3-20-2059/24 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht

22. juuli 2021, Tallinn Haldusasja number 3-20-2059 Haldusasi I.A kaebus Tallinna Vangla 09.09.2020 otsustuse nr 5- 18/20/17327-2 ja 16.10.2020 vaideotsuse nr 5- 15/20/246-2 tühistamise ning kaebaja pöördumisele täiendava vastamise ja täiendavate hügieenitarvete väljastamise kohustamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – I.A Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 13. juuli 2021. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus I.A määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta I.A määruskaebus Tallinna Halduskohtu 13. juuli 2021. a määruse peale haldusasjas nr 3-20-2059 menetlusse.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata. Jätta Tallinna Halduskohtu 13. juuli 2021. a määruse resolutsioon muutmata, asendades selle määruse põhjendused ringkonnakohtu määruse põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla kinnipeetav I.A esitas 03.08.2020 Tallinna Vanglale pöördumise, milles ta taotles haldusmenetluse algatamist, et kaalutaks väljastada hügieenipakis kahe žiletitera asemel 12 žiletitera. Tegemist on ühekordseks kasutamiseks mõeldud raseerijatega ning taotleja ajab habet kaks korda nädalas.

2. Tallinna Vanglas vastas 09.09.2020 kirjaga nr 5-18/20/17327-2, milles tõlgendas I.A pöördumist märgukirjana ja selgitas, et vastavalt Tallinna Vangla kodukorra p-le 11.3 väljastatakse hügieenitarbeid vajaduspõhiselt. Hügieenipakk väljastatakse iga kolme kuu tagant. Erandjuhtudel võib taotluse alusel väljastada kinnipeetavale täiendavaid hügieenitarbeid. Eelarvest tulenevad piirangud ei võimalda suurendada hügieenipakis antavate

3-20-2059 2(3) hügieenitarvete kogust, kuid 2021. a eelarve läbirääkimiste käigus võetakse see teema arutusele ja võimalusel suurendatakse hügieenipakis olevate raseerijate arvu. Põhjendatud juhul on kinnipeetaval õigus esitada taotlus täiendavate raseerijate saamiseks.

3. I.A esitas Tallinna Vanglale vaide, mis jäeti 16.10.2020 vaideotsusega nr 5-15/20/246-2 rahuldamata.

4. I.A esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 09.09.2020 otsustuse nr 5- 18/20/17327-2 ja 16.10.2020 vaideotsuse nr 5-15/20/246-2 tühistamise, kaebaja pöördumisele täiendava vastamise ja täiendavate hügieenitarvete väljastamiseks kohustamise nõudes.

Vangla tõlgendas I.Ai taotlust ebaõigesti märgukirjana. Hügieenipakis sisalduvatest raseerijatest ei piisa ning nende kvaliteet on madal. Need on mõeldud ühekordseks kasutamiseks.

5. Tallinna Vangla võttis 29.06.2021 kaebaja kambrist ära kaebajale maksikirjaga saadetud raseerija varre. Aktis nimetatud eseme ära võtmise kohta sisaldub ettepanek eseme hävitamiseks.

6. I.A esitas 12.07.2021 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada ära võetud raseerija varre hävitamine kohtuvaidluse lõpuni. Kaebajal ei ole raseerija vart, mistõttu ei saa ta kasutada tal olemas olevaid nelja žiletitera.

7. Tallinna Halduskohus rahuldas 12.07.2021 määrusega I.A menetlusabi taotluse esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumiseks ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kuna ka raseerija varre õigusvastase hävitamise korral on kaebajal võimalik nõuda Tallinna Vanglalt sellega tekitatud kahju hüvitamist ning seeläbi oma õigusi tõhusalt kaitsta. Kaebaja ei ole soovinud ära võetud raseerija vart menetluse kestel kasutada, mistõttu ei saa talle esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel tekkiv ebamugavus olla niivõrd suur, et õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. I.A palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Kui kaebajal ei ole võimalik habet ajada, siis psüühikahäire tõttu tekivad tal haigushood ja ta muutub ohtlikuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine on vastuolus põhiseaduse §-dega

16 ja 28. Kaebaja esitas ringkonnakohtule ka riigi õigusabi taotluse, leides, et ta ei suuda ennast ise esindada raske psüühikahäire tõttu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 6). Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse lahendamiseks vajalikuks nõuda selle kohta Tallinna Vangla seisukohta.

3-20-2059 3(3)

10. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 1 kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldusvõi väärteoasjas menetlusosalisena kohtumenetluses kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Seega saab ringkonnakohus lahendada isiku riigi õigusabi taotluse üksnes seonduvalt esindaja määramisega praeguses määruskaebemenetluses. Eelnevast tulenevalt mõistab ringkonnakohus esitatud õigusabi taotlust selliselt, et kaebaja soovib riigi õigusabi enda esindamiseks määruskaebemenetluses ringkonnakohtus. Riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata, sest kaebajale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile (RÕS § 7 lg 1 p 12) ning asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Esindajatasu on eeldatavasti oluliselt suurem raseerija varre maksumusest ning kaebaja väärikuse riive ei saa olla olukorras, kus talle raseerimise võimalus on vähemalt mõnel korral kuus tagatud, sedavõrd suur, et riigi õigusabi andmine oleks põhjendatud.

11. Praeguses asjas käib vaidlus selle üle, kas vanglal tuleb suurendada ühes kuus kaebajale antavate ühekordsete žilettide arvu ja kas kaebaja pöördumisele vastati nõuetekohaselt. Raseerija varre äravõtmine otsustati pärast halduskohtule kaebuse esitamist ja kinnipeetav ei ole selles osas kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud. Kohtuasjas vaidlustamata haldusakti kehtivuse või täitmise peatamine saab olla lubatav vaid siis, kui see on käimasoleva kohtuasjaga seotud ning sellise haldusakti tühistamine aitab saavutada kaebaja sama eesmärki. Praegusel juhul see nii ei ole, sest kuigi kaebaja soovib vahendeid sagedasemaks raseerimiseks, on vangla poolt žilettide väljastamise sagedus ja raseerija varre kinnipeetavalt äravõtmine sedavõrd erinevad küsimused, et esialgse õiguskaitse kohaldamine praeguses asjas ei ole võimalik.

12. Kaebajal on võimalik vangla 29.06.2021 toiming ja võimalik haldusakt vaidlustada, esitades vanglale vaide.

13. Halduskohtu määruse põhjendused on ekslikud. Kaebaja avaldustest ei nähtu, et ta ei soovi kohtumenetluse kestel raseerija vart (koos žiletiga) kasutada. Keelatud eseme äravõtmisega tekitatud kahju hüvitamist ei ole kaebaja taotlenud ning praeguses kohtuasjas selle üle vaidlust ei käi. Seeläbi ei oleks võimalik kaebajal aga kaitsta ka oma huvi raseerida sagedamini juba kohtumenetluse ajal.

14. I.A määruskaebus jääb seetõttu rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb halduskohtu määruse põhjendusi, asendades need ringkonnakohtu määruse põhjendustega.

(allkirjastatud digitaalselt)