1-20-7865/33 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

22. juuli 2021

s,

Võru kohtumaja Põlva Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-20-7865 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Asi Süüdimõistetu X.T tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Prokurör A Ruti Kilg (kohtuistungil ei osalenud) biprokurör Süüdimõistetu X. XXX T (isikukood ; käesoleval ajal kannab karistust Tartu Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg

20. juuli 2021

RESOLUTSIOON

Jätta otsusega mõistetud vangistuse kandmisest X.T Tartu Maakohtu 25.11.2020 tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib 15 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12).

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

Tartu Maakohtu 25.11.2020 .T

424 lg 2 X otsusega mõisteti süüdi KarS § järgi ja karistati vangistusega 1 aasta.

65 lg 2 alusel suurenda .T-le X KarS § 74 lg 5 ja § ti mõistetud karistust 7865 mõistetud karistuse Tartu Maakohtu 15.10.2019 otsusega nr 1-19- ärakandmata osa, s.o 6 kuud vangistust võrra ning .T le X - isteti liitkaristuseks 1 aasta mõ ja 6 kuud vangistust. arvatakse .T karistuse kandmise algus X KarS § 68 lg 1 alusel t alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 26.09.2020. Kohtuotsus jõustus 7.01.2021. Käesoleval ajal kannab .T karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on X 26.09.2020 26.03.2022. ja lõpp

2(5 )

17.06.2021 on Tartu Vangla edastanud Tartu Maakohtule .T isikliku toimiku, X otsustamaks X.T vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tartu Vangla toetab X.T tingimisi . ennetähtaegset vabastamist

Kohtumenetluse poolte seisukohad

Süüdimõistetu isi enne tähtaega vabastamis X.T soovib enda tingim t.

Prokurör on esitanud kirjaliku seisukoha, milles toetab .T vangistusest tingimisi enne X tähtaega vabastamist.

Kohtu põhjendused

X.T kannab vanglakaristust teise astme kuriteo toimepanemise eest.

Vastavalt KarS § 76 lg eise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos -le 1 t süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem : 1) kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve 2) kohaldamisega või vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

Käesolevaks ajaks on mõistetud karistusajast ära kandnud X.T teise astme kuriteo eest vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on täidetud formaalsed eeldused X.T vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.

Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda

(RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3 17, p 18). Küll -1-1-12- aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele.

KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata.

Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et .T tuleb vangistusest X tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata. KarS § 76 lg 4 kohaselt välistab X.T ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik.

3(5 ) Vangla kinnitusel on X.T-l vabanemisel võimalik elama asuda registrijärgsele aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus ta elas ka enne vangistust. .T ema X lähivõrgustikku kuuluvad , 2 täisealist last ja endine abikaasa. Suhted ema ja lastega on kinnipeetava sõnul väga head ja hästi saab ta läbi ka endise abikaasaga. Suhtlemine on jätk nud ka .T vangistuse ajal nii telefonitsi kui ka lühiajaliste X u kokkusaamiste raames ning lapsed püüavad isa igati toetada, sh rahaliselt. .T-l on X omandatud kutsekeskharidus ja treiali kutse ning ta on töötanud ehituse ja metsanduse valdkonnas. Puuduva

töövõime tõttu on talle vabanemisel toetuste näol tagatud sissetulek. X.T ei ole vanglas suunatud on ta tööhõivesse, kuna meditsiiniosakonna hinnangul töövõimetu tervislike probleemide tõttu. Järelikult vangla tööhõives mitteosalemine ei ole tingitud kinnipeetava

tahtmatusest töötada.

Iseloomustuse koostamise ajal (4.06.2021) polnud süüdimõistetu veel osalenud täitmiskavas ette nähtud ja 2021. aasta II kvartalisse planeeritud struktureeritud vestlustel alkoholi tarvitamise vähendamise teemadel. Kohtuistungil süüdimõistetu kinnitas, et mingid vestlused toimusid mitu kuud tagasi eelvangistusest vanglasse paigutamise ajal. Arvestades iseloomustuse koostamise aega ei saa süüdimõistetu viidatud vestluste puhul olla tegemist täitmiskavas ettenähtuga, mistõttu kohus asub seisukohale, et täitmiskavas ettenähtud vestlustes pole süüdimõistetu veel osalenud. Kohtul puudub alus arvata, et vestlustes mitteosalemine oleks tingitud süüdimõistetu isikust.

Elukoha olemasolu,

tagatud sissetulek lähedaste toetus iseloomustavad süüdimõistetut ja positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt.

Sellegipoolest kaaluvad negatiivsed asjaolud käesoleval juhul üles X.T positiivselt iseloomustava teabe. Süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel tuleb kogumina arvesse võtta nii isiku vangistuseelset käitumist, tema poolt toime pandud kuriteo olemust kui ka vangistusaegset käitumist. Kohus ei saa seega ennetähtaegse vabastamise otsustamisel lähtuda ainult kinnipeetava käitumisest vangistuse kandmise ajal. Tartu Vangla ja prokuröri arvamused süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise võimalikkuse kohta ei ole kohtule siduvad.

Süüdimõistetu isiklikus toimikus olevatest kohtulahenditest tuleneb, et .T-l on 2 X kehtivat kriminaalkaristust. Käesoleval ajal kannab mootorsõiduki X.T karistust liit korduva joobes juhtimise eest. Kinnipeetavat on ka varasemalt karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. .T pani uue liikluskuriteo toime katseajal. Eelnev osutab sellele, et nii X kriminaalhooldus kui ka varasem vangistus ei ole olnud mõjus isiku kuritegelikult teelt eemale hoidmisel. .T X on vabaduses jätkanud liikluskuritegude toimepanemist ( mootorsõiduki joobes juhtimised), ta on kuriteo toime pannud katseajal ning teda ei ole uute kuritegude toimepanemiselt eemale hoidnud muuhulgas hirm karistuse täitmisele pööramise ees. Seega ei ole kohtu arvates seni vanglas viibitud aeg (veidi alla 10 kuu) süüdimõistetust lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu minimeerinud. Peale selle nähtub Tartu Maakohtu 26.11.2020 määruse sisust, et kriminaalhooldusosakond esitas kohtule erakorralise ettekande Tartu Maakohtu 15.10.2019 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, kuna .T X rikkus katseajal korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. Ettekanne jäi liitkaristuse mõistmise tõttu läbi vaatamata, mistõttu puudub kohtu seisukoht, kas .T ettekandes talle ette X heidetud rikkumised toime pani. Samas on .T X käesolevas asjas kohtule kinnitanud, et rikkus katseajal korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. X.T ütlustele tuginedes võib seega lugeda tõendatuks, et lisaks katseajal uue kuriteo toimepanemisele rikkus .T X ka käitumiskontrolli nõudeid ( tarvitas alkoholi, mis temal Tartu Maakohtu 15.10.2019 otsusega oli keelatud). Oma varasema käitumisega on selgelt näidanud, et X.T õiguskuulekas elu ei ole talle jõukohane ning seega ei saa kriminaalhooldust pidada karistuse

4(5 ) eesmärkide saavutamiseks piisavalt efektiivseks. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu suhtumine on senise vangistuse jooksul täielikult muutunud ja ta käituks edaspidi teisiti. Vangla iseloomustuse kohaselt peab süüdimõistetu väikeses joobes juhtimist normaalseks, kuna hindab enda i heaks. Samuti on .T tunnistanud, et juhtis tihti alkoholijoobes olles X sõiduoskus autot. Praegust olukorda aga peab halvaks juhuseks, kuna ei arvanud, et Ka on vahele jääb. süüdimõistetu aval Euroopa Liidus võiks olla lubatud mingi piirmäärani danud arvamust, et alkoholi tarvitanuna autoga sõita. Süüdimõistetu kohtuistungil kinnitas, et iseloomustuses on tema avaldatu valesti sõnastatud ja tegelikult ei või alkoholi tarvitanuna ikkagi autoga sõita. Kohtul puudub alus arvata, et iseloomustuse koostanud vanglaametnik on süüdimõistetu avaldatut vääralt mõistnud. Süüdimõistetu avaldatu on kookõlas tema enda varasema käitumisstiiliga ja viitab asjaolule, et .T ei ole senise vangistuse jooksul veel aru X saanud, et joobes juhtimine on ülimalt taunimisväärne, kuna selline käitumine seab ohtu ka kõrvaliste isikute elu, tervise ja vara väga . See asjaolu aga iseloomustab .T X negatiivselt, osutades, et ta ei ole oma käitumisest senise vangistuse jooksul tegelikult mingeid järeldusi teinud. Varasema käitumise valguses jää süüdimõistetu

b ebaveenvaks poolt kohtuistungi antud lubadus . Ka kohtupraktika kohaselt on l elada edaspidi õiguskuulekalt kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3 Jätkuvalt -1-1-103-06, p 15). uute kuritegude toimepanemise oht välistab ennetähtaegse vangistusest X.T tingimisi vabastamise.

Vangla iseloomustuse kohaselt on .T X käitumist ja toimetulekut tugevalt mõjutanud alkoholi liigtarvitamine. Süüdimõistetu on tunnistanud, et juhtis alkoholijoobes olles sõidukit selleks, et poodi uue alkoholi järele minna. Alkoholisõltlaseks kinnipeetav ennast samas ei pea. Kriminaalhooldusametniku hinnangul .T ei teadvusta seost kuritegude ja alkoholi X kuritarvitamise vahel, kuid on valmis osalema sõltuvusriski maandavates tegevustes. Samuti põhjenda enda käitumist nõukogudeaegse pärandi väidetavalt b .T

ga, kuna siis oli

X aktsepteeritud auto juhtimine alkoholijoobes. Ka kinnipeetav tagantjärgi analüüsides ei hinda enda käitumist ohtlikuks, kuna ei tundnud end juhtimise ajal purjus olevat ja hindab end heaks autojuhiks. Ka kohtuistungil süüdimõistetu avaldas, et tarvitab alkoholi harva ja ennast alkoholiga liialdajaks ei pea. Karistatus korduvalt mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes ja katseajal alkoholi tarvitamise keelu rikkumised annavad aga kohtu arvates alust järeldusele, et .T ilmselgelt liialdab alkoholiga. Kohus nõustub siinkohal X vanglaga selles, et arvestades .T senist suhtumist alkoholi, ei ole X tõenäoline, et ta vanglast vabanedes alkoholi tarvitamise

ks. Ta ei ole ka liig ja sõiduki joobes juhtimise lõpeta varem vabaduses olles pidanud ravile. Samuti on senise vajalikuks pöörduda sõltuvus vangistuse jooksul läbimata täitmiskavas ettenähtud alkoholi kuritarvitamise teemalised vestlused. 2020. aastal kriminaalhoolduse ajal Liiklusohutusprogrammis osalemine „ “ kinnipeetava käitumist ilmselgelt ei muutnud (programmi lõppemisest veidi alla 3 nädala hiljem juhtis süüdimõistetu uuesti mootorsõidukit joobeseisundis). Seega ei ole suure tõenäosusega senine vangistuse pikkus avaldanud kinnipeetavale loodetud

.T senist X mõju. suhtumist arvestades ei oleks ilmselt perspektiivne ka te Kohus ma allutamine sõltuvusravile. peab vajalikuks rõhutada, et sõltuvusravi osalemine võib ainult siis olla tulemuslik, kui s inimene ise soovib . .T X oma sõltuvuskäitumist muuta senisele käitumisele tuginedes (korduv mootorsõiduki joobes juhtimine, kriminaalhoolduse ajal korduvalt alkoholi tarvitamise keelu rikkumine) kohus sellist motivatsiooni süüdimõistetul ei sedasta. Käesoleva menetluse käigus on süüdimõistetu küll andnud nõusoleku alluda alkoholismivastasele ravile. Samas süüdimõistetu selgitus alkoholismivastasele ravile asumise põhjustest ( kui kästakse, tuleb käia) ja tema enda hinnang alkoholitarvitamise harjumustele ( tarvitab alkoholi harva ega liialda sellega teeb kaheldavaks, kas .T ise tegelikult on motiveeritud ) X

5(5 ) alkoholiprobleemiga tegelema. .T esineb kohtu X varasema käitumise valguses hinnangul jätkuvalt väga suur oht, et jätkab vabaduses X.T alkoholijoobes olles kuritegude toimepanemist. Suur uute kuritegude toimepanemise ja käitumiskontrolli nõuete rikkumise oht teeb aga kaheldavaks vabastamisel määratava katseaja edukuse.

Kinnipeetava iseloomustusest tuleneb, et .T on vangistuse jooksul , s.o X ühel korral 4.03.2021 distsiplinaarkorras karistatud keelatud eseme (ühe manustamisjälgedega tableti) valdamise eest. Riigikohus on asunud seisukohale, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud (vt RKKKm 3-1-1-12-17, p 20; 1-14-10087, p 33; 1-09-14104, p 21). Seda eeldust .T X täitnud ei ole, kuna talle on määratud vangistuses viibides distsiplinaarkaristus. Järelikult esineb X.T-l distsipliiniga probleeme ka vangla range järelevalve tingimustes.

Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et .T taegne X ennetäh vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt vangistusseaduse § st 6 lg 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale - käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. puhul see aga nii ei ole ning temast lähtuvaid X.T kuriteoriske tuleb pidada suureks. Kohtu arvates on ka vajalik, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saaks .T X positiivseid nihkeid oma mõtlemises ja käitumises kinnistada. Samuti tuleb süüdimõistetul temale täitmiskavas ette nähtud osaleda alkoholi kuritarvitamise teemalistes vestlustes, maandamaks uute kuritegude toimepanemise ohtu ning saavutamaks vangistusega seatud eesmärgid peab mõistma, et sõiduki alkoholijoobes juhtimine . .T X seab .T X ohtu nii tema enda kui ka teiste inimeste kaalukad õigushüved (elu, tervise, vara). ennetähtaegne vabastamine on välistatud ka kehtiva distsiplinaarkaristuse tõttu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg