1-20-3267/10 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. juuli 2021, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-3267 (20284000124) Kohtulahend Tartu Maakohtu 29.09.2020 otsus P.E

süüdimõistmises KarS § 424 lg 1 järgi ja karistamises vangistusega 8 kuud, tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud Avalduse ese kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Kohtunik Aivar Hint Avaldaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Merilyn Enders

Süüdimõistetu

P.E (isikukood: XXX; elukoht: xxxx xx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxx ) Asja menetlemine kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 2 ja KarS § 74 lg 4, kohus -dest 145, 427, 43

määras:

1. Rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne P.E-le

lisakohustuse määramiseks.

2. P.E-le katseajaks KarS § 74 lg 4 ja KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus - mitte tarvitada alkoholi ning jätkata käimist alkoholi tarvitamise häire programmis „Kainem ja tervem Eesti“.

3. ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi Määrus edastada süüdimõistetule esindusele.

Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.

2

ASJAOLUD 1. P.E kriminaalasjas nr 1-20-3267 Tartu Maakohtu 29.09.2020

on süüdi mõistetud otsusega KarS

8 kuud vangistust. 74 lg 1 ja 3 § 424 lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks KarS § alusel määrat , et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. i P.E-le m i katseaeg 1 8 P.E äärat aasta 6 kuud ning mõistetud vangistust kuud ei pöörata täitmisele, kui

75 lg-s - ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 1 sätestatud käitumis kontrolli nõudeid arS § 75 lg 2 p 8 alusel määrati . K P.E-le katseajaks käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. KarS § 75 lg 4 alusel võttis

P.E endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul, registreerida end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. KarS § 75 lg 4 alusel määrat süüdistatavale käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus alates i kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võ karistusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. eti P.E-lt lisa

2. Kriminaalhooldaja on esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu Ettekandest nähtuvalt CDT vereanalüüsi P.E kohta. P.E tulemused ei ole 6 kuu möödudes saavutanud normi piiri (selleks peaks CDT analüüsi näit olema väiksem kui 1,3%). Viimase analüüsi tulemus 05.07.2021 seisuga oli 8,7%. Esmakohtumine P.E-ga on toimunud 28.10.2020, isik tutvus ja allkirjastas „Kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused“. P.E helistas 04.11.2020 kell 13.00 ametnikule ning teatas, et ei jõua vastuvõtule, kuna on alkoholijoobes. Oli saanud samaks päevaks ka Jämejalga (KTE) ajad, kuid joobe tõttu sinna ei jõudnud. 09.11.2020 registreerimisel võetud isikult kirjalik seletus, miks 04.11.2020 registreerimisele ei ilmunud. Seletusest nähtub, et isik käis eelmisel päeval naistuttaval külas. Enda arust läks tunniks ajaks ega tea, kuidas see nii lõppes. Ametnik reageeris rikkumisele 24.11.2020 hoiatusega. 24.11.2020 esitas isik vereanalüüside tulemused 03.11.2020 CDT analüüsi tulemus oli 10,6 % – (norm väiksem kui 1,3%). 06.01.2021 on alkoholitarvitamise häire kabineti juhataja Jaan Saar esitanud tõendi, et P.E on viibinud Viljandi haiglas statsionaarsel ravil 02.12.2020- 14.12.2020 ja ambulatoorsetele vastuvõttudele on isik pöördunud: 03.11.2020, 11.11.2020, 17.11.2020, 01.12.2020, 06.01.2021. 06.01.2021 on P.E käinud vereanalüüse andmas – teise CDT analüüsi tulemus 1,8 %.

13.01.2021 registreerimisel tutvustatud hoolduskava riskihindamisest lähtuvate tegevuste läbiviimiseks. 07.04.2021 on P.E käinud vereanalüüse andmas – kolmanda CDT analüüsi tulemus 7,8 %. Sellega seoses rikkus isik kohtu määratud kohustust, mille alusel peab proovide väärtus CDT osas pidevalt langema. Ametnik reageeris 07.05.2021 rikkumisele hoiatusega. Kokku on toimunud 12 registreerimist ning 2 korral on isik registreerimisele tulemata jätnud – ühel

korral oli enda sõnul tugevas joobes, teisel korral viibis haiglas. Sotsiaalprogramm on seoses koroonaviirusest tingitud piirangutega edasi lükatud ja toimub 2021. aasta teises pooles.

Kriminaalhooldusametnik teinud on ettepaneku määrata P.E-le täiendavalt kohustus mitte tarvitada alkoholi. P.E CDT analüüside näit ei ole kohtuotsuses ettenähtud kuue kuu jooksul langenud normi piiresse ning võrreldes kahe viimase analüüsiga on näit tõusnud. Lähtuvalt

3

eeltoodust, ei ole kohustus laboratoorsete vereanalüüside tegemine piisavaks meetme isiku ks käitumise muutmiseks. Kriminaalhooldusametnik on teinud ettepaneku määrata P.E-le lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ning jätkata alkoholi tarvitamise häire programmis „Kainem ja tervem Eesti“ käimist.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. KrMS 427 lg 1 kohaselt k

§ aristusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike

4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg st 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS - § – -des 425 4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul.

Kriminaalhooldusseadus (Kr ) lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule HS § 31 kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. § 31 KrHS lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.

KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe

aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13).

4. Tartu Maakohtu 29.09.2020 otsusega on P.E KarS

süüdi mõistetud § 424 lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrat , et mõistetud 8 kuud vangistust.

i vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. äärat P.E-le m i katseaeg 1 aasta 6 kuud ning mõistetud vangistust kuud ei pöörata täitmisele, kui 8 P.E ei pane katseaja 75 lg-s . KarS l toime uut kuritegu ja täidab KarS § 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid § 75 lg 2 p 8 alusel määrati katseajaks käitumiskontrolli ajal kohustusena P.E-le osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. KarS § 75 lg 4

alusel võttis endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 10 P.E tööpäeva jooksul, registreerida end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. KarS § 75 lg 4 alusel määrat

i

4

süüdistatavale käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks).

Kriminaalhooldusametniku Merilyn Endersi poolt kohtule esitatud erakorralises ettekandes heidetakse P.E-le ette veremar 03.11.2020 CDT = keri CDT normi piire ületavat näitu 10,8 %, 06.01.2021 CDT = 1,8 %, 07.04.2021 CDT = 7,2 %, 05.07.2021 CDT = 8,6%. SA Viljandi Haigla Diagnostikaosakonna laboriuuringute väljatrükilt (tl 56) nähtub, et 03.11.2020 P.E veremarkeri CDT = 10,6 %. SA Viljandi Haigla Diagnostikaosakonna laboriuuringute väljatrükilt (tl 59) nähtub, et 06.01.2021 P.E veremarkeri CDT = 1,8 %. 240003-1 (tl 60 P.E Synlab vereanalüüsi vastus nr ) tõendab, et veremarkeri näit oli 07.04.2021 7,2 %. 347076-1 (tl 61) kohaselt oli 05.07.2021 Synlab vereanalüüsi vastuse nr P.E C

DT näit 8,6 %. SA Viljandi Haigla alkoholitarvitamise häire 06.01.2021 kirja nr 12-1/43 kohaselt viibis P.E Viljandi haiglas statsionaarselt ravil ajavahemikul 20.- 14.12.2020 ja on pöördunud ambulatoorsetele vastuvõttudele 03.11.202, 11.11.2020,17.11.2020, 01.12.2020 ja 06.01.2021 ning isik jätkab raviga (tl 63).

Kuna P.E oli teadlik, et kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdimõistetul alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3% ja kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad, siis rikkus süüdimõistetu tahtlikult KarS § 75 lg 4 alusel võetud kohustust hoida CDT näit väiksem kui 1,3%.

Registreerimiskohustuse rikkumise kohta 01.11.2020 on P.E oma kirjalikus seletuses märkinud, et ei ilmunud vastuvõtule kuna käis eelmisel päeval külas naistuttaval ja ei oska selgitada miks see nii lõppes. Oli ärgates veel hullemas seisus kui magama minnes (tl 58 ). K riminaalhooldusametnik P.E kirjalikult ohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on k hoiatanud registreerimiskohustuse rikkumise eest (24.11.2020) ning alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks vereproovi andmise kohustuse 07.05.2021 rikkumise tõttu ( ). Eelmärgitud rikkumised iseloomustavad P.E süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt, tõendatud on

alkoholi liigtarvitamine. poolt katseaja vältel

Kriminaalhool P.E-le dusametnik on teinud ettepaneku määrata käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest, on katseaja edukat kulgu peamiseks takistavaks süüdimõistetu kalduvus alkoholi tarvitada, mistõttu peab kohus sellise kohustuse määramist asjakohaseks ja põhjendatuks.

5. d Kohus nõustub erakorralises ettekandes toodu ettepanekuga määrata P.E-le KarS § 75 lg 2 p 2 alusel lisakohustusena mitte tarvitada alkoholi. Kohus peab otstarbekaks anda süüdistataval võimalus muuta oma eluviise ja näidata tahet talle määratud kohustuste täitmisel e

ning edaspidi läbida kriminaalhooldus edukalt.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on otstarbekas määrata KarS § 74 lg 4 ja KarS § 75 lg 2 p 2 alusel

stus - mitte tarvitada alkoholi P.E-le täiendav kohu ning jätkata käimist alkoholi tarvitamise häire programmis „Kainem ja tervem Eesti“.

Määruse edastamine ja edasikaebe kord

Kohus saadab KrMS § 432 lg 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (KrMS § 432 lg 4).

5

Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki § – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määrus -des 383 kaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada päevajooksul. 15

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik