1-19-8081/43 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

19. juuli 2021, Rakvere kohtumaja

Kohtuasja number

1-19-8081

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kohtuistungi sekretär

Annika Veissbach

Tõlk

Laurita Gavrilova

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Kirill Ptitsõni vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

Kirill Ptitsõn, isikukood 39512193719, viibimiskoht Viru

Vangla

Karistuse kandmise algus 09.10.2019 ja lõpp 07.12.2022

Kaitsja

vandeadvokaat Mirjam Frey määratud korras

Kohtuasja läbivaatamise aeg

01.07.2021, videokohtuistung

RESOLUTSIOON:

Jätta Kirill Ptitsõn vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Kirill Ptitsõnilt menetluskuluna kaitsjatasu 176,04

(ükssada seitsekümmend kuus eurot ja 4 senti) eurot riigituludesse vandeadvokaadi Mirjam

Frey poolt osutatud õigusabi eest.

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates

Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank

EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300, viitenumbriga

99919700051969 ning selgitusse märkida „Kirill Ptitsõn, 1-19-8081, kaitsjatasu“. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile

täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Lion

Law kasuks 176,04 eurot (sh on käibemaks 20%) vandeadvokaadi Mirjam Frey poolt

süüdimõistetu Kirill Ptitsõni kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Kirill Ptitsõnile, kaitsjale ja prokurörile.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Maakohtu 11.10.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-8081 tunnistati Kirill Ptitsõn süüdi

KarS § 303 lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks vangistus 1 aasta 6 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel

liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 04.07.2019 otsusega mõistetud ja ärakandmata

karistus 1 aasta 7 kuud 28 päeva vangistust ning mõisteti Kirill Ptitsõni liitkaristuseks 3 aastat 1

kuu 28 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 09.10.2019.

Viru Vangla esitas 10.06.2021 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kirill Ptitsõni

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Vangla poolt koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla ei toeta kinnipeetava Kirill Ptitsõni

tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Prokuratuuri seisukoht

Viru Maakohtule edastatud kirjalikus seisukohas teatas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör

Elle Karm, et ei soovi osa võtta Kirill Ptitsõni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

küsimuse läbivaatamisest.

Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Kirill

Ptitsõni tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kohtuistung

01.07.2021 kohtuistungil kinnitas Kirill Ptitsõn, et tal on 3 distsiplinaarkaristust vanglas, kuna ta

oli valel ajal vales kohas. Ta on olnud avavanglas ja ta pandi tagasi kinnisesse vanglasse, sest ta

võttis töölt ühelt inimeselt telefoni, tahtis helistada emale ja küsida kuidas läheb ja peale seda nähti

tal telefoni. Ta täidab kõiki reegleid, lihtsalt tekkis selline võimalus ja ta tahtis väga suhelda

perega. Tal on vabaduses töökoht olemas. Ta tahabki lihtsalt praegu rohkem aega veeta perega. Ta

on 8 korda karistatud ja 3 korda vangis olnud, aga ta on vanemaks saanud ja aru saanud ja tahab

tõestada kohtule ja ka oma perele, et ta on muutunud. Ta saab aru, et võib ühe korraga kõik kaotada.

Tal on olemas korter, aga seal tehakse hetkel remonti, praegu läheks ta elama xxxx, aga kui seal

teises korteris saab remont valmis, siis xxxx. Xxxx elab praegu vanaema. Xxxx tänava korter on

ema korter ja ta hakkab seal elama üksinda. Avavanglas ta töötas V OÜ-s. Seal nähti, et ta on hea

tööline ja soovitakse töösuhet jätkata ja ta kavatseb ka jätkata. Ta on kontrollnõuetega nõus.

Kaitsja leidis, et võiks kaaluda isiku vabastamist. Ta on tõepoolest karistatud mitmel korral, aga

mingil hetkel peab ju jõudma isikule selline teadmine, et niimoodi edasi minna ei saa. Praegusel

hetkel ongi isikul teadmine ja on ta jõudnud nüüd pikka aega mõelda ka oma elu üle järgi. Ja leiab,

et niimoodi oma elu edasi elada ei saa. Ta soovib ennast muuta ja kõigile tõestada, et ta on

muutunud. See näitamine saab ainult toimuda vabaduses olles. Seetõttu ongi seadus ette näinud

ennetähtaegse vabanemise. Tal on olemas elukoht vabaduses. Tal on olemas ka töökoht.

Töökohaks on täpselt sama koht, kus ta töötas avavanglas olles. Ülemused on nõus teda kohe

vabanedes tööle võtma. Oma sissetulekutest soovib ta asuda tasuma nõudeid ja oma elu korda

seada. Seega leiab kaitsja, et kohus võiks anda isikule võimaluse seda kõike tõestada ja vabastada

isik karistusest.

Kohtumääruse põhjendused

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku

ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski

vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti

tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega

karistusest vabastamine.

KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud

karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevalt kannab Kirill Ptitsõn liitkaristust teise

astme kuritegude toimepanemise eest ning ta on talle mõistetud 3 aasta 1 kuu 28 päeva pikkusest

vangistusest kandnud ära rohkem kui poole, seega on täidetud tingimisi enne tähtaega vabastamise

formaalne eeldus.

Kohus leiab, et kinnipeetava puhul ei ole täidetud tingimisi enne tähtaega vabastamise

materiaalsed eeldused. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et ta on vangistuses

töötanud majandustöödel koristajana ning 24.07.2020-03.03.2021 avavanglas viibides väljaspool

vanglat OÜ-s V. Samuti selle, et ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening.

Vabanemisjärgselt on tal olemas elukoht emale kuuluvas korteris, kus ta asuks elama koos

vanaemaga ning garanteeritud töökoht OÜ-s V. Isiku ema ja vanaema on valmis teda vabanemisel

materiaalselt ja moraalselt toetama.

Siiski leiab kohus, et vaatamata eelnimetatud positiivsetele aspektidele, esineb Kirill Ptitsõni

isikut ning varasemat elukäiku iseloomustavates asjaoludes ja tema käitumises vangistuses palju

tema ennetähtaegset vabastamist välistavaid aspekte. Karistusregistrist nähtuvalt on Kirill Ptitsõnil

8 kehtivat kriminaalkaristust, mis näitab, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi

teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud. Iseloomustusest nähtub, et

kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis tähendab, et täitmata on tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamise üks esmaseid eeldusi, s.o õiguskuulekas käitumine vangistuse

jooksul. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all, järgida kehtestatud reegleid ning

käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Lisaks ei saa

kohtu hinnangul jätta tähelepanuta, et Kirill Ptitsõnile on käesoleva vangistuse jooksul antud

võimalus kanda oma karistust avavanglaosakonnas, kuid 05.02.2021 paigutati ta tagasi kinnisesse

vanglasse, kuna ta omas väljaspool avavanglat olles mobiiltelefoni, mille asetas enne vanglasse

jõudmist vangla küljel asuvasse bussipeatuse prügikasti eesmärgiga, et see sealt hiljem ära võetaks.

Eeltoodu näitab, et Kirill Ptitsõn on kuritarvitanud vanglaametnike usaldust tema vastu. Lisaks

nähtub materjalidest, et 08.02.2021-12.03.2021 kohaldati tema suhtes vangistusseaduse §-st 69

tulenevaid täiendavaid julgeolekuabinõusid seoses asjaoluga, et Kirill Ptitsõn survestas

kambrikaaslast

lõhkuma

vangla

vara

ning

04.05.-06.05.2021

kohaldati

täiendavaid

julgeolekuabinõusid, sest isikul oli kambrikaaslasega kaklus. Eeltoodu seab kahtluse alla isiku

motivatsiooni ja suutlikkuse muutuda.

K-raha andmetel on kinnipeetaval tasumata nõudeid 04.05.2021 seisuga 8279 eurot,

vabanemisfondis on 822,04 eurot. Isik on enda sõnul motiveeritud võlgnevusi tasuma. Samas

nähtub iseloomustusest, et varasemalt on tal on olnud raskusi tulude ja kulude tasakaalus

hoidmisega, raha kulutas mõtlematult ja hetkelise heaolu tagamiseks. Majanduslikku toimetulekut

mõjutas mõnuainete tarvitamine. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik on suuteline

vabanemisel oma kulusid-tulusid kontrolli all hoidma ning võlgnevusi likvideerima.

Viimase kuriteo pani isik toime alkoholijoobes, kui lõi kohtumajas töötavale kordnikule jalaga

näkku, millega põhjustas kannatanule ninaluumurru. Ka eelnevalt on ta pannud toime kuritegusid

joobes olekus. Vangistuses on ta läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kuid iseloomustusest

nähtub, et isik ise leiab, et alkoholi tarvitamine ei ole tema jaoks probleem, joob vähe ja see ei

mõjuta tema elu. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud viitavad vastupidisele ning fakt, et

isik ise oma alkoholitarbimises probleemi ei näe viitab sellele, et alkoholi tarvitamise jätkamist

vabaduses võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Karistusregistrist nähtub, et viimase kuriteo pani Kirill Ptitsõn toime katseajal, olles allutatud

kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Viru Maakohtu 04.07.2019 otsusega jäeti isikule mõistetud

vangistus KarS § 74 lg 1 alusel täitmisele pööramata ning määrati katseajaks 2 aastat 6 kuud, kuid

juba 09.10.2019 pani Kirill Ptitsõn toime uue kuriteo. Eeltoodu seab kahtluse alla, kas tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontroll oleks piisavalt

mõjusad vahendid selleks, et hoida ära uute süütegude toimepanemist Kirill Ptitsõni poolt.

Kohus, hinnanud kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis, leiab, et Kirill Ptitsõn ei

kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta

samuti kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja vandeadvokaat Mirjam Frey, kelle taotluse

kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 176,04 eurot. Kohtu hinnangul on tasutaotlus põhjendatud ja

kuulub rahuldamisele. Nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele

kinnipeetavalt.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Tartu Ringkonnakohtu 06.08.2021 kohtumäärusega jäeti Kirill Ptitsõni kaitsja vandeadvokaat

Mirjam Frey määruskaebus läbi vaatamata.

19.07.2021 kohtumäärus 1-19-8081 jõustus 26. augustil 2021 Tartu Ringkonnakohtu

kohtumäärusega.