2-21-111172/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. juuli 2021, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-111172

Tsiviilasi

PlusPlus Capital AS hagi R. L. vastu võlgnevuse,

kõrvalnõuete ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

2 109,91 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806,

asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja Tarvo Ilves (PlusPlus Legal

OÜ, e-post: tarvo.ilves@plusplus.ee )

Kostja: R. L. (isikukood xxxxxxxxxxx, viimane

teadaolev elukoht xxx, tegelik elukoht teadmata, isik

tagaotsitav)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja R. L. suhtes, kuna kostja ei ole kohtu

poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud.

2. Mõista kostjalt R. L.lt (L., isikukood xxxxxxxxxxx) hageja PlusPlus Capital AS

(registrikood 11919806) kasuks välja Swedbank AS ja R. L. vahel 12.02.2016

autolaenu lepingust nr 16-012054-AL ja 07.11.2019 lepingu lisast tulenev

põhinõue 1 523,78 eurot, intressid 67,19 eurot, viivised (perioodi 04.03.2020 -

10.06.2021 eest) summas 270,61 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot, kokku 1 896,58

eurot.

3. Mõista kostjalt R. L.lt hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja viivis määras

14% aastas alates 11.06.2021 põhivõlasummast 1 523,78 eurot kuni põhinõude

täitmiseni, kuid kokku mitte enam kui 1 253,17 eurot.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

4.2.

Mõista kostjalt R. L.lt hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja

menetluskulu hüvitamiseks 490 eurot (s.o 250 eurot riigilõiv ja

põhjendatud lepingulise esindaja tasu 240 eurot).

4.3.

Kohustada kostjat R. L.t tasuma menetluskuludelt (490 eurolt) hagejale

PlusPlus Capital AS-ile viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

6. Toimetada tagaseljaotsus kätte hageja lepingulisele esindajale.

7. Toimetada tagaseljaotsus avalikult kätte kostjale R. L.le väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu.

8. Lugeda dokumendid R. L.le avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui:

1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt;

2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema

esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või

elektrooniliselt;

3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu

märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. PlusPlus Capital (hageja) esitas 23.04.2021 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale

maksekäsu

kiirmenetluse

avalduse

võlgnikult

põhivõlgnevuse

ja

kõrvalnõuete

väljamõistmiseks. Kohus võttis avalduse menetlusse ning edastas võlgnikule. Võlgnikule ei

õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, seda ei saa avalikult kätte

toimetada ning avaldaja ei ole väljendanud soovi menetluse lõpetamiseks, mistõttu lõpetas

kohus 26.05.2021 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Pärnu Maakohtu

Pärnu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 10.06.2021 Pärnu

Maakohtule hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 1523,78 eurot, intresside 67,19 eurot,

sissenõudekulude 35 eurot, viivise 270,61 eurot ja lisanduva viivise nõudes. Hageja on tasunud

hagiavalduselt riigilõivu kokku 250 eurot. Kohus võttis hagi 11.06.2021 määrusega

menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest. R. L.le toimetati hagiavaldus ja 11.06.2021 kohtumäärus kätte avalikult,

vastavasisulise teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 14.06.2021.

2. Swedbank AS omas võlgniku vastu nõuet Swedbank AS-i ja R. L. vahel 12.02.2016

autolaenu lepingust nr 16-012054-AL ja 07.11.2019 lepingu lisast. Kostja rikkus

tagasimaksete osas lepingut ning pank ütles lepingu üles ning kuulutas laenu tagastamise

tähtpäeva saabunuks 03.03.2020. 27.10.2020 loovutas pank oma nõuded kostja vastu hagejale.

Hageja nõuab kostjalt hageja kasuks välja Swedbank AS ja R. L. vahel 12.02.2016 autolaenu

lepingust nr 16-012054-AL ja 07.11.2019 lepingu lisast tulenevat põhinõuet 1523,78 eurot,

intresse 67,19 eurot, viiviseid (perioodi 04.03.2020 - 10.06.2021 eest) summas 270,61 eurot

ja sissenõudekulu 35 eurot, samuti tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,14 % aastas

põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega

mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hageja nõuab kostjalt ka menetluskulude (riigilõivu ja

õigusabikulude) hüvitamist ning menetluskuludelt viivise väljamõistmist.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast. Kohus loeb menetlusdokumendid R. L.le kättetoimetatuks 30.06.2021

dokumentide kättetoimetamisega avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. R. L. kohustus

vastama hagiavaldusele hiljemalt 14.07.2021. Kostja ei vastanud hagiavaldusele tähtaegselt.

4. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb

rahuldada.

5. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest

taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg

1).

6. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 138 lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu

põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista.

Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.

7. Hageja lepinguline esindaja tasu on esitatud 3,5 töötunni eest, kokku 420 eurot (s.o 100

eurot/h ilma käibemaksuta, lisandub käibemaks). Kohtu hinnangul oli praegusel juhul tsiviilasi

õiguslikult lihtne ja väikse mahuga, tegemist on standardse hagiavaldusega, hageja on esitanud

selliseid korduvalt. Kohtu hinnangul on põhjendatud lepingulise esindaja kulu 2 töötunni eest,

s.o 200 eurot. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa

käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise

esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 240 eurot

8. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 490 eurot (250 eurot riigilõiv

ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 240 eurot).

9. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

10. TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja

suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

11. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või

kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule

muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi

kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole teada, kostja on jätkuvalt tagaotsitav, siis tuleb

kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Mälberg

kohtunik