1-18-2994/148 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja

koht

29. juuli 2021, Rakvere kohtumaja

Kriminaalasja number

1-18-2994

Kohtunik

Heli Väinaste

Kohtuistungi sekretär

Kristi Sapar

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Xe vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

X, isikukood XXX, XXX kodanik, XXX, elukoht XXX

Karistuse kandmise algus 05.11.2016 ja lõpp 05.11.2023

Kaitsja

vandeadvokaat Sven Sillar kokkuleppel

RESOLUTSIOON

Jätta X vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul,

alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 05.07.2021 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Xe vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Maakohtu 14.05.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-2994 tunnistati X süüdi KarS §

213 lg 2 p 1,4 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja §

64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Viru Maakohtu 21.06.2017 otsusega mõistetud

karistusega 7 aastat vangistust, lugedes üksikkaristustest kergem karistus kaetuks raskeima

karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 7 aastat vangistust. Xe karistuse kandmise alguseks

loeti 05.11.2016.

1

Iseloomustuse kohaselt on isikut kriminaalkorras karistatud 22 korral (neist 19 karistust on

arhiveeritud ja 3 kehtivad). Vägivaldsete kuritegude eest on isikut karistatud 8 korral (neist 2

karistust on kehtivad). Käesolevat karistust kannab isik arvutikelmuse eest, mis on toime

pandud grupis. Kuritegusid on kinnipeetav toime pannud nii üksinda kui ka grupis.

Vägivaldsuse raskusaste ei ole suurenenud. Kuritegude planeerituse muster kordub. Kavandab

oma tegevust ette selleks, et saavutada majanduslikku kasu. Xe kuritegelik käitumine on

sarnane varasemaga, kriminaalsete võtetega soovib ta teenida rahalist kasu. Kuritegude

toimepanemise soodusteguriteks on majandusliku kasu saamise eesmärk, grupi mõju,

puudulik probleemilahendusoskus, kriminaalne eluviis, konfliktsituatsioonide ebaefektiivne

lahendamine. Varasemalt olnud soodusteguriks muu hulgas ka alkoholi liigtarvitamine,

viimaste kuritegude puhul on olnud kaine. Vangistuses on ta alates 04.10.2017 määratud

majandustööle koristajana ning ajavahemikul 14.01.-25.01.2021 töötas ta jäätmekäitlejana. Ta

on 2018. aastal läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine, mille suhtes oli skeptiline – käis

kohal ning enamus teemadel arutles kaasa, ent ei lubanud, et hakkab tulevikus programmis

toodud võtteid kasutama. 17.01.XXX alustas ta sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kuid selle

läbiviimine katkestati, sest isik ei sobi programmi, kuna ta on kindel, et tema probleem ei ole

alkoholi tarbimine. Ta tunnistab kõiki kuritegusid, kuid on kindel, et alkoholijoobes tehtud

teod oleks ta teinud ka kaine peaga. Isikuga on toimunud riskipõhised vestlused seatud

eesmärkide hoidmiseks ja kuidas ennetada tagasilangust, motivatsioonilangust, kuidas

saavutada oma eesmärgid, tegevusplaani koostamine. Lisaks on toimunud riskipõhised

vestlused alkoholi tarvitamise kahjulikkusest, selle mõjust isiku käitumisele ja tegude

tagajärgedele. 14.04.2021 alustas isik osalemist sotsiaalprogrammis Õige hetk.

Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 4 aastat 8

kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 2 aastat 3 kuud vangistust.

Enne vangistust elas kinnipeetav aadressil XXX koos endise abikaasa Y. Vanglast

vabanemisel samasse kohta elama ei asu, kuna on XXX.a abikaasast lahutanud ja XXX uuesti

vangistuses abiellunud teise naisega (C). Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise

korral elektroonilise valve kohaldamisega asub isik elama abikaasa Cle kuuluvasse 1-

toalisesse elamusse aadressil XXX. Elamu vastab elektroonilise valve kohaldamise

tingimustele. Igapäevaselt elab antud pinnal Xe abikaasa, kes on andnud kirjaliku nõusoleku

elektroonilise valve kohaldamiseks nimetatud aadressile. Kinnipeetaval on keskeriharidus. Ta

õppis XXX, kus lõpetas 8. klassi (omandas põhihariduse). Edasi läks õppima XXX.

Kutsekeskkooli, kus omandas XXX eriala. 2015.a läbis ta vangistuses tõstukijuhi koolituse.

Vangistuses on isik osalenud täiendkoolitusel, uut eriala õppida ei soovi. Enne vangistust

kinnipeetav ei töötanud. Majanduslikku kasu on isik saanud terve elu jooksul vaid

kuritegelikul viisil. Töötamise registri andmetel on isik töötanud ühel korral ametlikul

tähtajalisel töökohal 13.07.-16.11.2015 ettevõttes L OÜ. Valdavalt on mitteametlikult

vangistuste vahepeal töötanud erialal, mille on omandanud (XXX). Töökohtade vahetamise

põhjusteks on uued kriminaalkaristused ja vangistuses viibimised. Arvukate vangistuste

aegadel on töötanud mitmetel töökohtadel: pesumajas, komplekteerijana, suusaklambrite

paigaldajana ja mootori mähkijana (Rummu vanglas), ehitusel (1986-1988 vangistuses).

Käesoleva vangistuse ajal on töötanud Viru Vanglas majandustöödel. Enne vangistust oli

peamiseks sissetulekuallikaks kriminaalsel viisil saadud tulu (arvutikelmus). Kinnipeetav

põhjendab oma teguviisi sellega, et keegi tööle ei võtnud, aga soovis perele head elu

võimaldada. Xe sõnul soovib ta tasuda oma 2 alaealisele tütrele alimente. Majanduslik

olukord enne vangistust oli halb, puudus töökoht, sissetulek sõltus kriminaalsel teel saadavast

2

kasust. 21.06.2021 seisuga on isikul tasumata rahalisi nõudeid 22 768,08 eurot,

vabanemisfondis on 1752 eurot. Puuduvad head väljavaated võlgade likvideerimiseks.

Vangistuses toetavad majanduslikult kinnipeetavat ema Q ja abikaasa C. Käesoleval ajal on

isik endale seadnud eesmärgiks abikaasa talus tööle hakata ja abikaasa nimel lõpetada oma

kuritegeliku eluviisi elamine. Abikaasa C on valmis Xt materiaalselt toetama. Vangistusest

ennetähtaegse vabanemise korral on isikul võimalus tööle asuda A OÜ-sse, mille juhatuse

liige A. V garanteerib Xele töökoha.

Kinnipeetava päritoluperekonda kuuluvad ema Q ning vennad B, S ja O. Kõik 3 venda on

kriminaalkorras karistatud. X suhtleb peamiselt telefoni teel kõigi lähedastega. Abielus on isik

olnud 3 korda. Eelviimane abielu registreeriti vangistuse ajal XXX Y. Abielu lahutati vanglas

XXX.a, põhjuseks isiklikud erimeelsused. Viimase kuriteo pani isik toime ühiste laste ema W.

Kinnipeetav on kõikide oma laste emadega suhtluses, mõnevõrra vähem suhtleb W.

Käesoleva vangistuse ajal on isik abiellunud Cga XXX. Kinnipeetav on oma varasema

elukaaslase ja laste ema Wu suhtes kasutanud vägivalda ja selle eest kriminaalkorras

karistatud. Eelmised abikaasad on veel ka K ja P. Endiste abikaasadega suhtleb aeg-ajalt,

suhted on head. Abikaasa Cga ühiseid lapsi ei ole. Xel on kokku 6 last, kellest 4 last on

täiskasvanud - M ja R (ema on K), L ja K (ema on P). 2 last on alaealised – K (sündinud

XXX) ja K (sündinud XXX) (ema on W). Xe sõnul on ta oma lastega alati hästi läbi saanud,

tunneb nende vastu huvi, laste kasvatamisel ei ole osalenud. Käesolevalt on 2 alaealisele

lapsele kohtu poolt määratud alimendid, mida kinnipeetav peab tasuma. Täiskasvanud lastega

suhtleb pidevalt ja ka alaealistele lastele helistab pidevalt. Tutvusringkonda kuuluvad suures

osas kriminaalse taustaga isikud. Kinnipeetav on tunnistanud, et ei ole osanud teisiti elada.

Viimase kuriteo pani toime isikuga, kellega sai tuttavaks 1990-ndatel vangistuses viibides,

sellest ajast alates oli suhtluses temaga. Enda sõnul suudab isik vajadusel end kehtestada, kuid

siiski on teiste kriminaalse mõtteviisiga isikute poolt pigem mõjutatav. Hoolimatut ja teisi

ärakasutavat elustiili näitab asjaolu, et kinnipeetav ei ole oma elus teinud piisavalt selleks, et

saavutada majanduslikku heaolu legaalsel viisil. Selle asemel on jätkanud kuritegude

toimepanemist, hoolimata temale mõistetud tingimisi vangistustest kui ka reaalsetest

vanglakaristustest. Kriminaalhooldusel olles on isik pannud toime kuritegusid.

Alkoholisõltuvust kinnipeetaval ei ole. Viimati tarvitas ta alkoholi 2016.a augustis.

Varasemalt on ta sooritanud süütegusid alkoholijoobes olles. 2015.a, olles avavanglas, lahkus

kinnipeetav omavoliliselt töökohalt ja tarvitas alkoholi. X ei näe enda alkoholi tarvitamises

probleemi. Viimase kuriteo toimepanemise ajal ei olnud isik alkoholijoobes. Narkosõltuvust

ei ole. Enda sõnul on isik paaril korral proovinud amfetamiini ja kanepit. Eelmise kohtuotsuse

andmetel tarvitas ka ise amfetamiini, mida käitles, kuid ise eitab seda. Viimane kuritegu ei ole

narkootikumidega seotud. Kinnipeetava kuritegelik käitumine ei ole ajendatud soovist

tarvitada narkootilisi aineid. Korduvalt on isik kehaliselt väärkohelnud teisi isikuid ja

ähvardanud kehavigastuste tekitamisega. Probleeme on isik lahendanud peaaegu eranditult

vaid ebaseaduslike võtetega. Tulevikuks on seadnud eesmärgiks seadusekuuleka eluviisi.

Vaadates varasemat eluviisi on vähetõenäoline, et kinnipeetav suudaks täielikult loobuda

kuritegelikust käitumisest. Väidetavalt on suureks motivaatoriks oma elu edaspidisel

muutmisel abikaasa, kelle nimel soovib pingutada. Kinnipeetav on korduvalt sooritanud

käitumiskontrollil olles uusi kuritegusid, tal on välja kujunenud kriminaalne elustiil. Isik

õigustab sooritatud kuritegusid sellega, et oli sunnitud varastama, sest oli töötu ja ilmselt

kunagi ka Rakveres tööd ei leia, sest kõik teavad tema tausta. Xel on väidetav soov muutuda,

teadvustab, et eluviisi muutus on raske, kuid arvab, et abikaasa annab talle selleks piisavalt

jõudu muudatus ellu viia. Ta on näinud sotsiaalprogrammide läbimisel küll mõtet, kuid

kahjuks ei ole nende mõju reaalsele elule olnud piisav. Üldise korduva kuriteo toimepanemise

3

tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on 41%, vägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 54%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset

ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla Xe tingimisi enne tähtaega

vabastamist.

Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Xe tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis teeb

kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg kuni karistusaja lõpuni, s.o

05.11.2023 ja käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Käitumiskontrolli ajal kohustada teda

täitma lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele ka KarS § 75 lg 2 p-des 2,21,4,8,9

sätestatud kohustusi. Elektroonilise valve tähtajaks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku

määrata 7 kuud.

X kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda ning on

nõus vabanema ka elektroonilise valve kohaldamisega. Selles töökohas on ta varasemalt

poolteist kuud juhutöid teinud. See on ehitus- ja lammutusfirma. Tal töötas seal üks tuttav,

kelle kaudu sai sinna tööle. Peamine põhjus, miks ta sageli vanglasse tagasi satub, on

mõtlematus. Varem, kui ta on vanglast vabanenud, ei ole ta isegi mõelnud selle peale, et

hakata oma elu muutma. Ta saab ka sellest aru, et vaevalt keegi teda usub. Ta on oma peas

kõik valmis mõelnud, kuidas ta elab, kuidas ta kriminaalse mineviku lõpetab. Ta on pea 30

aastat mööda vangimajasid trampinud, muidugi keegi ei usu teda. Tal on 3 lapselast. Kui ta ei

näinud oma lapsi kasvamas, siis ta tahab näha oma lapselapsi kasvamas. Kui kohus ta

vabastab, siis ta kindlasti läheb tööle. Ta on oma abikaasaga väga pikalt sellest rääkinud, mida

pakub legaalne töö. Ta ei taha surra vangimajas. Distsiplinaarkaristuse kohta selgitab, et see

oli siis, kui ta novembrikuus langes kooma ja ta viidi Tartu Ülikooli Kliinikumi. Ta oli

ainuke, kes koroonat nii raskelt põdes, ta oli 8 päeva koomas. Ta tuli tagasi vanglasse, aga tal

on see jube köha ja hingeldamine. Kui kolmandale korrusele kõndida, siis ta köhib. Ta rääkis

valvurile, et antaks talle maske juurde, et ta jõuab üles, tal on mask märg. Terviseamet on

öelnud ka, et kui mask on märg, määrdunud, kui köhid, siis tuleb vahetada. Kedagi seal ei

olnud, ta võttis maski ja pani ette ja võttis veel 4 maski kaasa enda ja teiste tervise kaitseks,

sest tema seda koroonat väga kardab, ta oli niivõrd hullus olukorras. Kui ta koomast välja tuli,

oli ta deliiriumis, tal olid kõik vaenlased ümberringi, ta oli peast segane. Raviarst ütles, et

mitte keegi ei uskunud, et ta sealt haua ääre pealt tagasi astub. Selle rikkumise eest sai ta

karistuseks noomituse. Ta kirjutas muidugi vaide selle peale ja sai vaidele vastuse ning nüüd

kavatseb selle ka kohtusse anda, sest ta ei võtnud pulli pärast neid maske. Pärast Covidi

läbipõdemist käis ta Ravi tn kontrollis ja tal on kops märkimisväärselt kahjustada saanud.

Talle anti vanglas aastaks tööst vabastus. Hingata on tal väga raske, talle anti balloonid, et

need aitavad. Ta magab öösiti 3 tundi põrandal, sest üleval ei ole õhku. Väljaspool vanglat ta

mitte ühegi vangiga ei suhtle, suhtleb oma naisega, perega ja lastega. Eelmise vabastamata

jätmise puhul kohtuniku põhiargumendid olid, et ta on vähe abielus olnud, et naine on vähe

vaatamas käinud, aga nüüd on sellest aasta mööda läinud ja naine on igal võimalusel teda

vaatamas käinud. Kui ta Tartu haiglas oli koomas, siis naine leidis kaks korda võimaluse käia

teda haiglas vaatamas. Selle, kas ta vabaneb elektroonilise valvega, jätab ta kohtu otsustada.

Ta on nõus, kui kohus peab vajalikuks, mingeid programme läbima. Elektroonilise valve all ei

ole ta varem olnud. Ta teab, mida see tähendab. Ta on abikaasaga rääkinud ja abikaasa on

nõus teda üleval pidama. Tema arust on abikaasa ka kirja kirjutanud kohtusse. Vanglas on tal

kõik tehtud. Viimane asi individuaalsest täitmiskavast oli sotsiaalprogramm Õige hetk.

Kaitsja leidis kohtuistungil, et distsiplinaarkaristus ei saa olla takistuseks ennetähtaegseks

vabanemiseks, arvestades, mis asjaoludel see aset leidis. See on seotud Covidiga, mis Xt

tabas. Ta oli koomas Tartu Maarjamõisa Haiglas. Ei saa öelda, et riik kuidagi selle eest

4

vastutust kannab, aga mingi inimlik või moraalne etteheide on siit igal juhul võimalik. Tema

ise ei teinud selleks mitte midagi ja nüüd vastupidi, kui tal on võimalus ennast mingitki viisi

kaitsta, seda maski ette panna, siis kunstlikult konstrueeritakse talle distsiplinaarasi.

Tegelikult oleks võimalik olnud seda lahendada hoiatusega, sest tõepoolest, sellised

erandlikud asjaolud ju esinesid, et isikul oli see haigus ja isik arvas, et see kaitseb teda.

Kaitsja arvab, et selle ennetähtaegse vabanemise küsimuse lahendamisel on see tema tervislik

seisund määrava tähendusega. Kopsuhaigusega, nagu see Covid on, on vanglas tunduvalt

raskem viibida, aga kui ta saab siis võru peale või ilma selleta vabadusse, oleks tal võimalik

tervise probleemidega tegeleda. Õige on Xe loogika, et ta võiks pigem siis alguses olla

elektroonilise valve all, mis distsiplineerib. Varasemas Heili Sepa jõustunud määruses kohus

ütleb, et kui sa nüüd järgmine kord sinna jõuad ja midagi ei riku, siis on küllalt suur lootus, et

saad välja. Nüüd vaatame, mis on muutunud. Midagi kuritegelikku pole ta teinud, aga

protsendid lähevad suuremaks, see on ajuvaba. Ta on põdenud raskelt Covidit. Nagu ta ise

ütleb, subkultuuriga ta sidet ei pea, on läinud vangla administratsiooniga koostööle. Kaitsja

leiab, et vangla arvamust ei tasu eriti oluliseks pidada, kuna need protsendid ja kõrgohtlikkus

on täiesti arusaamatu. Inimene on aasta otsa end korralikult ülal pidanud, aga protsendid

lähevad hoopis suuremaks, aga see on võib olla arvuti tehniline probleem. Kui veel Ain Tali

seisukohta lugeda, siis see jääb eriti lahjaks, ei teagi, milleks üldse sellist arvamust anda,

mingit argumentatsiooni seal ei ole. Kaitsja arvab, et kohus saab täiesti sõltumatult ilma

vangla ja prokuröri arvamuseta nende materjalide pinnalt jõuda sellele seisukohale, et Xe

võiks elektroonilise valve alla vabastada, arvestades just tervislikku seisukorda. Abikaasa on

väga toetav ja X on ise ka motiveeritud. Kaitsja toetas seda taotlust ja palus see rahuldada.

Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning

lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Xe tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses

toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Xe ennetähtaegset vabastamist.

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut,

varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo

toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes

käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa

tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru

Vangla, süüdimõistetu, süüdimõistetu abikaasa ja kaitsja poolt esitatud materjalidega, leiab, et

süüdimõistetu X ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. X kannab

liitkaristust mh esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning on käesolevaks ajaks ära

kandnud rohkem kui kaks kolmandikku talle mõistetud vangistusest, mistõttu on täidetud

KarS § 76 lg 2 p 2 sätestatud formaalne eeldus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamiseks. Kohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise

materiaalsed eeldused. Karistusregistri andmetel on kinnipeetaval 3 kehtivat

kriminaalkaristust. Kinnipeetav on toime pannud hulganisti erinevaid kuritegusid, milleks on

arvutikelmus, ähvardamine, kehaline väärkohtlemine, lähenemiskeelu rikkumine, vargus ja

narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine. Korduv

kriminaalkorras karistatus viitab kohtu hinnangul sellele, et isik ei ole varasematest

karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas

korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Lisaks viitavad tema poolt

toimepandud eriliigilised kuriteod sellele, et isikul on välja kujunenud kuritegelik

5

käitumismuster ning ta otsib pidevalt oma probleemidele lahendusi kriminaalsel teel.

Eeltoodu seab kahtluse alla, kas ta on suuteline saavutama majanduslikku heaolu legaalsel

viisil, arvestades, et varasem seaduskuulekat eluviisi toetav kogemus tal puudub.

Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kohus möönab, et tegemist ei ole raske

rikkumisega (peremehetute asjade – kirurgiliste maskide – omandamine), samas on X Viru

Vangla käskkirja 08.04.2021 nr 6-3/240-1 kohaselt 15.11.2016 Viru Vanglas tutvunud

vangistust reguleerivate õigusaktidega ja hiljem on teda jooksvalt tutvustatud õigusaktide

muudatustega, mistõttu saanuks ta rikkumist vältida.

Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval tasumata nõudeid 22 768,08 eurot ning

vabanemisfondis on 1752 eurot. Vabanemisfondi hoiustatud raha võib aidata küll

kinnipeetaval esialgu vabaduses paremini toime tulla, kuid samas arvestades seda, kui suures

ulatuses on tal tasumata nõudeid, võib eeldada, et isikul tuleb vabaduses kõvasti pingutada, et

toime tulla ning nõudeid tasuda. Positiivseks tuleb lugeda seda, et iseloomustuse kohaselt on

isikul võimalik vabanedes tööle asuda A OÜ-s. Kuid tähelepanuta ei saa jätta, et terve elu

jooksul on isikul olnud ainult üks ametlik töökoht ning sedagi väga lühiajaliselt, üksnes 4

kuud. Seetõttu puudub kohtul kindlus, kas isik ikkagi on motiveeritud ja suuteline ametlikku

töökohta hoidma. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et enne vangistust isik ei töötanud, tema

peamine sissetulek oli kriminaalsel teel saadud tulu. Ka karistusregistri andmed (kehtivad

karistused varguse, arvutikelmuse ja narkokuriteo eest) viitavad sellele, et isik on soovinud

oma sissetulekut teenida kuritegelikul teel ning arvestades tema varasemat elukäiku ja

puudulikku ametliku töö kogemust, esineb kohtu hinnangul isiku puhul jätkuvalt oht, et

majanduslike raskuste ilmnemisel püüab ta taas oma toimetulekut parandada uusi kuritegusid

sooritades.

Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et ta on vangistuses töötanud majandustöödel,

osalenud vestlustes ja sotsiaalprogrammides. Samas nähtub sotsiaalprogrammi Viha juhtimine

kokkuvõttest, et kinnipeetav käis küll kohal ja arutles kaasa, kuid ei lubanud, et hakkab

tulevikus programmis toodud võtteid kasutama, sest ta on harjunud end väljendama hoopis

teistmoodi ning enda sõnul ei soovi seda muuta. Arvestades isiku impulsiivset käitumist,

millele viitavad toimepandud vägivaldsed kuriteod ning seda, et ta ei ole mõistnud

sotsiaalprogrammis Viha juhtimine toodud võtete rakendamise vajalikkust, säilib oht, et isik

võib konfliktsituatsiooni sattudes panna toime kehalise väärkohtlemise. Vabanemisjärgsetest

elutingimustest võib positiivseks pidada abikaasa moraalset ja materiaalset toetust ning

elukoha olemasolu, mis sobib ka elektroonilise valve kohaldamiseks. X arvab, et abikaasa

suudab teda piisavalt motiveerida elama seaduskuulekalt. Lisaks on ta selgitanud, et soovib

osaleda oma laste ja lastelaste elus. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et lähedasi suhteid on

kinnipeetaval olnud ka varem, kuid ükski neist ei ole siiani suunanud teda õiguskuulekale

teele, samuti ei ole ta varasemalt ka oma laste nimel olnud valmis või suuteline tegema

õiguskuulekaid valikuid.

Kõigest eeltoodust tulenevalt ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt

iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, mistõttu ei ole põhjendatud Xe vangistusest

tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Vabastamist ei toeta ka vangla ega prokuratuur.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste

6

Kohtunik

7