2-18-131753/43 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Liis Arrak

Määruse tegemise aeg ja koht

9. juuli 2021. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-131753

Kohtuasi

AGrus Construction Company OÜ hagi XX vastu

7789,80 euro ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13. oktoobri 2020. a menetluskulude

kindlaksmääramise määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AGrus Construction Company OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AGrus Construction Company OÜ (registrikood

11629362), lepinguline esindaja Riho Viik

Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Igor Sumarok

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 13. oktoobri 2020. a määrus osas, milles maakohus

rahuldas täies ulatuses XX avalduse menetluskulu kindlaksmääramiseks ja mõistis

AGrus Construction Company OÜ-lt XX kasuks välja menetluskulu hüvitise

1920 eurot ületavas osas. Teha uus määrus, millega jätta XX avaldus menetluskulu

kindlaksmääramiseks 1920 eurot ületavas osas rahuldamata.

2. Jätta maakohtu määrus ülejäänud osas muutmata.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Määruse tervikresolutsioon on järgmine.

4.1. Rahuldada

XX

9. detsembri 2019. a

avaldus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt.

4.2. Määrata kindlaks kostja menetluskulude rahaline suurus 1600 eurot, millele

lisandub käibemaks 320 eurot, kokku 1920 eurot.

4.3. Mõista AGrus Construction Company OÜ-lt XX kasuks välja menetluskulude

hüvitis 1600 eurot, millele lisandub käibemaks 320 eurot, kokku 1920 eurot.

4.4. Kohustada kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt (1920 eurot) hagejale

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates

käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

4.5. Määrus toimetada kätte pooltele.

5. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

2 (5)

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli AGrus Construction Company OÜ (hageja) hagi XX (kostja)

vastu 7789,80 euro ja viivise saamiseks. Maakohus rahuldas 21. augusti 2020. a otsusega hagi

osaliselt. Menetluskulu jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 2 alusel

hageja kanda. Maakohtu otsus jõustus 23. septembril 2020.

2. Kostja esitas maakohtu menetluses kantud menetluskulu nimekirja 9. detsembril 2019.

Kostja palub hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 1900 eurot, millele lisandub

käibemaks 380 eurot, kokku 2280 eurot. Kostjale osutati õigusabi 19 töötundi tunnitasuga

100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja palus kohustada hagejat tasuma määruse

jõustumisest kuni täitmiseni kostjale viivist seaduses sätestatud määras. Kostja lepinguline

esindaja on teinud järgmised toimingud:

• 25. märtsi 2019 seisukoha koostamine 3 tundi;

• 28. märtsil 2019 hagi vastuse koostamine, sh kliendiga esmane kohtumine, asjaolude

väljaselgitamine,

asja

arutamine

ja

konsulteerimine,

hagi

aluseks

olevate

dokumentidega tutvumine, analüüs ja õigusliku positsiooni kujundamine 7 tundi;

• hageja 17. aprilli 2019 seisukohaga tutvumine ja analüüs 2 tundi;

• 26. augusti 2019 istungiks ettevalmistamine ja istungil esindamine 2,5 tundi;

• kompromissläbirääkimised hagejaga 0,5 tundi;

• 18. novembri 2019. a seisukoha koostamine 2,5 tundi; ning

• 9. detsembri 2019. a seisukoha koostamine 1,5 tundi.

3. Hageja esitas 13. oktoobril 2019 arvamuse kostja menetluskulu kohta, milles vaidles kostja

menetluskulude suurusele vastu. Kostja menetluskulud ei ole piisavas määras põhjendatud,

vajalikud ega tõendatud.

MAAKOHTU MÄÄRUS

Maakohus rahuldas 13. oktoobri 2020. a määrusega kostja menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1900 eurot, millele

lisandub käibemaks 380 eurot, kokku 2280 eurot.

Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks, on mõistlik ja

põhjendatud ning kooskõlas kohtupraktikas tunnustatud tasumääradega. Kostja menetluskulude

nimekiri on kooskõlas tsiviilasja käiguga. Kostja lepingulise esindaja ajakulu maakohtus

19 tundi on tema kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades põhjendatud. Kuna kostja ei

ole 9. detsembri 2019 menetluskulude nimekirjas kajastanud kõiki asjas kostja esitatud

dokumente (nt 28. oktoobri 2019 ja 10. detsembri 2019 menetlusdokumente), siis ei pidanud

kohus vajalikuks kostja menetluskulu nimekirjas esitatud ajakulu vähendada. Kohus rahuldas

kostja menetluskulude hüvitamise taotluse täies ulatuses. Kostja esindajal on vajalik oma

3 (5)

esindusülesannete nõuetekohaseks täitmiseks kostjaga kohtuda ja tutvustada talle menetluse

käiku ja hageja esitatud ja ka kostja esindaja enda koostatud dokumente. Kohus mõistis hagejalt

menetluskulud välja koos käibemaksuga, sest kostja on kinnitanud, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane ega saa muul moel käibemaksu tagasi arvestada.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLEMINE MAAKOHTUS

4. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse.

Esiteks vaidlustab hageja menetluskulude jaotust. Kohus jättis ebaõigesti menetluskulud hageja

kanda. Hageja ei keeldunud kompromisslepingu sõlmimisest, vaid ta ei nõustunud sellega täies

ulatuses. Kohtu pakutud kompromiss ei arvestanud hageja huve ning oleks hageja suhtes olnud

ebaõiglane, seda ka majanduslikult.

Teiseks vaidlustab hageja menetluskulude kindlaksmääramise. Maakohus ei kontrollinud

kostja õigusabikulude põhjendatust ega vajalikkust. Kostja esindaja õigusabikulu on osaliselt

põhjendamatu ja tõendamata. Põhjendamatult suur on järgmiste hageja esindaja toimingute

ajakulu:

• 25. märtsi 2019 seisukoha koostamise ajakulu 2,5 tundi. Hagejale on arusaamatu,

millisele toimingule kulus kostja esindajal 3 päeva enne hagi vastuse koostamist

2,5 tundi. E-toimikust nähtuvalt ei ole 25. märtsil 2019 toiminguid tehtud;

• 28. märtsil 2019 hagi vastuse koostamise ajakulu 7 tundi. Hagi vastuse maht on vaid

4,5 lehekülge;

• hageja 17. aprilli 2019 4-leheküljelise seisukohaga tutvumise ja selle analüüsimise

ajakulu 2 tundi;

• 26. augusti 2019 istungiks ettevalmistamise ja istungil esindamise ajakulu 2,5 tundi.

Eelistung kestis vaid 56 minutit ning istungil arutati peamiselt kompromissivõimalust;

ning

• kompromissi läbirääkimiste pidamine hagejaga 0,5 tundi. Kulude nimekirjas ei ole

märgitud, millisel kuupäeval ning kus läbirääkimised toimusid. Hageja ja tema

lepinguline esindaja ei ole läbirääkimistel osalenud. Kohus saab seda väidet kontrollida

hageja menetluskulu nimekirjast, kus pole sellist toimingut märgitud. Kui kostja pidas

silmas istungil toimunud kompromissläbirääkimisi, siis see on juba arvestatud toimingu

– 26. augusti 2019 istungiks ettevalmistamise ja istungil osalemine – ajakulu hulka.

Seega leidis kohus ebaõigesti, et kostja menetluskulude nimekiri on kooskõlas asja käiguga.

Muu hulgas palub kostja hagejalt välja mõista hüvitise toimingu eest, mil kostja ei olnud

kohtule esitanud veel ühtki menetlusdokumenti. Samuti on kohus eksinud võistleva

kohtumenetluse põhimõtte vastu, lugedes kostja esindajatasu täies ulatuses põhjendatuks ja

vajalikuks põhjendustega, millele kostja ise menetluses tuginenud ei ole. Kohus leidis alusetult,

et kostja ajakulu vähendamiseks alus puudub, sest kostja ei ole 9. detsembri 2019

menetluskulude nimekirjas kajastanud kõiki asjas kostja poolt esitatud dokumentide

koostamise ajakulu (nt 28. oktoobri 2019 ja 10. detsembri 2019 menetlusdokumentide

koostamise ajakulu).

5. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

6. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

4 (5)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 järgi tühistada osas, milles

maakohus rahuldas täies ulatuses kostja avalduse menetluskulu kindlaksmääramiseks ja mõistis

hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1920 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus

teeb selles osas uue määruse, millega jätab kostja menetluskulu kindlaksmääramise avalduse

rahuldamata 1920 eurot ületavas osas. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

8. Ringkonnakohus

nõustub kostjaga,

et

praeguses

määruskaebemenetluses

hageja

menetluskulude jaotust vaidlustada ei saa. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Menetluskulude jaotus määrati kindlaks maakohtu 21. augusti 2020. a

otsusega. Hageja ei ole esitanud kaebust maakohtu 21. augusti 2020. a otsuse peale. Maakohtu

21. augusti 2020. a otsus jõustus 23. septembril 2019. Seega tuleb jätta tähelepanuta

määruskaebuse väited, mis puudutavad menetluskulude jaotuse vaidlustamist.

9. Riigikohus on leidnud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige

õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse

kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt

Riigikohtu 23. märtsi 2016. a määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada

mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga (vt nt Riigikohtu 6. mai

2015. a määrus asjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Seega saab ringkonnakohus kontrollida eelkõige, kas

maakohus on õigust õigesti kohaldanud. Ei ole objektiivseid kriteeriume, mille alusel määrata

täpselt kindlaks esindaja ajakulu põhjendatust mingi konkreetse menetlusdokumendi

koostamisel. Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma

kogemuse ja siseveendumuse alusel. Seetõttu ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud

hinnangut esindaja ajakulu vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid

siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.

10. Ringkonnakohus leiab, et hageja määruskaebus on põhjendatud osas, milles hageja

vaidlustab kostja esindajakulude väljamõistmist 25. märtsi 2019 seisukoha koostamise eest.

Esindajakulud on hüvitatavad juhul, kui esindaja on menetluses toiminguid teinud. Kostja

kohtule esitatud esimene menetlusdokument on 28. märtsil 2019 esitatud hagi vastus. Kohtute

infosüsteemist ei nähtu, et kostja oleks esitanud 25. märtsil 2019 kohtule seisukoha. Samuti on

kostja lepinguline esindaja palunud juurdepääsu e-toimikusse alles 28. märtsil 2019. Kostja

menetluskulu nimekirjas sisalduvast toimingute kirjeldusest ei nähtu, et 25. märtsi 2019

seisukoha koostamise kulu võiks seostuda hagile vastuse koostamisega. Seda ei ole kostja

väitnud ka määruskaebuse vastuses. Seega ei nähtu, et kostja esindaja 25. märtsi 2019 toiming

oleks olnud seotud praeguse menetlusega ning selles osas tuleb kostja menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus jätta rahuldamata. Selles osas tuleb maakohtu määrus tühistada ja

jätta hagejalt kostja kasuks välja mõistmata 360 eurot (3 tundi×120 eurot/tund). Kostja esindaja

tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat

tasu, mistõttu see on põhjendatud.

11. Ringkonnakohus

leiab,

et

maakohus

ei

ole

kostja

ülejäänud

menetluskulu

kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud. Vastuseks määruskaebuse väitele, selgitab

ringkonnakohus, et iseenesest on õige hageja tähelepanek, et poole lepingulise esindaja ajakulu

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel lähtub kohus üksnes nende toimingute ja ajakulu

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisest, mida pool on ise taotlenud, kuid praeguses asjas

hindas maakohus hageja menetluskulude nimekirjas toodud lepingulise esindaja kulu

põhjendatust ja vajalikkust kooskõlas TsMS § 175 lg-s 1 sätestatuga. Maakohtu põhjendused

on selged ja arutluskäik jälgitav. Maakohtu antud hinnangud esindaja ajakulu põhjendatusele

ei ole ilmselgelt ekslikud. Määruskaebuse väiteid ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks.

5 (5)

12. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

13. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause

alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Liis Arrak

Parandatud 13.07.2021 määrusega

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kostja 12. juuli 2021. a taotlus ja parandada Tallinna Ringkonnakohtu

9. juuli 2021. a määruse resolutsiooni punktis 4.4 esinev ebatäpsus, lugedes viidatud

punkti õigeks järgmises sõnastuses: „Kohustada hagejat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt (1920 eurot) kostjale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.“