XX-ilt hageja arvelduskonto käsutamiseks, omas juurdepääsu

hageja rahalistele vahenditele Swedbank AS-s ning käsutas hageja rahalisi vahendeid.

2) Tsiviilasjas nr xxx kinnitas kohus YY ja hageja vahel sõlmitud kompromissi, milline

omakorda tõendab, et YY-l oli võimalik hageja rahalisi vahendeid Swedbank AS-s

käsutada.

3) Tsiviilasjas nr xxx mõistis kohus välja XX-ilt hagejale tekitatud kahju summas 4 500

eurot. Sama otsusega tuvastas maakohus, et alates 12.06.2013 ei kuulunud kostjad

hageja juhatusse ning et nad tegutsesid käsundita asjaajajatena.

4) Tsiviilasjas nr xxx mõisteti XX-ilt hageja kasuks välja 3 057.33 eurot. Nimetatud

kohtuotsusega luges ringkonnakohus tuvastatuks, et kostjatel puudus hageja

esindusõigus alates 12.06.2013, kuna nimetatud ajal lõppes hageja ja kostjate vaheline

käsundussuhe. Maakohus leidis, et XX-i (järelikult ka YY) õigustamatu käsundita

asjaajamine tuleb liigitada pahauskseks, kuna ta rikkus Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1020

lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustust selgitada välja soodustatu tahe asjaajamise suhtes ja

asjaajamiseks puudus avalik huvi. Ringkonnakohus nõustus nimetatuga osas, milles

kostja XX-i tegevust ei saa hinnata hageja huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele

vastavana. Seega on hageja seisukohal, et alates 12.06.2013 ei kuulunud kostjad enam

hageja juhatusse, nad tegutsesid hageja nimel käsundita asjaajajana. Tegemist oli

õigustamata ja pahauskse asjaajamisega.

− Nimetatud tsiviilasjades on kohtud tuvastanud ka, et kostjad tegutsesid hageja nimel

käsundita asjajajana alates 12.06.2013, järelikult ka ajal, millist käsitletakse praeguses

hagis, s.o. alates 18.02.2014 (hageja juhatuse nimel juhatuse koosoleku otsuste

vastuvõtmine, hageja esindamine kohtus tsiviilasjas nr xxx, hageja nimel ähvardust

sisaldavate e-kirjade saatmine hageja liikme töökohale jne).

4

− Hageja leiab, et ka käesolevas asjas oli kostjate käsundita asjaajamine õigustamatu ja

pahauskne, kuna nad rikkusid VÕS § 1020 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustust selgitada

välja soodustatu (hageja) tahe asjaajamise suhtes ja asjaajamiseks puudus avalik huvi.

Kostjate tegevust (hageja juhatuse nimel otsuste vastu võtmine; hageja liikme

korteriomandis kavandatud kanalisatsioonitorustiku sulgemine ja muude teenuste

lõpetamisega ähvardamine) ei saa hinnata hageja huvile ja tegelikule või eeldatavale

tahtele vastavana.

− 05.03.2014 jagasid kostjad korteriomanikele 18.02.2014 juhatuse koosoleku protokolli

koos selles sisalduvate otsustega, mille punktis 3 oli kirjas järgmine: Kuna BB on kõige

suurem võlgnik, siis panna kanalisatsioonitorule ette kork/pump/tihend; teavitada

isiklikult ja anda kätte allkirja vastu. 06.03.2014 saatis YY hageja nimel tema liikmele

(korteri xx omanikule) e-kirja, milles teatas, et korteriühistu lõpetab korterile xx

teenuste osutamise, kui korter xx omanik ei tasu võlgnevust tervikuna, osaliselt või ei

sõlmi kompromissi. E-kiri saadeti korteri xx omaniku esindajale EEle, kuid ka

korteriomaniku endise ja praeguse tööandja üldmailile.

− Korteri xx omanik esitas tema vastu esitatud nõude tõttu hageja vastu hagi

kohtusse kahju tekitava käitumise lõpetamiseks. 17.11.2015 tegi Harju Maakohus

tsiviilasjas nr xxx hagi õigeksvõtul põhineva otsuse ja rahuldas hagi ja mõistis

hagejalt BB kasuks välja menetluskulud summas 1000 eurot, s.o riigilõiv hagi

tagamiselt 50 eurot, riigilõiv hagilt 250 eurot ja lepingulise esindaja tasu 700 eurot.

Kohtuotsusega väljamõistetud summa tasus hageja BB arveldusarvele 18.11.2015.

− Hageja leiab, et kostjad tegutsesid 18.02.2014 hageja juhatuse nimel koostatud otsuste

tegemise ajal käsundita asjaajana ja nende poolne asjaajamine oli õigustamatu. Kostjatel

ei olnud õigust koostada hageja juhatuse nimel otsuseid, kuivõrd kostjad ei kuulunud

hageja juhatusse. Hageja leiab, et kostjad tegid kõik selleks, et hagejat kahjustada ning

hageja kulutusi seoses BB hagiga suurendada.

− Kuivõrd kostjad tegutsesid vaidlusalusel perioodil (alates 12.06.2013 ja ka 18.02.2014

ja sealt edasi) faktilise ühingujuhina, siis järelikult vastutavad nad hagejale kahju

tekitamise eest solidaarsekt. Kostjad tekitasid hagejale varalise kahju summas 1000

eurot. Hageja nimel tegutsenud kostjad sundisid oma kahjutekitava käitumisega

pöörduma hageja liiget (krt xx omanik BB) oma õiguste kaitseks hagiga kohtusse.

Hagejal tuli vastavalt 17.11.2015 kohtuotsuse resolutsioonile tasuda BBle

menetluskuludena 1000 eurot. Tekkinud kahju ja kostjate rikkumise vahel on põhjuslik

seoses, sest kui kostjad hageja juhatuse nimel ei koostanuks hagejale soovimatuid

18.02.2014 juhatuse otsuseid, s.h otsust nr 3 (Bi torustiku sulgemine) ja ei oleks

ähvardanud Ble ja tema korteriomandile kahju tekitada, ei pidanuks B esitama hagi

kohtusse hageja vastu kahju tekitava käitumise lõpetamise kohustamiseks. Samuti kui

kostjad ei vaielnuks hageja nimel hagile vastu, s.t. ei venitanuks vaidlust hulgaliste

menetlusdokumentide esitamisega, siis ei tulnuks hagejal menetluse lõppedes hüvitada

Ble tema poolt tsiviilasja nr xxx kantud menetluskulusid summas 1000 eurot ja hagejale

ei oleks kahju tekkinud.

19. Hageja palub menetluskuludena kostjatelt välja nõuda 3 685 eurot, millest hageja

lepingulise esindaja kulud on kokku 3 510 eurot (s.o õigusabi 29 tundi ja 15 minutit hinnaga

100 eurot/h) ja riigilõiv summas 175 eurot. See hõlmab kohtuasjas konsultatsioone, avalduse

koostamist ja materjalide analüüsi, hagi koostamist, kostja kompromissiga tutvumist ja vastuse

koostamist, kohtuistungiks valmistumist ning istungil esindamist, kostja täiendava vastusega

tutvumist ning täiendavate seisukohtade esitamist ja menetlusnimekirja koostamist. Summad

on esitatud käibemaksuga. WW on kompromissi korras tasunud hagejale kohtuväliste

5

menetluskulude osalise hüvitisena 718,32 eurot, millest tulenevalt on hageja hüvitamata

menetluskulud, kokku 2 966,68 eurot (3 685-718,32) mille hageja palub solidaarselt kostjalt I

ja kostjalt II välja mõista.

Kostja I vastuväited

20. 21.08.2019 vastuses vaidleb kostja I hagile vastu ja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda alljärgnevatel põhjustel:

-

Kostja I leiab, et hagiavaldus on põhjendamatu, osad tõendid on asjasse puutumatud

ning tegemist on hagejapoolse faktiväidete moonutamisega, millest tulenevalt

hagiavaldus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

-

Hagiavalduse mitmetes punktides kirjeldab hageja mitu aastat XX-i ning teiste hageja

juhatuse liikmete vahel kestnud vaidlust selle üle, kes on hageja seaduslikud (hageja

üldkoosoleku poolt valitud) juhatuse liikmed, kuivõrd mõlemad juhatused, so juhatus

koosseisus AA, KK, II ja CC ning juhatus koosseisus kostjad ja VV, pidasid ennast

pädevaks täitma hageja juhatuse kohustusi. Nende vaidluste lahendamiseks oli algatatud

mitu tsiviilasja (tsiviilasi nr xxx, tsiviilasi nr xxx, tsiviilasi nr xxx), mille lõpplahendid

olid tehtud ning jõustusid alles aastal 2015. Käesolev tähendab, et kuni 2015 aasta

lõpuni keegi osapooltest, so ei hageja praegused juhatuse liikmed ega kostja I, ei olnud

veel teadlikud sellest, kes on hageja seaduslik juhatuse liige ning kellel on seadusest

tulenev pädevus täita hageja juhatuse liikme kohustusi. Perioodil 2013-2015 tegutses

kostja I kui hageja juhatuse liige (kuivõrd ta ei olnud teadlik, kumma poole kasuks

kohus otsuse teeb) ning lähtus ainuüksi hageja huvidest.

-

Kostja I leiab, et kohus ei saa õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse, mis tehti BB hagis KÜ

vastu, alusel lugeda tuvastatuks KÜ hagis XX-i vastu kahju tekitamist XX-i poolt

korteriühistule. Tsiviilasjas nr xxx, mille hageja käesolevas asjas tõendina esitas, ei ole

kohus kontrollinud, kas BB poolt oli kohustus korteriühistule täidetud või mitte.

-

Peale sellele lisab kostja I, et hageja teeb niivõrd palju mööndusi oma võlgnikule BB,

kuna võlgniku ema EE teeb hageja praeguse juhatusega pikaajalist koostööd (erinevate

nõuete koostamine ja esitamine hageja nimel), mille tulemusena ei tegele hageja

võlgnevuste väljamõistmisega tema tütrelt BB’ilt. Kuivõrd kostja I oli see isik, kes üritas

ülalpool toodud isikute koostööd “rikkuda”, hakkas hageja mõtlema välja

kõikvõimalikke skeeme, et kostjat I “karistada”. Eeltoodust tulenevalt on kostja I

seisukohal, et ka antud menetlus oli algatatud sooviga kostja I kaudu alusetult rikastuda.

-

Kokkuvõttes on kostja I seisukohal, et ajal mil ta tegutses hageja juhatuse liikmena või

käsundita asjaajajana, lähtus ta alati eeskätt hageja huvidest. Kostja I leiab, et

korteriühistu võlgnikega tegelemine ilmselgelt vastab korteriühistu huvidele ning

eeldatavale tahtele. Kostja I ei saa vastutada hageja siseste kokkulepete eest, mis

ilmselgelt ei vasta korteriühistu huvidele.

21. Kostja I palub menetluskuludena hagejalt välja mõista 1 947 eurot (kostja I lepingulise

esindaja kulu, millest õigusabi 14,75 tundi hinnaga 110 eurot/h). See hõlmab kohtuasjas

konsultatsioone, vastuse koostamist ja materjalide analüüsi, kohtuistungiks valmistumist ning

istungil esindamist, hageja täiendava vastusega tutvumist ning täiendavate seisukohtade

esitamist ja menetlusnimekirja koostamist. Summad on esitatud käibemaksuga.

Kostja II vastuväited

22. 04.02.2019 vastuses vaidleb kostja II hagile vastu ja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata

ja menetluskulud hageja kanda alljärgnevatel põhjustel:

6

− Kostja II leiab, et kahju suuruses 1000 eurot oli õigustatud kulu, mis kulutati võlgnikult

BB’ilt võlgnevuse väljamõistmiseks KÜ kasuks. BB oma käitumisega tekitas KÜ-le

kahju. Kostja on seisukohal, et hagi on põhjendamatu, kuna juhatuse liikmed kasutasid

seaduslikke võimalusi võlgnevuse väljamõistmiseks.

− Vastavalt KÜ põhikirjale kõik majaelanikud on KÜ liikmed ja igal liikmel on

kohustused KÜ ees, sh kommunaalmaksete maksmine. Kui liige ei maksa

kommunaalmakseid KÜ-le, siis tema muutub võlgnikuks. Võlasuhe VÕS § 2 lg 1 KÜ

ja korteriomaniku vahel tekib, kuna KÜ põhikirjas punkti 2 alampunktis 2.1. on öeldud:

“Ühistu liikmeskond on piiratud Tallinnas, E. Vilde 87 asuva elamu korteriomandite

omanike ringiga. Ühistu liikmeteks on, ilma sellekohast avaldust esitamata, alates

ühistu kui juriidilise isiku tekkimist, kõik E. Vilde 87 elamu korteriomandite

omanikud.“ KÜ põhikirja (punkti 3 alampunkt 7) kohaselt peab KÜ liige tasuma

regulaarselt korteriomandite reaalosade eest elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu

kasutatavate kommunaalteenuste makseid. See näitab, et BB on korteriühistu liige ja

peab täitma sellega kaasnevaid kohustusi, sh igakuisete kommunaalidega seotud arvete

maksmist. Seega BB rikkus KÜ põhikirja, kuna ei ole regulaarselt maksnud KÜ poolt

esitatud arveid. Oma käitumisega korteriomanik, olles KÜ liige, tekitas KÜ-le kahjumi.

Kostja II on arvamusel KÜ kulutused võlgnevuse väljamõistmiseks on õigustatud kulu,

kuna tegemist on võlgnikuga, kes pidevalt tekitas KÜ-le kahjumi. KÜ kasutas kõiki

võimalusi selleks, et võlgnik maksaks oma võla.

− Hageja arvab ja soovib tõestada kohtule, et kostjatel ei olnud õigust minna hagiga

kohtusse võlgnevuse väljamõistmiseks, samuti ka rakendada teisi sanktsioone BB vastu.

Kostjad pidid tegema kõike endast sõltuva, et muuta KÜ tööd finantsiliselt õigeks.

Kostja II arvates oli kogu situatsioon järgmine: 24.05.2013 toimus uute juhatuse

liikmete (YY, XX, VV, LL (endine K)) valimine. Uued juhatuse liikmed alustasid

koheselt tööd. Selgus, et majas on palju võlgnikke kes ei soovi maksta KÜ-le oma

võlgasid. Kõige suurem võlgnik on BB, kes elab korteris Vilde 87 – xx. Võlgnikule

saadeti mitu e-maili ja teatati suuliselt, et võlg on vaja likvideerida, kuna teised

majaelanikud ei soovi maksta tema eest. Pakuti kompromiss võla osadena maksmiseks.

BB ei reageerinud. 25.06.2013 uued KÜ liikmed esitasid kohtusse hagi (Tsiviilasi nr

xxx KÜ hagi BB vastu võlgnevuse väljamõistmiseks). BB ei ole kohtuotsust täitnud

ning võlgnevus jäi samaks. Vastusels juhatuse 04.02.2014 pöördumisele selgitas

Tarbijakaitseamet, et kui korteriomanik kulude eest ei tasu, on korteriühistu õigustatud

teenuste andmine lõpetada. 12.03.2014 teatati BBle kirjalikult võimalikest

sanktsioonidest ning võimalustest, kuidas oma võlga likvideerida.

− Vilde tee 87 - xx korteriomanik oli võlgnik enne uute juhatuse liikmete valimist (YY,

XX, VV, LL) ja jäi võlgnikuks ka pärast. Võlgnik oli korteriühistule KÜ-le võlgu

esitatud teenuste eest (remondifond, elekter, vesi, majahoidja).

− Vastavalt seadusele KÜ tegeleb võlgnikega ise. Võlgnik BB tekitas oma käitumisega

KÜ-le kahju võlasumma suuruses.

− Juhatuse liikmete tegevused olid suunatud võlgnevuse väljamõistmiseks KÜ jaoks.

Kostjad tegid seda KÜ kasuks ja antud kulutus ei ole kahju.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

23. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostjate vastused, poolte täiendavad seisukohad,

kuulanud pooled ära kohtuistungil ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis, leiab,

et hagi tuleb rahuldamata jätta. Menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda.

7

24. Hageja soovib kostjatelt saada kahjuhüvitist summas 1000 eurot, mis seisneb teises

menetluses (tsiviilasi nr xxx) kantud menetluskuludes.

25. Kohus loeb TsMS § 231 lg te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks järgmised

asjaolud:

-

KÜ 24.05.2013 üldkoosoleku otsusega valiti KÜ juhatuse liikmeteks YY, XX, VV, LL

(endine K).

-

Kostjate volitused hageja juhatuse liikmena lõppesid 12.06.2013, kui sama kuupäeva

KÜ üldkoosoleku otsusega valiti uued juhatuse liikmed AA, KK, II ja CC.

-

Pooled vaidlesid erinevates kohtumenetlustes KÜ 24.05.2013 ja 12.06.2013

üldkoosoleku otsuste kehtivuse üle.

-

Kostja I oli juhatuse liikmena kantud registrikaardile kuni 09.11.2015.

-

Kostjad koostasid KÜ juhatuse liikmetena 18.02.2014 juhatuse otsuse, mille järgi tuli

BB kui kõige suurema võlgniku korteriomandi kanalisatsioonitoru sulgeda. KÜ kostjate

sellist tegevust heaks ei kiitnud. Kanalisatsioonitoru kunagi ei sulgetud.

-

Tsiviilasjas nr xxx esitas BB Harju Maakohtule hagi KÜ vastu kahju tekitava käitumise

lõpetamiseks (hagi menetlusse võetud 26.05.2014). KÜ nimel esinenud Monika Sulg

hagi ei tunnistanud.

-

Harju Maakohus peatas tsiviilasjas nr xxx menetluses, kuni tsiviilasjades nr xxx, xxx,

xxx ja xxx (vaidlused KÜ poolt vastuvõetud otsuste tühistamiseks) tehtud menetlust

lõpetavate lahendite jõustumiseni. Harju Maakohus uuendas tsiviilasjas nr xxx

menetluse 10.11.2015 määrusega KÜ tegelike seaduslike esindajate taotlusel. KÜ võttis

hagi õigeks.

-

Harju Maakohtu 17.11.2015 õigeksvõtul põhineva otsuse alusel tuli KÜ-l hüvitada Ble

menetluskulud 1000 eurot (riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja tasu 700 eurot).

Kohtuotsusega väljamõistetud summa tasus hageja BB arveldusarvele 18.11.2015.

26. Kostja I on püüdnud menetluses hagejaga kompromissi saavutada, kuid see on korduvalt

ebaõnnestunud.

27. 08.02.2021 kohtuistungil hageja avaldatu alusel tuvastab kohus, et korteris nr xx elab BB

ja et tsiviilasjas xxx, millega krt xx omanikult võlga nõuti, sõlmiti KÜ ja Bi vahel 16.11.2015

kompromiss, mille kohus kinnitas. B pidi tasuma KÜ-le ca 500 eurot (arvestades seejuures, et

18.11.2015 maksis KÜ Ble 1000 eurot menetluskulude hüvitamiseks tsiviilasjas nr xxx, vt ka

otsuse p 25 viimane alapunkt).

Hageja kinnitas, et käesolevas tsiviilasjas tehtud tagaseljaotsuse alusel on ta saanud kostjalt I

2155 eurot otsuse täitmise käigus kätte. 738 eurot on hüvitanud WW. Kohtumenetluse kulud

on 3 325 eurot koos riigilõivuga, millest WW on hüvitanud 718, 32 eurot. 2 666, 68 eurot on

hüvitamata. Põhinõuet L hüvitanud ei ole.

Samal kohtuistungil kinnitas kostja, et on tagaseljaotsuse alusel teinud KÜ-le ülekande summas

2155 eurot. Hageja on raha kätte saanud.

28. Seega krt xx omanik oli KÜ-le võlgu kommunaalteenuste vahendamise eest, võlgnevuse

väljanõudmiseks pöördus KÜ (kostjate esinduses) kohtusse, vaidlus lõppes kompromissiga

16.11.2015, milles krt xx omanik kohustus võla tasuma. 18.02.2014 otsustas KÜ senine juhatus

(kellel hagi kohaselt volitused puudusid), võlgniku suhtes rakendada meetmeid

(vee/kanalisatsiooni sulgemine), mis distsiplineeriks võlgnikku ja sunniks oma kohustusi

täitma. Seepeale pöördus krt xx omanik kohtu poole KÜ vastu, et sellised meetmed keelata. KÜ

8

juhatus (kelle hulka kostjad enam ei kuulunud), võtsid hagi õigeks. Sellest tekkis KÜ-l

menetluskulu teisele poolele hüvitamise kohustus 1000 eurot.

Vaidlus seisnebki selles, et hageja peab seda kulu kahjuks, mille on tekitanud kostjad. Hageja

ütleb, et see on käsundita pahauskne asjaajamine, kuna see polnud ühistu huvides

(kanalisatsiooni sulgemise hoiatus kirja teel). Kostjad väidavad, et võlgade sissenõudmine

korteriomanikelt, kes ei tasu majandamiskulude eest, ongi KÜ üks põhiülesandeid ning selle

nimel tegutsemine on KÜ huvide eest seismine.

29. Kostjad on seisukohal, et neil oli õigus KÜ juhatuse liikmetena võtta tarvitusele vajalikke

meetmeid, kuna korter nr xx ei maksnud nõuetekohaselt arveid. Mitu aastat oli kostjate ning

teiste hageja juhatuse liikmete vahel vaidlus selle üle, kes on hageja seaduslikud juhatuse

liikmed, kuivõrd mõlemad juhatused, so juhatus koosseisus AA, KK, II ja CC ning juhatus

koosseisus kostjad ja VV pidasid ennast pädevaks täitma hageja juhatuse kohustusi. Nende

vaidluste lahendamiseks algatati mitu tsiviilasja (tsiviilasi nr xxx, tsiviilasi nr xxx, tsiviilasi nr

xxx), mille lõpplahendid jõustusid alles aastal 2015. Kuni 2015 aasta lõpuni polnud kindlust

selles, kes on hageja seaduslik juhatuse liige ning kellel on seadusest tulenev pädevus täita

hageja juhatuse liikme kohustusi. Samal ajal esitas korter xx võlgnik kohtusse hagi hageja

vastu. Kuna vaidlus kestis mitu aastat, ei olnud KÜ juhatuse liikmed teadlikud, kas nad on

tagasi kutsutud või mitte. Kostjad kinnitavad, et nemad tegutsesid sel ajal KÜ nimel selle

juhatuse liikmetena ning kaitsesid korteriomanike ja KÜ huve. Lisaks hageja ei sulgenudki

võlgniku vett ja kanalisatsiooni. Kostjad on seisukohal, et ajal mil nad tegutsesid hageja

juhatuse liikmetena või käsundita asjaajajatena, lähtusid nad alati eeskätt hageja huvidest.

Kostjad leiavad, et korteriühistu võlgnikega tegelemine ilmselgelt vastab korteriühistu huvidele

ning eeldatavale tahtele.

30. Hageja on seisukohal, et kostjate õigusvastase tegevuse tõttu pöördus B kohtusse KÜ vastu

ja tekitas KÜ-le sellega kahju (menetluskulu) – KÜ tegelik soov ei olnud Bi torude sulgemine

ega kohtus vaidlemine selles küsimuses. Seetõttu võttis KÜ hagi esimesel võimalusel õigeks.

Kostjate tegevuse tõttu tekkis KÜ-le kahju. Kostjad ei võinud hageja nimel eelnimetatud otsust

vastu võtta, kuivõrd nad ei olnud enam hageja juhatuse liikmed. Kostjad jätsid välja selgitamata

hageja tegeliku tahte, mistõttu on tegemist kostjate poolt pahauskse käsundita asjaajamisega.

31. Hageja arvates vastutavad kostjad kahju tekitamise eest hageja ees VÕS § 115 lg 1, § 1022

lg 4 ja § 1024 lg 1 alusel. Samuti leiab hageja, et on täidetud kõik vajalikud eeldused, mis on

nõutavad kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.

32. Võlaõigusseadus (VÕS) § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib

võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise

eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

33. VÕS § 1022 lg 4 näeb ette, et kui käsundita asjaajaja teadis või pidi teadma, et asjaajamine

ei vasta soodustatu tahtele ja see tahe ei olnud vastuolus avalike huvide ega seadusega, vastutab

käsundita asjaajaja igasuguse asjaajamise tõttu soodustatule tekitatud kahju eest. Käsundita

asjaajaja vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et kahju oleks tekkinud ka asjaajamise

ülevõtmiseta.

34. VÕS § 1024 lg 1 sätestab, et kui käsundita asjaajajal puudus käesoleva seaduse § 1018 lõike

1 punktides 2 ja 3 nimetatud õigustus asjaajamisele asumiseks ja kui soodustatu ei kiitnud

asjaajamist heaks, peab asjaajaja kõrvaldama soodustatule asjaajamisest tulenenud tagajärjed

ja hüvitama asjaajamisest tekkinud kahju.

9

35. Hageja nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: poolte vahel peab

olema kehtiv võlasuhe, kohustuse rikkumine, kahju tekkimine, põhjuslik seos rikkumise ja

kahju vahel.

Praegusel juhul puudub kostjate tegevuses:

a) pahauskne KÜ huvide kahjustamine (tsiviilasjas tuvastatu alusel tegutsesid kostjad kui

hageja juhatuse liikmed selle nimel, et nõuda võlgnikult korter xx omanikult BBlt,

võlgnevust välja KÜ jaoks. Kohus leiab, et korteriühistu võlgnikega tegelemine vastab

selgelt korteriühistu huvidele ning eeldatavale tahtele);

b) põhjuslik seos (Kahju hüvitamise nõude rahuldamise oluliseks eelduseks on põhjuslik

seos kahju tekkimise ja kostjate käitumise vahel (VÕS § 127 lg 4). Hageja väidab, et

kahju tekkis Ble menetluskulu hüvitamise kohustusest tsiviilasjas nr xxx, sest hageja

võttis Bi esitatud hagi õigeks. Kostjad aga vaidlesid hagile vastu, hagi võttis õigeks

praegune KÜ juhatus). Seega ei saanud kostjate tegevus menetluskulu hüvitamise

kohustust põhjustada. Samuti pole teada, millise lahendi oleks kohus tsiviilasjas nr xxx

teinud, kui hageja poleks hagi õigeks võtnud. Seda, et B oli KÜ-le võlgu, pole keegi

kahtluse alla seadnud ja seega võis kostjate tegevus ka volitusteta olla KÜ huvides).

36. Eeltoodud põhjustel on hagi õiguslikult põhjendamata ja tuleks jätta rahuldamata. Lisaks

eelnevale tuleb hagi jätta rahuldamata ka seetõttu, et hagejal puudub käesoleval ajal kostjate

vastu nõue. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt 1000 euro välja mõistmist. Samas on hageja

nõue rahuldatud enam kui 1,5 aastat tagasi. Kohus taastas käesolevas tsiviilasjas menetluse

11.02.2020 määrusega ja sellega loetakse, et tagaseljaotsust asjas pole tehtud. Vaatamata sellele

pole E.S, kes tagaseljaotsuse täitmise käigus hageja nõude täitis, ei ole raha tagasi saanud ega

esitanud selles osas ka nõudmisi käesolevas menetluses.

37. Kuna hagejal kostjate vastu nõuet ei ole, siis tuleb hagi jätta rahuldamata (vt ka Riigikohtu

lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-139-16, mille kohaselt tuleb hagi jätta rahuldamata ka siis, kui nõue

on menetluse käigus rahuldatud).

Menetluskulude joatus ja kindlaksmääramine

38. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest

taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

39. Kohus rakendab käesoleval juhul TsMS § 162 lg 4 ja § 163 lg 2 ja 168 lg 4 nende

koostoimes ja leiab, et õiglane on jätta menetluskulud poolte endi kanda:

-

Kohus jätab hagi rahuldamata muuhulgas põhjusel, et kostja XX on alles pärast hagi

esitamist hageja nõude rahuldanud;

-

LL on käesolevas asjas hagejaga kompromissi sõlmides juba hüvitanud hagejale

menetluskulusid summas 718,32 eurot (vt ka 08.02.2021 kohtuistungi protokoll);

-

Kostja S.E. pakkus hagejale kompromissi, et vähendada menetlusega seotud kulusid;

-

Hagejale oli juba enam kui 1,5 aastat tagasi teada, et tema nõue on rahuldatud ja

vaatamata sellele ei esitanud hageja menetluse lõpetamise taotlust ega muutnud oma

nõuet.

40. Menetluskulude sellise jaotuse korral puudub vajadus nende rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks.

10

41. TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja

suurus kindlaks määrati.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid

ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik