2-21-7241/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-21-7241

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 22.07.2021, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-7241 Tsiviilasi Osaühingu Aktiva Finants hagi Mxxxx Vxxxxxx vastu võlgnevuse nõudes Hagihind 7485,82 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood: 10746479; asukoht: A. Weizenbergi 20, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10150 Harju maakond), lepinguline esindaja: Alla Žulinskaja (Julianus Inkasso OÜ; jurist@julianus.ee); Kostja: Mxxxx Vxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxmaakond; e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Mxxxx VxxxxxxxxxOsaühingu Aktiva Finants kasuks 5840,98 eurot, millest 4992,20 eurot moodustab põhivõlg, 487,41 eurot intress, eurot sissenõudmiskulud ja 311,37 eurot 06.05.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis.

3. Välja mõista Mxxxx Vxxxxxxxx Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis VÕS § 113 lg

1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates 07.05.2021 tasumata põhivõlalt (4992,20 eurolt) kuni põhivõla tasumiseni.

4. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud 18% ulatuses Osaühingu Aktiva Finants kanda ja 82% ulatuses Mxxxx Vxxxxxx kanda.

2. Määrata kindlaks Osaühingu Aktiva Finants menetluskulud summas 775 eurot, millest 475 eurot on riigilõiv ja 300 eurot õigusabikulud.

3. Välja mõista Mxxxx VxxxxxxxxxOsaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskulud summas 635,50 eurot.

2-21-7241

4. Välja mõista Mxxxx Vxxxxxxxx Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §- le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS

– a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“.

Menetluse käik Hageja esitas 06.05.2021 hagi kostja vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse summas 4992,20 eurot, intressi 487,41 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1556,83 eurot ning täiendava viivise alates 07.05.2021 seadusjärgses määras kuni põhinõude 4992,20 euro täieliku tasumiseni.

Tartu Maakohus võttis hagi 27.05.2021.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 14.06.2021. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja Placet Group OÜ-ga 01.11.2017 laenulepingu nr KK3203936, mille alusel võttis kostja välja krediiti kokku summas 13 630 eurot (400+150+150+400+80+80+80+80+80+80+200+110+700+1000+220+810+1070+90+70+180+ 160+50+90+190+130+170+200+160+50+0+50+180+500+150+1030+50+330+50+130+130+10 60+400+100+500+50+130+580+100+50+190+180+140+190+130). Igakordse krediidi väljavõtmisega muutus tagasimaksete graafik. Kostja teostas makseid põhiosa katteks kokku summas 8637,80 eurot. Kokku on võlgnevus 4992,20 eurot. Placet Group OÜ ütles lepingu üles 25.07.2020, sest kostja ei täitnud lepingut korrapäraselt. Placet Group OÜ loovutas nõude

2-21-7241

28.07.2020 hagejale. Laenulepingus leppisid pooled kokku intressimääras 40% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates esimesest osamaksest 10.05.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud kolmanda osamakseni 10.07.2020 summas 487,41 eurot (165,48+165,96+155,97=487,41). Hageja nõuab sissenõudekulusid 50 eurot. Hageja arvestas viivist intressimääras 40% aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni (26.07.2020-06.05.2021) kokku summas 1556,83 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist.

VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandusja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kohus leiab, et põhivõlgnevus, sissenõudekulud ja intress on hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Kohus leiab aga, et sissenõutavaks muutunud viivise nõue on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist lepingujärgses määras 40% aastas ehk 0,109% päevas. Kohus leiab, et õiguslikult on põhjendatud viivise nõudmine, kuid mitte lepingujärgses määras 0,109% päevas, sest lepingujärgne määr on tühine. Riigikohus on 3-2-1-25-16 lahendi p-s 13 leidnud, et viivise mõistlik määr tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära.

Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kohus märgib, et iseenesest on lubatud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgema määra kokkuleppimine, kuid ka sel juhul ei tohiks kokkulepitud määr tarbijast laenuvõtja puhul ületada kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Lepingu sõlmimise ajal oli seadusjärgne viivise päevamäär 8% aastas ehk 0,022% päevas ning sama määr kehtib ka täna.

Kolmekordne viivisemäär oleks seega 0,066%. Seega on lepingus kokkulepitud viivisemäär 0,109% päevas tühine, sest ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Käesolevalt tuleb kohaldada seadusjärgset viivisemäära ning vähendada hageja esitatud viivisenõuet. Viivis põhinõudelt 4992,20 eurot seadusjärgses määras on kokku 311,37 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 311,37 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Hageja palus täiendava viivise välja mõista seadusjärgses määras. Kohus leiab, et täiendava viivise võib hageja taotletud määras välja mõista.

2-21-7241

Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks kokku 5840,98 eurot, millest 4992,20 eurot moodustab põhivõlg, 487,41 eurot intressid, 50 eurot sissenõudekulud, 311,37 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja lisaks viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates 07.05.2021 tasumata põhivõlalt (4992,20 eurolt) kuni põhivõla tasumiseni.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, jätab kohus menetluskulud 82% ulatuses kostja kanda ja 18% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 475 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus nõude esitamisel riigilõivu 475 eurot. Hageja tasus riigilõivu seaduses sätestatud määras, see on põhjendatud ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 480 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja on esitanud kohtule tõendina OÜ Julianus Inkasso arve õigusabi eest summas 480 eurot. Hageja esindaja on õigusabi osutanud 4 h tunnitasuga 120€/h. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud osaliselt. Kohus hindab, et alusdokumentide analüüsi, hagimenetluses esinduse, hagimaterjalide koostamise eest on esindaja tasu põhjendatud ja vajalik üksnes 300 euro ulatuses, sest tsiviilasi ei ole keerukam ega mahukam kui teised samasugused menetlused sarnastes nõuetes.

Arvestades seda, et hageja esindaja on sarnastes tsiviilasjades esitanud samasisulisi hagisid (erinevad vaid kostja ja võlgnevuse andmete poolest), pole hageja esindaja pidanud kulutama palju aega hagiavalduse koostamisele. Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 775 eurot, millest 475 eurot on riigilõiv ja 300 eurot (km-ta). Kohus jättis menetluskulud 18% ulatuses hageja kanda ja 82% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskuludest jääb hageja kanda seega 139,50 eurot ja kostja kanda 635,50 eurot. Kostja menetluskulusid ei kandnud, mistõttu ei ole käesolevalt vajalik poolte menetluskulusid tasaarvestada.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 635,50 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg

1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas).

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik