1-19-9968/12 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. juuli 2021, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-9968 (19284000396 ) Kohtulahend Tartu Maakohtu 25.03.2020 otsus

B.A

süüdimõistmises KarS § 264 lg 1 p 3 ja karistamises järgi vangistusega 8 kuud, tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud Avalduse ese kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne taotlusega vangistuse täitmisele pööramiseks Kohtunik Aivar Hint Avaldaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Merilyn Enders

Süüdimõistetu

B.A (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxx xx x-x xxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxxxx )

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § S § 74 lg 4, kohus -dest 145, 427, 432 ja Kar

määras:

1. Rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja p

ikendada KarS § 74 lg 4 alusel

6 B.A-le määratud katseaega kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks 25. märts 2022.

2. ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi Määrus edastada süüdimõistetule esindusele.

Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.

ASJAOLUD

1.

Tartu akohtu 25.03.2020 otsusega 264 lg 1 p 3 B.A on süüdi mõistetud Ma KarS § järgi ja kuud vangistust. mõistetud karistuseks 8 KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui B.A ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS § 6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 4 alusel võttis B.A -ga 75 lg 1 p 1-

2

B.A endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul, registreerida end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. KarS § 75 lg 4 alusel võ süüdistatav endale

ttis vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks).

Tartu Maakohtu 19.02.2021 määrusega on B.A-le määratud katseajaks täiendav kohustus – te tarvitada alkoholi. mit

2. Kriminaalhooldaja on esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu B.A Ettekandest nähtuvalt B.A kohta. on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Esmakohtumine R. Katmanniga on toimunud 20.04.2020, isik tutvus ja allkirjastas „Kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused“. 01.06.2020 tutvustati B.A-le esimest

hoolduskava riskihinnangust lähtuvate tegevuste läbiviimiseks. Hoolduskavast lähtuvalt on

senini registreerimistel vesteldud peamiselt alkoholi tarvitamisest (AUDIT-test) ja ametliku töökoha otsingutest. Tartu Maakohtu 25.03.2020. a otsuse kohaselt pidi B.A esimese vereproovi andma 10 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest (ehk hiljemalt 24.04.2020). 01.0

6.2020 seisuga kriminaalhooldusametnikule B.A vereanalüüsi tulemust ei esitanud. Eelnimetatud rikkumise kohta andis B.A 01.06.2020 järgmise seletuse: „Rahalistel põhjustel

vereanalüüs tegemata.“ Ametnik reageeris rikkumisele kirjaliku hoiatusega 01.06.2020. 29.06.2020 esitas B.A 09.06.2020 antud vereproovi tulemuse – B.A ei CDT 3,7%. ilmunud kokkulepitud ajal 03.08.2020 kell 09.00 Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna – – Viljandi esindusse registreerimisele ega teavitanud eelnevalt mitteilmumisest kriminaalhooldusametnikku. 03.08.2020 rikkumise kohta andis B.A 10.08.2020 järgmise seletuse: „Ma ei saanud vereproovi anda, kuna see oli tasuline. Pensioni saan alles seitsmendal kuupäeval. Jäin bussist maha, kuna ei jõudnu õigeks ajaks Mõisakülla.“ d 10.08.2020 esitas B.A 07.08.2020 antud vereproovi tulemuse – CDT 3,8%. Vereanalüüsi näitaja tõusu

kohta (eelmine CDT 3,7%) andis B.A 10.08.2020 järgmise seletuse: „Vahel olen lonksu õlut võtnud üritan seda vältida.“ Ametnik reageeris verenäitaja tõusule kirjaliku kui on pakutud ja hoiatusega 10.08.2020.

10.09.2020 esitas B.A 07.09.2020 antud vereproovi tulemuse – CDT 1,8%. CDT 1,2%. 13.10.2020 esitas B.A 07.10.2020 antud vereproovi tulemuse – 10.12

.2020 esitas B.A 07.12.2020 antud vereproovi tulemuse – CDT 2,4%. Verenäitaja tõusu kohta (eelmine CDT 1,2%) andis B.A 05.01.2020 järgmise seletuse: „Sain öösel

peksa ja jõin valu vaigistamiseks pipraviina.“ Ametnik reageeris rikkumisele er

akorralise ettekandega ja tegi ettepaneku määrata isikule lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. 19.02.2021 määrusega erakorraline ettekanne rahuldati, määrus jõustus 23.03.2021.

Peale erakorralise ettekande koostamist on B.A 18.01.2021 esitanud 13. – 01.2021 antud vereproovi tulemuse CDT 1,7%. Alkoholitarvitamise häire kabineti juhataja Jaan Saare päringu vastusest nähtub, et B.A on pöördunud Viljandi Haigla alkoholitarvitamise häire teenistusse 15.09.2020.

06.05.2021 on isik käinud vereanalüüsi andmas, mille CDT tulemus oli 1,0%. 08.07.2021 registreerimisel esitas isik vereanalüüsi tulemuse, mille CDT näit oli 0,9%. Registreerimisel kontrollis ametnik ka kohustust mitte tarvitada alkoholi - indikaatorvahend Alcovisor Mercury Nordic tuvastas isikul joobe 0,127 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Seletusest nähtub, et isik on söönud eelmisel päeval assortii komme ega arvanud, et need võivad alkoholi sisaldada.

Senise kriminaalhoolduse käigus on toimunud 17 registreerimist. Kohustust mitte tarvitada alkoholi on

kontrollitud 3 korda, millest ühel korral oli tulemus positiivne (08.07.2021).

3

Vereanalüüsi esitamise kohustuse (KarS § 75 lg 4) eesmärgiks on alkoholi liigtarvitamist õigusrikkuja poolt vähendada. B.A praeguse ja ka varasemate kurite

gude peamiseks soodusteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine. Isiku verenäitaja (CDT) on langenud normi piiridesse, millest võib järeldada, et isik on alkoholi tarvitamist piiranud. Küll aga on 08.07.2021

registreerimisel tuvastatud isikul alkoholijoove 0,127 mg/l kohta väljahingatavas õhus, millega isik on rikkunud kohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Tuginedes eeltoodule teeb ametnik ettepaneku pikendada katseaega 6 kuu võrra.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. KrMS 427 lg 1 kohaselt karistu

§ sseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike

4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg st 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS - § – -des 425 4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul.

Kriminaalhooldusseadus (Kr ) lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule HS § 31 kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. § 31 KrHS lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.

KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe

aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13).

4. Tartu Maakohtu 25.03.2020 otsusega on 264 lg 1 p 3

B.A süüdi mõistetud KarS § järgi ja mõistetud karistuseks 8 kuud KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust vangistust. tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui B.A ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS § 6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 4 alusel võttis B.A -ga 75 lg 1 p 1- endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul, registreerida end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eest

i“ esmase hindamise teenuse. KarS § 75 lg 4 alusel võttis süüdistatav endale

4

vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks).

Tartu Maakohtu 19.02.2021 määrusega on B.A-le määratud katseajaks täiendav kohustus – mitte tarvitada alkoholi.

5. , et Kriminaalhooldusametniku poolt kohtule esitatud erakorralisest ettekandest, nähtub süüdimõistetu B.A on rikkunud KarS § 75 lg 2 p 2

alusel määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. kkumised on toimunud 08.07.2021 Eelmärgitud kohustuse ri . Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli 08.07.2021 kohaselt on Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduses indikaatorvahendi Mercury Nordic abil Kaldi Kosel 127 mg/l (tl 94-94p). Nimetatud rikkumise kohta on B.A fikseeritud positiivne näit 0, oma kirjalikus seletuses märkinud, et sõi eelmisel päeval assortiikomme ja ei arvanud, et need alkoholi sisaldavad (tl 95). lisele ettekandele lisatud materjalidest, et Samas nähtub erakorra alates 06.05.2021 antud vereproovi tulemustes on

olnud normi piires. B.A CDT näit Synlab vereanalüüsi vastuse 1 (tl 98) kohaselt oli 05.03.2021 B.A CDT näit nr 200772- 1,7 %. vastuse nr 273879- Synlab vereanalüüsi 1 (tl 99) kohaselt oli 06.05.2021 B.A CDT näit 1,0 % ja Synlab vereanalüüsi vastuse nr 2107-02391 (tl 100) kohaselt oli 06.07.2021 B.A CDT näit 0,9 %.

6. Kohus peab otstarbekaks anda süüdistataval võimalus muuta oma eluviise ja näidata tahet e talle määratud kohustuste täitmisel. Kuna B.A määratud on rikkunud katseajal lisakohustust mitte tarvitada alkoholi, ei ole katseaeg tema suhtes kulgenud eesmärgipäraselt, seega B.A-le ud katseaega 6 kuu on põhjendatud pikendada KarS § 74 lg 4 alusel määrat võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks 25. märts 2022

.

Määruse edastamine ja edasikaebe kord Kohus saadab KrMS § 432 lg 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (KrMS § 432 lg 4). Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki § – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määrus -des 383 kaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada päevajooksul. 15

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik