1-20-5214/61 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. juuli 2021, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-5214 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Annika Veissbach Prokurör Marge Voogma Kriminaalasi T.W 121 lg 2 p 3; 120 lg 1 süüdistuses KarS § ja § 424 lg 1

järgi üldmenetluses Süüdistatav T.W , isikukood XXX; elukoht xxxx; xxxx kodanik; xxxx; emakeel xxxx xxxx ; töökoht T OÜ, ; kehtivaid kriminaalkaristusi ei oma Kaitsja Paavo Paal RESOLUTSIOON: Tunnistada T.W süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta

6 (kuus) kuud vangistust.

Tunnistada T.W süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Tunnistada T.W

süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista T.W liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 16.02.2018 17.02.2018, s.o 2 päeva - vangistust karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks lugeda 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

Mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele, kui T.W ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

2 Menetluskulud Välja mõista T.W-lt KrMS § 175 , § 179 ja § 180 lg 1 p 9 lg 1 p 2 lg 1 alusel menetluskuluna riigituludesse sundraha eurot. 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus)

Välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 2, § 178 lg 1 p 3 ja § 180 lg 1 alusel T.W-lt

menetluskuluna riigituludesse kannatanu K. V.i kohtusse ilmumisega seotud kulu 84.10 (kaheksakümmend neli eurot ja 10 senti) eurot.

Menetluskulud kokku summas 960.10 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300, viitenumbriga 99921700029714 ning selgitusega: „T.W , 1-20-5214, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista T.W-lt KrMS § 175 lg 1 p 1 § 180 lg 1 ja § 182 lg 3 ,

alusel kannatanu K. V.i kasuks tema poolt valitud esindajale makstud tasu osaliselt summas 1300.00

(üks tuhat kolmsada) eurot. Asitõendid

Püstolitaoline ese ZORAKI-mod.914-S markeering: xxxx koos padrunisalve ja 5 padruniga (hoiul Ida Prefektuuri asitõendite hoiuruumis) hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Revolver Arminius HW 38 kaliiber 38 SPL nr xxxx ja Püstol CZ 92 kaliiber 6,35 nr xxxx (hoiul Ida Prefektuuri relvahoidlas) jätta hoiule Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna relvahoidlasse, kuni nimetatud relvade kohta Politsei- ja Piirivalveameti poolt Relvaseaduse alusel vastuvõetud otsustuse jõustumiseni.

Kriminaalasja juurde lisatud 2 CD-plaati salvestistega jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Tsiviilhagi

Kannatanu K. V.i tsiviilhagi T.W-lt varalise kahju hüvitamise nõudes rahuldada ning mõista

1043 ja K. V.i kasuks 1674 VÕS § § 1045 lg 1 p 2 alusel välja kannatanu .00 (üks tuhat kuussada seitsekümmend neli) eurot. Kannatanu K. V.i osaliselt ning tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldada mõista T.W-lt VÕS § 134 lg 2, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel välja kannatanu K. V.i kasuks summas 700.00 (seitsesada) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o hiljemalt 14.07.2021. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 26.07.2021. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o hiljemalt 10.08.2021.

3 Süüdistus, tõendid, kohtu põhjendused 1. T.W ennast üheski süüdistuse osas süüdi ei tunnistanud. Järgnevalt käsitleb kohus tõendeid ja süüdistuse põhjendatust kuriteoepisoodide kaupa. Kannatanu J. A. episood

2. T.W-d süüdistatakse selles, et tema, 02.01.2018 kella 13.30 paiku Xxxx maja lähedal koos kahe teise eeluurimise käigus tuvastamata meesterahvaga ajas taga bussiga kannatanu J. A.t, kellega tal oli vaidlus võlgade pärast. Bussist väljudes ning J. A.ni jõudes lõi T.W kannatanut J. A.t rusikaga peapiirkonda, mille tagajärjel J. A. kukkus maha. Seejärel lõi T.W püsti tõusnud kannatanut veel mitu korda pea piirkonda, peale mida püüdis J. A. helistada politseisse, kuid T.W võttis kannatanu J. A. käest ära mobiiltelefoni Nokia (milles oli Tele2 Smart kaart numbriga xxxx) maksumusega 130 eurot ja pani selle endale taskusse, et J. A. ei saaks helistada politseisse. Teised meesterahvad piirasid samal ajal kannatanu J. A. liikumist ja ei võimaldanud tal lahkuda sündmuskohalt. Oma sellise tegevusega tekitas T.W kannatanu J. A.le füüsilist valu ja tervisekahjustuse – ülahuule turse ja peapõrutuse.

Tõendid

3. Kannatanu J. A. kohtus antud ütlustest nähtub, et sai T.W-ga tuttavaks kuna viimane tegeles autopesulaga ja autode rentimisega, temagi rentis T.W-lt autosid. 2018 paiku või varem hakkas T.W temalt nõudma raha, väidetavat võlga, tegelikult mingit võlga polnud. Ka enne 02.01.2018 oli olnud a ei rahanõudmisi, ründamisi ja ähvardusi aga t pöördunud varem politseisse, kuna ta on ise kuulunud kriminaalsesse maailma, kus ei ole tavaks, et sa kaebad kellegi peale. Hetkel on tal kõik karistused kantud ning ta on oma elu muutnud, lõpetades 2020. aastal piiblikooli, läbi kiriku otsis abi, et sellest kriminaalsest ringkonnast lahti saada ja on selle ka saavutanud. Kuna agi ähvardustele ja raha nõudmisele lõppu ei tulnud, siis otsustas ta ikk politseisse pöörduda. 2. jaanuar 2018 oli tal T.W-ga esimene kontakt, kui viimane tuli tema ema korterisse, nõudis varasemalt renditud auto võtmeid, kuigi tema käes neid ei olnud, T.W lõi teda kaks korda näkku, need löögid polnud tugevad. Ema tuli sinna tuppa ja karjus T.W-le, et mingu ära, m T.W lahkus. Seejärel ta helistas hädaabisse ja küsis, mis ta tegema ille peale peab. Ta võis ka politseinikele helistada aga seda ta ei mäleta. Talle öeldigi lihtsalt seda, et kui , peaks teda ründama, siis peab uuesti helistama 112 ja kui teda ähvardatakse, siis tuleb minna politseisse ja teha selle kohta avaldus. aeg hiljem Samal päeval mõni ta läks Maxima poodi suitsu ostma. Ostis suitsud ära, hakkas kõndima ema juurde tagasi, kui märkas eemalt lähenemas meerika tüüpi buss ema oli kõnniteel, , lausa lendamas a i, mis suundus tema poole, t buss oli ka nagu poolenisti kõnnitee peal a märkas . T , et T.W on roolis ja hakkas eest ära jooksma kõnniteel kõndis hüüdis , vastu M. G., ta

, et ta kutsuks politsei, et T.W M.le tahab alla ajada. Kas

M. helistas või ei helistanud, seda ta ei tea, kuna üritas T.W poolt juhitava auto, millega ta üritas teda alla ajada, eest ära põigelda. Ta nägi, et bussist hüppas üks inimene välja, temast noorem kutt, keda ta on varasemalt näinud

T.W autotöökojas. See kutt hakkas teda joostes taga ajama sel ajal kui T.W bussi ümber pööras. Kui ta

siis lisandus vanem meesterahvas T.W karjus, et jõudis Maxima lähedale, üks ja piirake ta kinni. T.W , , tuli tema juurde

jõudes sinna, kus ta seisma jäi ja lõi teda rusikaga pähe, mille peale ta kukkus kaotas korraks teadvuse. Kui ta

s, siis ja lõpuks püsti tõusi võttis T.W võttis selle telefoni käest ja lõi uuesti taskust telefoni, et abi kutsuda, ta , ei mäleta, kas üks või kaks korda. a hüüd ühele mööduvale mehele, T is et palun tulge aidake, et rünnatakse T.W karjus sellele mehele, et ärge tulge siia, et , purjus mees kujutab endale asju ette. T.W tahtis teda sealt edasi a viia, ta keeldus, aga

enda töökott lõpuks nõustus. Kui nad hakkasid liikuma, siis ta sai nende vahelt jooksu Maxima poodi, et minna abi

4 kutsuma. Po

M. G.it ja palusin M. G.ilt telefoni, samas juba tulid ka Maxima es nägi jälle töötajad, ta selgitas juhatajale ära, et talle tuldi kallale, võeti telefon ära, palus anda talle telefon, et helistada hädaabisse. Juhataja viis ta oma kabinetti, kus ta sai siis helistada kellegi telefoniga hädaabisse. Järsku ilmus juhataja kabinetti ka T.W , juhataja palus T.W-l lahkuda, selle viib ta siit minema, peale T.W ütles, et ta on talle võlgu ja poe juhataja ütles, et kui T.W ei lahku, siis kutsub , mingi aeg veel T.W oli seal ja siis lahkus. turvaekipaaži välja Mõne aja pärast tulid poe juurde kiirabi ja politsei, tema palvel kontrollis politsei tal joovet, ta oli kaine. Kiirabi viis ta Rakvere EMO-sse,

löökide tagajärjel oli tal ülahuule turse ja peapõrutus. Kokku lõi T.W teda Maxima poe juures kolm korda esimene löök oli väga tugev, l d tegid talle haiget ja ta tundis valu. öögi J. A. ütlustest nähtub veel, et pärast seda sündmust T.W võttis ühendust

tema õemehega, et õemees räägiks temaga, et ta loobuks süüdistusest, et jõuaksid nagu kokkuleppele, teeksid paberi, et l tema vastu mingeid pretensioone ei ole. (kd I tl 73-81) ta

4. Süüdistatav T.W kohtus antud ütlustest nähtub, et ta teab J. A.t nüüdseks 10 aastat, kui ta asus xxxx elama rentis le autosid, a -ajalt

ja A. eg A. jäi võlgu ja on siianigi võlgu. Et A. saaks oma tegevust jätkata ja raha teenida, et võlga maksta, siis nõus talle võl t oli a ka a peale autosid rentima. J. A.

sid ei tagastanud ei tasunud nende aga jätkuvalt lubatud tähtajaks auto ja eest. Kuna ei tagastanud Mercedest kokkuleppe kohaselt mitmeid kordi, siis ta tegi A. ühte politseisse avalduse. , et see on tsiviilasi ja sed

Politsei ütles a ei käsitletud kui auto ärandamist või omastamist. 2. jaanuaril 2018 kohtus ga viimase ema korteris. Uks oli irvakil, koputas A. ta , sisenes korterisse ja siis seal köögis oligi J. A.. Ta küsis, millal A. tagastab ühe Berlingo võtmed ja lubatud rendiraha. vastas, et , mille ta oli ise ema A. Berlingo võtmed on Mercedeses A. korteri juurest ära viinud ja rendirahaga peab ootama, et tal praegu ei ole. Ta kutsus kaasa, A. et tuleks ja ks

ta näita , kus need võtmed Mercedeses on. A. läks selle peale närvi ja palus tal ära minna ja ta lahkus. Korteris viibimise ajal ta J. A.t ei löönud, pole teda kunagi löönud. Samal päeval nägi t ka teist korda õues J. A. , Maxima poest jalutamas xxxx maja suunas kodu poole. Ta tegi sel ajal kliendi autoga , tiirutas nii-

proovisõitu öelda kvartalikuubikut. Ta täpselt ei mäleta s, üks töömees võis olla ajalt oli ka töömees kaasas kas tal oli keegi kaasa , sest aeg- , kui proovisõitu kaubik, 7 või 9 kohaline. tegi. Tal oli Chevi Astro, Ameerika auto, Tema tuli Maxima poolt, A. tuli ka Maxima poolt. Ta nägi, et A. jalutab ja siis ta mõtleski, et kuna ta seal lähedal on, et ta kõrval kinni ja kutsub ta töökotta, et näitaks, kus need võtmed on. ta peab

Ta sõitis autoga rahulikult A. kõrvale parkimisala peale, teda nähes pistis A. kohe jooksu. Ta keeras kiirelt ringi ja sõitis ärgi. Kuna oli tol ajal porine Maxima poole tagasi j A.le , siis jooksu pistes J. kukkus pori sisse ja ukerdas seal. juurde, juba vestles Ta jättis auto tee äärde ja läks A. A. kahe mehega seal, tema , hiljem ta teab neid inimesi.

tol hetkel ei tundnud neid inimesi, nüüd Ta J.ga rääkiski, et lähme käime töö juures, näita siis neid võtmeid. J. punnis seal alguses vastu, et ei taha, aga siis nõustus.

A. kõndis spool ja pistis jooksu Maximasse. Tema tahtis ainult, et ee A. näitaks, kus võtmed on autos ja teeks talle paberi allkirjaga, et mis kuupäeval ta konkreetselt siis oma rendisummad tagastab. Maxima jooksis Ta rahulikult kõndis poodi järgi ja kuna A. sinna taha ruumi, siis ta läks viisakalt lihtsalt ütles, et sa lubasid mulle näitama tulla ja allkirja andma ja kõik. Kuna

A. hüsteeritses seal, siis ta läks sealt lihtsalt minema. Ta ei näinud politsei ega kiirabi saabumist. J. A. mobiiltelefonist ta ei tea midagi. Ta ei olnud

A. lähedal, a ei trüginud t t emaga, ta ei olnud tal ees, ta ei takistanud tema liikumist ega löönud teda. Ta arvab, et tal on õigus küsida oma rahasid ja asju. Ta ei pöördunud kohtusse, sest ega see ei tagastaks autot. Tunnistab, et J. A.l oli nagu ohatis huulepeal talle võtmeid ega või huul oli marraskil ja seda nägi ta korteris käis ta ka siis, kui . Tunnistab veel, et 02.01.2018 Maxima poes nägi ta M. G. . Ta kinnitab, et pole viimast seose it s ütluste andmisega mõjutanud, samas tunnistab, et kui nägi

viimati poe ees, siis ta lihtsalt G.it ütles, et kas sa mäletad üldse midagi j i öelnud m

a peaasi, et ei valeta e , G. idagi, ta arvab, et

G. valetab, s K. V.i naisega. est ta on sõbranna

5 T.W tunnistab, et võttis ühendust J. A. , tema nimi on R. õemehega ja lihtsalt rääkis, et kas J. on huvitatud omavahel kokku leppima, et ta on ikkagi talle raha võlgu, aga menetluse kohapealt t avaldus tagasi (kd I tl 160-173) a küll ei mäleta, et oleks mõjutanud või palunud võtta.

5. Tunnistaja, patrullipolitseinik J. S. xxxx kinnitab oma kohtus antud ütlustes, et ta kutsuti juhtumi tõttu, kus T.W oli kedagi A. nimelist autoga taga ajanud, kannatanuga tegeles kiirabi, T.W-d sündmuskohal polnud. (kd I t 120-122p) l

6. Tunnistaja M. G.i kohtus antud ütlustest nähtub, et teab T.W-d ja J. A.t kui omakandi inimesi.

poodi. Ta mäletab juhtumit 2018. aastal, kui läks päevasel ajal tütrega Maxima Nägi, et selja tagant tuli rahulikult J. A. temast , ja läks mööda ühel hetkel tuli üks suurem tumedam väikebuss ja J. hakkas jooksma Maxima poe poole karjus talle mitu korda, et palun helista ja politseisse, et teda aetakse taga. Ta läks tütrega edasi, ta sellest välja rohkem ei teinud ja politseisse ei he

listanud, mõtles, et las jagavad oma asju ise. Buss tuli talle vastu ja siis keeras ümber ja sõitis le järgi J. , buss kihutas, oli kuulda ka kummivilinat. T.W juhtis bussi. , bussist Buss jäi seisma Maxima vastas poe juures tuli välja kolm , kes juhtis bussi, teised väljusid bussi inimest, nende seas ka T.W küljeuksest. Maxima kõrval poe ees nad said ta kätte ja siis nad vestlesid seal , , T.W vestles A.ga ja teised 2 meest olid T.W kõrval. Jutuajamine oli pigem rahulik, aga ta korra ainult vaatas sinna poole ja siis läks tütrega poodi. Pärast A. sai kuidagi sealt minema nii, et ta jooksis poodi ja läks kaupluse juhataja juurde, vist sealt helistati politseisse. Kui A. poodi sisse jooksis, siis ta palus kutsuda talle politsei välja, et teda aetakse taga. T.W tuli ka poodi vist ja läks le järgi. rohkem ei näinud, J. Mis edasi sai nii J. A. kui T.W-ga , seda tema tema tegi oma ostud ära ja lahkus poest. Mingit vägivalla kasutamist kellegi poolt ei näinud tema . Tunnistaja kohtus antud ütlustest nähtub veel, et ta e nädal elmisel al Maxima poe juures suhtles T.W-ga . T.W ütles talle, et kohtuistungil küsitakse täpsemaid kui temalt asju, siis ta ei m et ole sellist asja olnud. Ta leiab, äleta neid asju, ta ei mäleta mitte midagi ja p et s , ta ei lubanud T.W-le midagi. (kd I tl 104p-108) ee oli mõjutamine

7. Tunnistaja V. L. T.W on talle tuttav kui kohtus antud ütlustest nähtub, et autoparandaja, J. A. 02.01.2018, kui oli xxxx Maxima poe juures t ta ei tunne. See võis olla autos kui kuulis

ja üle tee asuva kortermaja eest lärmi, mis tema tähelepanu köitis, lärm tuli seltskonnast, kus oli ka T.W

, lärm kestis rohkem kui mõne minuti, ta ei kuulnud millest räägiti, autost ta ei väljunud ja kogu aeg seltskonda ei jälginud, füüsilist kontakti või

löömist ta ei näinud, nägi, et ühel hetkel tormas keegi sellest seltskonnast joostes Maxima poodi. (kd I tl 165-166)

8. : Kohus uuris järgnevaid kirjalikke tõendeid - Patsiendikaart nr R352798 J. A. saabus kiirabiga AS Rakvere Haigla

– nähtub, et sse 02.01.2018 kell 15:04 peatraumaga, kurdab peavalu otsmiku piirkonnas, peauimasust, löödi ainult pea piirkonda lemine huul kergelt turses lahkus kell 16:02, l , ü amamisrežiim 3 4 päeva. -

(kd III tl 56) -

J. A. on talle kuuluvat telefoni nr xxxx Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll – nähtub, et kasutanud kuni 02.01.2018 kell 13:34-ni. (kd III tl 9-10) - -plaadiga salvestis Asitõendi vaatlusprotokoll koos CD , häirekeskusele tehtud kõne – nähtub, et 02.01.2018 kell 13:43 helistab J. A. mobiiltelefonilt nr xxxx. Teatab, et ta helistab uuesti

ning kutsus juba enne välja patrulli. Siis ei olnud vaja aga nüüd palub saata uuesti, nüüd teda , rünnati nüüd on ka kiirabi vaja T.W ründas ja lõi teda. Kõigepealt ajas taga autoga, , ,

siis viskas tal pildi korra eest ära. Pea tõsiselt lõhub, esines teadvusekadu. Palub saata patrull ja kiirabi. Ta ei tea, kus T.W on, ta röövis järjekordselt temalt telefoni ära. (kd III tl 1-4)

6 Kohtu põhjendused

9. Kohus leiab, et kehalise väärkohtlemise süüteokoosseisu objektiivse süüteokoosseisu esinemine T.W tegevuses on ülaltoodud tõenditega kinnitust leidnud, seda vaatamata sellele, et mõnes mõttes on tegemist sõna sõna - vastu olukorraga. Kohus ei pea usaldusväärseks süüdistatava ennastõigustavaid ütlusi, milledes viimane püüab jätta muljet, et 02.01.2018 ga toimunud kohtumine oli lihtsalt üks Maxima poe juures J. A. järjekordne rahulik arutelu võlgade küsimuses. Sellist versiooni ei kinnita ükski kohtus J. A. uuritud tõend. Seevastu saab kohus lugeda ütlusi usaldusväärseiks just seetõttu, et tema J. A. versiooni kinnitavad objektiivselt koheselt tehtud kõne häirekeskusele ja patsiendikaardil fikseeritu. J. A. ütlusi saab kohus lugeda usaldusväärseiks ka seetõttu, et kogumis tunnistajate ütlustega mõjuvad need loogiliselt ja eluliselt usutavatena. Tunnistaja M. G.i ütlustest nähtuvalt oli tegemist pingelise olukorraga ja J. A. tõelise tagaajamisega kummide vilinal, ta nägi ka hirmu ja kuulis korduvaid palveid politsei kutsumiseks. Ta kinnitab J. A. ütlusi ka selles, et koos T.W-ga t taga ajanud mehed T.W bussist ja ei olnud seega juhuslikud A. väljusid möödujad nagu T.W seda väidab. ei näinud pealt löömist on mõistetav. Ta Asjaolu, et M. G. oli koos lapsega poodi minemas ja ei saanudki näha kõike juhtunut. Olukorra pingelisusele viitavad ka tunnistaja V. L. ütlused, kelle ütlustest nähtub, et T.W suhtlemine ei olnud lihtsalt rahulik vestlus, eemal autos olles kuulis seltskonnast, kus viibis ka T.W , ta lärmi samuti nägi kannatanut poodi tormamas. Tähelepanuvääriv on T.W käitumine peale kuriteo toimepanemist, tõendamist on leidnud, et ta on püüdnud mõjutada kannatanut ja tunnistajat saavutamaks viimastelt endale soodsa

te ütluste saamist. Süüdistuses on T.W-le ette heidetud J. A. löömist algul ühel ja siis veel mitmel korral. Kuna kohtuistungil mäletas kannatanu kindlalt kolmel korral löömist, siis saab kohus süüdistust täpsustada ja mõista T.W süüdi löömises kolmel korral J. A. . Kohtu hinnangul pani T.W kuriteo toime vähemalt otsese tahtlusega. Ta sai aru, et teise isiku rusikaga löömine on viimasele valutekitav ja seda ta soovis ja saavutas. Kohus ei tuvastanud T.W

süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid.

Kannatanu K. V.i episoodid

10. T.W-d süüdistatakse selles, et tema, 16.02.2018 kella 19.25 paiku xxxx tungis kallale talle võlguolevale K. V.ile, lõi kannatanut ühe korra rusikaga näo piirkonda, millega

tekitas kannatanu K. V. füüsilist valu ja tervisekahjustusi – hematoom vasaku sarnaluu ile piirkonnas ja hambast killu eemaldumine. Seega T.W , kahjustades korduvalt (arvestades ka kannatanu J. A. episoodi) löömisega teise inimese tervist, pani toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. T.W-d süüdistatakse ka selles, e tema, 16.02.2018 kella 19.30 paiku xxxx, olles t eelnevalt löönud K. V.it, ähvardas kannatanut püstoliga ja ütles, et kui tahab, siis tapab ta ära. Kuna T.W oli eelnevalt kasutanud kannatanu suhtes vägivalda, tundis kannatanu reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli reaalne alus karta ähvarduse täideviimist. Lisaks süüdistatakse T.W-d selles, et tema, 23.04.2019 kella 21.30 paiku xxxx kaupluse Xxxx esisel ähvardas sõnadega kannatanu K. V.it, et paneb ta maja põlema ja vigastab K. V. lapsi, kui kannatanu ei võta tagasi politseist avaldust 16.02.2018 toimunud sündmuste i kohta. K. V. tundis hirmu reaalset ohtu varale ja laste tervisele, kuna T.W oli ja eelnevalt kasutanud kannatanu suhtes vägivalda ja teda relvaga ähvardanud. Seega T.W , ähvardades olulises ulatuses vara hävitamise ja tervisekahjustuse tekitamisega, pani toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

7 Tõendid 11. Kannatanu K. V.i kohtus antud ütlustest nähtub, et tunneb T.W-d kuna on remontinud oma autot viimasele kuulu Probleemid tekkisid siis, kui T.W ei vas töökojas. teinud autole remonti nii nagu peaks tegema ja raha küsi rohkem kui asi väärt oli. s Ka enne 16. veebruarit 2018 käis T.W tal ukse taga ja nad rääkisid sellest rahaasjast, ta keeldus maksmast, T.W sellega ei leppinud. 16. veebruaril 2018 tuli T.W tema maja juurde, kui ta läks koeraga jalutama. T.W tuli maja ette, blokk ja d hüppas autost välja, is tee ära ütles, et hakka maksma, tema ütles, et ei maksa midagi akkas edasi jalutama, T.W hüppas uuesti et ja h te ja blokkis tal teed -3 korda ja , tõukas 2 lõi talle rusikaga vastu hambaid, peale seda rabas relva välja, sihtis teda relvaga. Löök tabas vasakule poole vastu põske. Selle löögi oli kiire ja tugev, tagajärjel tundis valu ja tuld lõi silmist. Selle ajaga kui ta hakkas toibuma sellest matsust, oli relv väljas ja sihtis tema poole. Ta ei mäleta situatsiooni täpselt, aga ta teab, et T.W astus kaks sammu eemale ja võttis relva välja. Arvas, et T.W laadis relva, nagu tõmbas midagi ja mingi plõks käis nagu filmis on näinud, hoidis relva küünarnukist kõverdatud käes enda ees,

oli relvaga sihtimise ajal näoga maja poole. Relv oli pisike, lühike, arvab, et must, pimedas hästi ei suuda eristada. See intsident seal maja juures toimus õhtul kella 7-8 vahel, oli pime aeg, aga neil on tänavavalgus. Tundis hirmu, kui teda relvaga sihiti, et äkki laseb maha, ega ei tea ju inimest.

Tundis ja tajus, et tema elu on ohus, kui ta siit ruttu ei pääse võib tulla kuul kerre. T.W ütles samal ajal kui sihtis, et kui tahab, siis tapab ta ära lihtsalt ja tema maksab ja kõik a võib talle kusta ka sinna autosse , et t tema lihtsalt maksab selle eest. Oli vaidlus ja ja siis T.W käskis tal tulla enda garaaži, T.W samal ajal blokkis ta teed ja relv oli käes, lõpuks pani relva tasku

sse ja läbi tasku sihtis relvaga ikka veel edasi. Ta lubas maad ja ilmad kokku, et ta saaks minema, l . ubas, et läheb esmaspäeval T.W juurde garaaži Tema eesmärk oli tegelikult koju saada ja politseile helistada ja teavitada situatsioonist. T.W ütles, et esmaspäeval on tema juures ja kõik Audiga. Tema läks oma koeraga tuppa ja ning lahkus oma helistas politseisse. Enne tuppa minekut nägi, et tema kasupoeg T. S. oli akna peal. Samal õhtul andis politseis ütlusi, õsk oli valus ja pöördus samal õhtul ka tuvastati, et põsk p

ta

EMO-sse, on paistes, sinine. See hetk ta ei tundnud hambavigastust, põsk oli nii paistes, et ei pannud tähele, aga kaks päeva hiljem kui ta sai sööma hakata, siis ta tundis, et hambad on valusad. Siis ta pöördus hambaarsti juurde ja selgus, et löögi tagajärjel oli hammas ka pooleks löödud. Ta on täiesti kindel, et see oli selle löögi tagajärjel, kuna löök tabas samasse kohta, kus see hammas on. See on vasakul pool ülemine hammas. See oli tal juba kruviga pandud hammas. Ta sai selle hamba pool aastat varem korda endal suus. Ta käis hambaarstil hinnapakkumist võtmas, et hammas asendada, see on kallis ja rahapuudusel pole ta saanud tänaseni seda korda teha. K. V.i ütlustest nähtub veel, et ta ei proovinud T.W-le vastu hakata, kartes, et jääb siis ise süüdi, kui relv välja võeti, siis polnud enam võimalik vastu hakata. Äratundmiseks esitamisel tundis ta ära relva, millega T.W teda sihtis, relv oli pisikene, väikene, teine oli suurem, oli liiga suur selle jaoks, kolmas oli veel suurem. See oli ainukene, mis sobiks kokku selle situatsiooniga. Relva laadimist äratundmiseks esitamisel ei näidatud, äratundmiseks esitatud relvade laadimise kohta midagi öelda ei oska. On veendunud, et teda ähvardati tulirelvaga kuna T.W on varem ka inimesi relvaga ähvardanud. See võis olla 23. aprill 2019, kui sai T.W-ga Grossi poe juures juhuslikult kokku. T.W-lt tuli ainult hunnik ähvardusi. Maja võib põlema minna, lapsed võivad auto alla jääda lduse tagasi võtma selle 16. veebruari kohta. T.W vist pakkus , et ta peaks ava

ka - , s - , et läheks teeks üks üks kuskil ee üks üks tähendab kaklust. Ta võttis neid ähvardusi reaalselt ja tõsiselt, sest küla vahel on kuulda, millega T.W tegeleb jab kõnniteedel te , a isi inimesi taga ja noored poisid on vastu hambaid saanud. Seekord mingit relva ei olnud käigus. Vestlust T.W-ga kuulis natuke pealt ka G. L., kes on tema tuttav ja viibis juhuslikult poe juures.

8 Esimese episoodiga tekitati talle valu ja hirmu, hirmu tekitas ka ähvardamine poe juures. Tal tuli pikka aega võtta valuvaigisteid aga ka unerohtu, tal oli stress, ta kartis oma pere pärast. Tundis hirmu, millal T.W jälle tuleb ukse taha või ajab lapse autoga alla. Ka laps oli tema ja naise juttu pealt kuulanud ja õue minnes ütles, et kohe, kui autot näeb hüppab kraavi. Eelneva tõttu on esitanud ka tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes 2000 eurot. Ta esitab tsiviilhagi ka materiaalse kahju hüvitamiseks summas 1674 eurot. 1600 eurot on hinnapakkumine, mis peaks hamba parandamine minema ja 74 eurot on konsultatsioon ja visiiditasud. Selgitab, et hambavigastust alguses erakorralise meditsiini osakonnas ei märgatud sellepärast, et paistetus oli nii kõva, et ta ei pannud seda alguses tähele. Et kui hiljem paistetus hakkas taanduma, hakkas tundma, et hammas on ka katki. Need fotod, mis ta kohtule esitas, seal ongi näha triip keset hammas ja sealt läks pooleks, see on see hammas, kus kruvi sees on. Leiab, et moraalne kahju on isegi hullem kui materiaalne. . Nõuab ka õigusabikulude hüvitamist K. V. veel, et J. A. nimelise mehega kohtus esimest korda siin kohtusaali i ütlustest nähtub eesruumis, ta ei tunne teda. (kd I tl 89-98)

12. T.W 16.02.2018 t Süüdistatava kohtus antud ütlustest nähtub, et a sõitis autoga koju enda töö juurest, ägi silmanurgast, kuidas xxxx ruumidest ja n

maja trepikoja valgus K. läks põlema ja suur mehe kogu tuli välja koeraga õitis mööda autoteed , ta s K. K. maja ette

kõrvale ja jäi seisma autoga. Tuli autos välja, kõndi t K. s ikka edasi, aga auto taga said kokku. Ta küsis, et nad on korduvalt rääkinud, et läbi ja nad õiendavad ära oma vaidluse

tuleb K.

autoremondi asjas. V. väitis, et ta ei vahetanudki õli ja käi kukele, tema ei maksa ja hakkas koju tagasi minema. Kuna ta seisis V.il ees, siis viimane hakkas trügima ja nügima, ta pani käed ette j

hakkas taskust midagi sikutama, a siis rüseluse käigus nägi, et K. siis ta panigi enda käe tasku

, sikutad,

sse ja ütles, et ta on relvastatud, seejärel K. lõpetas ära ta küsis, mida sa seal K. ütles, et taskulampi. Ta küsis, et kas nad saavad oma asja normaalselt asja lahendatud,

V. ütles, et tuleb esmapäeval läbi. See oli juba lubas tulla esmapäeval töö juurde seitsmes kord, kus

V. . Peale seda t, pani nad surusid kätt ja ta läks minema. Selle kohtumise käigus ta ei löönud K. lihtsalt käed ette kui ta jooksis nii öelda peale, et läbi tema joosta, siis ta pani käed ette ja astus - tagasi lihtsalt. Tal sellel kohtumisel relva kaasas ei olnud . Ta niisama ei , taskus oli võtmekimp kanna relvi Samas tunnistab, et peab teadma, et ta hoiab ja kannab kaasas, ainult õppustel. K. relvi, et ta on aastaid olnud kaitseliitlane

, kõik kohalikud teavad, et tal on relvad. Väidab, et juhtunu ajal oli pime, see oli valgustamata ala. T. S.

t akna peal näha ei olnud, jõudis seda märgata, sest ta oli näoga K. maja poole. Tunnistab, et kohtueelsel menetlusel ei rääkinud sellest, et K. hakkas taskust midagi sikutama, samuti sellest, et tema . pani enda käe taskusse ja ütles, et ta on relvastatud Tunnistab, et enne kohtuistungit k T. S. tema , et äis töökojas rehvi pumpamas, siis ta küsis S.lt kas sa tuled ka kohtusse ja siis ta ütleski, et ära siis valeta seal, räägi tõtt, rohkem ta temaga ei suhelnud. T.W selgitas, et ei kohusta ega survesta

võlglasi muud moodi, kui läheb lihtsalt küsib ilusti. ee on kodaniku õigus käia küsimas enda välja teenitud raha. Leiab, et s V K. V. äitis, et valetab kuna tahab vastutusest kõrvale hoida ja ei taha talle tehtud töö eest tasuda, T. S. va ta on K. V.i poeg. letab tema arvates seetõttu, et T.W esitas kohtule oma auto pardakaamera salvestise väites, et tegu on salvestisega V. V. i elukoha juures 16.02.2018 õhtul, kui ta läks iga rääkima ja jättis kaamera tööle. Ta selgitab, et kaamera on fikseerinud ainult pilti, Selgitab, et ta oli kuupäeva fikseeritud ei ole. salvestise unustanud ja seetõttu ei esitanud seda menetlejale varem. Kohtuistungil salvestist vaadati, süüdistuses märgitud tegevusi sellel ei kajastunud, kohtu hinnangul salvestis asjassepuutuvaks tõendiks ei kvalifitseeru, seda enam, et usaldusväärselt pole võimalik

tuvastada salvestise tegemise aeg. T.W ütlustest teise ähvardamise episoodi kohta nähtub, et 23. aprillil 2019 Grossi poe ees märkas, et K. räägib seal G.iga juttu. Ta läks neile ligi, et K.ga rääkida, siis nad vaidlesid või rääkisid umbes 30 aga siis läks -40 minuti seal poe ees. alguses oli seal nendega, G. oma

9 tuttavate juurde. Ta tõstatas jälle vaidluse selle auto teema suhtes ja palus tema juurest läbi tulla. Ta lihtsalt ütleski, et mis ta pullib ja tahab talle ebameeldivusi tekitada, et lahendavad asjad ära, et miks me politsei ja riigi raha raiskame. T.W väidab, et mingit ähvardamist ei olnud. Samas t ja ning kui unnistab, et rääkis K.le, et ta on kaitseliitlane ja vabatahtlik pääst K.l läheb maja põlema või juhtuvad mingid hullud sündmused, kui keegi hull lapsi taga ajab, siis ju kaitseliitlased kutsutakse appi. Ta arvab, et G. L. valetab juhtunu kohta, sest ta on K. V.

i sõber. (kd I tl 173-185)

13. Tunnistaja T. S. K. V. on tema kasuisa, T.W on kohtus antud ütlustest nähtub, et tuttav inimene kuna on kandi elanikud. 2018. aastal elas xxxx, korteris koos vanematega. ühe Ühel õhtul, kellaaega ei mäleta, pime oli, K. jalutas koeraga maja ees, kui T.W tuli maja ette autoga. Ta vaatas köögis kolmanda korruse aknast juhuslikult välja, kui auto maja ette tuli. Auto Audi saabus sinna ja autost tuli välja T.W . V. ja T.W vestlesid omavahel ja siis T.W lõi rusikaga ühe korra näkku vastu põ a võttis välja püstoli. Ta ei olekski

t K. ske j siia tunnistama tulnud, aga see oli väga vale käitumine, püstoliga ei tulda ähvardama. Maja ees tuli põles, trepikoja tuli änavavalgustus on tee otsas. tuli tuppa, käed värisesid , t K. helistas ja politseisse. Ta kuulis, kui ta rääkis politseiga. Politsei tuli kohale, vestlesid omavahel, pildistasid seal maja ees. See hetk, kui

l olid ka K. tuppa tuli, siis põsk oli paistes ja punane. K. varem olnud T.W-ga mingid töövahelised asjad. Ta on T.W-ga pärast seda sama sündmust kohtunud. T.W on talle öelnud, et kui ta kohtus on, et siis ta ütleks, et ei mäleta midagi. T.W käskis öelda, et nii pikalt möödas, ütled, et ei mäleta midagi sellest. T. S. , et k kohtueelsel menetlusel antud ütlustest nähtub õigepealt T.W ähvardas K.t relvaga ja seejärel lõi nagu selja tagant või külje pealt. Kohtus selgitas S., et ei oska öelda, miks kohtueelsel menetlusel rääkis teisiti, arvab, et ülekuulamisel oli närv sees, oli paanikas, see sündmus, eriti relvaga ähvardamine häiris teda väga, ta ei mäleta, millal ta käis ülekuulamisel,

ei tea miks seal niimoodi kirjas on. Kinnitab, et kõike tänaseks enam ei mäleta aga kinnitab, et tegelikult oli enne löök rusikaga ja siis relvaga ähvardamine. (kd I tl 98p-104p)

14. Tunnistaja J. S., patrullpolitseiniku sai seoses kohtus antud ütlustest nähtub, et väljakutse T.W-ga veebruari keskel, väljakutse oli xxxx selle kohta, et K. V.it löödi ja ähvardati relvaga. Sõitsid kohale endast välja , ehmunud, hirmunud, huul oli kergelt turses, väitis, et , K. V. oli s T.W oli teda löönud ja relvaga ähvardanud. Läksid

T.W juurde koju, viimane muidugi eitas seda kõike, näitas oma relvakappi, ta pildistas seda. Nad toimetasid T.W Rakveresse, kus uurija tegeles temaga edasi, V. läks oma jõududega Rakveresse EMO-sse ja ka uurija juurde ütlusi andma. (kd I tl 120p-122)

15. Tunnistaja G. L. tunneb T.W-d kui omakandi kohtus antud ütlustest nähtub, et inimest. K. V. on talle tuttav inimene, teab tema poega. Võis olla 23. aprill 2019 kui ta oli Grossi poe juures, tuli poest välja ning T.W ja K. rääkisid seal omavahel või tuli T.W hiljem. See rääkimine sisaldas ähvardust ja avalduse tagasi võtmise nõuet. T.W ähvardas K. V.it, et kui

, e K. reisile läheb, siis tema lastega võib õnnetus juhtuda nne seda T.W käskis K.l avalduse tagasi võtta. Tema ei saanud aru, mis avaldusest jutt käis. See lause, et kui läheb K. reisile võib K. lastega midagi juhtuda, tundus talle ähvardusena. K. V. rääkis talle samal päeval

hiljem, et neil oli autoga mingi teema ja T.W oli teda relvaga ähvardanud. (kd I tl 158p-161)

16.

Kohus uuris järgmisi kirjalikke tõendeid: - Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll T.W peeti kinni 16.02.2018 kell – 21.10 kahtlustatuna K. V.i löömises ja relvaga ähvardamises. Nähtavad vigastused puuduvad, vabastati 17.02.2018 kell 14.00. (kd III tl 48-49)

10 - Kannatanu K. V.i patsiendikaart nr R355610 - K. V. tuli kiirabisse ise 16.02.2018 kell 20:56. 16.02 kella 19:25 paiku talle tuttav inimene piirkonda, andis talle rusikaga näo vasakusse samuti oli isikul relv käes valutab pea ja piirkond kuhu sai löögi saanud löögi vasaku , , alalõualuu oksendamist eitab, löögi tagajärjel kukkumist -sarnaluu piirkonda, teadvusekadu ja samuti. Kaebab valu vasaku alalõuapiirkonnas, peavalu, hambavalu, patsient rahuldavas üldseisundis asakul sarnaluu piirkonnas õrn hematoom ~3x2cm , v , Palpatoorne valulikkus vasaku alalõualuu ning sarnaluu piirkonnas. Patsiendile kaasa antud peatrauma järgne

jälgimisleht, valu korral paratsetamool 1g x 3. (kd III tl 45-47) - Relvalubade koopiad T.W-l relvaload (revolver Arminius HW 38 kaliiber 38 SPL – nr xxxx ja p 92 kaliiber 6,35 nr xxxx) kehtisid kuni 22.08.2018. (kd III tl 24-25) üstol CZ -

Asitõendi vaatlusprotokoll – vaadeldud on T.W poolt politseile välja antud relvi - püstolitaoline ese ZORAKI-mod.914-S markeering: xxxx koos padrunisalve ja 5 padruniga, revolver Arminius HW 38 kaliiber 38 SPL nr xxxx ja p nr xxxx. (kd üstol CZ 92 kaliiber 6,35 III tl 26-36) - K. V. Äratundmiseks esitamise protokoll ja fototabelid – ile esitati äratundmiseks 3 T.W elukohast äravõetud relva. K. V. tundis ära talle esitatud relvade seast relva pakendil nr 1 (püstol CZ 92). i väitel V. on relv sarnane sellele, mida T.W 16.02.2018 õhtul tema ähvardamisel kasutas. See relv on sama väikese mõõduline ja musta värvi korpusega ning relvakelku taha tõmmates laetav. Nr 2 pakendil olev relv (relvataoline ese ZORAKI) on mõõtmetelt suurem. Nr 3 pakendil olev relv (revolver Arminius) on revolver ja seda T.W kindlasti sel õhtul ei kasutanud. (kd III tl 40-44) - koos CD-plaadiga K. V. Asitõendi vaatlusprotokoll ja andmebaasi Aweroc väljatrükk – helistas häirekeskusele kell 19:32:49 teatas, et tal käis ukse taga üks mees püstoliga ja ähvardamas ja pani talle vastu tatti, lõi vastu hambaid, oli talle tuttav inimene ja läks vist koju tagasi, ta vajab esmaabi, lapsed nägid ka seda pealt, üks laps vähemalt. Käib pressimas talt raha välja äike püstol oli käes, sihtis teda sellega , v , verejooksu ei ole, paistes on natuke. (kd III tl 11-16 ) - Tsiviilhagi koos lisadega visiiditasuarve summas 5 eurot, arve nr.A2018-000999 summas – 1600 eurot (murdunud hamba asendamine implantaadiga), arve nr.A2018-001000 summas 50 eurot (konsultatsioon), arve nr.A2018-000986 summas 19 eurot (panoraamröntgenülesvõte ja visiiditasu) ning panoraampilt hammastest (tehtud 28.02.2018) ja hambapolikliinikus tehtud pildid katkisest hambast. (kd I tl 11-14, kd III tl 50-60)

Kohtu põhjendused

17. Kohus leiab, et kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise süüteokoosseisu objektiivse süüteokoosseisu esinemine T.W tegevuses kannatanu K. V.iga seotud episoodides on ülaltoodud tõenditega kinnitust leidnud. Kohus peab usaldusväärseiks kannatanu i ütlusi K. V. 16.02.2018 toimunud kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise . Ütluste usaldusväärsust toetavad ka

kuriteoepisoodide kohta tema poolt häirekeskusele tehtud kõne salvestis ja EMO-s fikseeritu. Kohtu hinnangul on eluliselt usutavad K. V.i selgitused ka hambavigastuse tekitamise ja selle kohta, miks ta seda koheselt ei avastanud. Kohus ei pidanud vajalikuks kaasata menetlusse kaitsja poolt taotletud asjatundjat hambavigastuse asjaolude selgitamiseks. Kohtu hinnangul on hambavigastusse puutuv piisava selgusega kindlaks tehtud K. V.i ütluste ja tema esitatud dokumentaalsete tõenditega KrMS § 6 järgi . Kaitsja poolt kohtule esitatud asjatundja kirjalik arvamus 3 lg 1 tõendiks kvalifitseeru. ei Kohus ei pea usaldusväärseks süüdistatava ennastõigustavaid ütlusi, milledes viimane püüab

jätta muljet, et oli ta sunnitud tõrjuma kätega t ja kätt taskusse pannes 16.02.2018 K. V.i „teesklema“ relva olemasolu. T.W tunnistab ise, et kui K. V. temaga suhelda ei soovinud ja soovis minna ära koju, siis astus ta V.ile teele ette ja takistas teda lahkumast. on V.

11 kinnitanud, et ei soovinud T.W-ga suhelda ja tema lahkumise soov on eluliselt usutav, V.i lahkumise takistamisega oli just T.W see, kes konflikti tekitas ja seda võimendas. T.W kinnitas kohtus, et eeluurimisel, kui teda kahel korral üle kuulati, pole ta kordagi rääkinud sellest, e taskust midagi sikutas, samuti sellest, et ta ise pani käe taskusse ja t V. ähvardas V.it, et ta on relvastatud. Kohtu hinnangul on siin tegemist T.W-le tavapärase ütluste kohendamise ja muutmisega uute ennastõigustavate versioonide väljamõtlemisel. Paraku on T.W , kes ennast süüdi pole tunnistanud, käesoleval juhul siiski ähvardamise omaks võtnud. Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et peale seda, kui ta enda taskus olevat võtmekimpu relvaks nimetas, oli koheselt nõus esmaspäeval tem V. a juurde minema väidetava vaidluse lahendamiseks. Kohtu hinnangul oli V.il isegi T.W versiooni järgides põhjust arvata, et T.W-l ongi relv taskus. T.W on ise tunnistanud, et kõik teadsid, et ta tegeleb relvadega. Kohus leiab, et T.W süüdistusest tuleb välja jätta relvaga ähvardamine ja asendada see ähvardamisega relvataolise esemega. K. V. on tunnistanud, et ta relvi eriti ei tunne, äratundmiseks esitamisel on ta küll kinnitanud, et tundis ära ähvardamisel kasutatud relva, kuid protokollist ja V.i ütlustest nähtub, et ta suutis relvi eristada vaid suuruse järgi. Samas on relvataoline püstolisarnene ese ZORAKI-mod.914-S ja p , mille

üstol CZ 92 kaliiber 6,35 V. välja valis väliselt üpris sarnased ja nende suuruski pole oluliselt erinev. Kohus ei va, et K. ar V. on andnud relva/relvataolise eseme

nägemise suhtes valeütlusi, kuid kahtleb, kas ärevas olukorras, õhtusel ajal vähese valgustuse olemasolul lühikese aja vältel relvadega vähe kokkupuutunud inimene on võimeline tõsikindlalt ära tundma, millega täpselt tegemist oli. Kohus ei pea usaldusväärseks küll T.W viimase hetke versiooni taskus olevast võtmekimbust ja leiab, et it tõesti ähvardati taskust välja võetud esemega. Paraku ei saa K. V. kohus usaldusväärselt tõendatuks millise konkreetse relva või relvataolise esemega lugeda, ähvardamine toimus. Kohtu hinnangul ei muuda see olematuks süüteokoosseisu, sest V.il oli põhjust pidada eset relvaks ja ähvardus mõjus – nii T.W kui on kinnitanud, et peale V. ähvardust õppes, kuna andis lubaduse minna esmaspäeval T.W juurde kokkusaamine l V. väidetavat võla i ütluste ja edasiste sün muste järgi on teada, et sellist vaidlust lahendama. V. st d kavatsust V.il siiski polnud kuna tema arvates polnud ta T.W-le midagi võlgu ja ta soovis lihtsalt kiiresti lahkuda, et saaks juhtunust politseile teatada. Hinnates tunnistaja T. S. tueelses menetluses ja ütlusi leiab kohus, et esineb vastuolu tema koh kohtus antud ütluste vahe. Esimesel juhul on ta rääkinud, et aknast T.W ja V.i konflikti pealt vaadates T.W enne ähvardas relvaga ja seejärel lõi V.it, kohtus kinnitas ta korduvalt, et tegelikult oli enne löök ja seejärel ähvardus relvaga. Ta arvas, et eksis esialgsete ütluste andmisel, kuna oli juhtunust väga erutunud ja ei mäleta isegi ütluste andmist. Kohtu hinnangul ei saa lugeda usaldusväärseiks S. ütlusi selle kohta, et tegemist oli just relvaga, a , eg oli hiline ja hämar, ta jälgis sündmusi lühikese ajavahemiku jooksul ja ärritusseisundis seega ei pruukinud ta tõsikindlalt vahet teha relval ja relvataolisel esemel. Muus osas leiab kohus, et kohtus antud S. ütlusi saab siiski tõendina arvesse võtta hinnates neid kogumis teiste tõenditega. Alaealisena võis ta olla juhtunust ärritatud ja samal õhtul ütlusi andes eksida. Võrreldes tema ütlusi V.i ja T.W ütlustega leiab kohus, et mõnes mõttes kattuvad kõigi kolme ütlused selles, et ähvardamine oli see, mis V.i ja T.W kohtumise lõpetas. V. kinnitab, et peale relvaga ähvardamist nõustus ta kõigi T.W nõudmistega ja kokkusaamine lõppes. Sisuliselt sama kinnitab ka T.W , tema poolt öeldes, et pärast võtmete relvaks nimetamist lepiti kokku ja mindi lahku. 23.04.2019 toimunud ähvardamise episoodi kohta on K. V. andnud ütlusi, mis arvestades tema suhtes varem toime pandud kuritegusid mõjuvad usaldusväärsete ja eluliselt usutavatena. Ähvardus seondus otseselt avaldusega, mille ta oli teinud politseile K. T.W poolt 16.02.2018 tema suhtes toime pandud kuritegudega. Kohus ei pea usaldusväärseiks T.W ennastõigustavaid ütlusi, et toimus vaid järjekordne rahulik vestlus i väidetava võla üle. V. Samas tunnistab ta tegi ile ettepaneku ilma politseita hakkama saada süüdistatav ka ise, et V.

12 põhjendades seda sellega, et ta on kaitseliitlane ja päästja ning tuleb appi, kui V.i lastega midagi juhtuma peaks või tal maja põlema läheb. i ütluste usaldusväärsust K. V. ja T.W poolse ähvardamise asetleidmist kinnitab oma ütlustes tunnistaja G. L., kes kuulis T.W ja i juttu V. osaliselt pealt ja sai aru, et T.W ütles välja ähvarduse i laste suhtes ja käskis V. V.il avalduse tagasi võtta. Jällegi on tähelepanuvääriv T.W käitumine peale kuriteo toimepanemist, tõendamist on leidnud, et ta o T. S.t saavutamaks viimaselt endale soodsate n püüdnud mõjutada tunnistaja ütluste saamist. Kohtu hinnangul pani T.W kuriteod toime vähemalt otsese tahtlusega. Ta sai aru, et teise isiku rusikaga löömine on viimasele valutekitav ja seda ta soovis ja saavutas. Ähvardustegi puhul oli ta teadlik oma tegevuse koosseisupärasusest. Relvataolise esemega ähvardades on mõistetav, et see tekitab inimestes hirmu. Antud juhul oli il alus karta ähvarduse K. V. täideviimist ja tema elu oli häiritud pikema ajavahemiku jooksul. Seda enam, et lisandus ka teine ähvardus, millest K. V.il oli alust arvata, et ohus on tema vara, samuti tema laste elu ja tervis. Hirmutunde tekitamine aga oli

saavutada gi T.W eesmärk, et selle läbi kannatanult temale soodsat käit – väidetava võl võtmist. umist

a tasumist, kuriteoteate tagasi

Kohus ei tuvastanud T.W süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Koos J. A. K. V. kehalise väärkohtlemisega on T.W poolt toime pandud i löömine kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, kaks i ähvardamist on kvalifitseeritavad KarS § K. V. 120 lg 1 järgi.

Süüdistus KarS § 424 lg 1 järgi 18. T.W-d süüdistatakse selles, et tema, 30.03.2019 kella 01.20 paiku, olles narkootilise aine tarvitamisest tingitud joobeseisundis, juhtis Lääne-Virumaal Kadrina vallas Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt 156-l km-l suunaga Tapa poole mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. T.W-l tuvastati vastavalt EKEI Lõuna-Eesti osakonna uuringuaktile nr 434T uriinis narkootiline aine MDMA ehk ecstasy ning eksperdi hinnangu kohaselt esines tal joove. T.W juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 120 +/- 4 km/h, millega ületas antud teelõigul suurimat lubatud sõidukiirust 90 km/h mitte vähem kui 26 km/h võrra. Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 (Juht ei tohi olla joobeseisundis;

joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides) loetakse T.W joobeseisundis olevaks mootorsõiduki juhiks. Seega T.W , juhtides joobeseisundis mootorsõidukit, pani toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tõendid

19. Tunnistaja R. M., tollase Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrulliteenistuse politseiniku kohtus antud ütlustest nähtub, et puutus T.W-ga kokku 30.03.2019. Ta ta oli tööl koos õõtsid kiirust Pärnu Sõmeru maantee peal, tuli üksik G. K.uga, m -Rakvere- kui sõiduauto poole kahe paiku öösel

. Kiirus oli 120 km/h, mille G. K. fikseeris, nad said kiiruse lukku ja nägid, et sõiduk peatus tee ääres . Sõitsid sõiduki juurde, u 100 meetri kaugusel neist nägid, et isikud tulid autost välja sam , kui nad nende juurde jõudsid. Auto oli must al ajal Xxxx. Ta arvab, juht jagas ära, et on politseipatrull ja seetõttu jäi seisma.

Kokku tuli autost välja kolm isikut, üks meesterahvas ja kaks naisterahvast, üks oli taga, kaks väljusid eest uhikohalt väljus , j meesterahvas, seda nad nägid enda autotulede valguses aistest üks istus kõrval, üks oli taga , n , need tulid tee ääre poolt välja mitte sõidutee poolt. Nad olid päris kindlad, et roolis oli

13 meesterahvas nad neid ja naisterahvaid üldse ei hakanud küsitlemagi. Kui neil oleks olnud kahtlus, siis oleks nende seletused ka võtnud Nad keerasid ümber ja sõitsid auto taha . , autost väljunud seltskond oli juba väljas ja tegid suitsu.

Nad hakkasid meesterahvaga suhtlema kiiruse ületamisega seoses. Meesterahvas muidugi eitas seda, et tema seal rooli taga üldse oli või midagi tegi. Koostasid kiirusmõõturi kasutamise protokolli. Kui hakkasid vormistama meesterahvale kiiruse ületuse eest väärteoprotokolli, siis tundus, et tal oli natukene kahtlane kõnemaneer, väsis kogu aeg ja ei olnud nagu päris õige. Tegid alkoholi indikaatorvahendi testi,

mis oli negatiivne, siis kahtlustasid, et isikul võib olla narkojoove. Kohapeal tahtsid teha talle indikaatorvahendi uriini testi, aga see ebaõnnestus, misjärel sõitsid Rakvere haiglasse ekspertiisi tegema. Silmad olid tal imelikud, poole jutu pealt väsis, silmad vajusid kinni, koordinatsioon oli kergelt häiritud õne oli ka segasevõitu. Valgusele pupillid ei reageerinud, , k taskulambiga vaatasid. Isik väitis, et ei ole midagi tarvitanud. Kiiruse ületamist ei tunnistanud, üldse väitis, et ei olnud sõitnud autoga. Naisterahvad läksid siis teise transpordiga Tapa poole minema, neile tuli auto järgi, ta ei kontrollinud nende kahe naisterahva joovet, ta ei tea, kas G. K. seda tegi. (kd I tl 123-127)

20. Tunnistaja T. V. T.W on kohtus antud ütlustest nähtub, et talle võõras inimene. Võis olla 30. märts 2019, kui oli autos koos T.W-ga . See päev, enne kui T.W-ga

kokku said, läksid sõbranna L.ga õhtul viimase bussiga kell 20.30 Rakveresse. Tema oli alkoholi tarvitanud ja L. ka natukene. Nad kõndisid Rakveres Virma poolt Mjau poole. Nad peatasid T.W auto kinni sellepärast, et ta soovis koju minna ja see oli esimene auto, mis tuli, pidasid suvalise auto kinni. See hetk ta ei teadnud, et on tegemist T.W-ga , kas

L. tundis teda, seda ta ei tea. Nad läksid täiesti võõra inimese auto peale idid sõitma , p xxxx, sest ta soovis koju. Tema istus autos kõrvalistuja taha , seda ta ei mäleta , kuhu istus L. , autoroolis istus T.W. Hakkasid sõitma una tal oli paha olla, siis ta jäi tukkuma. xxxx poole, k Mingil hetkel jäid nad jäid seisma eegi äratas teda üles ja nad läksid õue suitsetama. , k L. hakkas suitsetama ning siis järsku oli nende kõrval politseiauto vilkuritega olitseinikud läksid , p T.W juurde ja viisid ta ära. Tema koos L.ga ootas, siis tuli keegi politseinik, küsis nimed ja isikukoodid. Ta ei tea, mis T.W-st sai, sest ta päris kaua istus seal politseiautos, siis nad kutsusid tuttava E, N. endale järgi, kui nemad ära läksid, siis tema teada auto jäi sinna tee äärde. Käis hiljem politsei ütlusi andmas. Ta ei tea, kas oli roolis ainult T.W või sõitis keegi veel autoga. Kui ta auto peale istus, siis oli roolis T.W, kes tundus neile kaine. (kd I tl 134- 136)

21. Tunnistaja L. T.i T.W-d kohtus antud ütlustest nähtub, et ta enne kõnesolevat sündmust otseselt ei tundnud, nime teadis, hiljem suhtlesid lähemalt. täpsemalt ei mäleta Ta , aga see oli paar aastat tagasi, kui oli T. V. koos sõbranna ga Rakveres, jõid linna vahel natuke. T.W-ga said kokku juhuslikult kuskil Mjau juures, täpselt ei mäleta kuidas, vist T.W peatus nende juures autoga, nad rääkisid juttu, ei mäleta miks T.W autosse läk , sid, siis läksid T.W autoga Tapa poole. oli päris purjus, tema oli natukene joonud. Tema T. mittemäletamine on seotud sellega, et ta oli alkoholijoobes ja nii palju aega on möödas. Algul ta istus juhi kõrvalistmel, T. istus tagaistmel, autoroolis oli T.W . Enne Kadrinat tahtis ta ise autot juhtida ja T.W lubas ta rooli, ta ei tea, kas T.W sai aru, et ta on alkoholijoobes. Ta oli roolis niikaua kuni nad peatuse tegid, et minna suitsu tegema ja pissile, peatusid Kadrinast Tapa poole kuskil, aga , -Colat ta ei mäleta täpselt. Ta tegi suitsu T.W jõi vist midagi, Coca vist äkki. Siis tahtsid pissile minna T., aga tuli politsei vilkuritega, T.W pidi politseiautosse minema. Miks T.W pidi minema, seda ta ei tea, p . T. istusid olitsei ei rääkinud neile midagi autos, T.W tuli mingi paberiga autosse ja ütles, et ta peab Rakverre minema. Nemad läksid T. koju, vist kutsusid kellegi järgi. Mis T.W autost sai, seda ta ei tea. Seal kohapeal temaga ei tehtud midagi, joovet ei kontrollitud, dokumente ei küsitud, isikut kindlaks ei tehtud ja kontakte ei küsitud. Mingeid ütlusi käis ühel korral andmas, rohkem pole midagi öeldud. Sellel

14 öösel olid tal seljas tumedad riided, sest ta kannab ainult tumedaid riideid. Välimus oli tal samasugune kui täna, juuksed olid pikad ja patsis, T.W-ga on põhimõtteliselt ühe pikkune, võib olla mõni cm on pikem. -

Kui politseis üle kuulati, siis rääkis sama juttu, mis täna. Ta rääkis politseile ka seda, et vahepeal ta istus rooli. L. T.i kohtus avaldatud 29.04.2019 on , et ülekuulamise protokollist nähtuvalt ta andnud ütlusi roolis oli T.W ja pole midagi selle kohta, et ta hiljem ise autot juhtima hakkas. L. T. kinnitas kohtuistungil menetlejale, et ta oli roolis, aga ta ei tea, mis seal kirjas , et ta ütles on, , ta ei lugenud oma ütlusi hiljem korralikult üle. Ta ei mäleta kõike mida ta ülekuulamisel rääkis. Tunnistab, et talle tutvustati tunnistaja õigusi ja kohustusi ja ta andis selle kohta allkirja. Protokolli l , kus õpus on kirjas „olen protokolli läbi lugenud, see on koostatud minu sõnade järgi tõeselt, täiendusi, parandusi ei ole“, on tema nimi ja allkiri, tema käega kirjutatud. Aga ta ei tea, mis seal kirjas on. Tunnistab, et politseis oli juttu ka sellest, et ta on T.W-ga arutanud seda, et ta võtab süü enda peale, see oli tema mõte, T.W ei tahtnud, et ta süü enda peale võtaks. Ta ei mäleta, millal see jutuajamine oli, võis olla selle juhtumi ja politseisse ülekuulamisele mineku vahel. Tollel ajal olid tema suhted T.W-ga ainult (kd I tl 127p-132) sõbrasuhted.

22. T.W

- - kohtus antud ütlustest nähtub, et 30.03.2019 oli ta Lääne Virumaal, Väike Maarjas oli, siis Rakveres ja pärast liikusid Kadrinasse ja Tapale. 30.03.2019 esimestel tundidel viibis Pärnu Sõmeru maanteel sõiduautoga -Rakvere- Xxxx, liikus Tapa suunas. Tal oli kaks tütarlast ka kaasas . Nendega ta kohtus tol õhtul Rakveres peale südaööd, kella ühe - ja L. T. ajal umbes. Need tüdrukud seal tee ääres Mjau baari juures midagi vehkisid ja tegid nalja ja kuna ta tundis

L. ära, oli temaga natuke suhelnud, päris võõras ei olnud, siis jäi seisma, tal oli niikuinii olnud plaanis Mjau baari minna. Tüdrukud avaldasid soovi, et võiks Tapa poole sõita, k ,

u istus taha, aga ta oli suht ui Rakverest liikusid ära, siis oli tema roolis L. istus kõrval ja T. purjus. Nad ga vestlesid ja peale Huljat L. ütles viimane, et tahab proovida autoga sõitu. Kuna L. L.

talle täitsa võõras ei olnud, siis ta ütles, et sirge tee peal ta võib lasta tal proovida. oli lõbusas tujus, aga ta ei saanud aru, et ta oleks purjus olnud. Kadrina ringteel sai

L. sõiduga ilusti hakkama i ja otsustasid teha pissipeatuse, ja jäi rooli, sõitsid üle viadukt sõitsid sealt üle künka ja jäid seisma. Ta ei vaadanud spidomeetrit ja ei tea, kas

L. ületas kiirust. Auto parkis teepervel, t tee , -200 a läks kalda servast välja, ajas T.u ka üles olid auto taga kõik, kui äkitselt kuskil 150 m kauguselt politseiauto sõitis vilkuritega välja õitis tema auto taha. , ilmus nagu maa alt , s Nemad jäid politsei ja tema au väitsid, et ta ületas kiirust ja palusid tal to vahele. Politseinikud autosse tulla. Enne seda

-Colat, mis oli L. tegi suitsu ja tema jõi oma limonaadi või seda Coca tal ukse taskus, selle võttis kaasa sealt. Kui auto peatus, siis sel hetkel oli roolis L. T.. Tema jõudis oma Coca jõudis juba suitsu teha tükk aega, enne -Colat juua, mis ta autost leidis ja

L. kui politsei nende juurde tuli ja väitis, et see sõiduk ületas kiirust. Teda viidi politseiautosse ja hakati kiiruse ületamise protokolli koostama. Ta ütles, et ta ei ütle midagi alguses. Nad panid ta kohe puhuma, autos hakkas tal paha ja siis palusid tal teha narko kiirtesti. Tal uriini ei tulnud, siis nad kihutasid vilkuritega nii kiiresti kui nad suutsid sõita Rakverre narkotesti tegema. Pärast haiglas narkotesti tegemist ta pöördus tagasi auto juurde koos politseinikega. Otsiti auto läbi, kuna nad eeldasid, et ta oli narkojoobes. Enda teada ta ei ole kunagi tarvitanud narkootilisi aineid, ka sel l ta ei tundud ennast kordagi joobes olevat. Tavaliselt tal ei ole Coca-Colat õhtu autos, aga see oli lahtine pudel ja ta sõitis õhtu jooksul mitme seltskonnaga ringi ja ta ei tea, kuidas see pudel autosse sattus. Ühe õlle ta jõi ka mingi aeg sel õhtul, aga see oli tema arust alkoholivaba. Nii temal, kui L. T. ja ul olid seljas tumedad riided. T.W tunnistab, il T. et praegu ta on L. T.iga suhtes. T.W kohtueelsel menetlusel 30.03.2019 kell 2.00 antud ja kohtus avaldatud ütlustest nähtub, et ta on andnud järgnevasisulisi ütlusi „Mina autot ei juhtinud, kes juhtis ma ei tea.

Samuti ei tea nende kahe tütarlapse nime“. Kohtueelsel menetlusel antud ütlustest nähtub veel, et T.W on rääkinud õlle joomisest aga pole midagi rääkinud Coca-Cola joomisest, arvab, et

15 keegi võis midagi te Kohtus väitis T.W , et ütluste andmise ajal ma joogi sisse panna. oli tal paha olla ja ta ei tea, mida politseinikud kirjutasid. (kd I tl 173-185p)

23. : Kohus uuris järgmisi kirjalikke tõendeid - Joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuakt nr 434T – T.W-lt võeti proov 30.03.2019 kell 02:53, uriinis leiti MDMA. (kd III tl 62-63) - Hinnang isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta Lisa 2/434T 19X LÕJ0173 – -

ekspert on jõudnud järeldusele, et lähtudes 30.03.2019 kell 01:50 indikaatorvahendi kasutamise protokollis fikseeritud kontrollile allutatud isikul esinevatest joobele viitavatest tunnustest, 30.03.2019 kell 2.50 terviseseisundi kirjeldamise protokollis nr 046045 fikseeritud joobele iseloomulikust kliinilisest leiust ja joobeseisundi tuvastamise saatekirjas nr 434T fikseeritud uriinist leitud ainest (MDMA), esineb uuritaval T.W-l narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. (kd III tl 64 ) - Terviseseisundi kirjeldamise protokoll 30.03.2019 kell 2.50 – isiku välimus ja käitumine: sportlik, kohati määrdunud riietus; ravimite tarvitamine isiku poolt viimase 24 tunni jooksul: köhapastille; vegetatiivsed reaktsioonid: täheldatav tagasihoidlik treemor, pulss 125, vererõhk 184/119 mmHg, hingamissagedus: kiirenenud; pupillide suurus ja reaktsioon valgusele: laienenud 7 mm, valgusele minimaalne reaktsioon; nüstagm: horisontaalne; tasakaal ja koordinatsioon: täpsemad liigutused – väike ebatäpsus; neuroloogiline või muu kliiniline

leid: täheldatav sümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioon. (kd III tl 65-67) - Indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobele viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll – nähtub isik ei olnud suuteline testi läbima; välimus: silm , et 30.03.2019 kell 01:50 ade punetus – – suured, märkused – jah, silma pupillid pilk rahutu, silmad klaasjad, aeglane reaktsioon valgusele; reaktsioonikiirus: häiritud; kõne: segane; koordinatsioon: kerged häired; käitumine: unisus, märkused – silmad vajusid kinni rääkimise ajal,

matsutas suud kogu aeg, tuigerdav kõnnak. (kd III tl 68) - T.W 30.03.2019 Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus – kõrvaldati juhtimiselt kell 01.25, kuna oli alust arvata, et ta on narkojoobes. Juhil suurenenud pupillid, ebakindel kõnnak. (kd III tl 69) - - T.W juhtis Väärteoprotokoll AB 1559931 ja Kiirusmõõturi kasutamise protokoll mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 120 km/h 4 km/h, mõõtmine toimus 30.03.2019 + kell 01:24. (kd III tl 70- ) 71 - Patrullilehe koopia - nähtub, et 29.03.2019 oli kella 20.00-08.00 tööl patrull koosseisus G. K. ja R. M.. 30.03.2019 01:26 T.W juhtis s/a Xxxx reg nr xxxx, asulavälisel teel kiirusega 120 km/h. Suhtlemise käigus isiku kõne oli ebaadekvaatne, unise olekuga, silmad läikisid ja olid klaasjad, pupillid ei reageerinud valgusele, kuna isikul olid narkojoobe tunnused otsustasid narkotesti teha. Lisaks tegid indikaatorvahendi testi, alkoholitest oli null. Uriinitesti ei olnud suuteline tegema, isik toimetati Rakvere Haiglasse ekspertiisi, sõidukit ei teisaldatud, tuli lubadega isik järgi autole. Sõidukis viibisid veel T. V. ja L. T., need isikud olid alkoholijoobes, narko tarvitamise tunnuseid ei esinenud. Isik väitis, et tema sõidukit ei juhtinud. Kiiruse fikseerides hakkasid sõidukile vastu liikuma ning sõiduk peatus tee ääres. Vahemaa oli umbes 100m. Juhikohalt väljus meesterahvas ja kaasreisijatena väljusid kaks naisterahvast, rohkem isikuid autos ei olnud. (kd III 72-73)

Kohtu põhjendused

24. lg 1 kvalifitseeritava KarS § 424 järgi kuriteo objektiivne koosseis on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud

16 terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Vaatamata sellele, et T.W eitab nii narkootiliste ainete tarvitamist kui mootorsõiduki juhtimist, leiab kohus, et KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne süüteokoosseis tema tegevuses on kohtuistungil tõendamist leidnud. Kohus ei pea usaldusväärseiks T.W ennastõigustavaid ütlusi kuna need on vastuolulised ja on kummutatud teiste asjas olevate tõenditega. Asjaolu, et 30.03.2019 kella 01.20 paiku Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt 156-l km-l oli roolis T.W loeb kohus tuvastatuks tunnistaja R. M.i ütlustega. Kohtul pole põhjust kahelda politseitöötaja i ütlustes, et ta kahtlusteta tundis ära juhi kohalt väljumas mehe, s M. .o T.W . Ka kohtusaalis isikute kõrvutamisel oli näha, et T.W ja ei ole väliselt sarnased. T. T. on pikem ja kõhnem ja vastupidiselt T.W-le on tal pikad juuksed patsis nagu need tema enda väitel ka 29.03.2019 olid. T.W kohtus antud ütlustest nähtub, et roolis oli hoopis L. T., ka viimane ise on seda kohtus kinnitanud. Kohus nende ütlusi usaldusväärseiks ei pea , et need ütlused on , leides omavahel kokkulepitud, eesmärgiga valeütluste abil T.W vastutusest päästa. Vestlust T.W-ga süü omaksvõtu teemal on oma eeluurimisel ja kohtus antud ütlustes kinnitanud L. T.. T.W on kohtueelsel menetlusel väitnud, et tema ise roolis polnud ja ta ei tea, kes oli, ta ei tunne neid kahte tüdrukut, kes peale tema veel autos olid. Vastupidiselt eelnevale nähtub T.W kohtuistungil antud L. T. L. T. ütlustest, et talle päris võõras ei olnud. i kohtueelsel menetlusel ülekuulamise protokollist ei nähtu, et ta oleks rääkinud, et tema roolis oli, kohtus ta aga just seda väitis, kinnitades, et sama rääkis ta ka kohtueelsel menetlusel. Erinevalt prokurörist peab kohus võimalikuks, et asus valeütlusi andma juba T. kohtueelsel uurimisel et oli roolis, ja rääkis ülekuulamisel, aga teadmata põhjusel ei fikseeritud neid ütlusi protokollis. Seda on põhjust arvata, sest vastasel korral jääb mõistetamatuks, miks käsitleti sellel ülekuulamisel küsimust, kas T.W ja ud küsimust, et viimane peaks süü T. on arutan enda peale võtma. Kuna menetleja silmis oli tollal süüdlase rollis T.W , siis on selge, et räägiti i poolt T.W süü omaks võtmisest. T.

Kohtu hinnangul pole eluliselt usutav, et T.W oleks lubanud oma auto rooli tema sõnul lõbusas tujus olnud tütarlapse, keda ta vaevu tundis. Samuti pole usutav, et enda sõnul

kaine olev autoomanik oleks lasknud sellel tütarlapsel autoga kihutada 120 km tunnis ise spidomeetrile vaatamata. Kohus leiab seega, et on , juhtis T.W usaldusväärselt tõendamist leidnud et mootorsõidukit . Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud seegi, et T.W juhtis mootorsõidukit olles narkojoobes. T.W-l esinenud joove on kohtu hinnangul usaldusväärselt tõendatud kohtutoksikoloogia eksperdi hinnanguga, millest nähtub, et arvamust andes on tuginetud nii indikaatorvahendi kasutamise protokollis fikseeritud kontrollile allutatud isikul esinevatele joobele viitavatele tunnustele kui ka samal päeval hiljem arsti poolt koostatud terviseseisundi kirjeldamise protokollis fikseeritud joobele iseloomulikule kliinilisele leiule ning joobeseisundi tuvastamise saatekirjas fikseeritud uriinis leitud ainele (MDMA). Kohtu hinnangul on eksperdi hinnang arusaadavalt motiveeritud ja jälgitav ka eriteadmisi mitteomava isiku

le le, mistõttu kohus ei pidanud vajalikuks eksperdi kutsumist kohtuistungile. T.W on tunnistanud, et pole tahtlikult narkootilisi aineid tarbinud, kohus tema ütlusi usaldusväärseiks ei pea, leides, et tema ütlused on olnud muutumises, m omakorda viitab taas is sellele, et T.W püüab viimasel hetkel välja mõeldud versioonide abil vastutusest vabaneda. Kohtu -Cola pudelist, millest

s antud ütlustes räägib ta Coca ta hakkas jooma autost väljudes, pudelist, mille leidis oma autost ja mille päritolu ta ei tea, püüdes jätta muljet, et selle on keegi tema juhuslikest kaaslastest autosse jätnud ja selle sisse võis olla pandud narkootilist ainet. Tähelepanuväärne on, et kui kohtuistungil mainib ta seda Coca-Cola pudel sageli, siis it kohtueelsel menetlusel pole ta sellest rääkinud kordagi. (Ka L. T.ile meenus Coca-Cola pudel alles rohkem kui kaks aastat pärast sündmust kohtuistungil). T.W ütluste

17 ebausaldusväärsusele viitab seegi, et nagu teistegi kuriteoepisoodide puhul, on ta ka selles episoodis püüdnud mõjutada teiste isikute poolt ütluste andmist – L. T. on nii kohteelse- kui kohtumenetluse käigus tunnistanud, et arutasid T.W-ga tema poolt süü omaksvõtu küsimust. Asjaolu, et see süü omaksvõtmise vestlus T.iga toimus, viitab omakorda sellele, et T.W oli toime pannud kuriteo joobes juhtimise, ning tema joove oli fikseeritud. Lihtsa – kiiruseületamise puhul oleks vaevalt hakatud valeütluste andmisega riskima. T.i puhul olekski olnud riskiks vaid karistus kiiruseületamise eest, sest tema joovet sündmuskohal ei kontrollitud. Kohus ei saa lugeda usaldusväärseiks T.W ennastõigustavaid viimase hetke versioone juhtunust olukorras, kus ta ennast üheski süüdistuses süüdi tunnistamata siiski kõigi kuriteoepisoodide puhul on püüdnud mõjutada kannatanuid või tunnistajaid ütluste andmisel temale soodsas suunas. K leiab kohus, õiki tõendeid kogumis hinnates KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu olemasolu T.W tegevuses on tõendamist leidnud

. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette

tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et T.W tarvitas narkootilist ainet ja asus seejärel juhtima mootorsõidukit. Vaieldamatult oli ta teadlik sellise tegevuse lubamatusest ja karistatavusest ja pani kuriteo toime seega vähemalt tegevuse õigusvastasust süüd välistavaid otsese tahtlusega. T.W

ja asjaolusid k ud. ohtumenetluse käigus ei tuvastat

Karistus

25. T.W , millede eest on poolt toimepandud süüteod on teise astme kuriteod karistusena ettenähtud rahaline karistus või vangistus KarS §

- 121 lg 2 p 3 puhul kuni viieaastane, KarS § 120 lg 1 puhul kuni aastane ja ühe KarS § 424 lg 1 puhul kuni kolmeaastane vangistus. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü, karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohtu hinnangul oleks rahaline karistus liiga leebe ja ei avaldaks piisavat mõju T.W suunamiseks õiguskuulekale käitumisele. Kohtu arvates ei ole T.W mõistnud oma süütegude ohtlikkust, ta on püüdnud vabaneda vastutusest valeütluste abil ja on mõjutanud tunnistajaid mõista ja kannatanuid. Eelnevat arvestades tuleb karistuseks vangistus. Kohus hindab T.W suuruse isikuvastastes kuritegudes keskmisest süü väiksemaks. Vägivald ei olnud intensiivne ja ei põhjustanud ka raskeid tagajärgi. Liiklussüüteos hindab kohus tema süü suuruse keskmiseks. T.W karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab karistuse mõistmisel seda, et T.W on varem kohtu poolt karistamata, et teda iseloomustatakse positiivselt ja viimase kuriteo toimepanemisest on möödunud suhteliselt suur ajavahemik. Kõike eelnevat arvestades leiab kohus, et karistuse eesmärgid on saavutatavad sanktsiooni keskmisest väiksema vangistusega, mis tuleb jätta tingimisi kohaldamata KarS § 73 alusel katseajaga kaks aastat. kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse KarS § 78 lg 1 kuulutamisest, s.o 07.07.2021. Kohtu hinnangu heastab põhikaristus T.W süü ja lisakaristuste kohaldamine pole põhjendatud. T.W pole liikluskuritegusid varem toime pannud, mistõttu kohus leiab, et pole vajalik tema täiendav ohutustamine mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol. Prokuröri poolt taotletud KarS § 51 kohaldamist – T.W-lt lisakaristusena relva ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise õiguse äravõtmist ei pea kohus

18 samuti vajalikuks. ja relvaloa Relvaseadus § 36 lg 1 p 6 sätted välistavad relva soetamise saamise isikul, kes on karistatud elu-

või tervisevastase kuriteo ja ka KarS § 424 sätestatud kuriteo eest. Tsiviilhagi 26. Kriminaalasjas on kannatanu K. V. esitanud tsiviilhagi summas 3674 eurot - varaline kahju 1674 eurot ja mittevaraline kahju 2000 eurot. Lisaks üksikasjalikele ütlustele varalise ja mittevaralise kahju tekkimise asjaolude kohta on K. V. varalise kahju kohta esitanud ka - visiiditasuarve summas 5 eurot, dokumentaalsed tõendid arve nr.A2018-000999 summas 1600 eurot (murdunud hamba asendamine implantaadiga), arve nr.A2018-001000 summas 50 eurot (konsultatsioon), arve nr.A2018-000986 summas 19 eurot (panoraamröntgenülesvõte ja visiiditasu) ning panoraampilt hammastest ja hambapolikliinikus tehtud pildid katkisest hambast. Kohtu hinnangul, on varalise kahju see tekkimine kannatanul täielikult tõendamist leidnud, ja kuulub

1043 ja 2 ele kahju VÕS § 130, § § 1045 lg 1 p alusel täies ulatuses väljamõistmis tekitanud isikult T.W-lt.

Lisaks soovib kannatanu saada mittevaralise kahju eest hüvitist 2000 eurot. VÕS § 134 lg 2 sätestab mh, et isikule kehavigastuse tekitamisest või tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Kohtuistungil on tõendamist leidnud, et T.W põhjustas K. V.ile tervisekahjustuse ja valu ning ähvardamisega kahjustas tema vaimset heaolu, tekitades pikaajalist emotsionaalselt kurnavat hirmutunnet. Eelnevat arvestades leiab kohus, et mittevaralise kahju väljamõistmine süüdlaselt on põhjendatud. Arvestades toimunu tehiolusid ja mittevaralise kahju väljamõistmisel kujunenud kohtupraktikat, leiab kohus, et õiglaseks ja mõistlikuks rahasummaks on 700 eurot.

Menetluskulu 27. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 , § 179 ja § 180 tuleb T.W-lt välja mõista lg 1 p 9 lg 1 p 2 lg 1 alusel menetluskuluna riigituludesse sundraha 876 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 2, § 178 lg 1 p 3 ja § 180 lg 1 alusel kannatanu K. V.i kohtusse ilmumisega seotud kulu 84.10 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 1, § 180 lg 1 ja § 182 lg 3 alusel tuleb välja mõista T.W-lt kannatanu K. V.i kasuks tema poolt valitud esindajale makstud tasu osaliselt summas 1300.00 eurot.

K. V. taotles valitud esindajale makstud tasu hüvitamist summas kuivõrd kohus 1600 eurot, vähendas mittevaralise kahjuna väljamõistetavat summat, siis vähendab kohus ka valitud

esindajale makstud tasu hüvitamisele kuuluvat summat.

Asitõendid

28. Revolver Arminius HW 38 kaliiber 38 SPL nr xxxx nr xxxx ja Püstol CZ 92 kaliiber 6,35 (hoiul Ida Prefektuuri relvahoidlas) tuleb jätta hoiule Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna relvahoidlasse, kuni nimetatud relvade kohta Politsei- ja Piirivalveameti poolt Relvaseaduse alusel vastuvõetud otsustuse jõustumiseni. Püstolitaoline ese ZORAKI-mod.914-S markeering xxxx koos padrunisalve ja 5 padruniga (hoiul Ida Prefektuuri asitõendite hoiuruumis) tuleb konfiskeerida ja süüdlasel samalaadsete kuritegude toimepanemise takistamiseks hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kriminaalasja juurde lisatud 2 CD-plaati salvestistega tuleb iminaalasja materjalide jätta kr juurde.

19

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kullerkupp

Tartu Ringkonnakohtu 30.03.2022 kohtuotsusega jäeti Viru Maakohtu 7. juuli 2021. a otsus muutmata. Riigikohtu 22.06.2022 kohtumäärusega jäeti kassatsioon menetlusse võtmata.

07.07.2021 kohtuotsus 1-20-

5214 jõustus 22. juunil 2022 Riigikohtu kohtumäärusega.

Referent /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne