2-19-16057/37 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

19.07.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-16057

Tsiviilasi

Osaühingu Probus hagi V M vastu kahjunõudes

Tsiviilasja hind

13 754,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja osaühing Probus (registrikood 10655707),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin-Johannes

Raude

Kostja V M (isikukood xxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Triinu Hiob

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 07.10.2020

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Mõista V Mlt osaühing Probus kasuks välja tekitatud kahju 12 735,80 eurot.

3. Mõista V Mlt osaühing Probus kasuks välja viivis põhinõudelt (12 735,80 eurot)

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 ettenähtud määras alates 15.10.2019 kuni

põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta kõik menetluskulud kostja V M kanda.

5. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1. Hagiavalduse kohaselt põhjustas V M (kostja) osaühingule Probus (hageja) kahju 12

735,80 eurot. Kahju tulenes kostja tegevusest nõude loovutamisel Expericom OÜ-le

2(7)

(Expericom) ja tagasiloovutamisel Expericomilt kostjale, millega kostja põhjustas hagejale

vajaduse algatada tsiviilasi Expericomi vastu ja välistas Expericomi puuduvate varade ja

mittetoimiva majandustegevuse läbi võimaluse hagi rahuldamise korral nõuda sisse hagejale

tekkinud menetluskulud summas 12 735,80 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja hagejale

tekitatud kahju summas 12 735,80 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja hageja

kasuks viivis VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude

täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Kostja oli AS Süda Maja juhatuse liige. AS Süda Maja suhtes on 17.12.2013 välja

kuulutatud pankrot. Pankrotimenetluses esitasid nõuded hageja summas 12 749 474,28 eurot,

kostja summas 74 962,20 eurot ja Expericom summas 180 eurot. Expericom vaidlustas

hageja nõude ja hageja Expericomi nõude, mistõttu jäid mõlemad nõuded rahuldamata.

Kostja ja Expericom teineteise nõudeid ei vaidlustanud. Hageja tasus 14.05.2014 Expericomi

nõude, hoiustades raha notari kontol. Hageja esitas 09.06.2014 Expericomi vastu nõude

tunnustamise hagi (tsiviilasi 2-14-21692) ja Expericom esitas 11.06.2014 hageja vastu nõude.

Kohus rahuldas hageja hagi Expericomi vastu osaliselt ja jättis menetluskulud 81% ulatuses

Expericomi kanda.

3. Expericom sai hageja nõudele vastu vaielda, sest kostja loovutas oma nõude Expericomile.

Expericom oli nõude loovutamise ajal praktiliselt varatu ning tema suhtes oli esitatud

kustutamishoiatus. Pärast menetluskulude osas kohtuotsuse jõustumist, loovutas Expericom

nõude tagasi kostjale. Hageja leiab, et kostja loovutas oma nõude Expericomile üksnes

selleks, et hagejale vastu vaielda ning tagasiloovutamise järel vältida menetluskuludest

tulenevaid kohustusi. Kuna selline käitumine on vastuolus heade kommetega, on kostja

kohustatud hüvitama Expericomilt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude näol

hagejale tekkinud kahju. Expericon OÜ on registrist kustutatud. Kostja keeldus nõude

täitmisest.

4. Hageja hinnangul oli kostja tegevus kantud eesmärgist hageja nõudele vastu vaielda ja

samas hageja menetluskulude hüvitamise kohustust vältida. Selline tegevus on heade

kommete vastane ja VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi õigusvastane. Kostja pidi oma käitumise

õigusvastasust mõistma ja möönma, et see võib hagejale hüvitamata jäävate menetluskulude

näol kahju tuua. Seda, et kostjal on olnud läbi aja soov hagejat kahjustada, kinnitab

täiendavalt ka see, et: a) kostja sõlmis tehinguid, mille osas on riiklikult tunnustatud ekspert

ja kohtud kinnitanud, et need kahjustasid Süda Maja ja seeläbi ka hageja kui Süda Maja

enamusaktsionäri huve; b) kostja keeldus valdavalt hageja häältega valitud Süda Maja

juhtorgani liikmetega koostööd tegemast ja neile Süda Maja juhtimist puudutavaid

dokumente üle andmast; c) kostja esitas hageja suhtes kuriteokaebuse, mille osas on

prokuratuur kinnitanud, et kostja kaebus on alusetu, kuna kriminaalmenetlus on alustatud

kostja enda suhtes; d) kostja oli Süda Maja võlausaldajana selgelt huvitatud, et hageja poolt

Süda Maja pankrotipessa esitatud nõue jääks tunnustamata.

5. Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et menetluskulude suuruse kohta

kindlaksmääramise kohta tehtud määrus jõustus tõepoolest 2019 aastal, kuid menetluskulusid

Expericomi kanda jättev otsus jõustus juba 2017. aastal. Kostja väited mõistlikust

riskijaotusest ei ole asjakohased. Ekslik on kostja väide, et menetluskuludega seonduvat riski

ei saa panna menetlusvälisele isikule. Riigikohus on leidnud, et heade kommetega vastase

käitumise korral kannab menetluskuludega seonduvat riski ka menetlusväline isik.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

6. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et õigusvastaselt kahju tekitamise teona ei saa

kostjale ette heita vara võõrandamist ega nõude loovutamist, tekkinud kahju pole põhjuslikus

seoses kostjale etteheidetava käitumisega, kahju väljamõistmine ei vastaks mõistlikule

3(7)

riskijaotusele ning hageja on ise käitunud halvas usus. Hageja pole tõendanud kahju

tekkimist, põhjuslikku seost ega missuguses summas on hagejale kahju tekkinud.

Menetluskulude tekkimise aluseks olnud tsiviilasja vaidluse all olevate küsimuste ja

menetlusosaliste ring oli laiem kui üksnes kostjalt loovutamisega saadud nõue. Loovutamine

oli üksnes väike osa nimetatud vaidlusest. Kostjal ei olnud eesmärki hageja nõudele vastu

vaielda ja seetõttu ei esitanud ta ka võlausaldajate üldkoosolekul sellele vastuväiteid. Kostja

ei mäleta, et ta oleks nõude loovutamise ajal teadnud, et Probus oli Expericomi nõude

rahuldanud. Kostja ei teinud üldse tegu, mis käivitanuks sündmuste ahela, mille tõttu pidi

hageja pöörduma kohtusse Expericomi vastu. Kostja ei esitanud Süda Maja

pankrotimenetluses vastuväiteid ei Probuse ega Expericomi nõuetele, vaid need kaks ühingut

vaidlustasid vastastikku teineteise nõudeid. Kostja ei osalenud mitte kummaski vaidluses ja

on ilmne, et ta ei andnud ka tõuget kumbadekski vastuväideteks. Kostja ei olnud ka kummagi

ühingu esindaja ega kasusaaja.

7. Nõude loovutamine ega ka selle uuesti omandamine ei ole õigusvastane. Riigikohus on

korduvalt leidnud, et omaniku õiguspärane tegevus oma vara käsutamisel ei ole kahju

õigusvastaseks tekitamiseks. Kostjal ei olnud nõuet Expericomile võõrandades tahet hagejat

kahjustada. Kui Expericmil on õigus esitada hageja nõudele vastuväide, siis ammugi ei saa

kostja vastutada selle eest, et Expericom vastuväite esitas ning hageja ja Expericom

lahendasid omavahelisi vaidlusi kohtus. Samuti ei muuda kostja tegevust õigusvastaseks see,

et Expericomil oli nii ajal, mil kostja nõude talle loovutas, kui ka siis, kui Expericom loovutas

nõude V Mle tagasi, esitamata majandusaasta aruandeid ja tema varaline seis ei pruukinud

olla hea. Esiteks, ei pidanud sellised asjaolud olema talle teada ning teiseks ei saa sellistest

asjaoludest järeldada tahtlikku heade kommete vastast tegevust.

8. Menetluskulud oleksid tekkinud ka juhul, kui kostja ei oleks oma nõuet Expericomile

loovutanud. Hagi ei saaks rahuldada isegi siis, kui nõude loovutamist Expericomile ja nõude

tagasisaamist võiks pidada õigusvastaseks ja see oleks põhjuslikus seoses hageja Expericomi

vastu kohtusse pöördumisest tingitud kahjuga. Riigikohus on leidnud, et isegi kui ühe isiku

tegu võib olla teise isiku kahju põhjuseks, ei tulene seadusest, et põhjusliku seose olemasolu

korral tuleks hüvitisnõue alati rahuldada. Ka juhul, kui V M poleks oma nõuet Expericomile

loovutanud, pidanuks hageja pöörduma nõude tunnustamiseks Expericomi vastu kohtusse,

kuna vastasel juhul jäänukski tema nõue tunnustamata. Expericomil tekkis Probuse ees

menetluskulude hüvitamise kohustus alles 2019. aastal ehk tunduvalt pärast seda, kui

Expericom oli nõude kostjale tagasi loovutanud. Põhinõude põhjendamatuse tõttu tuleb jätta

rahuldamata ka viivisenõue.

9. Kostja on 23.01.2020 menetlusdokumendis seisukohal, et kostja tegutses vastavuses Süda

Maja nõukogu juhistega, kusjuures nõukogu koosolekutel oli esindatud ka hageja. Süda Maja

kohustuste oluliseks vähendamiseks tehtud tehingud ei anna ühtlasi mingit teavet hagi

aluseks olevate asjaolude kohta, st kostja nõude Expericom OÜ-le võõrandamise Expericom

OÜ-le võõrandamise ega hiljem nõude tagasiomandamise kohta.

10. Kostja jääb 03.03.2021 menetlusdokumendis seisukohale, et isegi kui kõik muud hageja

väited peaksid paika ja oleksid tõendatud, oleks maksimaalne kahju, mille hüvitamist hageja

saaks kostjalt nõuda 737,45 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kohus leiab, hinnates kõike tõendeid kogumis, et hagiavaldus tuleb rahuldada täielikult.

12. Hageja tugineb hagiavalduses asjaolule, et kostja tegevus oli suunatud hageja

kahjustamisele. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel tahtlikust heade kommete

vastasest käitumisest tuleneva kahju hüvitamist, kuna kostja tegevuse tulemusel tekkis nõude

4(7)

loovutamise tõttu hagejale tsiviilasjas nr 2-14-21692 menetluskulude näol ja Expericomi

poolt hüvitamata jäänud kahju 12 735,80 eurot ja viivis.

13. Kohus on seisukohal, et hageja kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks on VÕS §

1043 ja § 1045 lg 1 p 8. Teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju

hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt

seadusele (VÕS § 1043). Kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati heade kommete

vastase tahtliku käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Käitumine on heade kommete vastane

siis, kui teo eesmärk oli teise isiku tahtlik kahjustamine, seejuures peab olema tõendatud, et

kostjal oli algusest peale tahe hagejat kahjustada (RKTKo 2-15-13216, p 18.2). Kostja tahe

ei pea olema otsene ning piisab, kui kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust ja möönis,

et see võib tuua hagejale kaasa kahju (RKTKo 2-16-14655, p 13.2). Mõistmine tähendab, et

isik oli teadlik nendest elulistest asjaoludest, mis toovad kaasa tema käitumise vastuolu heade

kommetega (RKTKo 2-16-14655, p 13.2). Seega eeldab kostja käitumise õigusvastasuse

tuvastamine VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel, et kostjatele saab ette heita tahtlikku heade kommete

vastast käitumist.

14. Süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille

elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seega peab kohus

kahjunõude lahendamiseks tuvastama kostja teo, mis hagejale kahju tekitas, teo

õigusvastasuse ja kostja süü. Objektiivse teokoosseisu alaelementideks on tegu, kahju ning

teo ja kahju vaheline põhjuslik seos. Seejuures toimub loetletud elementide olemasolu

tuvastamine etapiviisiliselt, eespoolnimetatud järjekorras. Juhul kui ei ole täidetud

objektiivne teokoosseis, puudub vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas jne.

Objektiivse teokoosseisu juures peab hageja tõendama, et kostja põhjustas oma teoga kahju,

mille hüvitamist hageja nõuab.

15. Kohus tuvastab, et kostja oli AS Süda Maja juhatuse liige (I kd, tl 6). AS Süda Maja

suhtes on 17.12.2013 välja kuulutatud pankrot (I kd, tl 132-133). AS Süda Maja

pankrotimenetluses esitas hageja nõude summas 12 749 474,28 eurot, kostja esitas nõude

summas 74 962,20 eurot ja Expericom summas 180 eurot (I kd, tl 159-164). Expericom

vaidlustas hageja nõude ja hageja Expericomi nõude, mistõttu jäid mõlemad nõuded

rahuldamata. Kostja ja Expericom teineteise nõudeid ei vaidlustanud. Hageja tasus

Expericomi nõude 14.05.2014 (I kd, tl 167). Kostja teatas 05.06.2014 AS Süda Maja

(pankrotis) pankrotihaldurile, et kostja ja Expericom vahel on sõlmitud 11.04.2014 nõude

loovutamise leping, mille kohaselt loovutas kostja enda nõude Expericomile (I kd, tl 170).

Hageja esitas 09.06.2014 Expericomi vastu nõude tunnustamise hagi (tsiviilasi 2-14-21692)

(I kd, tl 176-181). Expericom esitas 11.06.2014 hageja vastu nõude (I kd, tl 168-169). Kohus

rahuldas tsiviilasjas nr 2-14-21692 hagi osaliselt ja jättis menetluskulud 81% ulatuses

Expericomi kanda (I kd, tl 198-206). Kohtuotsus tsiviilasjas 2-14-21692 jõustus 13.11.2017.

18.12.2017 teatas Expericom, et kostja on 2014. aastal Expericomile võõrandatud nõude

Expericomilt tagasi võõrandanud. Pärast hageja poolt Expericomi nõude täitmist ei saanud

Expericomil olla ühtegi eraldisesivat huvi tsiviilasja 2-14-21692 menetluses osalemiseks.

16. Kohus on kohtule esitatud tõendeid kogumis hinnates veendunud ja nõustub hagejaga, et

kostja võõrandas Süda Maja pankrotimenetluses tunnustatud nõude Expericomile tsiviilasja

nr 2-14-21692 menetlemise ajaks. Kostja teatas oma nõude Expericomile loovutamisest

pärast seda, kui hageja oli tasunud Expericomi nõude ning Expericom oli kaotanud õigustatud

huvi hageja nõudele vastu vaielda. Kostja loovutas oma nõude Expericomile, kellel puudus

majandustegevus, kellele oli tehtud kustutamishoiatus, kellel oli negatiivne omakapital ja

maksuvõlg ning kelle juhatuse liige oli tuntud firmade likvideerijana (I kd, tl 184-197). Kostja

omandas oma nõude Expericomilt tagasi pärast seda, kui kohus oli jõustunud kohtuotsusega

hageja menetluskulud Expericomi kanda jätnud ja Expericom pidi asuma (mh kostjalt

omandatud nõude arvelt) hageja menetluskulusid hüvitama. Kostja omandas oma nõude

5(7)

tagasi isikult, kellel puudusid majandustegevus ja varad ning keda ähvardas kustutamine.

Eeltoodust tulenevalt teatas kostja nõude loovutamisest siis, kui oli vaja hageja nõudele vastu

vaielda. Nõude tagasi omandamisest teatas kostja siis, kui oli vaja asuda hageja

menetluskulusid hüvitama. Kostja võõrandas oma nõude isikule (Expericomile), kelle puhul

oli ilmne, et tal puuduvad hageja menetluskulude summas 12 735,80 euro hüvitamiseks

vahendid.

17. Hageja selgitas, et Expericom õigustas hageja nõudele vastu vaidlemist just nimelt

sellega, et kostja oli võõrandanud talle Süda Maja pankrotimenetluses tunnustatud nõude.

Kostja ei ole ümber lükanud hageja väidet, et kostja ja Expericomi toonane juhataja K S olid

pikaajalised tuttavad ning kostja pidi teadma K S tegevusest firmade likvideerijana ja

Expericomi ootavast likvideerimisest. Samuti on hageja esile toonud, et kostja ja Expericom

tegutsesid Süda Maja pankrotimenetluses ühiselt ja kooskõlastatult, kuna kostja ütlused olid

ainukesed tõendid, millega Expericom tõendas Süda Maja vastu algse 180 euro suuruse

nõude

tekkimist.

Samuti

kasutasid

kostja

ja

Expericom

seoses

Süda

Maja

pankrotimenetlusega ja tsiviilasjaga nr 2-14-21692 sama advokaadi teenuseid. Oluline on ka

see, et kostja loovutas nõude Expericomile ajal, kui oli teada, et hageja on Expericomi enda

nõude rahuldanud ning Expericomil puudus õigustatud huvi Süda Maja pankrotimenetluse

vastu ning samuti puudus Expericoml majandustegevus ja vara. Expericom tugines

tsiviilasjas nr 2-14-21692 hageja nõude tunnustamisele vastu vaieldes sellele, et Expericomil

oli kostjalt nõude omandamise tõttu õigustatud huvi hageja nõude tunnustamisele vastu

vaielda (vt Expericom OÜ vastus hagile tsiviilasjas nr 2-14-21692, hagi lisa 31). Expericom

oli ainuke isik, kes vaidlustas hageja nõude täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb

nõustuda hageja seisukohaga, et kostja tegevus nõude loovutamisel ja tagasiomandamisel oli

kantud eesmärgist hageja poolt Süda Maja pankrotipessa esitatud nõudele vastu vaielda ja

samas hagejale menetluskulude näol tekkiva kahju hüvitamist vältida. Pärast hageja poolt

Expericomi nõude täitmist ei saanud Expericomil olla ühtegi eraldisesivat huvi menetluses

osalemiseks. Hageja ei saanud ette näha, et Expericomil on menetluses lisaks nõue mille

kostja talle loovutas.

18. Hinnates tuvastatud asjaolusid kogumis, leiab kohus, et kostja on toime pannud heade

kommetega vastavuses oleva õigusvastase teo, millega on tekitatud hagejale kahju. Nõude

loovutamine iseenesest ei ole tõepoolest õigusvastane. Antud juhul tuleb aga tõendeid

hinnates asuda seisukohale, et nõude loovutamise ja tagasiomandamise kohta teadete

allkirjastamise ja esitamise fakt ja aeg ei saanud olla juhuslikud ning olid otseses seoses

hageja ja Expericomi vahel toimunud vaidlusega. Riigikohus on asunud seisukohale, et heade

kommete vastase käitumise korral kannab menetluskuludega seonduvat riski ka

menetlusväline isik (RKTKo nr 3-2-1-18-15 p 10). Kostja käitus hageja suhtes õigusvastaselt

VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes. Pärast hageja poolt Expericomi nõude täitmist ei saanud

Expericomil olla ühtegi eraldisesivat huvi tsiviilasja 2-14-21692 menetluses osalemiseks.

Kostja pidi kohtu hinnangul mõistma oma käitumise õigusvastasust ja möönma, et tema

käitumine nõude loovutamisel ja tagasiomandamisel võib tekitada hagejale kahju, kuna

hagejal on võimatu saada Expericomilt kätte menetluskulude hüvitist. Seega on tõendatud

kostja tahe hagejat kahjustada.

19. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille

järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese

sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud (VÕS § 127 lg 4). Selleks

kasutatakse elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt

kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Juhul, kui kostja ei

oleks nõuet loovutanud Expericomile ja jälle tagasiomandanud, siis ei oleks hagejal tekkinud

kulusid seoses loovutatud nõudega. Hageja ei saanud ette näha, et Expericomil ei ole ainult

transporditeenuse nõue vaid ka kostja loovutatud nõue. Pärast hageja poolt Expericomi nõude

6(7)

täitmist ei saanud Expericomil olla ühtegi eraldisesivat huvi tsiviilasja 2-14-21692

menetluses osalemiseks. Kohtu hinnangul on tõendatud, et hagejale tekkis kahju kostja

tegevuse tagajärjel. Seega on kostja käitumise ja hagejale tekitatud kahju vahel põhjuslik

seos VÕS § 127 lg 4 mõttes. Seega vastutab kostja hageja ees.

20. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

21. Kohus võtab seisukoha kahju suuruse osas. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud

isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui

kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Kahju

hüvitamise suuruse määramisel arvestab kohus, et kahju oleks kahju tekitanud teoga

põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Kahju hüvitatakse ühekordse summana, v.a kui kahju

iseloomust tulenevalt on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena (VÕS § 136 lg

1). VÕS § 128 lg-le 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või

hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see

tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud

kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise

saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete

esitamiseks. Kostja poolt tekitatud kahju seisneb Expericomilt hageja kasuks väljamõistetud

menetluskuludes 12 735,80 eurot.

22. Tallinna Ringkonnakohtu 13.11.2018 määrusega mõisteti Expericomilt hageja kasuks

välja menetluskulud summas 12 735,80 eurot (II kd, tl 18-25). Hageja esitas kohtu nõudel

täiendavad tõendid kahjusumma kujunemise osas. 15.02.2021 esitas hageja tsiviilasja nr 2-

14-21692 materjalid ning selgitas tsiviilasjas nr 2-14-21692 Expericomilt hageja kasuks välja

mõistetud menetluskulude suuruse kujunemist (IV kd, tl 11-203; V kd tl 1-192 ja V kd 198-

209). Loovutatud nõue ei olnud tõepoolest ainus nõue mida tsiviilasja nr 2-14-21692 raames

menetleti ning riigilõivu tasumise põhjuseks ei olnud see, et kostja loovutas oma nõude

Expericomile. Samas tuleb vaadata kostja käitumist tervikuna. Kohtul tuli seoses kostjalt

nõude omandamisega lahendada asi sisuliselt. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et see, et

hageja nõutav summa on tingitud kostja poolt nõude võõrandamisest, nähtub muu hulgas

Expericomi poolt tsiviilasjas nr 2-14-21692 tehtud avaldustest, et kuivõrd OÜ Expericom on

AS Süda Maja (pankrotis) vastu omandanud nõude ka V Mlt, siis kohus peab OÜ Probus

nõude osas tegema sisulise otsuse tegemata sõltumata sellest, kas tsiviilasjas nr 2-14-53134

OÜ Expericom 180 eurone nõue tunnustatakse või mitte. Expericom tugines nimetatud

menetluses sellele, et isegi kui hageja oli Expericomi 180 euro suuruse nõude tasunud, tuleb

Expericomi vastuväidet hageja nõudele ikkagi arvestada, sest kostja oli võõrandanud

Expericomile tunnustanud nõude. Kostja teadis tsiviilasja nr 2-14-21692 menetlusest, sest

soovis ka ise sellesse astuda ning Expericom OÜ toetas kostja menetlusse astumist. Pärast

tsiviilasjas nr 2-14-21692 otsuse jõustumist, millega jäeti menetluskulud Expericomi kanda,

omandas kostja Expericomile loovutatud nõude Expericomilt tagasi. Tuvastamist leidis, et

kostja võõrandas nõude Expericomile vaid tsiviilasja nr 2-14-21692 menetlemise ajaks.

Seega oli kostja tegevus kantud eesmärgist hageja poolt Süda Maja pankrotipessa esitatud

nõudele vastu vaielda ja samas hageja menetluskulude hüvitamise kohustust vältida.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 12 735,80 eurot.

23. Hageja esitas põhinõudelt viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates hagi esitamisest, so alates 15.10.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Kohtu hinnangul on

hageja viivisenõue põhjendatud VÕS § 113 lg-te 1 ja 2 ning TsMS § 367 alusel. VÕS § 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär

kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär

7(7)

(VÕS § 113 lg 1). Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas

kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva

väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil

võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või

maksekäsu kiirmenetluse avalduse (VÕS § 113 lg 2). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude

koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks

veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult

või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda

selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest. Tulenevalt sellest, et kohus rahuldas hageja põhinõude 12 735,80

eurot, tuleb rahuldada ka viivisenõue.

24. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi täielikult. Kohtuotsuses käsitlemata poolte

väited ja tõendid ei oma lõppotsuse tegemisel tähtsust ning seetõttu kohus neid ei käsitlenud.

Kohus jätab seega mh arvestamata hagi lisadena 1-22 esitatud tõendid varasema kostja

käitumise ja asjaolude kohta, mis ei ole vahetult seotud hageja nõude aluseks olevate

asjaoludega.

MENETLUSKULUD

25. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Seega

jätab kohus menetluskulud täielikult kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab

tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

26. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik