2-20-8834/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.07.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-8834

Tsiviilasi

M. T. hagi AS All Media Eesti vastu kahjunõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja M. T. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Robert Sarv

Kostja AS All Media Eesti (registrikood 10014747),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Ants Nõmper,

advokaat Kairi Kilgi

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta M. T. hagi AS All Media Eesti vastu kahjunõudes rahuldamata.

2. Võtta M. T. ja AS ALL Media Eesti poolt 13.04.2021 esitatud tõendid tsiviilasja

materjalide juurde.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta menetluskulud täielikult M. T. kanda.

4. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1. Hagiavalduse kohaselt on M. T. (hageja) blogija ja suunamudija, kelle erialaseks

tegevuseks on koostöö erinevate brändide ja kaubamärkidega. Hageja on tuntud nime all

Xxxx. Koostöökokkulepete saamiseks peab inimesel olema lai vaatajaskond ja sobiv kuvad.

Hagejal on Instagramis üle 46 000 ja Facebookis üle 16 000 jälgija, mis on Eesti mõistes lai

jälgijaskond. Hagejal on ka blogi, kus ta kirjutab toitu ja tervist puudutavatel teemadel ning

hageja kuvand on positiivne.

2. 30.09.2019 avaldas kostja TV3 veebilehel ja veebilehel www.uudised.tv3.ee artikli, milles

olid alljärgnevad väited:

1) Uus trend – naised jäävad rasedaks, sest Xxxx vassib andmetega? – tegemist on

ebaõige ja au teotav faktiväitega, hageja ei ole valetanud viljakusmonitori Daysy

andmete kohta ning on võimatu teha järeldust, et sellest tulenevalt saaks keegi

rasedaks jääda.

2) Noorte naiste iidol Xxxx räägib oma blogis, kuidas antibeebipillid ta tervise ära

rikkusid ning kiidab taevani uhket alternatiivi – pea 300-eurost Daysy-monitori.

Väidetavalt hoiab imeline kraadiklaas rasestumise ära 99,3% kindlusega. See on aga

täiesti vale ning seda tõestab täna õhtul X. Y. terav saade „Xxxx“. – tegemist on

hagejat negatiivselt kujutava ebaõige faktiväitega, hageja pole valetanud rasestumise

ärahoidmise tõenäosuse kohta ning väide seadme töökindlusest vastab tõele.

3) Mida Xxxx oma fännidele lubab ja kuidas ta monitorimüügist ise kasu lõikab, näeb

juba täna õhtul kell 20:00 saates „Xxxx“. – tegemist on hagejat kahjustava ebaõige

faktiväitega, sest hageja pole oma jälgijatele midagi lubanud ning ei soovitanud toodet

isikliku kasu pärast.

3. Hageja väitel järeldub eeltoodust, et hageja on oma jälgijaid kasu saamise eesmärgil

eksitanud, reklaamides toodet, mis võib tuua kaasa soovimatu rasestumise. Eeltoodu on

hageja mainet kahjustav, mistõttu tekkis hagejale mittevaraline kahju. Lisaks kandis hageja

kohtueelse menetlusega seoses varalist kahju tulenevalt õigusabikuludest summas 1190 eurot.

4. Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et kostja ei saa enda vastutust välistada

sellega, et lisab lause lõppu küsimärgi. Sõna „vassima“ tähendab võltsimist ja moonutamist.

Kostja kinnitab ka ise, et tema avaldatud faktiväide vassimise kohta on ebaõige. Hageja sai

eeldada, et toote soetanud naised tutvuvad ka toodet tutvustava kasutusjuhendiga, mis on

Daysy kodulehel kättesaadav. Hageja avaldas oma lugejatele igakülgset ja tasakaalustatud

infot, tuues välja ka selle, et monitor on tõhus ainult siis kui, seda kasutatakse õigesti.

5. Kõiki kostja avaldatud väiteid tuleb vaadelda koos ning analüüsida, millise mulje kostja

hagejast sellega jättis. Kostja avaldatud väide valetamise kohta puudutas otseselt hagejat ning

kostja kirjeldas selle väitega mitte monitori, vaid hageja tegevust. Ajakirjandusvabadus kui

printsiip ei õigusta valetamist ja üldsuse eksitamist. Kostja suhtes tehtud pressinõukogu otsus

puudutas ka hageja kohta esitatud valeväiteid ning pressinõukogus leidis kinnitust, et kostja

eksitas hagejaga seonduvalt avalikkust. Kostja ei kontrollinud väidete tõelevastavust ning

otsustas hageja laimava ja kõmulise käsitlemise kaudu saavutada saatele paremaid

vaatajanumbreid. Kostja etteheide, nagu oleks hageja pidanud nõustuma saates esinemisega,

on sisutu. Saate valmistaja X. Y. püüdis hagejat saada saatesse rääkima talle saate kohta

valetades, et hagejal on võimalus tulla Daysyt noortele reklaamima ja teha intervjuu Daysy

kasulikkusest.

6. 28.04.2021 menetlusdokumendi kohaselt tuleb lugeda artiklit tervikuna ning kõiki

avaldatud väiteid ja hinnanguid teineteisega kontekstis. Kui lugeja loeb ainult pealkirja, jääb

talle selge ja ühene arusaam, et hageja valetab millegi kohta (lugeja võib üksnes oletada, et

tegemist võiks olla rasestumisvastase vahendiga) ning, et see toob kaasa naiste rasestumise.

Kui lugeja loeb kogu artiklit, tekib tal hagejast veel halvem kuvand, kuna artiklis sisalduvad

ka väited 2 ja 3, mille järgi avaldab hageja lugejatele „täiesti valet“ (kostja artikli sõnastus,

väide 2) ning, et hageja teenib selle valetamise pealt „ise kasu“ (kostja artikli sõnastus, väide

3). Hageja esitas hagi üksnes mittevaralise kahju hüvitamiseks ja seega pole mingit põhjust

vaadata ülimalt konkreetselt ja detailselt iga väidet või hinnangut, vaid analüüsida tuleb seda,

millise mulje jätab hagejast pealkiri ning millise mulje pealkiri koos artikli sisuga. Kostja

avaldatut tervikuna lugedes jääb hagejast mulje kui inimesest, kes isikliku kasu saamise nimel

valetab enda lugejatele Daysy viljakusmonitori kohta, mille efektiivsus on hageja väidetud

99,3% asemel umbes 70%.

KOSTJA VASTUVÄITED

7. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel vastasid avaldatud väited tegelikkusele ega olnud

hagejat kahjustavad. Kostja arvates ei saa esimest väidet käsitleda faktiväitena, sest selle

lõpus on küsimärk, mis muudab selle hüpoteesiks, mida on vaja kontrollida. Tegemist oli

saadet tutvustava artikliga ja saates ning artiklis vastati sellele lühidalt. Kostja ei avaldanud, et

hageja valetas andmetega, vaid vassis, mis tähendab vigu tegema ja eksima. Hageja avaldas

eksitavaid andmeid, sest hageja poolt viidatud töökindluse uuring oli saates osalenud

naistearsti väidetel ebausaldusväärne ning tegelik rasestumisest hoidumise protsent on u 70%

juures. Teine väide ei käi hageja kohta, vaid kirjeldab üksnes viljakusmonitori

töökindlusprotsenti. Naistearsti väitel vastab väide tõele. Kolmas väide ütleb, et näidatakse,

mida hageja lubas oma blogis seoses viljakusmonitoriga ja räägitakse hageja koostööst

maaletoojaga. Väide ei vihja mingil viisil alusetutele lubadustele või rikastumisele ega oma

muud negatiivset sisu. Esitatud lause vastab tõele, sest hageja on viljakusmonitori oma blogis

kiitnud ja maaletooja kinnitas, et tal on koostööleping hagejaga.

8. Kui kohus leiab, et avaldatud väited käivad hageja kohta ja on ebaõiged, siis ei ole kostja

käitunud õigusvastaselt, sest kostja kontrollis andmete õigsust. Avaldatud andmed tuginesid

naistearsti kogemusele ja viljakusmonitori maaletooja väidetele. Samuti pole hagejale

tekkinud kahju. Hageja räägib endale ja oma brändile tekkinud mainekahjust, kuid pole

tõendanud reaalset kahju tekkimist. Hageja jälgijate numbrid on viimase aastaga hoopis

kasvanud. Hageja väited häbitunde ja kannatuste kohta on tõendamata. Hageja on pärast saate

ilmumist avaldanud artikli, milles ta naeris saate peale.

9. Hagejat kutsuti ka saates osalema, kuid ta keeldus sellest võimalusest. Samuti on hageja

avaliku elu tegelane tulenevalt oma tegevusest suunamudijana, mistõttu on tal suurem

talumiskohustus enda kajastamise suhtes. Kostja on praeguseks artikli veebist maha võtnud

ning on tõendamata, et artikkel oleks saanud kahju põhjustada ka pärast saate avaldamist.

Võimalik, et hageja sai avaldatust hoopis kasu, sest mitu Eesti suuremat blogijat avaldas

hageja suhtes positiivseid postitusi, mis laiendas inimeste ringi, kes said hagejast teada.

Kostja pakkus hagejale võimalust avaldada vastulause. Hageja seda võimalust ei kasutanud.

Hageja varalise kahju suurus tulenevalt nõudekirja koostamisest ei saa olla põhjendatud

suuremas summas kui arvestatuna nelja õigusabi töötunni eest.

10. Kostja hinnangul esineb hulgaliselt asjaolusid, mille alusel on ka kahju tekitamise

tuvastamise puhul õigustatud õigusvastasuse välistamine või kahjuhüvitise vähendamine.

Kõikide asjaoludega arvestades leiab kostja, et õiglane kahjuhüvitise suurus oleks 0 eurot.

11. Kostja ei nõustu 13.04.2021 seisukohas kohtu hinnanguga, et väide 3 sisaldab kaudset

faktiväidet, et Xxxx saab varalist kasu jälgijatele antud ebaõigetest lubadustest. Väide 3

koosneb kahest lauseosast, mis on kaks eraldiseisvat väidet. Väites 3 on avaldatud, et 1) Xxxx

annab fännidele lubadusi ning 2) Xxxx lõikab ise monitorimüügist kasu. Kostja hinnangul on

väites öeldud, et kasu saab hageja monitorimüügist, mitte fännidele antud lubadustest.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Kohus jätab hagi mittevaralise kahju hüvitamise ja varalise kahju hüvitamise nõudes

rahuldamata.

13. Kohus lahendab esmalt poolte poolt 13.04.2021 esitatud menetluslikud taotlused tõendite

asja juurde võtmiseks (TsMS § 442 lg 5). Hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid

asjaolusid, millele ta tugineb, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 230 lg 1). Kohus võtab

hageja 13.04.2021 ja kostja 13.04.2021 menetlusdokumentidega esitatud tõendid tsiviilasja

materjalide juurde. Tõendid on esitatud tähtaegselt kohtu poolt määratud tähtajaks ning

esitatud väidete ja vastuväidete tõendamine on poole kohustus.

Mittevaralise kahju hüvitamise nõue

14. Hageja hinnangul on kostja avaldanud hageja kohta meedias ebaõigeid faktiväiteid, mis

teotavad hageja au. Sellest tulenevalt nõuab hageja kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist.

Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 1043 alusel koosmõjus VÕS § 1045 lg 1

p-iga 4. Avaldajal on kahju hüvitamise kohustus, kui avaldaja süülise õigusvastase

isikuõiguste rikkumisega põhjustas kannatanule kahju (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4).

Isikuõiguste rikkumine on võimalik ebakohaste väärtushinnanute või ebaõigete faktiväidete

avaldamisega (VÕS § 1046 lg 1 ja § 1047 lg 1). Isikuõigusi rikkunud isik peab kannatanule

maksma mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistliku rahasumma, kui rikkujal on kahju

hüvitamise kohustus (VÕS § 134 lg 2). Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju täpset

suurust pole võimalik tõendada ja piisab kui hageja tõendab mittevaralise kahju

väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid (RKTKo 3-2-1-18-13, p 22). Seega tuleb

mittevaralise kahju hüvitamise eeldusena tuvastada kahju hüvitamise kohustus.

15. Süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille

elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seega peab kohus

kahjunõude lahendamiseks tuvastama kostja teo, mis hagejale kahju tekitas (isikuõiguste

rikkumine), teo õigusvastasuse (avaldatud andmed olid ebaõiged) ja kostja süü (teo

toimepanemine vähemalt hooletusest). Objektiivse teokoosseisu alaelementideks on tegu,

kahju ning teo ja kahju vaheline põhjuslik seos. Seejuures toimub loetletud elementide

olemasolu tuvastamine etapiviisiliselt, eespoolnimetatud järjekorras. Juhul kui ei ole täidetud

objektiivne teokoosseis, puudub vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas jne.

Objektiivse teokoosseisu juures peab hageja tõendama, et kostja põhjustas oma teoga kahju,

mille hüvitamist hageja nõuab.

16. Kohus selgitas 25.03.2021 määrusega menetlusosalistele kohalduvat õigust ja

tõendamiskoormist (tl 159-161).

17. Kohus tuvastab kohtule esitatud tõendite alusel järgmised asja lahendamisel tähtsust

omavad asjaolud. Hageja on blogija ja suunamudija, kelle erialaseks tegevuseks on koostöö

erinevate brändide ja kaubamärkidega. Hagejal on ka blogi (tl 9-10). Hageja on tuntud

pseudonüümi all Xxxx (tl 13). Samuti kannab hageja äriühing nime Xxxx (tl 15). Hagejal on

Instagramis üle 46 000 ja Facebookis üle 16 000 jälgija (tl 11-129. Kostja avaldas 30.09.2019

TV3 veebilehel ja veebilehel www.uudised.tv3.ee järgmise sisuga artikli:

Uus trend – naised jäävad rasedaks, sest Xxxx vassib andmetega?

Noorte naiste iidol Xxxx räägib oma blogis, kuidas antibeebipillid ta tervise ära rikkusid ning

kiidab taevani uhket alternatiivi – pea 300-eurost Daysy-monitori. Väidetavalt hoiab imeline

kraadiklaas rasestumise ära 99,3% kindlusega. See on aga täiesti vale ning seda tõestab täna

õhtul X. Y. terav saade „Xxxx“.

„30% kasutajatest jääb aasta jooksul rasedaks“, toob naistearst H. L. välja monitori tegeliku

usaldusväärsuse.

Ja esimesed ohvrid on juba käes.

„Tõepoolest on naisi, kes Daysyt kasutades soovimatult rasedaks on jäänud“, räägib L. oma

praktikast ja tunnistab, et Xxxx nimi käib läbi nii mõnegi patsiendi jutust.

Mida Xxxx oma fännidele lubab ja kuidas ta monitorimüügist ise kasu lõikab, näeb juba täna

õhtul kell 20:00 saates „Xxxx“. (tl 16-17).

Pressinõukogu 19.12.2019 otsuse kohaselt rikkus TV3 „Xxxxit“ tutvustavate artiklitega

ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.11, mis näeb ette, et fotode allkirjad, pealkirjad,

juhtlaused ega saatetutvustused ei või auditooriumit eksitada. Pressinõukogu hinnangul oli

enne saadet avaldatud „Xxxxi“ tutvustused ülepaisutatud ja moonutatud (tl 18).

18. Kostja hageja poolt väidetud kolme väite avaldamist 30.09.2019 artiklites TV3 veebilehel

ja veebilehel www.uudised.tv3.ee ei vaidlusta. Praeguses asjas on artiklid tehtud

kättesaadavaks piiramatu arvuga isikute ringile (avalikkusele). Kostja on pärast hagejalt

nõudekirja saamist eemaldanud kõik saadet tutvustavad artiklid.

19. Kohus analüüsib, mida kostja hageja kohta avaldas, so kas kostja on hageja kohta

avaldanud ebaõigeid faktiväiteid. Isikuõiguste rikkumine on võimalik au teotava

väärtushinnanguga ning isiku kohta ebaõigete, mittetäielike või eksitavate faktiväidete

avaldamisega (VÕS § 1046 ja § 1047). Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses

kontrollitav. Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole

tõendatav. Ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida

kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad

(RKTKo nr 3-2-1-161-05, p 12). Vaidluse korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku

inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (RKTKo 3-2-1-80-13, p 36). See, mida avaldaja ise

avaldatuga silmas pidas, ei ole oluline.

20. Hageja leiab, et väide „Uus trend – naised jäävad rasedaks, sest Xxxx vassib andmetega?“

sisaldab faktiväidet, et Xxxx vassib andmetega. Kohus leiab, et lause on esitatud küsimuse

vormis, kuid küsimuse alla pole seatud konkreetselt väide, kas Xxxx vassib andmetega.

Lausest võib välja lugeda küsimuse, kas tegemist on uue trendiga või kas naised jäävad

rasedaks Xxxx andmetega vassimise tõttu. Seega saab kohtu hinnangul mõistlik inimene aru,

et pealkiri sisaldab väidet, et naised jäävad rasedaks, kuna Xxxx vassib andmetega. Tegemist

on faktiväitega, kuna seda saab jah-ei skaalal hinnata ja see on kontrollitav.

21. Kohus jääb enda 25.03.2021 määruses väljendatud seisukoha juurde, et kohtu hinnangul

kasutatakse sõna vassima üldjuhul tähenduses moonutama, võltsima või eksitama, mitte

tähenduses eksima ja puterdama. Samuti on Eesti õigekeelsussõnaraamatu ÕS 2018 kohaselt

sõna vassima tähendus moonutama, võltsima, segi ajama (vt https://www.eki.ee/). Vassimine

on isikut negatiivselt kujutav. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et nimetatud väitest saab

mõistlik inimene aru, et hageja valetab andmete kohta. Valetama tähendus on siiski sihilikult

valet rääkima, rääkides teadlikult tõsiasju moonutama. Kohtu hinnangul ei saa mõistlik

inimene aru, et kostja väidaks justkui hageja oleks sihilikult valet rääkinud viljatusmonitori

kohta. Kohtu hinnangul saab mõistlik inimene nimetatud väitest aru, et Xxxx eksitab Daysy

viljakusmonitori andmetega või moonutab andmeid ning naised jäävad rasedaks. Tegemist on

negatiivset kuvandit loova ja hagejat halvustava väitega.

22. Kohus võtab seisukoha, kas esimene väide on hageja au teotav. Õiguskirjanduses on

märgitud, et väidet ei saa lugeda au teotavaks üksnes põhjusel, et see on negatiivse

tähendusega. Au teotamise ründe raskusastme hindamisel tuleb arvesse võtta avaldatu

konteksti, ulatust ja ühiskondlikku tähtsust. Riigikohus on lugenud au teotavaks väite, „mille

vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne.“

PS § 17 ei keela teravalt väljendatud objektiivset ning heas usu tehtud kriitikat. Avaldused

võivad olla tehtud ka viisil, mis isegi ründavad, šokeerivad ja häirivad (vt Eesti Vabariigi

Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne 2020, § 17 kommentaar, lk 229). Hageja avaldatu oli

suunatud laiale avalikkusele, levitamiseks kasutati telekanalite veebilehte. Kohus nõustub

hageja seisukohaga, et kostja on nimetatud väite avaldamisega kahjustanud hageja mainet.

Kostja väitest nähtub, et hageja on oma jälgijaid eksitanud, mis toob kaasa noorte naiste

rasestumise. Seetõttu leiab kohus, et väide on au teotav faktiväide.

23. Kohus analüüsib kas väide 1 on õige. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja avaldas hageja

kohta väite nagu oleks hageja avaldanud eksitavaid või moonutatud andmeid Daysy

viljakusmonitori kohta. Hageja blogi väljavõttega on tõendatud, et hageja avaldas 2016. aastal

enda blogis Daysy viljakusmonitori kohta andmeid toote kasutamise kohta ning viitas

postituses sellele, et viljakusmonitori kasutamisel on võimalik rasedaks jääda 0,7% ning selle

tõhusus on 99,3%. Hageja on oma blogis kirjeldanud, kuidas viljakusmonitori kasutada ja on

viljakusmonitori tõhususe 99,3% osas viidanud tootja uuringule (tl 28-31). Kostja poolt

kohtule esitatud saatelõigust nähtuvalt toetub viljakusmonitori maaletooja viljakusmonitori

tõhususe osas tootja uuringutele (vt e-toimikust kostja vastuse lisa 1). Monitori maaletooja

sõnade kohaselt on väidetud tõhusus siis, kui monitori õigesti kasutada. Hageja on esitanud

tõendid Daysy kohta tehtud teadusuuringute osas, mille kohaselt on monitori veamäär 0,5%,

ehk toote tõhusus on 99,5% (tl 149-152). Samuti on hageja poolt 13.04.2021 esitatud

teadusuuringuga tõendatud, et viljakusmonitor hindab valesti üksnes 0,6% testidest (tl 165-

170 pöördel). Tootja väitel tagab viljakusmonitor 99,3% kindluse. Hageja poolt esitatud

Terviseameti tõend, mille kohaselt on seade arvele võetud meditsiiniseadmete loetelus, ei

tõenda seda, et viljakusmonitori tõhusus on 99,3% (tl 22-25). Samuti ei tõenda Eestis

müügiloa saamine ega eestikeelne kasutusjuhend seda, et viljakusmonitori tõhusus on 99,3%.

24. Kohus analüüsib kas kostja on tõendanud, et väide 1 vastab tegelikkusele. Kostja on

esitanud väite tegelikkusele vastamise tõendamise kohta tõenditena saates esinenud naistearst

H. L.e CV ja väljavõtte füsioloogilise meetodi kohta (tl 68-77). Saates esinenud naistearst H.

L. tõi välja, et Daysy monitori tõhusus on umbes 70%, mis tähendab, et umbes 30% naistest,

kes seda kasutavad jäävad ühe aasta jooksul rasedaks (vt e-toimikust hagivastuse lisa 1). H. L.

võrdles Daysy viljakusmonitori usaldusväärsust kalendermeetodiga ehk füsioloogilise

meetodiga. Füsioloogilise meetodi tõhusus on õige kasutamise korral umbes 95%, kuid selle

efektiivsus tavapärase kasutamise korral on 76% (tl 77-80). Kostja esitas 13.04.2021

täiendava tõendina 25.03.2021 Eesti Päevalehe artikli pealkirjaga „Arstid hädas: patsiendid

kuulavad ekspertide asemel Xxxx“. Nimetatud artiklis on naistearst viidanud, et Daysy

viljakusmonitor on üksnes nn kalendermeetodi kasutamise abivahend, mille tegelik tõhusus

on umbes 70% ning et iga viies naine (ehk umbes 20% selle meetodi kasutajatest) jääb aasta

jooksul kalendermeetodit kasutades rasedaks. K. P. hinnangul sobib kalendermeetodi

kasutamine naistele, kes teavad, et raseduse korral nad pigem soovivad sünnitada. Kes seda ei

soovi, peaks valima siiski tõhusama meetodi. Kohtu hinnangul ei piisa nimetatud tõenditest

väite õigsuse tõendamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et kõnealune uuring, millele toetusid

hageja blogis ja monitori maaletooja, on saadud ebausaldusväärsete meetodite abil. Kostja ei

ole esitanud oma väite tõendamiseks läbi viidud teadusuuringuid ega tõendeid millistele

uuringutele tuginedes naistearstid oma arvamuse avaldasid. Kohus möönab, et naistearstid on

oma ala eksperdid ning hagejal puudub meditsiiniline haridus, kuid hageja tugines tõhususe

osas tootja uuringutele. Eeltoodust tulenevalt hageja ei eksitanud andmetega või ei

moonutanud andmeid. Vastavalt on väite 1 puhul tegemist ebaõige väitega.

25. Väide 2 „Noorte naiste iidol Xxxx räägib oma blogis, kuidas antibeebipillid ta tervise ära

rikkusid ning kiidab taevani uhket alternatiivi – pea 300-eurost Daysy-monitori. Väidetavalt

hoiab imeline kraadiklaas rasestumise ära 99,3% kindlusega. See on aga täiesti vale ning

seda tõestab täna õhtul X. Y. terav saade „Xxxx“.“ Kuigi väited hageja, viljakusmonitori

töökindluse ja töökindluse ebaõigsuse kohta on esitatud erinevates lausetes, leiab kohus, et

nimetatud lauseid järjestikku lugedes tuleneb kaudne faktiväide, et hageja on väitnud, et

viljakusmonitor hoiab rasestumise ära 99,3% kindlusega. Lausete sellisele tõlgendusele viitab

kohtu hinnangul esimeses lauses välja toodud väljend taevani kiitmine ja umbisikulises teises

lauses kasutatud väljend imeline, mis seob selle varasemas lauses märgitud taevani kiidetud

alternatiiviga tervikuks. Kohus jääb enda 25.03.2021 määruses väljendatud seisukoha juurde,

et nimetatud lausetest ei tulene väidet, et hageja oleks valetanud töökindlusprotsendi kohta.

Seega on kohtu hinnangul tegemist neutraalse väitega. Vastavalt ei ole kostja hageja au

teotanud, so puudub kostja tegu ning nimetatud väite puhul ei ole täidetud objektiivne

teokoosseis. Isiku au teotamine VÕS § 1046 lg 1 tähenduses eeldab toimingut, mis kahjustab

isiku mainet avalikkuse ees, so au teotamine nõuab au teotava informatsiooni avalikustamist

kui teotunnust. Seetõttu ei täida väite 2 osas hageja poolt kostjale etteheidetav käitumine hagis

toodud asjaoludel normi teokoosseisu. Vastavalt ei ole vaja edasi analüüsida delikti

üldkoosseisu teisi elemente ning puudub vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü

osas jne.

26. Kohus võtab seisukoha väite 3 osas „Mida Xxxx oma fännidele lubab ja kuidas ta

monitori müügist ise kasu lõikab, näeb juba täna õhtul kell 20:00 saates „Xxxx“ . Kohus

andis 25.03.2021 määruses väite 3 osas esialgse hinnangu ning leidis, et koostoimes artikli

pealkirjaga sisaldab see kohtu hinnangul kaudset faktiväidet, et Xxxx saab varalist kasu

jälgijatele antud ebaõigetest lubadustest. Kohus nõustub kostja 13.04.2021 käsitlusega, et

väide 3 koosneb kahest lauseosast ning tegemist on kahe eraldiseisva väitega. Mõistlik

inimene saab avaldatust aru, et 1) Xxxx annab fännidele lubadusi ja 2) Xxxx lõikab ise

monitori müügist kasu. Seega avaldas kostja väites 3, et telesaates näidatakse, mida hageja

blogis lubas, ning räägitakse ka sellest, millist kasu ta ise monitori müügist saab. Väidet 3

saab jah-ei skaalal hinnata ning see on kontrollitav. Vastavalt on tegemist faktiväidetega.

27. Väite esimene pool on täiesti neutraalne ning tegemist ei ole au teotava väitega. Kasu

lõikamise väidet ei saa kohtu hinnangul pidada au teotavaks, kuna kasu lõikamine eraldi

võttes on küll negatiivse tähendusega, kuid üksnes negatiivne ei ole hageja au teotav. Kohus

leiab, et lubadused ei ole seostavad varalise kasuga. Seega on väide 3 tervikuna neutraalne

ning tegemist ei ole au teotava väitega. Kohtule esitatud saatelõiguga on kostja ka tõendanud,

et hageja on Daysy maaletooja koostööpartner ja tiimi liige. Nimetatut kinnitas maaletooja

saates ning samuti on saatelõiguga tõendatud, et hageja teenib koostööst kasu (vt kostja

03.09.2021 vastuse lisa 1). Hageja nimetatut ümber lükanud ei ole. Seega on tõendamist

leidnud, et hageja saab Daysy monitorist rahalist kasu. Isiku au teotamine VÕS § 1046 lg 1

tähenduses eeldab toimingut, mis kahjustab isiku mainet avalikkuse ees, so au teotamine

nõuab au teotava informatsiooni avalikustamist kui teotunnust. Seetõttu ei ole täidetud väite 3

osas hagis toodud asjaoludel normi teokoosseis. Seega ei ole vaja edasi analüüsida väite 3

puhul delikti üldkoosseisu teisi elemente ning puudub vajadus hinnangu andmiseks

õigusvastasuse ja süü osas jne.

28. Isegi kui vaadata pealkirja ja artiklit tervikuna ei saa nõustuda hageja 28.04.2021

menetlusdokumendis esitatuga ja ei saa asuda seisukohale, et hageja valetab isikliku kasu

saamise nimel enda lugejatele Daysy viljakusmonitori kohta, mille efektiivsus on hageja

väidetud 99,3% asemel umbes 70%.

29. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et hageja on väite 1 avaldamisega rikkunud

hageja isikuõigusi ja hagejale on tekkinud seetõttu kahju. Hingeliste kannatuste olemasolu

eeldamisest tulenevalt tuleb lugeda tõendatuks ka selle põhjuslik seos kostja poolt avaldatuga

(VÕS § 127 lg 4). Seega on täidetud väite 1 puhul objektiivne teokoosseis.

30. Kohus tuvastab kas väide 1 on õigusvastane. Isiklike õiguste rikkumise korral (VÕS §

1045 lg 1 p 4) tuleb rikkumise õigusvastasust hinnata kõikidel juhtudel VÕS § 1046 järgi.

Juhul, kui õigusrikkumine seisneb isiku au teotamises ebaõigete andmete (faktiväidete)

avaldamise teel, tuleb teo õigusvastasust lisaks hinnata veel VÕS § 1047 lg-te 1-3 järgi. Kui

tegemist on au teotavate ehk hagejat halvustavate faktiväidete avaldamisega, peab VÕS §

1047 lg 2 alusel kostja tõendama, et avaldatud väited vastasid tegelikkusele ehk et tegu ei

olnud õigusvastane. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja

ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.

Õigusvastasuse tuvastamisel arvestab kohus seadusega kaitstud hüvedena nii õigust heale

nimele kui ka väljendusvabadust. Teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult

kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud

asjaolu vastab tegelikkusele (VÕS § 1047 lg 2). Andmete avaldamist ei peeta õigusvastaseks,

kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning

avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise

raskusele (VÕS § 1047 lg 3).

31. Kohus tuvastas eelnevalt, et artiklites ebaõige faktiväite (väide 1) avaldamine on hageja

õiguste rikkumine ning kostja ei tõendanud, et väite 1 avaldamine oli õiguspärane. Teise isiku

au teotamine avalikkuse ees on õigusvastane. Eeltoodust tulenevalt on väite 1 avaldamine

õigusvastane ning rikub hageja isiklikke õigusi. Kohus on seisukohal, et pressinõukogu otsus

ei tõenda seda, et kostja poolt avaldatud väide 1 on õigusvastane.

32. Käesolevas asjas on kostja avaldanud väite, mis sisaldab hageja kohta ebaõiget

faktiväidet, mis on kättesaadav piiramatu arvuga isikute ringile (avalikkusele). Seega tuleb

kohtul hinnata, kas esinevad õigusvastasust välistavad asjaolud ja kas kostja poolt avaldatu oli

nii intensiivne hageja õiguste rikkumine, et sõnavabadusse tuleb sekkuda.

33. Kohtule esitatud saate väljavõttest nähtub et kostja on viidatud teadustööd arvesse võtnud,

kuna saatejuht arutab viidatud teadustööd Daysy maaletooja esindaja H. S.ga ja dr H. L.ega

(vt e-toimikust kostja vastuse lisa 1). Saatejuht on rääkinud ja saanud informatsiooni

erinevatelt spetsialistidelt, sealhulgas on ära kuulatud kõik osapooled (H. L., Daysy

maaletooja esindaja H. S., ämmaemand I. K., hageja blogi, videosalvestus Daysyt tutvustavast

seminarist, Daysy kasutusjuhend ning raamat „Paremate päevade käsiraamat“). Kohtu

hinnangul saab kontrolli pidada piisavaks, kuna rikkumine ei olnud raske. Kohus on

seisukohal, et hageja õiguste rikkumise intensiivsus on vähene. Kostja avaldas faktiväite

olukorras, kus temani jõudis teave, et hageja poolt reklaamitud viljakusemonitor Daysy võib

kaasa tuua teismeliste ja noorte naiste tahtevastase rasestumine. Teema oli päevakajaline.

Avalikkusel oli õigus saada teavet nimetatud monitori kohta ning seega oli väite 1

avaldamiseks õigustatud huvi.

34. Samuti on avaliku elu tegelased suurema avalikkuse tähelepanu alla ning peavad seetõttu

arvestama ka suurema kriitikaga. Kohus on seisukohal, et hageja asetas blogijana ise ennast

avaliku huvi keskmesse. Hagejal on koostööleping Daysy maaletoojaga ning ta reklaamib

enda blogis kõnealust viljakusmonitori. Seega peab hageja blogijana arvestama sellega, et

kuna blogi on avalik, siis avalikkus võib tema tegevust, sh monitori kohta avaldatut

kritiseerida vähem põhjendatult. Seetõttu on hageja kohustatud käesoleval juhul (vähese

õiguste rikkumise intensiivsuse korral) taluma suuremas ulatuses kriitikat, kui isik kes ei ole

ennast ise avalikkuse huviorbiiti asetanud. Tulenevalt VÕS § 1046 lõike 1 teisest lausest ei

ole hageja kohta väite 1 avaldamine õigusvastane.

35. Eeltoodust tulenevalt hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele ei kuulu.

Viivise väljamõistmise nõue

36. Hageja esitas ka viivisenõude, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista

väljamõistetud kahjuhüvitiselt viivis alates hagi esitamisest, so alates 17.06.2020.

37. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni

(VÕS § 113 lg 1). Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas

kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva

väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil

võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või

maksekäsu kiirmenetluse avalduse (VÕS § 113 lg 2). Tulenevalt asjaolust, et kohus ei

rahuldanud põhinõuet, ei kuulu rahuldamisele ka viivisenõue.

Varaline kahjunõue

38. Hageja on esitanud kostja vastu varalise kahjunõude 1190 eurot, mis seisneb kulutuses

kohtueelsele õigusabiteenusele. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et

need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad

(RKTKo nr 3-2-1-138-10). Advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata

kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha

kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid

(RKTKo nr 3-2-1-138-10, p 29). Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse rikkumisega tekitatud kahju (VÕS § 115 lg 1). Kahju hüvitamise suuruse

määramisel arvestab kohus, et kahju oleks kahju tekitanud teoga põhjuslikus seoses (VÕS §

127 lg 4). Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline (VÕS § 128 lg 1). Otsene varaline

kahju hõlmab kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud,

sealhulgas mõistlikud kulud hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju hüvitamisega seotud

nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3).

39. Hageja varalise kahju hüvitamise nõude lahendamiseks tuleb esmalt tuvastada, kas

hagejal oli alust kostjale nõudekirja esitada, mis eeldab hindamist, kas kostja avaldatu oli

ebaõige või solvav hageja suhtes. Nõudekirjas nõudis hageja samuti mittevaralise kahju

hüvitamist. Kohus tuvastas, et ühegi väite puhul ei ole täidetud kolmeastmeline delikti

üldkoosseis ja jättis mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Vastavalt ei ole

põhjendatud ka hageja varaline kahjunõue. Seega ei tule edasi analüüsida varalise kahju

hüvitamise eeldusi ning varaline kahjunõue rahuldamisele ei kuulu.

40. Eeltoodust tulenevalt jääb hagiavaldus tervikuna rahuldamata.

41. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu

hinnangul käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

MENETLUSKULUD

42. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Seega

jätab kohus menetluskulud täielikult hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab

tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

43. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2022 kohtuotsusega on osaliselt muudetud ja täiendatud

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 15.07.2021 kohtuotsust.