3-21-409/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.07.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-409

Haldusasi

I.J. kaebus tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

25.01.2021 otsus nr 4-10.1/1063-4, millega seati Järveotsa

tee 54b kinnistule sundvaldus

Menetlusosalised

Kaebaja – I.J.

Vastustaja – Tallinna linn (Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti kaudu), volitatud esindajad Eva Vanamb ja Timo

Päit

Kolmas isik ‒ Elektrilevi OÜ, volitatud esindaja Sandra

Velbri

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Mõista I.J.lt Elektrilevi OÜ kasuks välja menetluskulud summas 500 eurot. Muus osas

jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.08.2021 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. I.J. on kinnisasja aadressiga Järveotsa tee 54b, Tallinn (registriosa 26370901, katastritunnus

78406:603:0167) kaasomanik.

2. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) edastas I.J.le 26.01.2021 e-kirjaga Elektrilevi OÜ

kasuks

Järveotsa

tee

54b

kinnisasjale

sundvalduse

seadmise

otsuse

(Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti 25.01.2021 otsus nr 4-10.1/1063-4). Sundvalduse seadmise

otsusega seati Järveotsa tee 54b kinnistule katastriüksuse tunnusega 78406:603:0167 ja

registriosa numbriga 26370901 Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks tähtajatu

sundvaldus, mille kohaselt: 1) sundvalduse alaks on Järveotsa tee 54b kinnisasja 18 m² suurune

ala, mis on tähistatud otsuse lisaks oleval skeemil punase viirutusega; 2) sundvalduse teostajal

on õigus paigaldada sundvalduse alale maakaabelliinid, neid ehitada, omada, remontida, korras

hoida, hooldada, asendada, kasutada ja muul viisil kasutusse anda ning ekspluateerida

elektrivõrgu talitluse tagamise eesmärgil.

3. Tallinna Halduskohtusse saabus 25.02.2021 I.J. kaebus nõudega tühistada TLPA 25.01.2021

otsus nr 4-10.1/1063-4.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Vaidlustatavast otsusest nähtub, et sundvalduse seadmine on seotud maakaabelliini

rajamisega, mis on vajalik Ehitajate tee 105 kinnistu elektriliitumiseks. Seega soovitakse

maakaabelliin rajada erahuvides. Kaevatava otsuse kohaselt seati sundvaldus Järveotsa tee 54b

kinnistule asjaõigusseaduse (AÕS) § 1581 lg 1 alusel, mille kohaselt saab sundvaldust seada

üksnes avalikes huvides. AÕS § 158¹ lg 1¹ kohaselt on tehnovõrk või -rajatis ehitatud avalikes

huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb

elektrituruseaduse (ELTS) § 65 lg-s 1 sätestatud kohustus. Vaidlusalusel juhul ei osutata

maakaabelliini kaudu avalikku teenust (st üldistes huvides osutatavat teenust), vaid teenust

osutatakse Ehitajate tee 105 kinnistu omaniku erahuvides ja seega ei saa tuginedes AÕS § 1581

lg-le 1 Järveotsa tee 54b kinnistule sundvaldust seada.

2) Kui ka asuda seisukohale, et sundvalduse seadmise eeldused AÕS § 1581 lg 1 alusel on

täidetud, tuleb otsus tühistada põhjusel, et see on tehtud puudulikel ning ebaõigetel

põhjendustel, kaalutlustel ja alustel. Rajatavate kaablite projekteeritud asukoht on vastuolus

Tallinna

Keskkonna-

ja

Kommunaalameti

20.12.2019

projekteerimistingimuste

nr

1911802/07551 (edaspidi: projekteerimistingimused) p-ga 3, mille kohaselt peab

projekteerimisel

arvestama

piirkonda

jäävate

kehtestatud

ja

koostamisel

olevate

detailplaneeringutega. OÜ Pluvo töö nr. PL19-19-55 „Ehitajate tee 105 elektrivarustus.

Ehitajate tee 105, 105C, 107A, Järveotsa tee 54B, Haabersti LO, Tallinn, Harjumaa

Elektritööprojekt,“ (dtl 62‒70) (edaspidi: OÜ Pluvo elektritööprojekt) kooskõlastuste

koondtabelist nähtub, et Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (TKKA) on juhtinud

tähelepanu sellele, et elektrikaablite asukoha valik ei vasta kehtivale Ehitajate tee 105A ja 105B

kinnistute ja lähiala detailplaneeringule DP008070 (edaspidi: detailplaneering DP008070) ja

sundvalduse seadmine võib osutuda probleemseks. TLPA ei ole vaidlustatud otsuse tegemisel

lähtunud

projekteerimistingimustest,

vaid

on

lähtunud

sundvalduse

seadmisel

projekteerimistingimustega mitte kooskõlas oleva OÜ Pluvo elektritööprojektiga ettenähtud

kaablite

asukohavalikust.

Kui

vaidlusaluste

kaablite

paiknemine

on

määratletud

detailplaneeringutega, tuleb viimastest ka lähtuda. Kaebajale teadaolevalt ei ole vaidlusaluseid

kaableid ühegi detailplaneeringuga Järveotsa tee 54b kinnistule planeeritud.

Detailplaneeringu DP008070 dokumentide ja detailplaneeringu kehtestamise ajal (18.04.2006)

kehtinud planeerimisseaduse (PlanS v.r) alusel tuleb asuda seisukohale, et planeeringuga

määrati kindlaks Ehitajate tee 105 kinnistu elektrikaablite asukoht. PlanS v.r § 9 lg 2 p 7

kohaselt oli detailplaneeringu üheks eesmärgiks tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine.

Detailplaneeringu DP008070 ülesande sisustamisel ei saa lähtuda käesoleval hetkel kehtivas

PlanS § 126 lg 1 p-s 4 sätestatust. Ebaõiged on vastustaja ja kolmanda isiku väited selle kohta,

et käesoleval juhul on kohaldatav ehitusseadustiku (EhS) § 27 lg 4 p 5, milles kohaselt

projekteerimistingimustega täpsustatakse maa-alal asuva ehitise teenindamiseks vajaliku

ehitise võimalikku asukohta. Detailplaneeringuga DP008070 määratleti elektrikaablite asukoht,

mitte nende võimalik asukoht. Vastupidiselt kolmanda isiku poolt väidetule ei asu

detailplaneeringus ettenähtud maakaabelliin planeeringualast väljaspool, kuna planeering

puudutab ka Ehitajate tee 105a ja 105b kinnistute lähiala ‒ Ehitajate tee 107a kinnistut. Ehitajate

tee 107a kinnistu omanik on planeeringuga nõustunud. Sama ei saa aga väita sundvalduse

seadmise aluseks oleva projekteeritud maakaabelliini kohta, mida soovitakse ehitada

väljaspoole detailplaneeringuga DP008070 reguleeritud ala. Sedavõrd olulise muudatuse

tegemist teenindavate rajatiste asukoha muutmisel ei näe täpsustuse vormis ette ka EhS § 27 lg

4 p 5 sätestatu.

3) Elektrilevi OÜ sundvalduse seadmise taotluses nimetatud olemasolevaid reservtorusid ei saa

käsitleda asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 152 lg-s 1 sätestatud tehnovõrgu-

või rajatisena, mistõttu ei saa rääkida ka selle kaitsevööndist. Ebaõige on otsuses toodud

käsitlus selle kohta, et sundvalduse seadmisel tehnorajatiste kaitsevöönd kinnistul ei suurene.

Veel enam, kuna taotletav sundvalduse ala on oluliselt suurem kui olemasolev väidetav

kaitsevöönd, siis ei saa juba sellel põhjusel sundvalduse seadmisel tugineda ka selle

kaitsevööndi olemasolule ja reservtorude väidetavale talumiskohustusele. Otsusest ei nähtu, kas

ja missugusel õiguslikul alusel ning millisel eesmärgil on reservtorud maasse paigutatud. Isegi

kui reservtorusid käsitleda tehnorajatistena, siis asjaolu, et reservtorud lõpevad Järveotsa 54b

kinnistul, annab tunnistust sellest, et need on mõeldud pigem selle kinnistu liitumiseks

elektrivõrguga, mitte mõne kolmanda kinnistu jaoks.

4) Kaebaja esitas 19.01.2020 maakaabelliini projekteerijale oma nägemuse liini asukoha kohta,

millele on viidatud ka vaidlustatud otsuses. Kaebaja lisas oma pöördumisele ka kaardi, millele

olid kantud liini alternatiivsed asukohad. Vaidlustatavas otsuses puuduvad põhjendused ja

kaalutlused selle kohta, miks ei sobi kaardil rohelisega näidatud lahendus, mille kohaselt

läbivad kaablid üksnes kinnistuid Järveotsa tee 105c ja Ehitajate tee 107a, aga mitte lisaks ka

Järveotsa tee 54b kinnistut. Otsuses puuduvad mistahes viited selle kohta, missugusest tehnilis-

majanduslikust kalkulatsioonist on otsuse tegemisel lähtutud, et hinnata ja võrrelda erinevaid

võimalikke lahendusi. Kui liinide rajamisel on võimalik kolme kinnistu asemel läbida ja

koormata vaid kahte kinnistut, ei ole kolmanda kinnistu (antud juhul Järveotsa tee 54b kinnistu)

täiendav koormamine kindlasti põhjendatud. Antud juhul puudub alus seetõttu ka AÕS § 1581

lg 2 kohaldamiseks, kuna Järveotsa tee 54b kinnistu koormamine ja kasutamine liinide

läbivedamiseks ei tähenda seda, et trass selle tulemusel ei pea minema läbi Ehitajate tee 107a

kinnistu. AÕS § 158¹ lg 1 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal

tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui puudub muu tehniliselt ning

majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku

tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise

arendamiseks. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, kas ja missuguseid asjaolusid on hinnatud, et välja

selgitada seadusega ettenähtud nõuete täitmine. Vastustaja on sisuliselt ilma kontrollimata

aktsepteerinud kolmanda isiku poolt esitatud väited trassi asukoha põhjendamiseks. Lähemas

tulevikus kaebaja kinnistut läbiv Harku-Veskimetsa õhuliin likvideeritakse, mistõttu lõpeb ka

selle kaitsevöönd. Seega trassi ehitamine kaebaja kinnistule koormab kaebaja kinnistut

täiendavalt.

5) Vastustaja ja kolmas isik väidavad ilma konkreetseid tõendeid esitamata, et maakaabli

rajamine asfaltkattega pinnasele on ilmselgelt oluliselt kulukam kui kaabli rajamine ilma

asfaltkatteta pinnases. Samas on jäetud tähelepanuta asjaolu, et ka planeeritava trassi puhul

läheb kaebaja kinnistult kõrvalkinnistule (Ehitajate tee 105c) trass samuti asfalti alt, mis

projekti kohaselt teostatakse puurimise teel. Miks ei võiks näiteks trassi viia asfalti alt puurimise

teel Ehitajate tee 107a kinnistult elektri maakaabli teeninduskaevust otse Ehitajate tee 105c

kinnistule, vältides sellega kaebaja kinnistut. Samuti väidavad vastustaja ja kolmas isik, et tööde

teostamise ajal kinnistut läbikaevates oleks häiritud läbipääs Ehitajate tee 107a kinnistule.

Kaebajale on arusaamatu, missuguseid kaevamistöid peetakse selle väitega silmas (kas näiteks

seda, kui kaabel viiakse maa alt Ehitajate tee 107a kinnistult otse Ehitajate tee 105c kinnistule?)

ja missuguse ajaperioodi vältel töid teostatakse.

6) Tegelikult on vaidlusaluse trassi osas AÕS § 1581 lg 1 mõttes kohustatud isikuks Ehitajate

tee 107a kinnistu omanik, kuivõrd trass läbib nimetatud kinnistut igal juhul ja tema olukord

sellest märkimisväärselt ei muutu, kui trass läbib tema kinnistut mõne meetri võrra pikemas

ulatuses. Kaebaja puhul on tegemist pigem AÕS § 1581 lg 2 nimetatud teise kinnisasja

omanikuga, kes võib sattuda trassi rajamisel üle tema kinnistu samaväärsesse või halvemasse

olukorda võrreldes Ehitajate tee 107a kinnistu omanikuga.

6) Kaebaja on lisanud veel ühe alternatiivi trassi võimaliku paiknemise kohta. Mõeldav oleks

ka trassi paiknemine kaebaja kinnistu piiril.

5. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Vastustaja

põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Vastavalt AÕS § 158¹ lõikele 1¹ on tehnovõrk või -rajatis ehitatud avalikes huvides, kui selle

kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb ELTS § 65 lõikes 1

sätestatud kohustus. Ei ole kahtlustki, et Elektrilevi OÜ on isik, kellele laienevad ELTS § 65

lõikes 1 sätestatud kohustused, mistõttu on rajatis AÕS § 158¹ lõikele 1¹ kohaselt vajalik

avalikes huvides.

2) Sundvalduse ala hõlmav trass on tehniliselt ja majanduslikult kõige otstarbekam AÕS § 158¹

lg 1 tähenduses. Sealjuures ei ole oluline kinnistute läbimise arv nagu kaebaja väidab.

Sundvalduse seadmine ei riku ühtegi kaebaja subjektiivset õigust ega tekita kaebajale kahju.

Sundvalduse ala kasutamine on juba varasemalt piiratud tehnovõrgu kaitsevööndiga ning

sundvalduse seadmisega kaitsevööndi ala ei suurendata. Sundvalduse ala paikneb kinnistu piiril

ning ei häiri kinnistu sihipärast kasutamist. Käesoleval juhul ei esine ühtegi argumenti, kuidas

kaebaja õiguste rikkumine või ohtu sattumine oleks võimalik. Sundvaldus on seatud käesoleval

juhul kõiki isikuid vähem koormavamal moel.

3) Projekteerimistingimuste menetluses on lähtutud projekteerimistingimuste taotlusega

esitatud

eskiisist,

mille

kohane

lahendus

vastab

OÜ

Pluvo

elektritööprojektile.

Projekteerimistingimuste taotluse menetlemisel on analüüsitud soovitava lahenduse vastavust

detailplaneeringule DP008070. Projekteerimistingimuste menetlemisel on jõutud järeldusele,

et soovitav lahendus vastab kehtiva Ehitajate tee 105 kinnistu detailplaneeringu põhimõttele,

mille kohaselt lahendatakse Ehitajate tee 105 kinnistu elektrivarustus alajaama nr 1339 toitel

maakaabelliiniga, ning väljastati projekteerimistingimused võttes aluseks EhS § 83 lg 1 p 2.

4) Detailplaneeringutes määratakse tehnovõrkude ja -rajatiste võimalikud asukohad (PlanS §

126 lg 1 p 4). On tavapärane, et ehitusprojekti koostamisel täpsustatakse tehnovõrkude ja –

rajatiste täpset asukohta koostöös osapooltega (tehnovõrgu valdaja, liituja ja maaomanikud)

ning seda ei käsitleta EhS § 27 lg 4 p 5 kohaselt, kui ei minda vastuollu detailplaneeringus

kavandatud tehnovõrgu lahendamise põhimõtetega. Projekteerimistingimuste punktis 3 esitatud

viide on oluline põhjusel, et projekteerimistingimuste alusel koostatavas kinnistuvälise

elektrivarustuse ehitusprojektis määrateletav ja koostamisel olevas Ehitajate tee 105 hoone

ehitusprojektis esitatavad elektrivarustuse liitumiskilbi asukohad oleksid omavahel kooskõlas.

Projekteerimistingimustes viidatud Arhitektibüroo Korrus OÜ ehitusprojektile nr PR 107/19 ei

ole ehitusluba väljastatud ning spetsialistid ei ole projekti heakskiitnud ja sealset

elektrivarustuse lahendust ei saa lugeda lõplikuks, kuna ehitusprojekt on vigane (näiteks

puuduvad osade tingmärkide selgitused, pole määratletud kas liitumiskilp on projekteeritav,

planeeritav

või

perspektiivne).

Samas

on

ennatlik

viide

antud

ehitusprojektile

projekteerimistingimustes oluline, et ehitusprojektid omavahel liitumiskilbi asukoha osas

kattuksid. Üks projekt käsitleb Ehitajate tee 105 kinnistu sisest tehnovõrkude lahendust ja teine

projekt käsitleb kinnistu välist elektrivarustust.

5) Kaebaja esitatud alternatiivseid asukohti on sundvalduse menetlemisel kaalutud ning sellele

on viidatud ka sundvalduse otsuses. Sundvalduse seadmise aluseks olev elektriliini kulgemise

trass on isikuid kõige vähem koormavam. Kaabel kulgeks enamuses Tallinna linna maal

(Ehitajate tee 105c kinnistu on munitsipaalomandis) ning ainult vähesel osal Järveotsa tee 54b

ja Ehitajate tee 107a kinnistutel. Sealjuures välditakse selliselt Ehitajate tee 107a kinnistul

ulatuslikku asfaltkatte üleskaevamist, kuna kaabel paigaldatakse olemasolevasse reservtorusse,

mille läbi kulgevad juba praegu Järveotsa tee 50a ja Ehitajate tee 109a maakaabelliinid.

Järveotsa tee 54b kinnistu osas tehnorajatiste kaitsevöönd ei suurene, kuna sundvalduse ala

kattub Harku-Veskimetsa õhuliiniga ja selle kaitsevööndiga. Isegi kui nimetatud õhuliin

tulevikus likvideeritakse, siis jääb sundvalduse ala kinnistu piirile ning ei piira kuidagi kinnistu

kasutamist.

6) Tööde teostajal on kohustus taastada kinnistu endine seisund ning mingisugust varalist kahju

Järveotsa tee 54b kinnistu omanikele ei tekitata. Seevastu kaebaja pakutud alternatiivsed

variandid oleksid tunduvalt kulukamad ning isikuid rohkem koormavamad. Kaebaja roheline

alternatiivne trass tähendaks asfaltkatte üleskaevamist ning sellega oleks ajutiselt raskendatud

Ehitajate tee 107a kinnistul paiknevale tootmisbaasi hoonele ligipääs. Alternatiivse sinise trassi

puhul oleksid asfalttööd veel suuremad ning töid teostataks Ehitajate tee 107a kinnistul

paikneva tootmisbaasi hoone ääres, mis häiriks sealset tegevust. Sealjuures oleksid mõlema

nimetatud variandi puhul võimalikud varaliste kahjude tekkimised.

6. Kolmas isik palub jätta kaebus rahuldamata. Kolmanda isiku põhjendused on kokkuvõtvalt

järgmised.

1) Elektrilevi OÜ on võrguettevõtja, kellele laieneb ELTS § 65 lõike 1 punktist 1 tulenev

kohustus

asjakohase

taotluse

alusel

ühendada

liitumispunktis

võrguga

tema

teeninduspiirkonnas asuva nõuetekohane elektripaigaldis ning punkti 4 alusel edastada oma

võrgus elektrienergiat liitumispunktini. Eelnevast tulenevalt on Ehitajate tee 105

elektriliitumise jaoks maakaabli rajamine avaliku teenuse osutamine AÕS § 1581 lg 1 mõistes.

2) Ei saa nõustuda seisukohaga, et rajatavate kaablite projekteeritud asukoht on vastuolus

projekteerimistingimuste punktis 3 sätestatud nõudega, et projekteerimisel peab arvestama

piirkonda jäävate kehtestatud ja koostamisel olevate detailplaneeringutega. PlanS § 126 lg 1 p

4 alusel on detailplaneeringu ülesanne tehnovõrgu võimaliku asukoha määramine.

Detailplaneeringu DP008070 tehnovõrkude joonisel on märgitud planeeringuala sinise

katkendliku joonega. Jooniselt nähtuvalt kulgeb projekteeritava maakaabelliini asukoht, mis on

tähistatud joonisel nimetusega „projekteeritav MP kaabel“, mööda Ehitajate tee 107a kinnistut.

Seega kulgeb projekteeritav maakaabel väljaspool planeeritava ala piiri. Võttes arvesse, et

detailplaneeringus määratakse üksnes perspektiivne tehnovõrgu asukoht, tähendab eelnev, et

projekteeritava kaabli asukoht ei ole võrguettevõtjale siduv ning jätab võimaluse

võrguettevõtjale sundvalduse seadmisel tehnovõrgu trassi asukohta muuta, valides AÕS § 1581

lg-st 1 tulenevalt tehniliselt ja majanduslikult kõige otstarbekama viisi.

Ka EhS § 27 lg 4 p 5 alusel täpsustatakse projekteerimistingimustega maa-alal asuva ehitise

teenindamiseks

vajaliku

ehitise

võimalikku

asukohta.

See

tähendab,

et

projekteerimistingimustega ei määratleta ära tehnovõrgu trassi siduvat asukohta. Samas nähtub

projekteerimistingimuste taotlemise aluseks olevalt eskiisilt, et maakaabelliin vastab

sundvalduse seadmise plaanile. Eeltoodust tulenevalt ei ole sundvalduse seadmise otsus

vastuolus projekteerimistingimuste punktiga 3.

3) Reservtoru on rajatud võrguteenuse osutamise eesmärgil, mis on ette nähtud tarbijatele

võrguühenduse tagamiseks. Reservtoru on paigaldatud koos alajaamast väljaviivate kaablitega,

mis võimaldab võrguettevõtjal vedada alajaamast täiendav ühendus viisil, mis koormab

maaomanikke vähimal võimalikul moel. Antud juhul võimaldab reservtoru tagada AÕS § 1581

mõistes majanduslikult ja tehniliselt otstarbekama võrguühenduse Ehitajate tee 105

kinnisasjani, kuna reservtoru kasutamisel ei pea pinnast samas ulatuses üles kaevama, kui seda

tuleks teha uue maakaabli paigaldamisel. Seega on reservtoru oluline osa tehnovõrgust

võrguettevõtjale seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks ja uue elektriliitumise tagamiseks.

Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et otsusest ei nähtu, kas ja missugusel õiguslikul alusel

reservtorud maasse on paigutatud ja missugusel eesmärgil. Vastustaja on sundvalduse seadmise

otsuses viidanud Elektrilevi OÜ taotluses toodud infole, et elektripaigaldised on kinnistul

talumiskohustusega AÕSRS § 152 lg 1 mõttes: kinnisasja omanik on kohustatud taluma

olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist.“ Samuti

on toodud välja reservtorude paigaldamise eesmärk: „Reservtorud olid alajaamast paigaldatud

Järvaotsa tee 54b kinnistuni sellepärast, et enam ei peaks kaevama Ehitajate tee 107a kinnistu

peal.“ Eelnevast lähtuvalt ei ole õige kaebaja ootus, et reservtorude paigaldamise eesmärk on

üksnes Järveotsa 54b kinnistu elektrivõrguga liitumiseks.

4) Kaebaja kinnisasjal on lisaks Elektrilevi OÜ kaablitele ka Elering AS-ile kuuluvad

kõrgepingeliinid, mis katab kinnisasja tervikuna tehnovõrgu kaitsevööndiga. Järveotsa tee 54b

sundvaldus on seatud kinnistu nurgas 18 m2 suurusele alale, mis moodustab väikese osa kogu

kinnistust (2093 m2), mille kasutamine on juba varasemalt piiratud. Seega tehnorajatiste

kaitsevöönd kaebaja kinnistul ei suurene ning kaebaja kinnistu kasutamise kord sellest ei

muutuks. Kaebaja ei ole põhjendanud oma väidet, millest tulenevalt ta leiab, et sundvalduse

seadmisel kaitsevöönd ei suurene ning ei ole tõendanud, et sundvalduse ala on suurem

olemasolevast kaitsevööndist. EhS § 70 lg 6 teise lause kohaselt eeldatakse, et ühe

kaitsevööndiga ehitise kaitsevööndisse võib ehitada teise kaitsevööndiga ehitise. Seega on

sundvaldusega seatud maakaabelliini trassi valik kooskõlas kehtiva seadusandlusega.

5) Sundvalduse seadmise otsuses on toodud välja Elektrilevi OÜ poolsed selgitused

majanduslikult ja tehniliselt otstarbekama alternatiivse trassi puudumise osas. Trassi valikul ei

ole määrav mitte koormatavate kinnistute arv, vaid AÕS § 158¹ lõike 1 kohaselt tehniliselt ning

majanduslikult otstarbekam lahendus. On ilmselge, et maakaabli rajamine läbi asfalti on

oluliselt kulukam kui kaabli rajamine ilma asfaltkatteta pinnasesse. Samuti oleks tööde

teostamise ajal häiritud ligipääs Ehitajate tee 107a kinnistule. Seega puudub AÕS § 1581 lg 2

kohaselt võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu

samaväärsesse või halvemasse olukorda. Esitatud tõendid ei osuta ka ühemõtteliselt sellele, et

talumiskohustusest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule oleks oluliselt suurem kui avalik

huvi või eksisteeriks samaväärne, kuid kaebajat vähem koormavam alternatiiv. Kaebaja ei ole

esitanud alternatiivset ettepanekut trassi diagonaalis paiknemise osas sundvalduse seadmise

menetluse raames. Seega ei ole vastustajal olnud võimalik ka võtta seisukohta vastuväidete

osas, mida haldusmenetluses ei esitatud. Elektrilevi OÜ märgib, et kaebaja esitatud alternatiivse

variandi puhul tuleks teha asfaldisse suundpuurimise jaoks kaevik, mis muudaks töö tehniliselt

keerukamaks ja taastamismahu suuremaks. Ehitajate tee 107a kinnisasi piirneb asfalteeritud

teega ning kinnistul on parkla. Seetõttu tuleks Ehitajate tee 107a kinnisasjale maakaabli

paigaldamisel üles kaevata asfalt kinnistu ääres täiendavalt ligi 46,5 meetri pikkuses. On

ilmselge, et asfalti alla ehitamine on oluliselt kallim, kui ehitus haljasalale, mistõttu ei ole sellise

ilmselge asjaolu osas otstarbekas esitada vastavat kalkulatsiooni ja hinnapakkumisi ning

tekitada nii võrguettevõtjale kui ka vastustajale täiendavat aja- ja menetluskulu. Seoses

võimaliku kõrgepinge õhuliini demonteerimisega tulevikus tuleb märkida, et kinnistul

paiknevad lisaks kõrgepingeliinile ka Elektrilevi OÜ-le kuuluvad maakaablid, mis hõlmavad

osaliselt sundvaldusega seatavat ala. Seetõttu ei ole õige kaebaja väide, et sundvaldus koormab

kaebaja kinnistut täiendavalt, kui kinnistut koormavad nii kõrgepinge- kui ka maakaablid.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. AÕS § 1581 lg 1 sätestab, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal

tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on

vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus

tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga

või -rajatisega. AÕS § 1581 lõike 2 kohaselt on tehnovõrk või -rajatis ehitatud avalikes huvides,

kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb ELTS § 65 l-s

1 sätestatud kohustus. Elektrilevi OÜ on võrguettevõtja, kellele laieneb ELTS § 65 lg 1 p-st 1

tulenev kohustus vastava taotluse alusel ühendada liitumispunktis võrguga tema

teeninduspiirkonnas asuv nõuetekohane elektripaigaldis ning edastada oma võrgus

elektrienergiat liitumispunktini. Seega on Ehitajate tee 105 elektriliitumise jaoks maakaabli

paigaldamine AÕS § 1581 lg 1 mõttes avalikes huvides. Elektrilevi OÜ vastavat rolli AÕS §

1581 lg 1 alusel on tunnustatud ka kohtupraktikas (Tallinna Ringkonnakohtu 17.09.2015 otsus

asjas 3-14-52398, Tallinna Ringkonnakohtu 03.06.2015 otsus asjas 3-14-51574).

8. Järgnevalt väidab kaebaja, et kaablite kulgemine ei ole kooskõlas projekteerimistingimuste

p-ga 3, mille kohaselt tuleb arvestada piirkonnas kehtivate detailplaneeringutega, eeskätt

detailplaneeringuga DP008070. Kaebajale teadaolevalt ei ole vaidlusaluseid kaableid ühegi

detailplaneeringuga Järveotsa tee 54b kinnistule planeeritud. Kaebaja ei ole tõendanud ja see ei

nähtu ka kohtule, et valitud maakaabelliini asukoht oleks vastuolus detailplaneeringuga

DP008070. Ükski käesolevas haldusasjas esitatud detailplaneeringu DP008070 joonis ega muu

dokument (nt seletuskiri) ei pane paika maakaabelliini kulgemist alajaamast nr 1339 kuni

Ehitajate tee 105 liitumispunktini. Detailplaneeringu DP008070 tehnovõrkude jooniselt (dtl

150) nähtub, et projekteeritav kaabel kulgeb Ehitajate tee 107a kinnistul ning joonisele on

märgitud, et kaabel tuleb alajaamast nr 1339. Kaabli kulgemise lahendust kaebaja kinnistu

juures ei ole antud. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isiku väljatooduga, et

detailplaneeringu DP008070 dokumendid (joonised ja seletuskiri, vt seletuskirja p 4.7.2)

panevad paika üksnes elektriühenduse põhimõttelise lahenduse, st elektri liitumiskilbi asukoha

ning ühenduse loomise koha (alajaam nr 1339), kuid ei lukusta kaabelliini kulgemise trassi, mis

pealegi kaebaja kinnistu läheduses jääb detailplaneeringuga DP008070 hõlmatavast

planeeringualast välja. Sellist lähenemist toetab ka PlanS § 126 lg 1 p 4, mille kohaselt

lahendatakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja -rajatiste võimalikud asukohad ja EhS § 27

lg 4 p 5, mille kohaselt täpsustatakse projekteerimistingimustega maa-alal asuva ehitise

teenindamiseks vajaliku ehitise võimalikku asukohta. Ka PlanS v.r 9 lg 2 p-i 7 ei tule sisustada

nii jäigalt, nagu teeb seda kaebaja.

9. Seega oli vastustajal õigus elektrikaablite asukohta projekteerimistingimustega täpsustada

ning EhS § 83 lg 1 p-st 2 tulenevalt ka kohustus väljastada projekteerimistingimused, kuna

tegemist oli mitut kinnisasja läbiva uue elektripaigaldamise rajamisega. Vaidlust ei ole selles,

et sundvalduse seadmise otsuses toodud liinide kulgemine vastab projekteerimistingimuste

kehtestamise aluseks olnud asendiplaanile (vt projekteerimistingimuste taotluse eskiis, dtl 153),

seega

on

sundvalduse

seadmise

otsus

kooskõlas

projekteerimistingimustega.

Projekteerimistingimusi ei ole vaidlustatud ja seega on tegemist kehtiva õigusaktiga, millest

tuli juhinduda. OÜ Pluvo elektritööprojekt lähtub projekteerimistingimustega etteantud

lahendusest. Kaebaja on välja toonud, et elektritööprojekti kooskõlastuste koondtabelist nähtub,

et TKKA on juhtinud tähelepanu sellele, et elektrikaablite asukoha valik ei vasta

detailplaneeringule DP008070 ja sundvalduse seadmine võib osutuda probleemseks (dtl 17‒

18).

Ei ole täpselt selge, mida on silmas peetud projekteerimistingimuste kooskõlastustabelis TTKA

vastava märkusega, kuna vastuolu ei ole lähemalt selgitatud. Seda ei ole teinud ka kaebaja.

Haldusasjale lisatud detailplaneeringu DP008070 materjalid ei paljasta sellist vastuolu. Kaebaja

kinnistu jääb ka väljaspoole nimetatud planeeringu planeerimisala. Seega ei ole kohtule esitatud

tõendeid, mille pinnalt sedastada projekteerimistingimuste ja seeläbi sundvalduse seadmise

otsuse vastuolu detailplaneeringuga DP008070.

10. Vastustaja on oma vastuses kaebusele (p 14) viidanud projekteerimistingimuste p-s 3

nimetatud Ehitajate tee 105 büroohoone projektile (Arhitektibüroo Korrus OÜ töö nr PR

107/19) ning selgitanud, et projekteerimistingimustes viidatud Arhitektibüroo Korrus OÜ

ehitusprojektile nr PR 107/19 ei ole ehitusluba väljastatud ning spetsialistid ei ole projekti

heakskiitnud ja sealset elektrivarustuse lahendust ei saa lugeda lõplikuks, kuna ehitusprojekt on

vigane (näiteks puuduvad osade tingmärkide selgitused, pole määratletud kas liitumiskilp on

projekteeritav,

planeeritav

või

perspektiivne).

Kui

ka

võimalik

vastuolu

projekteerimistingimustega

lähtub

sellest

projektist,

ei

muuda

see

asjaolu,

et

projekteerimistingimused on kehtivad ning neist tuleb ikkagi juhinduda. Kinnitamata projektist

ei saa ka kaebajale subjektiivseid õigusi tuleneda. Seega ei tulene kaebajale detailplaneeringust

DP008070 subjektiivset õigust nõuda, et tema kinnistu sundvalduse alast välja jäetakse. Kohus

ei nõustu kaebajaga, et vastustaja ei ole otsuse tegemisel lähtunud projekteerimistingimustest,

vaid sellega vastuolus olevast elektrivarustuse tööprojektist.

11. Kaebaja leiab, et esineb optimaalsem trassialternatiiv ning täidetud ei ole AÕS § 158¹ lg 1

põhimõte, mille kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku

või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui puudub muu tehniliselt ning

majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku

tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise

arendamiseks. Kaebaja on esitanud sundvalduse menetluses kaks trassialternatiivi (lisaks ühe

kohtumenetluses) (dtl 19, 174 ), mis võimaldaksid vedada kaableid väljaspool kaebaja

kinnistut. Sundvalduse seadmise otsuse kohaselt on trass valitud lähtudes optimaalseimast

tehnilis-majanduslikust kalkulatsioonist ja arvestades olemasolevaid kommunikatsioone.

Lähtutud on järgmistest kaalutlustest: 1) trassialternatiiv võimaldab paigaldada kaabli

olemasolevatesse reservtorudesse, mis on paigaldatud alajaamast nr 1339 väljuvate kaablite

jaoks ja lõpevad Järveotsa 54b kinnistul; 2) alternatiivtrass mööda Ehitajate tee 107a kinnistut

koormaks seda kinnistut rohkem ja nõuaks ka olemasoleva asfaltkatte läbikaevamist seal

olevas parklas; 3) tehnorajatiste kaitsevöönd kaebaja kinnistul ei suurene.

12. Kohtu arvates on vastustaja lähtunud lubatavatest kaalutlustest. Asjaolu, et alajaamast nr

1339 on kaebaja kinnistuni juba viidud reservtorud, mida saaks Ehitajate tee 105

elektriliitumisel kasutada ning mis võimaldaksid vältida kaevetöid Ehitajate tee 107a kinnistul,

on argumendiks, mis räägib valitud trassialternatiivi kasuks. Huvide kaalumisel ei tule

arvestada üksnes ühe kinnistu omaniku (kaebaja), vaid ka teiste ümberkaudsete kinnistute

omanike (sh Ehitajate tee 107a) huve. Kaebaja pakutud alternatiivid säästavad küll tema

kinnisasja, kuid on seda koormavamad Ehitajate tee 107a kinnistu omanikule, kuna üles tuleb

kaevata suuremas määras juurdepääsuteed, sealjuures suureneb oluliselt üleskaevatav

asfaltkattega ala. Kaebaja pakutud alternatiivid (sh kohtumenetluses pakutu) segaksid Ehitajate

tee 107a kinnistu igapäevast kasutamist (sh tähendaks sinisega tähistatud alternatiiv parkla

osalist üleskaevamist), ühtlasi teeksid need ehitustööd kallimaks, kuna trass kulgeks suuremal

määral asfalteeritud pinnase all. Ka vastavaid kalkulatsioone esitamata on selge, et kaevetööd

asfalteeritud alal, samuti seal endise olukorra taastamine, on ressursimahukamad, kui kaabli

paigaldamine haljasalale. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et üksnes trassi pikkus

või läbitavate kinnistute arv ei ole asjaolud, mis näitavad trassi kulgemise tehnilist või

majanduslikku otstarbekust. Käesoleval juhul oleks kõige ebaratsionaalsemaks valikuks just

kõige lühem trassialternatiiv, kuna see läheks kõige kallimaks ja selle negatiivne mõju

lähiümbruse kinnistuomanikele oleks suurim.

13. Sundvalduse seadmise otsuses on välja toodud ka see, et sundvalduse seadmisel

tehnorajatise kaitsevöönd kaebaja kinnistul ei suurene. Õige on see, et sundvalduse seadmine

toob endaga kaasa täiendava kaitsevööndi kehtestamise kaebaja kinnistule. Samas on vastustaja

silmas pidanud seda, et kaebaja kinnistu on juba täielikult elektrirajatiste kaitsevööndis, mh

kattub olemasoleva kaitsevööndiga rajatava maakaabelliini kaitsevöönd (vt Maa-Ameti

kaitsevööndite kaardi väljavõte Järveotsa tee 54b kinnisasjal, dtl 157). Kaebaja kinnistut

läbivad kaks Elering AS kõrgepingeliini: Kadaka-Veskimetsa ja Harku-Veskimetsa. Kaebaja

on viidanud võimalikule kõrgepingeliinide likvideerimisele tulevikus (haldusasja juurde ongi

lisatud 110 kV Õhuliinide L004 (Kadaka-Veskimetsa), L011 ja L012 lammutusprojekt (dtl 92‒

107). Kohus peab tõenäoliseks, et likvideeritavad õhuliinid asendatakse maa-aluste

kaabelliinidega (millele ongi viidatud viidatud lammutusprojektis), mistõttu kaitsevööndid

jäävad kestma. Lisaks kõrgepingeliinidele on kaebaja kinnistule paigutatud Järveotsa tee 50a ja

Ehitajate tee 109a kinnistuid teenindavad maakaabelliinid, mis osaliselt kattuvad uue rajatava

maakaabelliiniga. Seetõttu on kaebaja kinnistu kasutamine juba varasemalt märkimisväärselt

piiratud ja sundvalduse seadmisega ei ole kaebaja olukord muutunud halvemaks. Kaebaja

kinnistu pindala arvestades on tegemist väikese maa-alaga kinnistu piiril, mis kinnistu

kasutamist ei mõjuta.

14. Käesolevas asjas ei oma tähtsust arutluskäik, kas reservtorusid tuleb käsitleda AÕSRS §

152 lg 1 mõttes tehnovõrgu või -rajatisena. Olemasolevaid kaabelliine sundvalduse seadmise

otsus ei mõjuta. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja kinnistu piirini on veetud reservtorud, ei tekita

talle uue maakaabelliini talumise kohustust. Reservtorude olemasolu on siiski asjaoluks, mida

AÕS § 158¹ lg 1 alusel läbi viidaval kaalumisel tuleb arvesse võtta. Kaebaja on ka ette heitnud,

et vastustaja ei ole põhjendanud, miks ei sobi kaebaja pakutud rohelisega tähistatud lahendus.

Sundvalduse seadmise otsuses ega sundvalduse seadmise avalduses (dtl 43‒44) ei ole

tõepoolest eristatud erinevaid kaebaja pakutud alternatiive, vaid on märgitud, et alternatiivtrass

mööda Ehitajate tee 107a kinnistut koormaks seda kinnistut rohkem ja nõuaks ka olemasoleva

asfaltkatte läbikaevamist seal olevas parklas. Kohtu arvates ei ole tegemist olulise

põhjendamispuudusega, kuna vastuargumendid mõlema trassialternatiivi puhul on suuresti

samad: Ehitajate tee 107a kinnistu ebaproportsionaalne koormamine ning töö teostamine

asfaltkattega teel. Vastustaja põhjendused ei ole küll mahukad, kuid vastustaja põhimotiivid on

kohtu arvates siiski arusaadavalt esitatud. Kolmas isik on selgitanud, et kaebaja esitatud

alternatiivse variandi puhul tuleks teha asfaldisse suundpuurimise jaoks kaevik, mis muudaks

töö tehniliselt keerukamaks ja taastamismahu suuremaks. Ehitajate tee 107a kinnisasi piirneb

asfalteeritud teega ning kinnistul on parkla. Seetõttu tuleks Ehitajate tee 107a kinnisasjale

maakaabli paigaldamisel üles kaevata asfalt kinnistu ääres täiendavalt ligi 46,5 meetri pikkuses.

Kohus nõustub kolmanda isikuga, et on ilmselge, et asfalti alla ehitamine on oluliselt kallim,

kui ehitus haljasalale, mistõttu ei pidanud kolmas isik esitama vastavaid kalkulatsioone ja

hinnapakkumisi. Kaebaja ei ole esitanud veenvaid argumente, miks AÕS § 158¹ lg 1 kontekstis

tuleks eelistada tema pakutud alternatiive väljavalitud trassile.

15. Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus jätta rahuldamata.

16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

vastustaja pole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad vastustaja

võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. Kaebaja menetluskulud

jäävad kaebaja enda kanda. Kolmas isik on esitanud taotluse välja mõista lepingulise esindaja

S. Velbri kulud kokku summas 742,5 eurot. Kaebaja heidab 09.07.2021 menetlusdokumendis

ette, et kolmanda isiku seisukohale ei ole lisatud volitust ega muid dokumente esindusõiguse

kohta. Samuti ei nähtu kaebaja hinnangul Elektrilevi OÜ poolt esitatust, et Elektrilevi OÜ-l on

tekkinud kulude kandmise kohustus. Elektrilevi OÜ menetluskulude nimekirjale ühtegi arvet

lisanud ei ole. Kaebaja on seisukohal, et kolmanda isiku menetluskulud ei ole vajalikud ja

põhjendatud. Kaebaja leiab ka, et õigusabi tunnihind 150 eurot ilma käibemaksuta on väga suur,

eriti arvestades seda, et kolmandale isikule ei osuta õigusabi õigusabiteenuseid osutav ettevõte

(advokaadi- või õigusbüroo).

Kohus märgib, et kolmanda isiku volikiri S. Velbri nimele on lisatud 05.03.2021 kolmanda

isiku menetlusdokumendile. 08.06.2021 on esitatud ka Elektrilevi OÜ ja Eesti Energia AS vahel

sõlmitud käsundusleping, millest nähtuvalt on kokku lepitud õigusteenuse osutamine

käesolevas haldusasjas. Käsunduslepingu p 3.1 kohaselt tasub klient õigusabi osutajale

kohtuasjas õigusabi osutamise eest üksnes edukustasu. Kui kohus rahuldab kliendi poolt

kohtuasjas esitatud kaebuse osaliselt või täies ulatuses ja mõistab kostjalt kliendi kasuks välja

lepingulise esindaja tasu, siis jõustunud kohtulahendiga kliendile väljamõistetud lepingulise

esindaja tasu on õigusabi osutajale maksmisele kuuluvaks edukustasuks. Seega eraldiseisvat

arvet kolmanda isiku esindaja kolmandale isikule ei esita, vaid tasu saab ta siis, kui kohus selle

välja mõistab. Sellist õigusabi hüvitamise viisi on varasemalt aktsepteeritud haldusasjas 3-19-

1376.

HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud kohtukulud.

Kohus peab vajalikuks ja põhjendatud kolmanda isiku õigusabikuluks 500 eurot. Kohus leiab,

et antud vaidlus puudutas eelkõige sundvalduse seadmise sisulisi aspekte, mitte niivõrd õiguse

tõlgendamise küsimusi. Vaidlus ei ole õiguslikult keerukas. Välise õigusabi kasutamine ei

olnud kohtu arvates hädavajalik. Ka lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot peab kohus liialt

kõrgeks, arvestades, et õigusabi pakub kaebajaga samasse kontserni kuuluva ettevõtte jurist,

mitte iseseisvat õiguspraksist omav kutseline esindaja. Kohus vähendab väljamõistetavat

menetluskulu 500 euroni. I.J.lt tuleb seega Elektrilevi OÜ kasuks menetluskuludena välja

mõista 500 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

OSALISELT TÜHISTATUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 22.04.2022 OTSUSEGA.