2-19-3646/48 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. juuli 2021.a Tallinnas

Tsiviilasja number

2-19-3646

Tsiviilasi

OÜ Reval-Oil hagi Versobank AS (likvideerimisel)

vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

4 139 049,62 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Reval-Oil (registrikood: 10363040)

Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Tarmo

Peterson ja vandeadvokaadi abi Karl Erik Esko (e-post:

menetlus@rask.ee)

Kostja: Versobank AS (likvideerimisel) (registrikood:

10586461; aadress Narva mnt 5, 10117 Tallinn)

Kostja likvideerija: K. K. (e-post: xxx)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margus Mugu

(e-post: margus.mugu@cobalt.legal)

Asja arutamine

31.05.2021 toimunud kohtuistungil ja edasi TsMS § 403

lg 1 alusel kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Hagi jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud hageja OÜ Reval-Oil kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses,

kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi

kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1.

10.10.2008. a sõlmisid hageja ja kostja (pank) finantstehingute ja tagatiste seadmise

lepingu (edaspidi „Leping“), mille lahutamatuks osaks on Lepingu p 2 järgi Lepingu

üldtingimused (edaspidi „Üldtingimused“). Leping andis hagejale ja kostjale võimaluse

sõlmida omavahelisi kokkuleppeid finantstehingute tegemiseks. Leping on seega raamleping,

mille tingimused kohalduvad kõigile hageja ja kostja vahel täiendavalt sõlmitavatele

finantstehinguid puudutavatele kokkulepetele.

2. Lepingu sõlmimise järgselt tegid pooled erinevaid finants- ja valuutatehinguid. Osa

tehingutest puudutas ka kostjalt dollarite hankimist. Hageja ja kostja tegid seejuures mitmeid

valuutatehinguid, mille tulemusel sai hageja kostjalt kokku enda käsutusse 16 594 014,73

dollarit, kuid mille eest tasumise kohustuse võimaldas hageja tasu eest lükata tulevikku hagejale

sobivale ajale (kostja andis hagejale tasu eest nimetatu küsimuse otsustamiseks ainuõiguse ja –

võimaluse ning kohustus hagejale Positsiooni säilitama; tegemist oli turupraktikat, poolte

varasemat praktikat ning Üldtingimuste ptk 15 arvestades tavapärase kokkuleppega). Tasumise

kohustuse tulevikku lükkamise eest (st ainuõiguse ja –võimaluse omamise eest) tasus hageja

kostjale nii teenustasusid, aga hageja kohustuste tagamiseks ka tagatise eurodes summas, mis

vastas dollarite väärtusele vastava hetke turukursi alusel. Dollarite eest tasumise kohustuse

tulevikku lükkamine andis hagejale ainuõiguse ja -võimaluse otsustada, millisel hagejale

sobival ajahetkel tulevikus ning millise EUR/USD valuutakursi alusel hageja dollarid lõplikult

ostab. Hiljemalt 2014.aasta novembriks oli osa nimetatud tehingute (dollarite hageja käsutusse

andmine) tulemusel hagejal akumuleerunud kostja juures avatud Positsioon summas 16 594

014,73 dollarit. Avatud Positsiooni säilimine saavutatakse, kasutades tehnilise lahendusena

valuuta swap-tehinguid, milliseid vastavalt poolte kokkuleppele sooritati iganädalaselt.

Valuuta-swap tähendabki, et hageja kohustus kostjale dollarid üle anda lükatakse tulevikku.

3. Positsiooniga seonduv poolte suhe oli seega kokkuvõtlikult järgnev – kostja oli hageja

käsutusse andnud erinevate tehingute tulemusel kokku 16 594 014,73 dollarit, millise

tagasiostmise hetke ning seega ka kursi määramise ainuõigus oli hagejal. Tagamaks hageja

kohustust nimetatud ulatuses dollareid tagastada, oli hageja iga täiendava dollarite summa enda

käsutusse saamise hetkel tasunud kostjale tagatisena eurodes summa, mis dollarite saamise

hetkel vastas nimetatud dollarite väärtusele. Kui tagatisena tasutud eurode väärtus dollarite

suhtes muutus (st kas langes või tõusis), hageja vastavalt kas kohustus tasuma täiendavat

tagatist eurodes ulatuses, mis vastas eurode väärtuse langusele dollarite suhtes või vabastas

kostja tagatisena tasutud eurosid nende väärtuse kasvule vastavas ulatuses dollarite suhtes ning

tagastas need hagejale. Tagatisena tasutud eurod maandasid panga riske seonduvalt hageja

võimekusega igal ajahetkel ning iga päevakursi alusel teostada dollarite ost/tagastamine

summas 16 594 014,73 dollarit.

4. Avatud valuutapositsioonide puhul on seejuures tavapärane, et periooditi liiguvad

valuutakursid valuutapositsiooni omaja suhtes negatiivses suunas. Sellised kõikumised on

valuutapositsiooni tsükli puhul loomulikud. Kui sellises olukorras valuutapositsiooni ei suleta

ja jäädakse ootama kursside paranemist, tuleb positsiooni omajal tasuda valuutakursi

halvenemisest tingitud riskide maandamiseks krediidiasutusele täiendavat tagatist. Ka

käesoleval juhul on hageja pidanud tegema selliseid täiendavaid tagatismakseid, kui 2014. a I

kvartalis hakkas EUR/USD valuutakurss liikuma hagejale negatiivses suunas.

5. 2015. a I kvartalis võttis hageja vastu teadliku otsuse fikseerida Positsioon tolleaegsel

turutasemel, mille tarbeks avati 13.02.2015 Positsioonile vastassuunaline positsioon. Nii hageja

kui kostja olid teadlikud, et Vastassuunaline Positsioon tähendab hageja jaoks küll tasudena

täiendavat kulu, kuid teenib siiski lõppeesmärki ja hageja olulist huvi – hoida Positsioon

avatuna ja muutumatuna. Samas teadvustati, et selline kulu on siiski oluliselt väiksem, kui

kursimuutustest tekkinud täiendavad tagatise maksed. Valmidus tasuda Vastassuunalise

Positsiooni kulu tõendab täiendavalt, kuivõrd määrava tähtsusega oli hageja jaoks avatud

Positsiooni säilimine.

6. Avatud Positsioonidega kaasnesid hagejale märkimisväärsed kulud. Kostja poolt

positsiooni sulgemise hetkeks oli hageja kandnud avatud Positsiooni hoidmiseks järgnevaid

kulusid: Positsioonide sulgemise ajahetke otsustamise ainuõiguse ja -võimaluse omamise eest

(millega kaasnes hageja õigus ja vabadus otsustada, millisel hetkel ning millise päevakursi

alusel 16 594 014,73 dollarite ost teostatakse) tasus hageja kostjale kokku 1 053 786,52 eurot.

Hageja tulevikukohustuse – üle anda kostjale 16 594 014,73 dollarit – katteks oli hageja tasunud

kostjale tagatist, kusjuures alates 03.04.2014. a oli hageja kandnud kostjale tasutud tagatisvara

väärtuse ajutiste languste tõttu lisatagatisena kokku 3 014 500 eurot. Nimetatud summast on

tagatisvara väärtuse vahepealse tõusu tõttu hagejale kostja poolt tagastatud kokku 400 000

eurot, misjärel tagastamata tagatise summa moodustab 2 614 500 eurot. Kokku on lõplikult

kantud täiendavate kuludena käsitletav 3 668 286,52 eurot, (1 053 786,52 eurot + 2 614 500

eurot).

7.

26.03.2018. a tunnistas Euroopa Keskpank kehtetuks kostja kui krediidiasutuse

tegevusloa. Harju Maakohtu 27.03.2018. a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-24622 rahuldati

Finantsinspektsiooni avaldus kostja sundlõpetamiseks, likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja

likvideerijate määramiseks. Käesoleval hetkel on kostja likvideerimisel.

8.

04.04.2018. a pöördus hageja kostja likvideerija poole, nõudes likvideerijalt avatud

Positsioonide säilitamise osas selgitusi. 06.04.2018. a selgitas kostja likvideerija hagejale e-

kirjas, et krediidiasutuse tegevusloa puudumise tõttu ei ole avatud Positsioonide edasine

säilitamine kostja poolt võimalik, ning et olukorrale püütakse leita lahendust, lubades

täiendavaid selgitusi. 16.04.2018. a e-kirjas päris hageja kostja likvideerijatelt avatud

Positsioonide säilitamise osas täiendavaid selgitusi.

9.

18.04.2018. a vastas kostja senior treasury spetsialist hagejale e-kirjas: „Versobank

kahjuks ei saa Teile enam valuuta swappe teha, kuna meil puudub panganduse litsents. Teie

swapid arveldusid ning on kajastatud kontol. Samuti on pank tagastanud Teie tagatisdeposiidi

(hageja selgitab, et tegemist on eraldiseisva tagatisdeposiidiga, milline kuulus tagastamisele).

Me üritasime leida Teile lahendust meie osapoolte kaudu, aga kahjuks see ei õnnestunud.“.

Kostja senior treasury seisukoht on tõlgendatav kui kostja poolt omavoliliselt, ühepoolselt,

õigusvastaselt, ette teatamata ning pooltevahelist kokkulepet rikkudes Positsioonide sulgemine.

10. Positsioonide hageja tahte vastase sulgemisega rikkus kostja VÕS § 100 mõttes

kohustust tagada avatud Positsioonid. Rikkumise korral on VÕS § 101 lg 1 kohaselt hagejal

õigus kasutada õiguskaitsevahendeid, mh VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt nõuda kahju hüvitamist,

millise nõude alus on VÕS § 115 lg 1.

11. Kostja rikkumiste tõttu tekkis hagejale kahju, millise hüvitamise kohustus on kostjal.

Avatud Positsioonide sulgemisega tekkis hagejale kahju summas vähemalt 3 668 286,52 eurot.

Hageja rõhutab, et tekkinud kahju puhul on tegemist hageja poolt tehtud kuluga, millise hageja

tegi üksnes ja ainult eelduses ja õigustatud ootuses, et kostja täidab oma kohustust tagada avatud

Positsioon ning hagejal on ainuõigus otsustada Positsiooni sulgemise osas. Hageja kohustust ei

täitnud ega ainuõigust ei taganud.

12. Hageja hinnangul on selge, et kostja rikkumise ning hagejale tekkinud kahju vahel on

otsene põhjuslik seos, mis pidi kostjale kui finantsvaldkonna eksperdile olema ka selgelt

ettenähtav. Hageja pidi olema teadlik asjaolust, et kostja enese poolt toime pandavad rahapesu

ja terrorismi rahastamise tõkestamise alased tõsised rikkumised on alus kostja tegevusloa

tühistamiseks, ning et tegevusloa tühistamise korral puudub kostjal võimalus jätkata hageja ees

enda kohustuste täitmist. Kui kostja tegevusluba oleks kehtiv, siis oleks Positsioonid avatud ka

käesoleva hagi esitamise seisuga.

13. Kokkuvõttes – üksnes ning ainult fakt, et kostja pani toime rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise alaseid rikkumisi, kaotas seetõttu enda tegevusloa ning rikkus

tegevusloa puudumise tõttu oma kohustusi hageja ees, sulgedes Positsioonid, tõi hagejale kaasa

järgneva kahju: - muutusid täielikult tarbetuks kulud summas 1 053 786,52 eurot, millised

hageja tegi Positsioonide sulgemise ainuõiguse omamise eest; - realiseeriti hageja poolt kostjale

tasutud lisatagatis summas 2 614 500 eurot (eelnevas ja käesolevas lõigus sätestatud

kahjusummad kokku 1 053 786,52 eurot + 2 614 500 eurot = 3 668 286,52 eurot). Täiendavalt

kaotas hageja igasuguse võimaluse teenida Positsioonidelt tulevikus tulu.

14. Seega – kui kostja ei oleks toime pannud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

alaseid rikkumisi ega kaotanud enda tegevusluba, siis ei oleks kostja Positsioone sulgenud,

Positsioonid oleks avatud ka käesoleva hagi esitamise seisuga ning hagejale ei oleks kostja

poolt positsioonide õigusvastasest sulgemisest tekkinud kahju. Kostja rikkumised ja hagejale

tekkinud kahju on põhjuslikus seoses ning tekkinud kahju oli kostjale ettenähtav.

15. Kostja vastutab rikkumisega põhjustatud kahju eest. Üldtingimuste p 17.4 kohaselt

vastutab kostja Lepingu täitmisel hagejale tekitatud kahju eest juhul, kui see on otseselt

põhjustatud kostja õigusvastasest ja süülisest tegevusest või tegevusetusest. Kostja kohustuste

rikkumine on olnud kas tahtlik (kostja rikkus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

alaseid nõudeid teadlikult ja tahtlikult ning sulges ka Positsioonid teadlikult ja tahtlikult) või

põhjustatud kostja vähemalt raskest hooletusest. Kostja korraldas oma äri- ja majandustegevust

pikaajaliselt teadlikult selliselt, et see võimaldas ulatuslike ja süstemaatilise rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise alaste rikkumiste toimepanemist. Seda seejuures ulatuses,

mis on andnud aluse kostja kui krediidiasutuse tegevusloa tühistamiseks esmakordselt Eesti

ajaloos! Ei ole kahtlust, et kostja vähemalt pidi teadlik olema oma rikkumistest ning ka faktist,

et enda kohustuste täitmiseks on tal vajalik tegevusluba. Kostja riskis õigusrikkumisi toime

pannes teadlikult võimalusega, et muuhulgas satub ohtu ka hageja ees kohustuste täitmine ning

sellega põhjustatakse hagejale märkimisväärne kahju. Oma teadlike ja tahtlike õigusvastaste

tegude tõttu tegevusloa kaotamise järel sulges kostja – jällegi teadlikult ning olles teadlik enda

avatud Positsiooni säilitamise kohustusest – avatud Positsiooni. Hageja hinnangul ei jää kostja

rikkumise ulatust ning intensiivsust arvestades kahtlust, et tegemist on kas tahtliku või äärmisel

juhul raskest hooletusest põhjustatud kostja kohustuste rikkumisega. Hageja hinnangul

puuduvad kostja vastutust välistavad asjaolud. Seega vastutab kostja rikkumise eest.

16. Eeltoodust tulenevalt on selge, et just nimelt hagejale tekkinud kahju vältimine oli kostja

poolt rikutud kohustuse kaitse-eesmärk. See tuleneb faktist, et Positsioonide näol on tegemist

poolte vahel kehtinud suhtega, millisele ongi omane, et vaid hagejal on ainuõigus vastu võtta

otsuseid, millel on märkimisväärsed varalised tagajärjed ning mis määravad kindlaks selle,

milline on hagejale kohustuste täitmisega kaasneva rahalise kohustuse maht. Kui hagejal oleks

olnud õigus jätkata enda ainuõiguse kasutamist, oleks hageja asjatundjana suutnud

Positsioonidest väljuda selliselt, et hagis kirjeldatud negatiivsed tagajärjed ei oleks

realiseerunud). Seega oli rikutud kohustuse kaitse-eesmärk vältida hagejale sellise kahju teket

nagu kostja kohustuse rikkumisega hagejale tekkis.

17. Seega on kostja enda kohustusi hageja ees rikkunud, vastutab kohustuste rikkumise eest

ning on põhjustanud rikkumisega hagejale kahju vähemalt summas 3 668 286,52 eurot, millise

kohustub hagejale hüvitama.

18. Kostja vastutab lepingu rikkumise eest, tegemist ei ole investeerimisriski

realiseerumisega, vaid lepingu rikkumisest tekkinud kahjuga. Hagejale tekkinud kahju ei ole

vaadeldav mingisuguse investeerimis- või tururiski realiseerumisena (mille eest kostja

vastutama ka ei peaks), vaid üksnes kostja tegevusest ehk lepingu rikkumisest tingitud kahjuna.

19. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitis summas 3 668 286,52 eurot ja viivise

põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 määras kuni põhinõude täitmiseni.

KOSTJA SEISUKOHT

20. Kostja palub hagi jätta rahuldamata

21. Kostja hinnangul on hageja moonutanud hagiavalduses pooltevahelisi suhteid ja

tehinguid kajastavaid asjaolusid ja andnud nendele ebaõige õigusliku hinnangu. Kostja ei

nõustu hageja käsitlusega selles osas, mis puudutab lepingu alusel teostatud maksete iseloomu,

selle täitmata jätmist kostja poolt ja kostja tegevusloa kaotamise õiguslikke tagajärgi,

sealhulgas kahju tekkimist hagejale. Hageja on omistanud pooltevahelistele tehingutele valed

tagajärjed, mida pooled pole lepingut ja tehinguid sõlmides silmas pidanud.

22. Perioodil 03.04.2014-09.05.2014 laekus hageja pangakontole teistest krediidiasutustest

kokku 12 117 553,00 eurot. Laekunud eurodega tehti erinevaid tehinguid (valuutavahetust,

valuuta tuletistehinguid, deposiite jms) ja nende tehingute käigus eurode eest saadud 16 594

014,73 dollarit kanti hageja poolt viie tehinguga X panka X AS-le. 09.05.2014 konverteeris

hageja swap-tehinguga, mitte tavalise valuutavahetustehinguga, 11 972 593,60 eurot kursiga

1,386 dollarit euro eest dollariteks, saades nii vastu 16 594 014,73 dollarit. Järelejäänud

arvelduskonto jäägi summas 140 525,05 eurot eest avas hageja tähtajalise hoiuse #213049

summas 90 934,06 eurot ning ülejäägi kandis üleöödeposiidi kontole. Tehingute järel oli

hagejal EUR pangakonto saldo kostja juures 0,00 eurot ning avatud 1 swap-tehing summas 16

594 014,73 dollarit, mis tähendas avatud negatiivset neto dollaripositsiooni (dollarites

nomineeritud kohustused ületasid varasid) panga ees. Hageja tehtud tehingute puhul tähendas

selline swap-tehingu tegemine, et Nordea panka ülekandmiseks vaja minevad dollarid sai

hageja kostjalt enda käsutusse oma pangakontol olnud eurode asemel, ühes kohustusega saadud

dollarite summa kostjale nädala aja pärast tagastada, saades omakorda tagasi kostjale antud

eurod. Tehingu eest võttis pank tasu, mis moodustub kliendilt saadud ja kliendile tagastatud

eurode summa erinevusest.

23. Alates 09.05.2014 algas regulaarne swap-tehingute kordamine, kus sõlmiti nädalaks

ajaks EUR/USD swap-tehing summas 16 594 014,73 dollarit. Selliseid swap-tehinguid tehti

kuni 02.04.2018.

24. Avatud valuutapositsiooni perioodil (märts 2014 - veebruar 2015) muutus EUR/USD

kurss hagejale ebasoodsalt ja hageja sai valuutakursi langusest kahjumit, sest swap-tehinguga

oli võetud endale panga ees kohustus dollarites (avatud positsioon). 03.04.2014 maksis 1 euro

1,3771 dollarit. 13.02.2015 maksis 1 euro 1,1381 dollarit ehk euro odavnes dollari suhtes ja

dollar vastupidiselt kallines euro suhtes 17,36%. Ehk siis 16 594 014,73 dollari väärtus oli

03.04.2014 seisuga 12 049 970,75 eurot ja 13.02.2015 seisuga 14 580 454,03 eurot, mis teeb

muutuseks 2 530 483,28 eurot.

25. Hageja sulges oma kursimuutustele avatud valuutapositsiooni 29.01.2015, hakates

sõlmima üheaegselt vastassuunalisi EUR/USD swap-tehinguid kuni 02.04.2018 samas 16 594

014,73 USD summas ja tähtajaga. Sellel perioodil toimunud EUR/USD kursimuutusest ei

saanud hageja enam kasumeid ega kahjumeid, küll aga maksis pangale tehingutasusid mõlema

vastassuunalise tehingu eest. Suletud positsioon aga välistas hageja jaoks nii kasumi kui

kahjumi saamise valuutakursi muutusest.

26. Seega nõustub kostja sellega, et vastassuunaline positsioon eksisteeris, kuid vaidleb

vastu sellele, milliseid tagajärgi hageja jaoks see kaasa tõi. Ebaõige on hageja poolt väidetu,

justkui swap-tehingu puhul on tegemist vaid tehnilise lahendusega, mis lubab säilitada avatud

positsiooni määramata tähtajaks. Hageja on õigesti märkinud, et on võimalik positsiooni

hoidmine nii lühi-, kui ka pikaajaliselt. Samas väidab hageja alusetult, et sulgemise hetke

otsustab hageja ainuisikuliselt ning tegemist oli positsiooni pikaajalise avatuna hoidmisega.

Swap-tehingu sulgemise hetke (s.o forward-tehingu toimumise aega) määravad pooled

kokkuleppel positsiooni avamise hetkel (s.o spot-tehingu tegemisel) ning see tähtaeg sõltub

sellest, kui suureks peavad pooled valuutakursi riski. Antud juhul ei olnud kostja nõus hoidma

positsioone avatuna pikemalt kui nädala jooksul, kuna vastasel juhul avaks pank ennast

põhjendamatult suurele valuutakursi kõikumisest tulenevale riskile. Tegelikkuses tegi hageja

kostjaga iganädalaseid tehinguid, millega vastassuunalised positsioonid avati uuesti vaid

nädalaks ning suleti nädala möödudes. 22.03.2018 sõlmis hageja kostjaga kaks vastassuunalist

swap-tehingut summas 16 594 014,73 eurot, mille tähtajaks oli 02.04.2018 .

27. Kostja ei vaidle vastu sellele, et 26.03.2018 tunnistas Euroopa Keskpank kehtetuks

kostja tegevusloa ning Harju Maakohtu 27.03.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-4622 algatati

kostja likvideerimismenetlus ja määrati likvideerijad.

28.

14.06.2018 tegi hageja kostjale audiitorpäringud, paludes väljastada deposiiti kantud

vahendite saldo 31.12.2017 seisuga. 15.06.2018 saatis kostja sekretär hagejale vastuse mille

manuses olevast saldost nähtus, et hagejal oli 31.12.2017 seisuga deposiiti hoiustatud 98 484,97

eurot. Vastuses kostja e-kirjale ei vaielnud hageja esindaja saldole vastu. Vastavas ulatuses oli

hageja hoius hagejale hüvitatud Tagatisfondi poolt.

29. Eesti Panga eurokursside ajaloo graafikust nähtuvalt on perioodil 28.03.2018 kuni

tänaseni EUR/USD kurss langenud ligikaudu 11 eurosendi võrra, ehk muutust hageja jaoks

soodsamas suunas ei ole pärast kostja likvideerimismenetluse alustamist toimunud.

30. Nõude rahuldamiseks puudub alus, kuna hageja poolt vahemikus 03.04.2014 kuni

Lepingu lõpetamiseni kantud kulutused seonduvad investeerimisriski realiseerumisest kantud

kahjumi katmise ning swap-punktide ehk teenustasu maksmisega. Hageja üritab kanda enda

investeerimisriski üle kostjale (ehk pangale), kuigi ei pooltevahelised lepingud ega turupraktika

talle sellist võimalust ei anna.

31. Haginõude põhjendatuse küsimus taandub sellele, kas hageja poolt antud tõlgendus

swap-tehingu olemusele ja vastassuunalise swap-tehingu tegemise tagajärgedele, on korrektne.

Hageja hinnangul antakse hagejale ainuõiguse otsustada, millisel ajahetkel tulevikus ja millise

valuutakursiga dollarite ostmine kostjalt toimub, ja just sellise ainuõiguse eest makstakse

kostjale tasu. Ehk hageja arusaama järgi ei ole hageja õiguse realiseerimise võimalus ajaliselt

piiratud ning raha makstakse kostjale mitte üksiku tehingu läbiviimise eest, vaid selle eest, et

kostja lõpmatuseni ootaks, kas ja millal hageja talle dollareid tagasi müüb. Kostja hinnangul on

selline tõlgendus fundamentaalselt ebaõige. Kostja ei nõustu kostja hagejapoolse selgitusega

swap-tehingute sisust ja eesmärgist.

32. Hageja ja kostja vahel rida eraldiseisvaid swap-tehinguid. Iga swap-tehingu sõlmimisel

toimus reaalne rahaline arveldus poolte vahel ning kokkulepitud tähtaja saabumisel toimus uus

reaalne kokkuleppeline rahaline arveldus poolte vahel swap-tehingu alustamisel kokku lepitud

tingimustel. Iga tehingu eest maksti ka tehingutasu – tasu summa oli erinev, samuti olid

tehingus kasutatud kursid erinevad.

33.

02.04.2018 oli hagejal kostja juures avatud kaks swap-tehingut, mis olid sõlmitud

22.03.2018. Mõlema swap-tehingu summaks oli 16 594 014,73 dollarit ja tähtajaks ca 1 nädal.

Kui ühe tehinguga hageja müüs kostjale dollareid koos kohustusega sama summa dollareid

nädala aja pärast tagasi osta makstes tehingu eest tehingutasu, siis teise tehinguga hageja ostis

dollareid koos kohustusega sama summa dollareid nädala aja pärast pangale tagasi müüa ja

maksta tehingu eest tehingutasu. Tegemist oli vastassuunaliste tehingutega, kus ühe tehinguga

tekitatakse avatud valuutapositsioon ja teise, täpselt vastupidise tehinguga, see avatud

positsioon suletakse. Seega ei vasta tõele hageja poolt väidetu, et vastassuunaline positsioon

hoiab positsiooni avatuna ja muutumatuna. Alates veebruarist 2015 hakkas hageja aprillis 2014

alustatud swap-tehingutele summas 16 594 014,73 dollarit tegema samas summas sama

tähtajaga vastassuunalisi swap-tehinguid, ehk siis veebruarist 2015 sulges hageja oma avatud

valuutapositsiooni, mis oli ka tehingute majanduslikuks sisuks. Selleks, et jätkata avatud

valuutapositsiooniga, mille tulemusel on võimalik saada valuutakursside muutusest kasumeid

ja kahjumeid, ei oleks hageja pidanud alates 2015. a veebruarist tegema vastassuunalisi swap-

tehinguid, millega suleti algne 2014. aastal swap-tehinguga võetud avatud valuutapositsioon

34. Swap-tehingu sõlmimisel tulevikku kokku lepitud tehingu väärtuspäeva saabumisel

sooritatakse poolte vahel kokkulepitud kurssidega ja mahus rahalised ülekanded. Kui ülekanded

on teostatud, siis on tehing poolte jaoks täidetud ehk lõpetatud. Kui ülekannete teostamiseks

ehk tehingu lõpuleviimiseks pole kliendi pangakontol piisvalt vabu rahalisi vahendeid, siis

puuduoleva osa võtab pank kliendi poolt panga kasuks seatud tagatisest – ehk tagatis

realiseeritakse. Seega tehingu lõpuleviimisel aktsepteerib klient valuutakursi muutusest

tekkinud riski realiseerumist. Alusetu on hageja idee, et ta maksis kostjale alates 2014.a

teenustasu selle eest, et hagejale kuulub ainuõigus otsustada, millal tulevikus ta annab kostjale

dollarid üle. Tegelikkuses toimus see üleandmine-vastuvõtmine poolte kokkuleppel sama

kursiga iganädalaselt alates 2015.a veebruarikuust, millisest hetkest saadik hageja enam

täiendavat valuutariski ei kandnud.

35. Alternatiivselt on võimalik swap-tehinguid teha ka nii, et sõlmitud swap-tehingut ei

lõpetata tähtaja saabumisel (ei toimu pooltevahelist reaalset rahalist arveldust), vaid lepitakse

kokku, et tehingu tähtaega lükatakse edasi tulevikku ehk toimub nn. roll-over. Selline

edasilükkamine

vormistatakse

pooltevahelise

kirjalikku

taasesitamist

võimaldava

kokkuleppena ning kokkuleppe sõlmimise eest makstakse tehingutasu. Uue kokkulepitud

tähtaja saabumisel tehing lõpetatakse (toimuvad pooltevahelised reaalsed rahalised ülekanded

kokkulepitud summades) või tehakse uus roll-over. Finantstehingute üldtingimustes reguleerib

sellise tehingu tingimusi punkt 15. Kuigi hageja ilmselt üritab esitada pooltevahelisi tehinguid

just roll-over’ina, ei vasta hageja swaptehingute korraldused roll-over’i või pikaajaliste

tehingute tunnustele, vaid poolte vahel toimus pikka aega üksteise järel eraldiseisvaid lühiajalisi

swap-tehingud, kus tingimused lepiti eraldi kokku igakordselt. Selleks, et jätkata avatud

valuutapositsiooniga, mille tulemusel on võimalik saada valuutakursside muutusest kasumeid

ja kahjumeid, ei oleks kostja pidanud alates 2015. a veebruarist tegema vastassuunalisi swap-

tehinguid, millega suleti algne 2014. aastal swap-tehinguga võetud avatud valuutapositsioon.

36. Kuna valuutakurss võib muutuda nii kliendile soodsamas kui ebasoodsamas suunas, siis

selleks, et swap-tehingu lõpetamisel oleks ebasoodsa kursimuutuse korral kliendil võimalik

piisav hulk eurosid pangale tagastada, avatakse enne tehingu tegemist kliendi poolt pangas

tagatishoius (tagatisdeposiit), millest saab pank kliendi jaoks ebasoodsa kursimuutuse korral

puuduvad vahendid võla katteks võtta. Deposiidi suurus on individuaalne ja sõltub tehingutest

ning see võib ajas muutuda.

37. Tagatis (inglise keeles margin, mitte collateral) on summa, mille klient peab andma

pangale tagamaks, et pank ei kannaks valuutakursi negatiivses suunas muutumise riski (s.o riski

kannab igal juhul klient) ja pank kasutab seda summat, et säilitada kliendi positsiooni juhul, kui

forward-tehingu tegemise ajal kurss ka langeb. Finantstehingute üldtingimuste p 11.1 ja 11.3

kohaselt arvutab pank tagatissumma suuruse lähtudes tehingu iseloomust, selle kestusest ja

sellega kaasnevate riskide suurusest ning annab kliendile teada tehingukorralduse

vastuvõtmisel. Mõistagi suureneb tagatise summa proportsionaalselt tehingu tähtaja

pikenemisega, kuna pikema perioodi jooksul suureneb valuutakursi kõikumise risk.

38. Kuna swap-tehingu lõppedes toimub kliendiga kokkulepitud arveldus ja kliendil pole

arvelduste tegemiseks piisavalt vabu rahalisi vahendeid, siis puuduva osa võtab pank kliendiga

tehtud eelneva kokkuleppe alusel kliendi tagatisdeposiidist (finantstehingute üldtingimuste p

12.13). Juhul kui kurss liigub kliendile ebasoodsas suunas, siis tekib sageli olukord, kus pank

peab swap-tehingu lõpetamiseks võtma puuduva rahasumma tagatise kontolt. Kui kurss muutub

pikaajaliselt kliendi jaoks negatiivses suunas, siis ei pruugi tagatise kontole kantud algsest

summast piisata ja kliendil tuleb teha tagatiskontole juurdemakseid.

39. Antud juhul toimus 2014-2015.a kursi langus, mistõttu kostja tegigi tagatiskontole

juurdemakseid, mille arvel kostja arveldusi hagejaga jooksvalt ka teostas – ehk deposiit

realiseeriti igakordse swap-tehingu lõpuleviimisel, mitte aga ei hoitud hageja tagatiskontol.

Hageja poolt väidetu, et hageja poolt kostjale tasutud positsioonist tulenevate hageja

tulevikukohustuse tagamiseks tagatise ajutise väärtuse vähenemise tõttu tasutud 2 614 500 eurot

realiseeriti korraga alles kostjalt tegevusloa äravõtmisel, on väär.

40. Iga swap-tehingu tegemisel lepivad klient ja pank kokku tehingu tasus, mis kuulub

kliendi poolt pangale maksmisele. Tegemist on kokkuleppelise summaga, mida väljendatakse

forward punktidena (forward points). Tasu maksmine toimub mitte eraldi maksena, vaid kliendi

kontolt võetud ja swap-tehingu tähtaja saabudes kliendi kontole tagastatud eurode summa

vahena (finantstehingute üldtingimuste p 12.13). Swap-tehingu lõppemisel saab klient tagasi

oma algselt panagale antud valuuta ehk siis swap-tehingu lõppemisel taastub olukord, mis oli

enne swap-tehingu algust. Kuna valuutade omavahelised kursid muutuvad igal ajahetkel, siis

see tähendab, et üks ja sama summa dollareid on eurodesse ümber arvestatuna swap-tehingu

alguses ja lõppedes erinev.

41. Hageja ei maksnud pangale tehingutasu hageja ainuõiguse ja –võimaluse omamise eest

otsustada, millisel hetkel dollarite ost teostatakse, vaid iga konkreetse swap-tehingu teostamise

eest. Finantstehingute üldtingimuste punkti 12.13 kohaselt toimub teenustasu maksmine

tehingu lõpetamisel (s.o forward-tehingu lõpuleviimisel). Vastasel juhul on täiesti arusaamatu,

miks maksti pangale teenustasu kogu aeg juurde. Juhul, kui kostja kohustuseks oleks lihtsalt

hoida avatud positsiooni hetkeni, mil hageja ometi otsustab seda sulgeda, oleks loogiline

eeldada ühekordset teenustasu – nagu nt arvelduskrediidi puhul. Hagiavaldust läbiv idee on

seega olemuselt vastuoluline ja majanduslikult ebaotstarbekas – seega ebausutav.

42. Kontoväljavõttest ja kontoliikumiste kokkuvõttest, nähtuvad summad on pank kliendiga

kokkuleppel võtnud swaptehingutes kokku lepitud arvelduste teostamiseks ning need

jagunevad igakordseteks pangapoolseteks tehingutasudeks ning kursimuutuse tõttu kliendil

pangakontol kokkulepitud swapi arvelduste tegemiseks puudu olnud rahaliste vahendite

katmiseks. Antud juhul on hageja tagatisdeposiiti kantud summast swap-tehingute tegemise

eest makstud kostjale teenustasudena 1 053 786,52 eurot ja valuutakursi muutuse katteks 2 614

500,00 eurot, mis kokku moodustab 3 668 286,52 eurot, vastab olulises osas kostja arvutustele.

Kostja märgib siinkohal, et vastuse õigusliku põhjenduse valguses ei ole pooltevaheliste

arvutuste viimase sendini täpsustamine vajalik.

43. Kostja leiab, et olenemata sellest, kas hagejal eksisteeris reaalne võimalus

positsioonidest tulu teenida, on hagi alusetu ja tuleb jätta rahuldamata, kuna esitatud nõude

puhul täidetud ükski VÕS § 127 lg-s 1-5 toodud eeldustest.

44. Kostja ei ole lepingut rikkunud. Alates 2015.a veebruarikuust ei olnud hagejal kostja

juures avatud valuutapositsiooni, mistõttu puudus kostjal ka kohustus seda säilitada. Et hagejal

ei olnud avatud positsioone, mida kostja oli kohustatud säilitama, siis ainetu on hageja väide,

et kostja on lepingut rikkunud VÕS § 101 mõistes. Hagejal puudub VÕS § 101 lg-st 1 ja 3 ning

§ 115 lg-st 1 tulenevate õiguskaitsevahendite kasutamiseks.

45. Hageja väide, et kostjal oli õigus finantsteenuse osutamine lõpetada üksnes juhul, kui

hageja oleks lepingut rikkunud, on selgelt vastuolus nii finantstehingute üldtingimuste kui ka

lepinguvabaduse põhimõttega. Hageja veendumus justkui oleks kostja pidanud pakkuma

hagejale finantsteenuseid lõpmatuseni kuni hageja otsustab selle tegevuse lõpetada, ei tugine ei

pooltevahelistele lepingutele ega turupraktikale. Et poolte vahel sõlmitud leping on raamleping

ja seega kestvusleping, on selle korraline lõpetamine mõistliku etteteatamisega võimalik igal

ajal VÕS § 195 lg 3 alusel. Ka finantstehingute üldtingimuste p 20.3 näeb ette, et lepinguosalisel

(s.o ka pangal) on õigus leping korraliselt üles öelda igal ajal, teatades sellest teisele poolele 30

päeva ette. Selleks ei ole vajalik, et klient oleks lepingut rikkunud, vaid on võimalik ka olukord,

kus pank lihtsalt lõpetab vastava teenuse osutamise. Näitena võib tuua A/S X filiaali poolset

eraisikute teenindamise lõpetamist 2016.2018.a . Kostja üldtingimuste punktid 25.1.5 ja 25.1.6

võimaldavad pangal lepingu lõpetamist ka juhul, kui seda nõuab järelevalveasutus,

arveldussüsteemi haldaja või korrespondentpank. Seega on hageja veendumus, et lepingu

lõpetamise otsustamisel on temal ainuõigus, sügavalt ekslik. Hagejal võis tekkida õiguspärane

ootus, et pank jätkab temaga swap-tehingute tegemist, vaid 30 päeva ette – ehk laias laastus, et

pank võimaldab veel nelja swap-tehingu tegemist. Seda, et kostja jätkab tehingute tegemist kuni

valuutakursi tõusuni hageja soovitud määrani, pole kostja hagejale kunagi lubanud ning hageja

ei saanud sellega kunagi arvestada. Asjatundliku kliendina pidanuks hageja seda selgelt

teadvustama.

46. Kostja ei vastuta hagejale kahju tekitamise eest. Hageja tagatiskontole kantud summast

maksti kostjal swap-tehingute tegemise eest teenustasudena 1 053 786,52 eurot, ülejäänud

summad kokku 2 614 500,00 eurot katsid realiseerunud valuutakursi kõikumise riski.

Valuutakursi muutusest realiseerunud risk oli hageja poolt aktsepteeritud iga üksiku swap-

tehingu lõpuleviimisel (s.o iganädalaselt), ning et tagatis kahjumi katmiseks realiseeriti

jooksvalt perioodil kuni veebruar 2015, mitte aga panga tegevusloa tühistamise hetkel.

47. Kostja pangana ei saa vastutada hageja poolt kantud kulutuste ja investeerimisriski eest,

seda eriti olukorras, kus hageja puhul on tegemist asjatundliku kliendiga.

48. Kostja tegevuse ja hageja kahju vahel puudub põhjuslik seos; hageja poolt viidatud

kaitsenormi eesmärgiks pole hagejale kahju ärahoidmine. Hageja tugineb kahjunõude

konstrueerimisel ka sellele, et kostja on rikkunud tegevusloa omamise kohustust, rõhutades, et

üksnes ning ainult fakt, et kostja pani tegevusloa toime rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise alaseid rikkumisi, kaotas seetõttu enda tegevusloa ning rikkus puudumise tõttu oma

kohustusi hageja ees, sulgedes Positsioonid, tõi hagejale kaasa järgneva kahju summas 3 668

286,52 eurot.

49. Antud juhul ei ole hageja tõendanud kostjapoolset lepingu rikkumist, sest kostjal ei

olnud kohustust säilitada avatud valuutapositsiooni, kuna positsiooni sulges hageja ise 2015.a.

Seega ei oma tähtsust kostja tegevuse õigusvastasus, rahapesu tõkestamise alaste rikkumiste

toimepanemine ja tegevusloa tühistamine.

50. Kahjunõue ei ole kooskõlas kahju hüvitamise eesmärgiga. Antud juhul väidab hageja,

et juhul, kui kostja oleks pangana endiselt tegutsenud, oleks hageja saanud tulevikus positsiooni

sulgeda märkimisväärselt soodsama kursiga, mistõttu peaks kostja talle perioodil 2014-2018

tasutud summad tagastama. Kostja sellist optimismi ei jaga.

51. Isegi juhul, kui kostja oleks pangana tegevust jätkanud, oleks hageja olukorras, kus

investeerimisrisk oli realiseerunud juba aastatel 2014-2015 – hageja on kandnud kahju

valuutakursi kõikumisest ja on tasunud kostjale teenustasusid. Seega olukord, milles hageja

oleks olnud, kui kostja ei oleks tegevust lõpetanud, sarnaneb sellega, milles hageja oli vahetult

enne kostjalt tegevusloa äravõtmist – ehk puudub kahjunõude rahuldamiseks eelduseks olev

varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõistes. Hageja poolt juba kantud kuludele lisanduksid suure

tõenäosusega teenustasud swap-tehingute tegemise eest aastas ligikaudu 175 000 eurot

ühesuunalise tehingu eest, s.o 350 000 eurot kahesuunalise tehingu eest. Lootuse taastamist, et

hageja saab tulevikus tulu teenida ja kahjumi katta, ei saa hageja kostjalt nõuda – ja isegi kui

saaks, siis tegemist poleks kindlasti rahalise nõudega.

52. Tehingute tegemise lõpetamise tulemusena hoidis hageja kokku aastaga ligikaudu 350

000 eurot. Perioodil 28.03.2018 kuni kostja vastuse esitamiseni EUR/USD kurss langenud

ligikaudu 11 eurosendi võrra, ehk muutust hageja jaoks soodsamas suunas ei ole pärast kostja

likvideerimismenetluse alustamist toimunud. Seega puudus hagejal kostja vastuse esitamiseni

võimalus teenida positsioonidelt tulu. Kui hageja oleks hagiavalduses kirjeldatud tegevusega

jätkanud, oleks ta kandnud tehingutasu ühesuunalise tehingu eest ligikaudu 175 000 eurot

aastas. Et hageja tegi kahesuunalisi tehinguid, oleks tehingutasu olnud ligikaudu 350 000 eurot

aastas. 2017.a jooksul tasus hageja kostjale teenustasudena 362 674,52 eurot.

53. Juhul kui kohus peaks hagi rahuldama, siis palub kostja vähendada kahjuhüvitist 350

000 euro võrra aastas alates 26.03.2018 kuni käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumiseni.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

54. Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid

kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg

1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama

paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

55. Hageja ja kostja vahel oli 10.10.2008.a sõlmitud Finantstehingute ja tagatiste seadmise

leping nr 5506/03/08, mille p 2 järgi olid selle lahutamatuks osaks (finantstehingute ja tagatiste

seadmise) lepingu üldtingimused (I kd tlk 9-17) ja p 4 järgi kohaldati lepinguga reguleerimata

küsimustes poolte suhetele Panga Üldtingimusi (Versobank AS üldtingimused) (I kd tlk 141-

145). Vastavalt Versobank AS üldtingimuste p 1.15 nimetatakse lepingu nr 5506/03/08 p 2

nimetatud lepingu üldtingimusi tootelepinguks ja p 4 nimetatud Versobank AS üldtingimusi

üldtingimusteks (üldtingimuste p 1.18). Tootelepingu p 1.7 ja üldtingimuste p 2.2 kohaselt on

tooteleping erinormiks üldtingimuste suhtes. Tootetingimuste p 1.1 kohaselt sätestab

Finantstehingute ja tagatiste seadmise leping nr 5506/03/08 poolte vahel tehingute tegemise

korra, tehingutest tulenevad lepinguosaliste õigused ja kohustused ning lepinguosaliste

vastutuse kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise korral. Üldtingimuste p

1.15 ja 2.1 kohaselt on tooteleping panga teenuste kasutamiseks ettenähtud leping, s.t

raamleping, mis määrab tingimused toote kasutamiseks ja tehingute tegemiseks ning mida

kasutatakse kõigi panga ja hageja vaheliste tehingute tegemisel (s.t tooteleping sätestab

nimetatud tehingute üldtingimused). Tootelepingu p 2.21 kohaselt on tehing(ud) tootelepingu

alusel sõlmitud tehingud finantsvaraga (s.t tootelpingu p 2.5 kohaselt muuhulgas ka valuutaga).

Tootelepingu p 1.5 sätestab, et iga tehing on poolte vahel eraldi kokkulepe.

56. Vaidlust puudub selle üle, et hagejal olid eriteadmised, mis võimaldasid tal kaubelda

finantsturul ja vabastasid hagejat selgitamiskohustusest – 11.11.2009 ankeedis kinnitas hageja,

et tal on pikaajaline kogemus tuletisinstrumentide osas ning ankeedi punktis 5 palus ennast

kohelda asjatundliku kliendina (I kd tlk 146-148) Vaidlust ole selle üle et hageja tegi kostja

juures tuletistehinguid.

57. Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude summas 3 668 286,52 EUR.

58. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt hageja ja kostja tegid mitmeid

valuutatehinguid, mille tulemusel sai hageja kostjalt kokku enda käsutusse 16 594 014,73

dollarit, kuid mille eest tasumise kohustuse võimaldas hageja tasu eest lükata tulevikku hagejale

sobivale ajale. Tasumise kohustuse tulevikku lükkamise eest (st ainuõiguse ja –võimaluse

omamise eest) tasus hageja kostjale nii teenustasusid, aga hageja kohustuste tagamiseks ka

tagatise eurodes summas, mis vastas dollarite väärtusele vastava hetke turukursi alusel.

Hiljemalt 2014.aasta novembriks oli osa nimetatud tehingute (dollarite hageja käsutusse

andmine) tulemusel hagejal akumuleerunud kostja juures avatud Positsioon summas 16 594

014,73 dollarit. Positsiooniga seonduv poolte suhe oli seega kokkuvõtlikult järgnev – kostja oli

hageja käsutusse andnud erinevate tehingute tulemusel kokku 16 594 014,73 dollarit, millise

tagasiostmise hetke ning seega ka kursi määramise ainuõigus oli hagejal. Hageja oli kandnud

avatud Positsiooni hoidmiseks järgmiseid kulusid: 1) Positsioonide sulgemise ajahetke

otsustamise ainuõiguse ja -võimaluse omamise eest (millega kaasnes hageja õigus ja vabadus

otsustada, millisel hetkel ning millise päevakursi alusel 16 594 014,73 dollarite ost teostatakse)

tasus hageja kostjale kokku 1 053 786,52 eurot; 2 ) Hageja tulevikukohustuse – üle anda kostjale

16 594 014,73 dollarit – katteks oli hageja tasunud kostjale tagatist, kusjuures alates

03.04.2014. a oli hageja kandnud kostjale tasutud tagatisvara väärtuse ajutiste languste tõttu

lisatagatisena kokku 3 014 500 eurot. Nimetatud summast on tagatisvara väärtuse vahepealse

tõusu tõttu hagejale kostja poolt tagastatud kokku 400 000 eurot, misjärel tagastamata tagatise

summa moodustab 2 614 500 eurot. Kokku on lõplikult kantud täiendavate kuludena käsitletav

3 668 286,52 eurot (1 053 786,52 eurot + 2 614 500 eurot).

59. Kuna 26.03.2018 tunnistas Euroopa Keskpank kehtetuks kostja kui krediidiasutuse

tegevusloa, siis sellega seos kostja sulges hageja valuuta avatud Positsiooni 26.03.2018. Hageja

leiab, et avatud Positsiooni sulgemisega hageja kaotas enda ainuõiguse ja –võimaluse otsustada

avatud Positsioonide sulgemise ajahetke üle, mis muuhulgas otseselt ja vahetult mõjutab seda,

millal oli hagejal kohustus 16 594 014,73 dollarit tagastada/osta ning millise päevakursiga

nimetatud tehing sooritatakse. Sellega muutus tarbetuks eeltoodud õiguse omamise eest kostjale

tasutud tasu summas 1 053 786,52 eurot ning realiseeriti kostja tegevuse tulemusena hageja

poolt kostjale Positsioonist tulenevate hageja tulevikukohustuste tagamiseks tasutud tagatise

väärtuse ajutise vähenemise tõttu tasutud 2 614 500 eurot. Tagatis realiseeriti, sest hagejal

puudusid Positsiooni sulgemise hetkel dollarid summas 16 594 014,73 dollarit. Kostja kasutas

omavoliliselt hageja poolt tagatisena tasutud eurosid selleks, et nimetatud summas dollareid

vastava päevakursi (EUR/USD 1,23205, st ühele eurole vastas 1,23205 dollarit) alusel osta.

Seeläbi põhjustas kostja hageja varalise positsiooni olulise halvenemise, kuivõrd sisuliselt täitis

hageja eest ning arvel hageja tulevikukohustuse, millise täitmise tähtaeg ei olnud saabunud,

oluliselt varem ning oluliselt teistsugustel tingimustel kui seda oli soovinud hageja. Hageja huvi

ning ka ainuõigus oli 16 594 014,73 dollarit hankida oluliselt soodsama EUR/USD kursiga kui

EUR/USD 1,23205. Positsiooni õigusvastase sulgemisega põhjustas kostja sellega hagejale

olulise kahju kogusummas vähemalt 3 668 286,52 eurot.

60. Kostja leiab, et hageja väidab alusetult, et sulgemise hetke otsustab hageja

ainuisikuliselt ning tegemist oli positsiooni pikaajalise avatuna hoidmisega. Swap-tehingu

sulgemise hetke (s.o forward-tehingu toimumise aega) määravad pooled kokkuleppel

positsiooni avamise hetkel (s.o spot-tehingu tegemisel) ning see tähtaeg sõltub sellest, kui

suureks peavad pooled valuutakursi riski. Antud juhul ei olnud kostja nõus hoidma positsioone

avatuna pikemalt kui nädala jooksul, kuna vastasel juhul avaks pank ennast põhjendamatult

suurele valuutakursi kõikumisest tulenevale riskile. Tegelikkuses tegi hageja kostjaga

iganädalaseid tehinguid, millega vastassuunalised positsioonid avati uuesti vaid nädalaks ning

suleti nädala möödudes. 22.03.2018 sõlmis hageja kostjaga kaks vastassuunalist swap-tehingut

summas 16 594 014,73 eurot, mille tähtajaks oli 02.04.2018 . Nõude rahuldamiseks puudub

alus, kuna hageja poolt vahemikus 03.04.2014 kuni Lepingu lõpetamiseni kantud kulutused

seonduvad investeerimisriski realiseerumisest kantud kahjumi katmise ning swap-punktide ehk

teenustasu maksmisega. Hageja üritab kanda enda investeerimisriski üle kostjale (ehk pangale),

kuigi ei pooltevahelised lepingud ega turupraktika talle sellist võimalust ei anna.

61. Hagi võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 101 lg 1 ja 3 ning VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS

§ 101 lg 1 ja 3 näevad ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust,

võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise

eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS §

127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus

põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg

(põhjuslik seos). VÕS § 127 lg 3 kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool

üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu

sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. VÕS

§ 127 lg 2 kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud

selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus

tekkis.

62. Kohtul tuleb käesoleva vaidluse lahendamiseks kõigepealt välja selgitada kas kostja on

hageja valuuta positsiooni sulgemisega 26.03.2018 rikkunud poolte vahelist lepingut.

63. Pooled ei vaidle selle üle, et swap-tehingute puhul on tegemist seaduses otseselt

defineerimata instrumendiga, mis ühendab mitme erineva lepingu tunnused. Swap-tehing kui

börsiväline tuletisinstrument on tuletisleping, millega ei tehta tehinguid reguleeritud ega

samaväärsel ELi turul, vaid eraviisiliste läbirääkimiste teel kahe vastaspoole (nt panga ja kliendi

vahel). Pooled ei vaidle samuti selle üle, et Swap-tehing on kahe osapoole vaheline kokkulepe

vahetada üht valuutat teise vastu spot- ehk hetkekursiga ning kokkulepitud päeval tulevikus

teha vastupidine tehing (valuutade tagasi vahetamise tehing) forward- ehk tulevikukursiga.

Swap-tehingu elementideks on: a. spot-tehing ja selle väärtuspäev; b. forward-tehing ja selle

väärtuspäev; c. swap-punktid, mis leitakse tehingu valuutade intressimäärade erinevuste baasil

ning need kas liidetakse spot-kursile või lahutatakse spot-kursist. Tehte tulemusena saadakse

kurss, millele omakorda reeglina lisatakse teenuse pakkuja poolne tehingutasu, mis kokku

annavad forward-kursi.

64. Hageja on seisukohal, et hageja ja kostja vahelt teostatud swapid on käsitletavad

tervikliku kestvussuhtena, millega käigus püsib positsioon avatuna. Alates positsiooni

avamisest on seda pikendatud ühenädalaste swappidega. Seega püsisid hageja positsioonid

kogu swappide teostamise perioodi avatuna. Sellest tulenevalt on pooltevaheline suhe käsitletav

mitte korduvate üksikute lepinguliste suhtega, vaid ühe tervikliku kestvussuhtena. Hageja leiab,

et swapi forward pool ei too kaasa positsiooni sulgemist. Positsiooni sulgemiseks on vajalik

teostada täiendav konverteerimistehing ehk spot- tehing, milline ei ole swapi osaks. Samuti

leiab hageja, et pooled tegid avatud positsiooni ülekandmise swapid, mis vastasid roll-over

tüüpi tehingule. Poolte vahele oli roll-over tüüpi kestvussuhe ja teostati roll-over tüüpi swappe.

Kostja leiab aga, et pooled tegid iganädalaselt eraldiseisvalt swapid, millistest tulenevad

varalised tagajärjed realiseerusid iganädalaselt. Kostja hinnangul hageja sulges kursimuutustele

avatud valuutapositsiooni 29.01.2015, hakates sõlmima üheaegselt vastassuunalisi EUR/USD

swap-tehinguid. Seega hagejal puudus avatud positsioon.

65. Kohus tuvastab, et 03.04.2014-09.05.2014 laekus kostja juures avatud hageja

pangakontole teistest krediidiasutustest kokku 12 117 553,00 eurot. Laekunud eurodega tehti

erinevaid tehinguid (valuutavahetust, valuuta tuletistehinguid, deposiite jms) ja nende tehingute

käigus eurode eest saadud 16 594 014,73 dollarit kanti hageja poolt viie tehinguga X panka X

AS-le (I kd tlk 148-148 pöördel). Kohus tuvastab, et 09.05.2014 konverteeris hageja (swap-

tehinguga, mitte tavalise valuutavahetustehinguga) 11 972 593,60 eurot kursiga 1,386 dollarit

euro eest dollariteks, saades nii vastu 16 594 014,73 dollarit (I kd tlk 156 pöördel, I kd tl 149

pöördel). Järelejäänud arvelduskonto jäägi summas 140 525,05 eurot eest avas hageja

tähtajalise hoiuse #213049 summas 90 934,06 eurot ning ülejäägi kandis üleöödeposiidi kontole

(I kd tlk 156 pöördel). Kohus tuvastab, et tehingute järel oli hagejal EUR pangakonto saldo

kostja juures 0,00 eurot ning avatud 1 swap-tehing summas 16 594 014,73 dollarit.

66. Kohus tuvastab, et alates 09.05.2014 algas regulaarne swap-tehingute kordamine, kus

sõlmiti enamasti nädalaks ajaks EUR/USD swap-tehing summas 16 594 014,73 dollarit.

Selliseid swap-tehinguid tehti kuni 02.04.2018 (I kd tlk 177 pöördel- III kd tlk 13). Näiteks

Swap tehingu kinnitusest 213019 nähtuvalt 08.05.2014 (tehingupäev) kostja ostab hagejalt

08.05.2014 (väärtuspäev) 11 972 593,60 EUR eurot ja müüs 16 594 014,73 USD kursiga

EUR/USD 1,3860000. 16.05.2014 kostja ostis 16 594 014,73 USD ja müüs 11 970 434,54 EUR

kursiga EUR/USD 1386250 ja forward punktid 2,5 ( I kd tlk 177 pöördel). Swap tehingu

kinnitusest 214154 nähtuvalt 15.05.2014 (tehingupäev) kostja ostab hagejalt 16.05.2014

(väärtuspäev) 12 123 038,23 EUR ja müüb 16 594 014,73 USD kursiga EUR/USD 1,368800.

23.05.2014 kostja ostab hagejalt 16 594 014,73 USD ja müüb hagejale 12 120824, 46 EUR ja

forward punkti 2,5 (I kd tlk 170 pöördel). Swap tehingu kinnitusest 215508 nähtuvalt

22.05.2014 (tehingupäev) kostja ostab hagejalt 23.05.2014 (väärtuspäev) 12 155 006,39 EUR

ja müüb hagejale 16 594 014,73 USD kursiga EUR/USD 1,365200. 30.05.2014 kostja ostab

hagejalt 16 594 014,73 USD ja müüb hagejale 12 152 780,94 EUR kursiga 1,365450

EUR/USD ja forward puktis 2,5 (I kd tlk 180 pöördel).

67. Vaidlust pole selle üle, et 23.01.2015 avas hageja kostja juures esialgse

valuutapostisoonile vastassuunalise positsiooni (II kd tlk 164-pöördel 165). Kohus tuvastab, et

Swap tehingu kinnitusest 271925 nähtuvalt 22.01.2015 (tehingupäev) kostja ostab hagejalt

23.01.2015 (väärtuspäev) 14 429 578,03 eurot ja kostja müüb hagejale 16 594 014,73 dollarit

kursiga EUR/USD 1,15000. 30.01.2015 (väärtuspäev) kostja ostab hagejalt 16 594 014,73

dollarit ja müüb hagejale 14 426 441, 84 eurot kursiga EUR/USD 1,150250. forward punktid

2,5 (I kd tlk 221).

68. Seega kohtule esitatud swap tehingu kinnituste kohaselt on hageja ostnud kostjalt

hagejale kuuluvate EUR eest vastavalt turukursile 16 594 014,73 USD (spot-tehing) ja 7 päeva

hiljem on hageja müünud kostjale 16 594 014,73 USD sama turukursi järgi, saades vastu EUR

(forward-tehing). 7 päeva hiljem hageja poolt kostjale 16 594 014,73 USD müümisel on hageja

tasunud 2,5 forward punkti eest. Hageja on tasunud iga tehinguga 2,5 forward punkti, st

iganädalaselt 5 punki. Koos vastassuunaliste tehingutega on hageja ja kostja vahel selliseid

tehtud tehinguid 386 korda. Seega on pooled sõlminud enamasti ühenädalasi swap-tehinguid

(st. forward-tehing, millega swap tehing täideti, toimus tavaliselt ühe nädala möödudes spot-

tehingust.

69. Kohtule esitatud asjatundja J. J. arvamuse kohaselt J. J. leiab, et kõik swap-tehingu

parameetrid (summa, forward punktid, väärtuspäev) lepitakse kokku tehingu sõlmimise päeval

ja sõltumata sellest, kas swap-tehingu pikkus on üks päev, nädal, kuu või aasta, need ei muutu.

Üks ja sama summa dollareid eurodesse ümber arvestatuna antud kaasuses swap-tehingu

alguses ja lõppedes on tõesti erinev, aga seda põhjusel, et erinevad spot-kurss ja forward kurss.

See on teada juba swap-tehingu sõlmimisel ning kajastub ka tehingu sõlmimisel panga poolt

(III kd tlk 118). Samas seisukohta on avaldanud J. J. 21.02.2020 toimunud istungil tunnistajana

antud ütlustes (IV kd tlk 170-170 pöördel).

70. Kohus nõustub eelnimetatud J. J. seisukohaga. Kohtule esitatud swap-tehingu

kinnitustest nähtuvalt erinevad spot- kurss ja forward-kurss forward punkide võrra, milleks on

2,5 või -2,5 ja sellest tulenev üks ja sama summa dollareid eurodesse ümber arvestatuna erineb

üksnes forward kursi võrra. J. J. on asunud seisukohale, et hageja ja kostja vahel kuni

26.03.2018 sooritatud tehingud olid Versobank AS finantstehingute ja tagatiste seadmise

üldtingimuste peatükis 15 „Avatud positsiooni edasikandmise“ tehingud (III kd tlk 118).

71. Kostja on seisukohal, et hageja sulges kursimuutustele avatud valuutapositsiooni

29.01.2015 hakates sõlmima üheaegselt vastassuunalisi EUR/USD swap-tehinguid kuni

02.04.2018 summas 16 593 014,73 USD. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõendid ei toeta kostja

seisukohta. Kohus leiab, et kohtuistungil üle kuulatud kõigi tunnistajate ütlustega ja asjatundja

J. J. arvamusega on tõendatud, et vastassuunalise positsiooni avamine ei sulge esialgset

positsiooni, vaid sel juhul jätkatakse kahe eraldiseisva positsiooniga.

72. Tunnistaja H. M. on andnud ütluseid, et kui avatakse vastassuunaline, siis on tegemist

kahe positsiooniga, kahe positsiooni pealt makstakse swapi tulu (31.05.2021 protokoll,

ajatempel 01:18:41, VI kd tlk 10). Tunnistaja J. S. ütluste kohaselt me ei sulgenud, olgu see

minu poolt öeldud, et hüpoteetiliselt küsida, et minu vastassuunalise positsiooni avamine sulges

esimese, siis kuidas Verso küsis Revalilt kahekordselt teenustasusid (31.05.2021 protokoll,

ajatempel 02:14:34, VI kd tlk 14 pöördel). Tunnistaja M. V. on andnud ütluseid, et enne seda

swapi positsiooni klient ostis, kattis end varasema positsiooni vastupidisema tehinguga. Muutis

end neutraalseks, ei soovinud kahte vastupidist ära üksteise vastu ära arvelduda, vaid hakka

mõlemat edasi swappima. Omas kahte suur positsiooni ( 31.05.2021 protokoll, ajatempel

03:01:57, IV kd lk 18).

73. Sama seisukohta on kinnitanud oma arvamuses asjatundja J. J.. Vastuseks küsimusele,

mida tähendab ja milliseid tagajärgi toob kaasa esialgsele valuutapositsioonile vastassuunalise

valuutapositsiooni

avamine?

Kas

valuutapositsiooni

sulgemise

ja

vastassuunalise

valuutapositsiooni avamise puhul on tegemist ühe ja sama või erinevate olukordadega? on J. J.

vastanud järgmiselt: Kui kliendil on avatud valuutapositsioon, siis selles kontekstis tähendab

vastassuunalise positsiooni avamine täiendava vastassuunalise tehingu tegemist, millega

vastassuunaline positsioon avatakse. Selle vastassuunalise tehingu arveldamise tähtaeg

lükatakse swap-tehingu abiga kohe tuleviku kuupäevale ja pikendatakse omakorda järgnevate

swap-tehingutega, säilitades sellisel viisil uus täiendav avatud positsioon. Täiendava

vastassuunalise positsiooni avamine toob endaga kaasa valuutaturu kursimuutustest tingitud

kasumi/kahjumi maandamise ehk tagatis säilib samal tasemel, kuna kursi muutustest üks

valuuta positsioon toodab kasumit, samal ajal kui vastassuunaline positsioon toodab sama palju

kahjumit. Seega täiendava valuutapositsiooni avamine aitab sellel perioodil ajutiselt riske

maandada, säilitades esialgse positsioon (III kd tlk 117). Üksnes asjatundja M. N. on asunud

oma arvamuses seisukohale (mida ei toeta üksi asjas esitatud tõend), et vastassuunalise

positsiooni avamisega hageja positsioonid lõppesid. Samas selles seisukohaga ei nõustu kumbki

tehingupool, ei kostja endine juhatuse liige M. V. ega hageja.

74. Kohus leiab, et asjaolu, et hagejal säilisid kaks positsiooni, tõendab ühtlasi asjaolu, et

vastassuunalise positsiooni avamise järel pidi hageja tasuma kostjale võrreldes varasemaga

kahekordset teenustasu. Seda on kinnitanud tunnistajad H. M. ja J. S.. Tunnistaja H. M. on

andnud ütluseid, et iga avatud positsiooni eest, mida pikendatakse läbi swap tegevuse maksab

topelt, ühtpidi kui teistpidi. Ühte pidi pole haavatud kursi liikumisest, kurss võib järsult tõusta

või langeda, aga tema jaoks raamatupidamise mõistes on riskid maandatud. Küll maksab topelt

teenuse eest, et saab õiguse säilitada oma andme positsiooni ( 31.05.2021 protokoll, ajatempel

01:16:02, VI kd tlk 9 pöördel). Tunnistaja J. S. on andnud ütluseid, et me ei sulgenud, olgu see

minu pool öeldud, et hüpoteetiliselt küsida, et minu vastassuunalise positsiooni avamine sulges

esimese, siis kuidas Verso küsis Revalilt kahekordseid teenustasusid (31.05.2021 protokoll, ,

ajatempel 02:14:34, VI kd tlk 14 pöördel). Kohtule esitatud tehingukinnitustest nähtub, et alates

23.01.2015 on kostja poolt võetud swap-punkte ehk teenustasu vastassuunalistelt tehingutelt (

I kd tlk 244- III kd tlk 158)

75. Kohus asub seisukohale, et eeltoodust tulenevalt on väärad kostja väited, et alates

vastassuunalise positsiooni avamisest olid hageja positsioonid sulgenud ning neilt ei olnud

võimalik teenida tulu.

76. Tõendamis on leidnud, et hageja on kasutanud avatud valuutapositsioonide

pikendamiseks swape. Hageja on selgitanud, et swapi teostamise ainus eesmärk oli lükata

vastavalt hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkuleppele tulevikku hageja kohustus tagastada

kostjalt enese käsutusse saadud USA dollarid. Eeltoodu on tõendatud hageja ja kostja vahel

sõlmitud lepingu üldtingimuste ptk-ga 15. Lepingu üldtingimuste punkt 15.1 kohaselt pangal

on õigus teostada ilma kliendi korralduseta tehingutest tuleneva avatud positsiooni ulatuses

swap-tehing, mille sisuks on avatud positsiooni edasikandmine tulevikku juhul, kui klient on

tehinguga võtnud avatud positsiooni müües või ostes tehingu alusvara või tehingu

väärtuspäeval ei ole klienti arvelduskontol tehingujärgsete arvelduste tegemiseks piisavatl

vahendid, ja ei ole teostanud pangaga avatud positsiooni sulgevat sama v väärtuspäevaga

vastupidist tehingut ja tehingu alusvara on tähtajatu iseloomuga ja tehingu iseloom võimaldab

sellist edasikannet ja pank on sisemiselt kehtestanud sellised limiidid ja nõuded, mis

võimaldavad edasikannet võimaldavat tehingut teostada ja klient on avaldanud soovi

positsiooni edasikandmiseks (I kd tlk 15).

77. Lisaks on see tõendatud tunnistajate H. M. ja M. V. ütlustega. Tunnistaja H. M. on

andnud järgmised ütluseid: Mõte oli see, et kui tekivad ülekanded, siis teevad ülekanded ära,

jättes dollarid täna kursiga ostmata ja läbi swap tehingute on võimalus neid avatud positsioon

säilitada. Kui vahepeal ei ole seda eelnevat swap positsiooni sulgenud, tuleb uus maksekohustus

peale, siis läbi selle akumuleerub avatud positsioon, siis suureneb, hiljem kas jupiti või

ühekordselt, reeglina ühekordselt. Kui kurss sattus sellisesse kohta, mis kliendile sobis, siis

selle positsiooni sulges. Selle hetkeni kui ta selle sulges ja sellest hetkest positsioonid avas, see

periood oli vaja täita swap tehingutega ja neid pikendati. Kui oli nädalaste swappidena, meil oli

reedel swapi päev/../Rõhutan, et kas tehti nädalaste, päevadena, kuudena, et see ei muuda

tehingu ideed, vajadust. Kliendil oli avatud positsioon, ise vaatas, millal soodne hetk tuleb, et

millal sulgeb positsiooni. Selle ajani kuni sulgeb ta läbi nende swap tehingute lihtsalt kannab

oma kohustust tulevikku edasi/../ Ilma swapita ei olnud võimalik avatud positsiooni pikema

perioodi jooksul lahti hoida. Swap on instrument läbi mille pikendatakse (31.05.2021 protokoll,

ajatempel 00:43:23 ja 00:47:54, VI kd tlk 7 pöördel). Tunnistaja M. V. ütluste kohaselt swap

on tehniline lahendus avatud positsiooni edasikandmiseks ja teenus, mida Reval Oil tarbis

Versobankis ja mille eest oli tasu oli positsiooni lahti hoidmine ( 31.05.2021 protokoll,

ajatempel 03:26:28 jj, 03:37:09, VI kd tlk 20 pöördel ja 21 pöördel).

78. Sama asjaolu on tõendatud ka asjatundja J. J. eksperthinnanguga. Küsimusele nr 2:

palun selgitage, mis on valuuta swap-tehingute eesmärk on J. J. vastanud järgmist: Swap-

tehingul on kaks enamlevinud eesmärki. Esimesel juhul võidakse swap-tehingut kasutada

olukorras, kus isikul on vaja päeval A valuutat X (nt selleks, et isik saaks täita enda valuutas X

täidetavaid rahalisi kohustusi mõne lepingupartneri ees), mida isikul päeval A veel ei ole, kuid

milline eeldatavalt laekub isikule päeval B tulevikus (nt saabub päeval B isiku lepingupartneri

valuutas X rahaliste kohustuste täitmise tähtaeg). Seejuures swap-tehingu tegemise teine

eesmärk tähtaja pikendamise uue swap-tehinguga. Tehingut nimetatakse ka avatud

valuutapositsiooni edasikandmiseks tulevikku. See tähendab, et valuutapositsioon jääb igal

juhul avatuks ja see kantakse lihtsalt edasi swap-tehingus kokkulepitud päevani. Kuivõrd

avatud positsioon on täiendava swap-tehingu tegemise hetkel juba olemas, siis täiendava swap

tehingu esimese tehinguga ei avata (ega ka suleta) positsiooni, samuti ka tehingu teise poolega

ei avata (ega ka suleta) positsiooni. Kuivõrd positsioon säilib, käsitletakse swap-tehingut selles

mõttes ühe tervikliku tehinguna (III kd tlk 116).

79. Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja poolt teostatud swapide ainus eesmärk

on pikendada avatud valuutapositsiooni, siis on kohtu hinnangul väär kostja väide, et iga swap

on eraldiseisev tehing ning swapidel puudub omavaheline seos või ka seos avatud

valuutapositsiooniga. Kostja väite tõele mittevastavus ilmneb asjaolust, et kohtule esitatud

tehingukorraldustest nähtuvalt on swape üksteisele järgnevalt iganädalaselt reedeti mitme aasta

jooksul teostatud täpselt ühes ja samas summas – 16 594 014,73 USA dollarit. See summa

kattub ka hageja avatud valuutapositsiooni summaga. Seega hageja teostas asjaoludest ja

tõenditest nähtuvalt ilmselgelt swape selleks, et avatud valuutapositsiooni säilitada ja

pikendada. Seejuures oli poolte kokkuleppe osa, et swape teostatakse vaikimisi iganädalaselt

ning senikaua, kuni hageja avaldab soovi positsioon sulgeda. Eeltoodust järeldub, et hageja ja

kostja vahel oli kestvussuhe ja pooled tegid avatud positsiooni edasikandmiseks swapid, mis

vastasid roll-over swap tüüpi tehingule. Seda seisukohta kinnitab asjatundja J. J. arvamuse

punktis 15 antud selgitus: Roll-over swap-tehingut kasutatakse avatud positsioonide

edasikandmiseks (ehk siis samasugusel eesmärgil nagu ka tavalist swap-tehingut). Erinevus

seisneb pigem tehniliste toimingute automatiseerituses/../ Sisulist vahet roll-over swapi ning

tavalise swapi vahel ei ole, mõlema eesmärgiks on avatud positsiooni edasikandmine ( III kd

tlk 118). Ka asjatundja M. N. on oma arvamuses põhimõtteliselt kirjeldanud avatud positsiooni

edasikandmiseks tehtavaid swape. M. N.i arvamuse p F: Alates 09.04.2014 algas regulaarne

swap-tehingute kordamine, kus sõlmiti nädalaks ajaks EUR/USD swap-tehing summas

16 594 014,73 dollarit. Selliseid swap-tehinguid tehti kuni 02.04.2018 (I kd tlk 82 pöördel). Ka

M. N.i kirjeldus vastab roll-over tüüpi avatud positsiooni edasikandmiseks tehtavate swapide

tunnustele.

80. Asjaolu, et pooled mõistsid omavahelist suhet kestvussuhtena, tõendab ka see, et kui

swape teostati ühenädalase kestvusega, siis swap tehingukulude ja valuutakursi muutuse katteks

antud tagatis anti märksa pikemaks perioodiks kui igakordne swap tehing. Kostjal puudunuks

tehingu ja valuutakursi muutuste katteks anda pikemaks perioodiks kui üksikud swapid, kui

kostjal puudunuks avatud positsiooni edasikandise kohustus.

81. Eeltoodust tulenevalt kohus nõustub hagejaga, et hageja avatud Positsioonist teenitud

kasum või kahjum realiseerub positsiooni sulgumisel. Kostja seisukoht, et kasum või kahjum

realiseerub iga swapi lõpuleviimise järgselt, on vastuolus asjas esitatud tõenditega. Asjatundja

J. J. on vastuseks küsimusele nr 20: Palun selgitage, millal muutuvad avatud

valuutapositsioonist tulenevad poolte võimalikud rahalise nõudeõigused ja rahalised kohustuste

sissenõutavaks vastanud, et swap-tehinguga edasikantav avatud positsioon toob kaasa

kursimuutustest tingitud kasumeid/kahjumeid, mis on kuni positsiooni sulgemiseni kliendi

jaoks arvestuslikud. Seega muutuvad kasumit/kahjumist tingitud kohustused sissenõutavaks

pärast positsiooni sulgemist ehk eraldiseisva spot- tehingu tegemisel (konverteerimistehing) (III

kd lk118 pöördel). Samale seisukohale on asunud oma ütlustes tunnistaja H. M.. H. M. on

selgitanud, et kahjum või kasum realiseerub alati positsiooni sulgemisega, enne kui pole

suletud, ei saa midagi tekkida (31.05.2021 protokoll, ajatempel 01:02:05, VI kd tlk 8 pöördel).

Kohus nõustub hagejaga, et asjatundja J. J. seisukoht ning tunnistaja ütlused kattuvad ka

faktilise olukorraga. Hageja avas positsiooni sulgemise (ning kahjumi realiseerimise) asemel

täiendavate kursiriskide maandamiseks vastassuunalise positsiooni, fikseerides (kuid mitte

realiseerides) vastava hetke arvestusliku kahjumi. Puudunuks igasugune põhjendus jätkata

vastassuunalise positsiooniga, kahekordistades teenustasu, kui vastavaks hetkeks oleks

positsiooni kahjum hageja jaoks juba realiseerunud. Hageja käitumisest ning ka pangapoolsest

valmidusest jätkata ühe positsiooni asemel kahe positsiooniga järeldub, et nii hageja kui ka

kostja mõistsid, et positsiooni sulgemiseni on positsiooni kahjum mitte realiseerunud, vaid

arvestuslik.

82. Kohtule esitatud tõenditega on leidnud tõendamist, et poolte vahel oli avatud

valuutapositsiooni vaikimisi pikendamise kokkulepe. Seda, et hageja ei pea andma iganädalast

eraldiseisvat korraldust uue swapi tegemiseks, vaid kostja jätkab swapide tegemist senikaua,

kuni saab hagejalt vastupidise korralduse on ühtemoodi kinnitanud nii kostja endine töötaja H.

M. kui kostja endine juhatuse liige M. V.. H. M. on andnud tunnistajana järgmised ütluseid:

Fakt on see, et iga nädal tehti uus swap ja tehti kokkuleppel. Ühegi osapoole mitte nõustumisel

swappi ei tehtud. Ma ei tooks konkreetselt Revalit välja, aga kõikidel Versobanki ja teiste

pankade kokkulepe oli see, et kui oli näha, et kliendil täna see valuutakurss ei ole seal, kaugeltki

seal, kus positsioone sulgetakse, siis kõikide klientidega oli vaikimisi kokkulepe, et pank teeb

selle pikendamise swapis sinna ise otsa. Pääsu ei olnud, kõik väljendasid oma kinnitust selle

kohta, et kahjumiga nad kinni ei pannud. Turul seda kurssi täna ei ole, seega oli loogiline, et

seda pikendati iga reede. Kõik sellelaadsed kokkulepped klientidega, et me automaatselt neid

pikendame on salvestatud kõnedes olemas. Sulgeme, siis kui klient annab korralduse, kui ei

anna, siis hoiame avatuna. Mis tähendab ka seda, et kui reedel toimus swapi päev, siis me

tegime selle uue swapi sinna peale (31.05.2021 protokoll, ajatempel 01:33:11, VI kd tlk 11).

M. V. on küsimusele et kas praktikas, et teha uus swap, kas selles kehtis selline vaikimise eeldus

või ootas pank juhist, et ikkagi soovib pikendada vastanud, et kui parameetrid sobisid, siis oli

pangal raamlepingu järgi õigus ise seda teha. Vastasel juhul oleks tehing sulgunud. Oleks tehtud

vastupidine tehing, mis oleks võinud olla kliendile ebasoodne. Vastuseks küsimusele ka Revali

puhul, kas olete teadlik, kas oli antud korraldus, et nüüd me jätkame seni kuni enam ei soovi,

on tunnistaja vastanud, et eeldan, et oli selline soov olemas. Klient kinnitas iga kord ka tehingu

igakordselt ( 31.05.2021 protokoll, ajatempel 03:24:15, 03:27:17; VI kd tlk 20, -20 pöördel.),

Seda seisukohta kinnitab ka kohtule esitatud J. S. ja M. V. vahel 13.03.2013, 24.04.2015,

16.01.2015 ja 26.01.2015 peetud e-kirjavahetus (V kd tlk 110-114 pöördel).

83. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohal, et tõendamist on leidnud, et hagejal oli

ainuõigus anda kostjale juhis sulgeda avatud Positsioon (kostjal oli kohustus säilitada avatud

Positsioonid). Seega kostja kohustus hageja ees oli hoida avatud Positsioone senikaua, kuni (i)

hageja on andnud kostjale vastupidise korralduse või (ii) esineb muu õiguslik alus Positsiooni

sulgemiseks. Seda kinnitab poolte vahel aastate jooksul poolte vahel kujunenud praktika kui ka

avatud valuutapositsiooni olemus. Lisaks on Üldtingimuste p 1.11 kohaselt on hageja

iseseisvalt vastutav oma varaga seotud otsustuste tegemise eest. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt

otsustab hageja, kas ta sõlmib konkreetse Tehingu või mitte. Üldtingimuste p 9.6 ning 12.5

kohaselt on kostjal õigus Tehingud (st ka Kokkulepped) lõpetada üksnes juhul, kui hageja ei

täida enda rahalisi kohustusi kostja ees tähtaegselt või ei anna kostjale kohaselt ja piisavalt

tagatist. Ka Üldtingimuste p 15 regulatsioonist tervikuna järeldub, et avatud positsioone

puudutavate tehingute puhul on kostjal kohustus säilitada avatud positsioon. Õigus sellise

avatud positsiooni sulgemiseks tuli kostjale Üldtingimuste p-st 15.5, mille kohaselt oli kostjal

õigus Positsioonid sulgeda või keelduda nende edasikandmisest üksnes juhul, kui kostja oli

põhjendatud kahtlus, et hageja ei suuda täita Kokkulepetest tulenevaid kohustusi või kui hageja

on rikkunud Kokkulepete tingimusi. Selliseid asjaolusid ei esine.

84. Eeltoodutu arvesse võttes asub kohus seisukohale, et kostja rikkus 26.03.2018 poolte

vahel sõlmitud kokkulepet, kuivõrd sulges hageja avatud valuutapositsiooni ilma hageja poolt

vastavat korraldust või muud tahteavaldust saamata. Samas kohus ei nõustu hagejaga, et kostjal

oli õigus finantsteenuse osutamine lõpetada üksnes juhul, kui hageja oleks lepingut rikkunud,

on vastuolus nii finantstehingute üldtingimuste kui ka lepinguvabaduse põhimõttega. Hageja

veendumus justkui oleks kostja pidanud pakkuma hagejale finantsteenuseid lõpmatuseni kuni

hageja otsustab selle tegevuse lõpetada, ei tugine ei pooltevahelistele lepingutele ega

turupraktikale. Kuna poolte vahel sõlmitud leping on raamleping ja seega kestvusleping, on

selle korraline lõpetamine mõistliku etteteatamisega võimalik igal ajal VÕS § 195 lg 3 alusel.

Ka finantstehingute üldtingimuste p 20.3 näeb ette, et lepinguosalisel (s.o ka pangal) on õigus

leping korraliselt üles öelda igal ajal, teatades sellest teisele poolele 30 päeva ette. Selleks ei

ole vajalik, et klient oleks lepingut rikkunud, vaid on võimalik ka olukord, kus pank lihtsalt

lõpetab vastava teenuse osutamise. Kostja üldtingimuste punktid 25.1.5 ja 25.1.6 võimaldavad

pangal lepingu lõpetamist ka juhul, kui seda nõuab järelevalveasutus, arveldussüsteemi haldaja

või korrespondentpank.

85. Seega on hageja veendumus, et lepingu lõpetamise otsustamisel on temal ainuõigus,

ekslik. Kohus nõustub kostjaga, et hagejal võis tekkida õiguspärane ootus, et pank jätkab

temaga swap-tehingute tegemist, vaid 30 päeva ette –st käesoleval juhul kostja võimaldab

hagejal nelja swap-tehingu tegemist. Poolte vahel sõlmitud lepingust ega poolte vahel välja

kujunenud praktikast ei nähtu kostja poolt antud lubadust, et kostja jätkab tehingute tegemist

kuni valuutakursi tõusuni hageja soovitud määrani. Seega oleks hageja asjatundliku kliendina

pidanuks seda teadvustama.

86. Kuna kostja on 26.03.2018 sulgenud hageja valuutapositsiooni, siis võib kostja sellist

tegevust käsitleda kostja poolt lepingu ülesütlemisena VÕS § 195 lg 3 ja finantstehingute

üldtingimuste p 20.3 kohaselt. Kostja on rikkunud kohustust teatada lepingu korraliselt

ülesütlemisest teisele poolele ette 30 päeva.

87. Järgnevalt

tuleb

kohtul

tuvastada,

kas

kostja

poolt

26.03.2018

hageja

valuutapositsiooni ilma hageja poolt vastavat korraldust või muud tahteavaldust saamata

sulgemisega on tekkinud hagejale kahju.

88. Hageja on selgitanud, et ta on teinud seonduvalt avatud valuutapositsiooniga kulutusi

kokku summas 3 668 286,52 EUR. Pooled ei vaidle selle üle, et seoses vaidlusaluste

valuutapositsioonidega on hageja tagatisdeposiiti kantud summadest swap-tehingute tegemise

eest makstud kostjale teenustasudena 1 053 786,52 eurot ja valuutakursi muutuse katteks

täiendava tagatisena 2 614 500,00 eurot, kokku 3 668 286,52 eurot. Hageja leiab, et temale

tekkinud kahju võib seisneda ühes järgnevatest: (i) VÕS § 128 lg 3 kohane otsese varalise kahju

ja VÕS § 128 lg 4 kohase saamata jäänud tulu kombinatsioonis; (ii) VÕS § 128 lg 4 kohases

saamata jäänud tulus; (iii) hageja poolt tehtud kulutuste tarbetuks osutumises; (iv) VÕS § 128

lg 3 kohase otsese varalises kahju ja kulutuste tarbetuks osutumise kombinatsioonis

89. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud

vara väärtuse või vara halvenemist tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus,

ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas

kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju

kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

90. Hageja on seisukohal, et kostja poolse omavolilise positsiooni sulgemise tõttu vähenes

hageja vara väärtus ning see on VÕS § 128 lg 3 mõttes otsene varaline kahju. Hageja leiab, et

temale tekkis otsene varaline kahju seoses hageja poolt tagatisdeposiiti kantud summadest

swap-tehingute tegemise eest makstud kostjale teenustasudena 1 053 786,52 eurot ja

valuutakursi muutuse katteks täiendava tagatisena 2 614 500,00 eurot, kokku 3 668 286,52

eurot.

91. Hageja väitel tekkis temale kostja poolt lepingu rikkumise tagajärjel otsene varaline

kahju summas 2 614 500 eurot, mis on hageja poolt kostjale kursivahede võimalike kõikumiste

katteks tasutud tagatismaksete kogusumma. Kuivõrd positsioonide sulgemise otsustas hageja

eest kostja 26.03.2018. a ning tegi seda hagejale äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, kaasnes

kostja poolsete tehingutega hagejale negatiivne varaline tagajärg otsese varalise kahju näol

summas 2 614 500 eurot. Kui kostja ei oleks hageja eest tehingut teinud, oleks hagejal õigused

kursivahede katteks tagatiseks tasutud summadele säilinud ehk hageja varaline seis oleks

parem. Hagejal oleks olnud võimalik enda tegevust korraldada iseseisvalt selliselt, et hagejale

ei oleks otsest varalist kahju tekkinud.

92. Vaidlust pole selle üle, et kuna valuutakurss võib muutuda nii kliendile soodsamas kui

ebasoodsamas suunas, siis selleks, et swap-tehingu lõpetamisel oleks ebasoodsa kursimuutuse

korral kliendil võimalik piisav hulk eurosid pangale tagastada, avatakse enne tehingu tegemist

kliendi poolt pangas tagatishoius (tagatisdeposiit), millest saab pank kliendi jaoks ebasoodsa

kursimuutuse korral puuduvad vahendid võla katteks võtta. Deposiidi suurus on individuaalne

ja sõltub tehingutest ning see võib ajas muutuda. Vaidlust pole selle üle, et

valuutavahetustehingu deposiit eesmärk on, et pank katab selle arvel valuutakursi vahet – ehk

kliendi poolt investeeritud summat. Tagatis on summa, mille klient peab andma pangale

tagamaks, et pank ei kannaks valuutakursi negatiivses suunas muutumise riski (s.o riski kannab

igal juhul klient) ja pank kasutab seda summat, et säilitada kliendi positsiooni juhul, kui

forward-tehingu tegemise ajal kurss ka langeb.

93. Kohus tuvastab, et Finantstingimuste punkti 11.1 kohaselt panga poolt määratud

juhtudel on klient kohustatud andma pangale kliendilepingust ja tehingu(te)st tulenevate kliendi

(makse)kohustuste täitmise tagamiseks tagatise. Nõutava tagatissumma suuruse kehtestab pank

protsendilise või summalise väärtusena kliendi poolt teostatavate ja hetkel kehtivate tehingute

alusel kliendi poolt pangale tasumisele kuuluvatest summadest. Tagatissumma määramisel

lähtub pank vastavalt tehingu iseloomust, selle kestusest ning sellega kaasnevate riskide

suurusest. Finantstingimuste punkti 11.3 kohaselt tagatissumma suuruse annab pank kliendile

teada korralduse vastuvõtmisel, kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud muud viisi (I kd tlk

10-17).

94. Asjatundja M. N. 6.5.2019 arvamuse punktis G nähtuvat perioodil 03.04.2014-

13.02.2015 EUR kurss langes ehk muutus hageja jaoks ebasoodsamaks ja hageja sai

valuutakursi langusest kahjumit, sest swap-tehinguga oli võetud panga ees kohustus (avatud

positsioon). Graafikust on näha, et 03.04.2014 maksis 1 euro 1,3771 dollarit. 13.02.2015 maksis

1 euro 1,1381 dollarit ehk euro odavnes dollari suhtes ja dollar vastupidiselt kallines euro suhtes

17,36%. Ehk siis 16 594 014,73 dollari väärus oli 03.04.2014 seisuga 12 049 970,75 eurot ja

13.02.015 seisuga 14 580 454,03 eurot, mis teeb muudatuseks 2 530 483,28 eurot ( I kd tlk 83).

95. Vaidlust pole selle üle, et hageja oli tuleviku kohustuse – üle anda kostjale

16 594 014,73 USD- katteks hageja oli tasunud kostjale tagatist, kusjuures alates 03.04.2014

oli hageja kandnud kostjale tasutud tagatisvara väärtuse languse tõttu tagatisena kokku

3 014 500 eurot. Nimetatud summast oli tagatisvara väärtuse vahepealse tõusu tõttu hagejale

kostja poolt tagastatud kokku 400 000 eurot, misjärel tagastamata tagatis moodustas 2 614 500

EUR.

96. 2014-2015 toimus EUR kursi langus, mistõttu kostja tegi tagatiskontole juurdemakseid,

mille arvel kostjal arveldusi hagejaga jooksvalt ka teostas ehk deposiit realiseeriti igakordse

swap-tehingu lõpuleviimisel, mitte aga ei hoitud hageja tagatiskontol. See nähtub hageja konto

väljavõtetest ja konto liikumiste kokkuvõttest (II kd tlk 195-245, III kd tlk 3-13, 78-88).

Eeltootust tulenevalt on ebaõige hageja seisukoht, et hageja poolt tagatiskontole tasutud

positsioonist tulenvate tulevikukohustuste tagamiseks tagatise ajutise väärtuse vähenemise

tõttu tasutud 2 614 500 eurot realiseeriti korraga alles kostjalt tegevusloa äravõtmisel. Seega ei

ole hagejale tekkinud kahju summas 2 614 500 eurot, mis on hageja poolt kostjale kursivahede

võimalike kõikumiste katteks tasutud tagatismaksete kogusumma, kuna tegemist hageja poolt

investeerimisriski realiseerumisest kantud kahjumi katmisega.

97. Hageja leiab, et temale tekkis otsene varaline kahju seoses hageja poolt tagatisdeposiiti

kantud summadest swap-tehingute tegemise eest makstud kostjale teenustasudena 1 053 786,52

eurot. Vaidlust pole selle üle, et iga swap-tehingu tegemisel lepivad klient ja pank kokku

tehingu tasus, mis kuulub kliendi poolt pangale maksmisele. Tegemist on kokkuleppelise

summaga, mida väljendatakse forward punktidena (forward points). Tasu maksmine toimub

mitte eraldi maksena, vaid kliendi kontolt võetud ja swap-tehingu tähtaja saabudes kliendi

kontole tagastatud eurode summa vahena (finantstehingute üldtingimuste p 12.13). Swap

tehingu lõppemisel saab klient tagasi oma algselt panagale antud valuuta ehk siis swap-tehingu

lõppemisel taastub olukord, mis oli enne swap-tehingu algust. Kuna valuutade omavahelised

kursid muutuvad igal ajahetkel, siis see tähendab, et üks ja sama summa dollareid on eurodesse

ümber arvestatuna swap-tehingu alguses ja lõppedes erinev.

98. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et hageja maksis kostjale tehingutasu hageja

ainuõiguse ja –võimaluse omamise eest otsustada, millisel hetkel dollarite ost teostatakse.

Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt hageja maksis tehingutasu iga konkreetse swap-tehingu

teostamise eest. Nimelt finantstehingute üldtingimuste punkti 12.13 kohaselt tehingu

lõpetamisel lepingu alusel on pangal õigus teostada lepingu üldtingimuste punktis 10. sätestatud

tasaarvestus ja rahuldada oma nõuded kliendi vastu tagatisdeposiidis olevate rahaliste vahendite

arvel. Käesoleval juhul forward-tehingu lõpuleviimisel. Hageja on ka kogu poolte vahelise

lepingulise suhte kehtivuse ajal sellisel viisil tasu maksmist aktsepteerinud. Vastasel juhul on

arusaamatu, miks maksti pangale teenustasu kogu aeg juurde. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohtu

hinnangul hageja poolt kostjale teenustasudena tasutud 1 053 786,52 eurot kujutada endast

hagejale tekkinud kahju.

99. Hageja kontoväljavõttest ja kontoliikumiste kokkuvõttest nähtuvad summad on pank

kliendiga kokkuleppel võtnud swap-tehingutes kokku lepitud arvelduste teostamiseks ning need

jagunevad igakordseteks pangapoolseteks tehingutasudeks ning kursimuutuse tõttu kliendil

pangakontol kokkulepitud swapi arvelduste tegemiseks puudu olnud rahaliste vahendite

katmiseks. Seega käesoleval juhil on hageja tagatisdeposiiti kantud summast swap-tehingute

tegemise eest makstud kostjale teenustasudena 1 053 786,52 eurot ja valuutakursi muutuse

katteks 2 614 500,00 eurot, mis kokku moodustab 3 668 286,52 eurot, vastab olulises osas

kostja arvutustele.

100.

Hageja on avaldanud ja kostja ei vaidle vastu sellele, et hageja omab teadmisi

finantsturust, s.o et hageja on võimeline aru saama swap-tehingu olemust ja selle tagajärgi

(finantstehingute üldtingimuste p 2.3 mõistes asjatundlik klient). Ka finantstehingute

üldtingimuste punktist 3.1-3.2 tuleneb, et hageja on tehinguid tehes riskidest informeeritud ja

mõistab neid. Finantstehingute üldtingimuste punkti 17.5.1 ning panga üldtingimuste punkti

23.7 kohaselt ei vastuta pank (kostja) kliendi ees investeerimistegevusega seotud riskidest, sh

valuutariskist ja teistest tururiskidest tuleneva võimaliku kahju tekkimise eest. Finantstehingute

üldtingimuste punkt 6.2 kordab, et klient vastutab kõikide kahjude ja/või kulude eest, mis

tulenevad tehingutest. Finantstehingute üldtingimuste punkti 16.1 alusel on klient kohustatud

tasuma pangale osutatud teenuste eest. Finantstehingute üldtingimuste punktist 5.15.2

tulenevalt kinnitab klient tehingukorraldusega, et ta on teadlik tehingutega kaasnevatest

finantsriskidest.

101.

Kohus nõustub kostjaga, et kostja pangana ei saa vastutada hageja poolt kantud

kulutuste ja investeerimisriski eest, seda eriti olukorras, kus hageja puhul on tegemist

asjatundliku kliendiga. Nii valuutarisk kui ka pangale makstud tehingutasude puhul on tegemist

kliendi kuludega, mis tekivad tehingu tegemise ajal ning selle riski ülekandmine pangale on

alusetu olenemata sellest, kas pank lubas järgmiste tehingute tegemist või mitte

102.

Hageja väidab, et kui kostja ei oleks hageja avatud Positsiooni sulgenud 26.03.2018, siis

oleks hageja saanud teenida tulu summas vähemalt 3 668 286,52 eurot. Hageja väitel käesoleval

juhul oli hageja kavatsus tulu teenida ilmne, vastasel juhul ta ei oleks tegelenud valuutaturul

kauplemisega, mh ei oleks ka positsiooni pikaajaliselt avatuna hoidnud.

103.

VÕS § 128 lg 4 järgi on saamatu jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele,

eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise

võimaluse kaotamises.

104.

Kohus leiab, et hageja poolt saamata jäänud tulu ei ole leidnud tõendamist. Kostja on

välja toonud, et juhul kui kostja ei oleks hagejaga sõlmitud lepingut 26.03.2018 üles öelnud ja

hageja oleks jätkanud iganädalaste swap-tehingute tegemist, siis oleks hageja pidanud hagi

esitamise päevaks (08.03.2019) dollarites summas vähenemise ärahoidmiseks tegema

täiendavat kulu kokku (102 möödunud nädala eest) rohkem kui 612 200 EUR. Kohus tuvastab,

et sarnaste numbriteni jõudis oma asjatundja arvamuses ka M. N., märkides, et ühesuunalise

swap-tehingu tasu aastas oleks olnud hinnanguliselt 175 000 eurot (I kd tlk 86). Hageja oleks

pidanud tegema aga kahesuunalisi swape ja oleks pidanud seega pelgalt teenustasusid maksma

summas 350 000 eurot. Seega on paljasõnaline ja tõendamata hageja väide, et ta oleks nende

tehingutega saanud tulevikus kasu, kui- swap tehingud oleksid samal viisil jätkunud ka peale

26.03.2018. Swap- tehingute jätkumisel oleks hagejal tulnud juurde maksta täiendavaid

summasid, et vastaval hageja sõlmitud swap-tehingute foward punktide kostjale maksmise tõttu

säilitada 16 594 014,73 dollari ekvivalent eurodes.

105.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohal, et pole tõendatud, et hageja oleks saanud

nimetatud tehingutest kasu, kui swap-tehingud oleksid samal viisil jätkunud peale 26.03.2018.

Swap-tehingute jätkumisel oleks hagejal tulnud juurde maksta täiendavaid summasid, et

vastavalt hagejaga sõlmitud swap-tehingute foward punktidele kostjale maksmise tõttu säilitada

16 595,73 dollari ekvivalent eurode. Seega oleks hageja pidanud tegema swap-tehingute

sõlmimisega täiendavaid kulutusi.

106.

Kohus on eelnevalt leidnud, et hagejal võis tekkida õiguspärane ootus, et pank jätkab

temaga swap-tehingute tegemist, vaid 30 päeva ette –st käesoleval juhul kostja võimaldab

hagejal nelja swap-tehingu tegemist. Kohus tuvastas, et kostja on rikkunud kohustust teatada

lepingu korraliselt ülesütlemisest teisele poolele ette 30 päeva. Seega on küsimus, et kui kostja

ei oleks rikkunud kohustust teatada hagejale lepingu ülesütlemisest ette 30 päeva ja poolte vahel

sõlmitud leping oleks lõppenud 25.04.2018, kas sellisel juhul oleks hageja avatud

valuutapositsioon suletud hagejale soodsamatel tingimustel. Vaidlust pole selle üle, et perioodil

28.03.2018 kuni 06.05.2019 EUR/USD kurss on langenud ligikaudu 11 eurosendi võrra, ehk

muutust hageja jaoks soodsamas suunas ei ole pärast kostja likvideerimismenetluse alustamist

kuni 06.05.2019 toimunud. Seega kui poolte vaheline leping oleks lõppenud 25.04.2018, siis

oleks pidanud hageja kandma veel 4 swap-tehinguga seotud kulu ja kuna selleks kuupäevaks ei

olnud liikunud EUR/USD kurss hagejale soodsam suunas, siis ei oleks hageja valuutapositsioon

suletud hagejale soodsamatel tingimustel kui 28.03.0218, vaid hoopis ebasoodsamatel

tingimustel.

107.

Hageja on kohtule esitanud temal saamata jäänud tulu hüpoteetilise arvutuse. Selle

kohaselt oleks hagejal olnud seisuga 06.01.2021.a teoreetiliselt võimalik saada tulu 4.182.281

EUR (2.115.033+2.067.248), tehes selleks täiendavaid kulutusi forward-punktide näol kokku

495.833 EUR (350.000+145.833). Samas on hageja läbivalt seisukohal, et kostjaga sõlmitud

swap-tehingute kohaselt tasutud ja kostjalt käesolevas hagis kostjalt kahjuna nõutud summa

3.668.286,52 EUR on tarbetuks muutunud kulutus, s.t hageja kulutus, mida ta pidi tegema

swap-tehingutest kasu saamiseks. Seega tuleb hageja poolt tehtud saamata jäänud hüpoteetilise

tulu saamiseks lugeda summa 3.668.286,52 EUR vajalikuks kulutuseks, millest selgub, et

(kasutades hageja esitatud hüpoteetilist näidet) oleks hageja pidanud tegema kulutuse

4.164.119,52 € (495.833+3.668.286,52), et teenida 4.182.281 EUR s.t kasum oleks

moodustanud tehtud kulutusest 0,43%. Siinkohal tuleb arvestada, et hageja näites toodud

forward-punktide summa ei ole täpne (puudub arvestuse alus ja arvutus), on hinnanguline ning

0,43% erinevus kulu ja tulu vahel ei ole seetõttu mõistlikult arvesse võetav. Seega isegi juhul,

kui kostja vastutaks hagejal saamata jäänud tulu või kasutuks muutunud kulutuste eest (kostja

vaidleb sellele vastu), ei ole hageja sellise kahju tekkimist tõendanud.

108.

Kohus nõustub kostjaga, et tuleb arvestada, et hageja näites tehtud arvestused on tehtud

tagantjärgi konstrueeritult informatsiooni põhjal, mis ei olnud hagejale teada hetkel, kui ta oleks

vastavad tehingud (s.t ühe positsiooni sulgemise) pidanud tegema. Kuna swap-tehingutes kasu

saamine eeldab konkreetse tehingu tegemisel valuutakursi soodsa muutuse etteaimamist, peab

hageja tõendama, et ta oleks igal juhul sõlminud vastavad swap-tehingud õigel ajal. Hageja

seda tõendanud pole ning arvestades asjaolu, et hageja polnud suutnud nelja aasta jooksul

(03.04.2014.a – 26.03.2018.a) teha temale kasumlikke swap-tehinguid ka siis, kui kasumi

saamise hüpoteetiline võimalus oli olemas, on ebamõistlik eeldada, et ta oleks suutnud ära

arvata õiged tehingute tegemise hetked vastavalt tema näites toodule. Eeltoodust tulenvalt isegi

kui hagejal oleks saamata jäänud tulu nõue, oleks selle rahuldamise eeldusena olnud vajalik

kahe asjaolu esinemine: swap-tehingute jätkumine ja hageja poolt tulevikus õigetel tingimustel

tehingute tegemine – viimane asjaolu on aga hageja täieliku kontrolli all. Hageja pole

tõendanud, et ta oleks igal juhul nimetatud tehingud õigel ajal teinud. Seega pole hageja

tõendanud põhjuslikku seost swap-tehingute lõppemise ja temal väidetavalt saamata jäänud tulu

vahel ning VÕS § 128 lg 4 eeldused on täitmata.

109.

Hageja leiab, et hagejale tekkinud kogukahju summas 3 668 286,52 eurot võib kuuluda

hüvitamisele ka tarbetuks muutunud kulutuste hüvitamise nõudena. Hageja panustas aastate

jooksul positsioonidesse kokku 3 668 286,52 eurot heas usus ja õigustaud ootuses, et

positsioonid säilivad ning vaid hagejal on õigus otsustada positsioonide sulgemise üle. Kohus

on eelnevalt leidnud, et hagejal võis tekkida õiguspärane ootus, et pank jätkab temaga swap-

tehingute tegemist, vaid 30 päeva ette ja poolte vahel sõlmitud lepingust ega poolte vahel välja

kujunenud praktikast ei nähtu kostja poolt antud lubadust, et kostja jätkab tehingute tegemist

kuni valuutakursi tõusuni hageja soovitud määrani. Seega sai hagejal olla õigustatud ootus

käesoleval juhul, et hageja saab otsustada positsiooni sulgemise üle kuni 25.04. 2018. Kohus

on eelnevalt tuvastanud, et kui poolte vaheline leping oleks kestnud kuni 25.04.2018, ka sellisel

juhul ei oleks hageja valuutapositsiooni suletud hagejale soodsamatel tingimustel kui

28.03.0218, vaid hoopis ebasoodsamatel tingimustel. Seega ei ole hageja kantud kulutused

summad 3 668 286,52 eurot käsitlevad hageja poolt tarbetuks muutuvate kuludena, vaid on

otseselt seotud hageja poolt tehtud tehingute seotud vajalike kuludega.

110.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tõendamist ei ole leidnud, et hagejale

oleks tekkinud kahju seoses kostja poolt 26.03.2018 hageja valuutapositsiooni sulgemisega.

111.

Kuna tõendamist pole leidnud hagejale kahju tekkimine, siis puudub vajadus analüüsida

kostja poolt kohustuse rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahelist põhjuslikku seost (VÕS §

127 lg 4) ja seda kas on täidetud kahju ettenähtavuse tingimused (VÕS § 127 lg 3).

112.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

113.

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel

114.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda.

115.

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul

kohtuotsuse jõustumises alates TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik