2-21-8171/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Margo Klaar ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht 16.07.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-8171

Kohtuasi

Sihtasutuse

Põhja-Eesti

Regionaalhaigla

Psühhiaatriakliiniku taotlus isiku paigutamiseks tema

tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.05.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

sihtasutus

Põhja-Eesti

Regionaalhaigla

(registrikood 90006399)

Puudutatud isik XX (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika

Jaanson

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 22.05.2021 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku (PERH) valvearst (avaldaja)

esitas 21.05.2021 Harju Maakohtule taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks, millega

taotles XX (puudutatud isik) suhtes isiku tahtest olenematu ravi kohaldamist kuni 4 päevaks ja

selle ravi pikendamiseks üle 4 päeva isiku kinnisesse asutusse paigutamisega 40 päevaks.

Puudutatud isik viibis statsionaarsel ravil psühhiaatriakliinikus esimest korda. Asjaolude

kohaselt helistas puudutatud isik 19.05.2021 häirekeskusesse, rääkis ebaselget juttu, kiirabi

saabudes oli ta rahutu ja ebaadekvaatse käitumisega, ei suutnud väljendada oma kaebusi ja

selgitusi jagada. Kiirabi toimetas isiku ITK erakorralise meditsiini osakonda, kus äge kehaline

patoloogia välistati ja puudutatud isik toimetati psüühikahäire esinemise kahtlusel PERH

psühhiaatriakliinikusse. Lähedaste sõnul halvenes puudutatud isiku tervis sel korral järsult

alates 17.05.2021, mil ta avaldused ja käitumine muutus ebaadekvaatseks ja arusaamatuks

ümbritsevatele.

Psühhiaatriakliiniku valvetoas oli puudutatud isik rahutu, toimekas, soovis pidevalt püsti tõusta,

näidata personalile oma isiklikke esemeid, kaasasolnud raamatuid. Mõttekäik oli kiirenenud,

väga raskesti jälgitav, kuna oli laialivalguv ja ebaolulistesse detailidesse takerduv. Avaldas

paranoilist tagakiusamisluulu (võõrad inimesed korteris toimetamas), meeleolu hindas

suurepäraseks, tahteaktiivsus oli tõusnud ja unevajadus vähenenud. Puudutatud isikuga räägiti

häirekeskusesse helistamise eesmärgist ja sellele eelnevatest päevadest, kuid adekvaatseid

selgitusi ei saadud. Puudutatud isik rääkis enda kortermajas elavatest lastest, kes vajasid tema

abi. Küsimustele, kes need lapsed olid, kus nad täpselt elasid, kus nende vanemad olid ja miks

nad abi vajasid, konkreetseid vastuseid ei saadud. Puudutatud isik jättis lastele koridori komme

ja muid asju. Kuna kommid olid järgmiseks päevaks kadunud, siis järelikult lapsed võtsid need

ära. Puudutatud isik hospitaliseeriti valvearsti otsusega tahtest olenematu vältimatu

psühhiaatrilise abi osutamiseks 19.05.2021 kell 13:48.

Avalduse esitamise seisuga puudutatud isiku tervislik seisund ei olnud paranenud. Endiselt oli

ta jutt laialivalguv ja ebaolulistesse detailidesse takerduv, adekvaatseid selgitusi isik ei andnud

- väljendas paranoilist luulu. Ravivajadust eitas, haiguskriitika puudus ja haiglaraviga ei

nõustunud.

Arvamuse kohaselt on puudutatud isikul raske psüühikahäire F30.2 maania psühhootiliste

sümptomitega. Tema käitumine oli maniakaalsest seisundist ja psühhootilistest elamustest

juhituna ettearvamatu ja ebaadekvaatne ning ohustas seetõttu nii tema enda kui ka ümbritsevate

turvalisust. Oma psüühikahäirest tulenevalt polnud isik võimeline enda tervislikku seisundit,

ravivajadust ega tegevuse tagajärgi adekvaatselt hindama. Puudutatud isiku seisundit ja

varasemat ravikogemust hinnates polnud tõenäoline tema paranemine nelja päevase ravi vältel

sedavõrd, et oleks tagatud tema ohutu toimetulek haiglavälises keskkonnas. Seetõttu taotles

avaldaja kohtult luba tema ravi jätkamiseks nii esmase õiguskaitse korras 4 päevaks kui selle

pikendamist ning luba psühhoosivastase ja rahustava ravi manustamiseks haiglatingimustes

kuni 40 päeva vältel alates tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi otsusest.

2. Kohus kohaldas 21.05.2021 puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja lubas kohaldada

tema suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi 4 ööpäeva tema psühhiaatriakliinikusse

paigutamisest alates, s.o alates 19.05.2021 kuni 22.05.2021.

3. Kohus kuulas puudutatud isiku ära 21.05.2021. Ärakuulamisel puudutatud isikul kaebusi

tervisele polnud ja haiglasse jääda ei tahtnud, aga kui vaja, siis nõustus. Selgitas, et korteris

võib- olla käisid võõrad lapsed, võib-olla võtmega, näinud ta neid ei ole, kuid kahega võib olla

siiski kohtus Maximas.

Ärakuulamisel märkis raviarst, et puudutatud isik ei ole piisavalt paranenud ja vajab jätkuvalt

haiglaravi. Puudutatud isik ei ole varem psühhiaatrite huvisfääri sattunud. Poja sõnul oli

puudutatud isik alates 17. maist segaduses, ei maganud, et võõrad inimesed korteris, majas on

lapsed, keda on vaja aidata. Varem sellist seisukorda polevat olnud. Raviarsti selgitusel on

tegemist ajaga süvenenud segadusseisundiga, ja puudutatud isik ei adu ümbritsevat tõeselt,

mistõttu võib olla ohtlik iseendale.

4. Puudutatud isiku esindaja toetas avaldust.

Maakohtu määrus

5. Maakohus pikendas puudutatud isiku suhtes rakendatud esialgset õiguskaitset 40 päevani,

s.o alates 19.05.2021 kuni 27.06.2021 koos vajadusel tahtevastase ravimite manustamisega.

Maakohus tugines psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-le 1, § 13 lg 2 ning

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg-tele 1 ja 5 ning § 539 lg-le 3. Kohus leidis,

et puudutatud isiku ohtlikkus lähitulevikus oli pigem kindel kui tõenäoline. Puudutatud isikul

diagnoositi maania psühhootiliste sümptomitega. Ta avaldas paranoilist tagakiusamisluulu

(võõrad inimesed korteris toimetamas), meeleolu hindas suurepäraseks, tahteaktiivsus oli tal

tõusnud, kuid unevajadus vähenes. Puudutatud isiku jutt oli laialivalguv ja ebaolulistesse

detailidesse takerduv, adekvaatseid selgitusi ta ei andnud, väljendas paranoilist luulu.

Ravivajadust eitas ja haiguskriitika puudus. Puudutatud isik vajas haiglaravi. Puudutatud isiku

raske psüühikahäire piiras tema võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida ja

haiglaravita jätmisel ohustab puudutatud isik häire tõttu eelkõige teda ümbritsevaid isikuid.

Kohus leidis, et kinnisesse asutusse paigutamise tingimused olid täidetud ja viivitusega võis

kaasneda oht nii puudutatud isikule endale kui ümbritsevatele.

Määruskaebus ja selle menetlus maakohtus

6. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada. Kaebaja oli

veendunud, et tal ei ole vaimse tervisega probleeme. Puudutatud isik polnud nõus raviga

kohtumääruse alusel. Arstid ja kohus hindasid kaebaja seisundit ebaõigesti – puudutatud isik

polnud vägivaldne, ta ei teinud enda elu ja tervise suhtes midagi lubamatut, ta polnud ohtlik

endale ega teistele. Seaduses toodud tingimused isiku ravile paigutamiseks ei olnud täidetud,

seega puudus materiaalõiguslik alus kaebaja tahte vastaselt ravile paigutamiseks.

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja seisukoha

esitamiseks. Avaldaja vaidles kaebusele vastu.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja määruskaebuse väited ei anna

alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu

määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659).

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et esialgse õiguskaitse pikendamise eeldused olid

täidetud. Puudutatud isik ei ole määruskaebuses välja toonud selliseid asjaolusid, millest

tulenevalt võiks järeldada, et ta paigutati psühhiaatriakliinikusse tahtest olenematu ravi

kohaldamiseks põhjendamatult. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega

ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastusena puudutatud isiku

määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

11. Maakohus asus õigesti seisukohale, et puudutatud isiku puhul olid täidetud PsAS § 11 lg 1

tingimused tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kohaldamiseks. Sealjuures tugines maakohus

psühhiaatrite arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus.

Maakohus kuulas ära raviarsti, puudutatud isiku enda ja talle määratud esindaja. Psühhiaatrite

arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire (F30.2 maania psühhootiliste

sümptomitega), millest tulenevalt ei ole ta võimeline hindama enda tervislikku seisundit,

tegevuse tagajärgi ega ravivajadust. Puudutatud isiku käitumine on maniakaalsest seisundist ja

psühhootilistest elamustest juhituna ettearvamatu ja ebaadekvaatne ning ohustab seetõttu nii

puudutatud isiku enda kui ka ümbritsevate turvalisust. Puudutatud isiku seisundit ja varasemat

ravikogemust hinnates polnud tõenäoline selle paranemine 4-päevase ravi vältel sedavõrd, et

oleks tagatud tema ohutu toimetulek haiglavälises keskkonnas. Psühhootilistest elamustest

tulenevalt võib ta käituda ebaadekvaatselt ja ettearvamatult ning ohustada eelkõige teisi inimesi.

Puudutatud isiku enda arusaam, et ta ei ole ohtlik ega vaja ravi, ei lükka ümber psühhiaatrite

hinnangut tema tervislikule seisundile ega saa olla määrav PsAS § 11 lg s 1 sätestatud

tingimuste hindamisel. Samuti ei piisa puudutatud isiku enda kinnitusest, et ta ei vaja ravi, on

adekvaatne ja helistas ise häirekeskusesse, misjärel saabus kiirabi. Ringkonnakohtul puudub

alus kahelda psühhiaatrite seisukohtades. Määruskaebuse väited ei lükka ümber psühhiaatrite

hinnangut isiku tervislikule seisundile ning ei saa olla määravaks PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud

tingimuste hindamisel. Kooskõlas TsMS § 536 lg-ga 1 kuulas maakohus ära puudutatud isiku

enda ja veendus isiku seisundis. Enne vaidlustatud määruse tegemist andis oma arvamuse

raviarst, kelle hinnangul ei olnud isiku seisund paranenud. Ringkonnakohtul puudub alus

kahelda psühhiaatrite ja raviarsti seisukohtades.

12. Puudutatud isiku ravivajadus on piisavalt tõendatud psühhiaatrite arvamusega. Psühhiaatrite

arvamusest nähtub, et puudutatud isiku käitumine on psühhootilistest elamustest lähtuvalt

ettearvamatu ja ebaadekvaatne. Puudutatud isikul puudub haiguskriitika ning ta ei mõista

ravivajadust ega suuda oma käitumist kontrollida, mistõttu on psühhiaatrilise haiglaravita on

isik ohtlik nii enesele kui ümbritsevatele.

13. Avaldaja kirjeldab vastuses määruskaebusele, et puudutatud isiku poja ja e-toimiku

andmetest nähtuvalt esinesid puudutatud isikul psüühikahäired juba 2,5 a vältel. 2017 ta

koondati töölt, mille järgselt kirjeldati teda kurvameelsena, kuid meditsiiniabist ta keeldus ja

tööle ei asunud. 2020 augustis vallandus puudutatud isikul kõrgendatud meeleolu, üliaktiivsus.

Sama kuu lõpus puudutatud isik kukkus, vigastades paremat jalga ja puusa (esines nihkega

reieluukaelamurd), mis põhjustas liikumisvõimetuse mitme nädala vältel. Puudutatud isik

keeldus ravist, kuni poeg talle kiirabi kutsus ning haiglas paigaldati liigeseprotees. Sellele

järgnes meeleolu langus kuni 2021 avaldus meeleolutõusu periood (tegi remonti, oli väga

jutukas, liikuv ja sõitis taksodega sihitult ringi jms). Ka käesolevalt oli puudutatud isik

kõrgendatud meeleolus, avaldas meelepettelisi elamusi (kuuleb oma majas elavaid lapsi, keda

pole näinud, kuid kes ta hinnangul vajasid abi, mistõttu jättis neile koridori süüa ja maiustusi)

ja paranoilisi tagakiusamisluulumõtteid isikutest, kes ta korteris väidetavalt omavoliliselt

tegutsevad (elab tegelikult üksi). Vastuses määruskaebusele selgitatakse, et puudutatud isikul

esineva psüühikahäire süvenevat kulgu ja ravikoostöö puudumist arvestades ei ole muu

psühhiaatriline ravi küllaldane.

14. Asja materjalidest nähtuvalt keeldus puudutatud isik pärast esialgse õiguskaitse kohaldamist

ja tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi rakendamist haigust tunnistamast ja puudus

soov aidata kaasa selle ravimisele. Riigikohus on selgitanud, et isiku ohtlikkusele võib viidata

mh ka puudulik haiguskriitika, st olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (vt

14.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-15-3662, p 14.1). Maakohus asus määruses põhjendatult

seisukohale, et ravita jäämisel võib puudutatud isik oma käitumisega olla ohtlik nii endale kui

ümbritsevatele. Samuti ei ole puudutatud isiku suhtes muu psühhiaatriline ravi küllaldane..

15. Eelnevast tulenevalt on maakohtu järeldused põhjendatud ja ringkonnakohtu hinnangul olid

praegusel juhul täidetud tingimused esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamiseks 40 päevani.

Seega jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

16. Määruskaebusmenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.

Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis

menetluskulude jaotuse nii maa- kui ka ringkonnakohtus.

17. TsMS § 543 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt)