2-17-16758/157 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Liis Arrak, Kaija Kaijanen Määruse tegemise aeg ja koht 09. juuli 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-17-16758 Kohtuasi XX hagi YY vastu ühisvara jagamiseks ja tahteavalduse asendamiseks. YY vastuhagi XX vastu ühisvara jagamiseks ja tahteavalduse asendamiseks. QQ hagi XX ja YY vastu seltsinguvara jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 27.11.2020 otsus Kaebuse esitaja ja liik QQ apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kaie Mandel Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Ants Kuningas Iseseisva nõudega kolmas isik: QQ (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson Menetlustoiming Kompromissi kinnitamise otsustamine RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 27.11.2020 otsus kinnisasja asukohaga HHH avalikul enampakkumisel müügist saadava raha jaotamise viisi ja QQ menetluskulude jaotuse osas ning Tallinna Ringkonnakohtu 03.06.2021 otsus. Ülejäänud osas on maakohtu otsus edasi kaebamata jõustunud. 2. Kinnitada XX, YY ja QQ kompromiss järgmistel tingimustel: 2.1. kompromiss on käsitletav üksnes tervikuna, osalised on kokku leppinud, et loobuvad õigusest kompromissist taganeda; 2.2. juhul, kui kompromissi mõni kokkulepe või säte on vastuolus seadusega, tühine või kehtetu, teevad osalised kõikvõimaliku, et asendada seadusega vastuolus olev või tühine või kehtetu säte kompromissi mõttele vastava kehtiva sättega; 2.3. osalised välistavad õiguse esitada üksteise vastu uusi nõudeid, mis ei ole nimetatud käesolevas kompromissis ja mis tulenevad osaliste vahelistest

2-17-16758 2 õigussuhetest ning nende asjaoludest (ühisvara, kaasomand, seltsing, kasutuseelised, hüvitusnõuded), mis on seotud kohtuvaidlustega tsiviilasjades 2-17-16758 ja 2-21-4863. Osalised on kokku leppinud, et on üksteise suhtes sellistest täiendavatest nõuetest kompromissi alusel loobunud; 2.4. YY, XX ja QQ soovivad ümber kujundada tsiviilasjas 2-17-16758 jõustunud kohtuotsuse YY ning XX ühisvarana jaotatud kinnisasja suhtes, mille omandamisel osales QQ seltsinglasena ja mille asukoht on HHH, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr XXXXXXXX all ja mille omanikuna on teise jakku sisse kantud ühisomanikena XX ja YY, jättes kinnisasja, mis on kinnistusraamatusse kantud registriosa nr XXXXXXXX all käesoleva kompromissi alusel XX ainuomandisse; 2.4.1. YY annab kompromissi alusel nõusoleku kinnistusosakonna registriossa nr YYYYYYYY kantud kinnistu omanikukannete kustutamiseks ja uute kannete tegemiseks, millega YY kustutatakse kinnistu nr XXXXXXXX omanikuna kinnistusraamatust ja kinnistu ainuomanikuna kantakse kinnistusraamatusse XX; 2.5. kõik XX, YY ja Nordea Pank AB vahel sõlmitud eluasemelaenu lepingust number 01220149364 tulenevad kohustused jäävad täies ulatuses XX kanda, kusjuures YY ei pea XX-le hüvitama laenulepingust number 01220149364 lähtuvaid ja XX poolt juba täidetud, samuti täitmata ja tulevikus tekkivaid maksete kohustusi, samuti ei pea YY täitma laenulepingust number 01220149364 tulenevaid tulevasi kohustusi Nordea Pank AB-le. XX kohustub esitama YY-le hiljemalt ühe kalendrikuu jooksul kompromissi allkirjastamisest kirjaliku kinnituse selle kohta, et Nordea Pank AB (või selle krediidiasutuse õigusjärglane) on vabastanud YY kõigi eluasemelaenu lepingust number 01220149364 tulenevate kohustuste täitmisest; 2.6. YY ja XX soovivad ümber kujundada tsiviilasjas 2-17-16758 jõustunud kohtuotsuse YY ja XX ühisvarana jaotatud korteriomandi suhtes, mille asukoht on PPP, mille reaalosaks on korter number P, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr CCCCCCCC ja mille omanikuna on teise jakku sisse kantud YY, jättes korteriomandi, mis on kinnistusraamatusse kantud registriosa nr CCCCCCCC all käesoleva kompromissi alusel YY ainuomandisse; 2.6.1. XX annab kompromissi alusel nõusoleku kinnistusosakonna registriossa nr CCCCCCCC kantud korteriomandi omanikukannete muutmiseks, mille kohaselt kantakse korteriomandi PPP, mille reaalosaks on korter number P ja registriosa nr CCCCCCCC registrisse ainuomanikuna YY; 2.7. XX avaldab, et soovib ümber kujundada tsiviilasjas 2-17-16758 kohtuotsusega XX kasuks välja mõistetud tagajärge ja loobub kompromissis kokku lepitud alusel kõigist tsiviilasjas 2-17-16758 rahuldatud rahalistest ja mitterahalistest nõuetest YY ja QQ vastu; 2.8. QQ avaldab, et soovib ümber kujundada tsiviilasjas 2-17-16758 kohtuotsusega QQ kasuks välja mõistetud tagajärge ja loobub käesolevas kompromissis kokku lepitud alusel kõigist tsiviilasjas 2-17-16758 rahuldatud rahalistest ja mitterahalistest nõuetest XX ja YY vastu; 2.9. YY avaldab, et soovib ümber kujundada tsiviilasjas 2-17-16758 kohtuotsusega YY kasuks välja mõistetud tagajärge ja loobub käesolevas kompromissis kokku lepitud alusel kõigist tsiviilasjas 2-17-16758 rahuldatud rahalistest ja mitterahalistest nõuetest XX ja QQ vastu; 2.10. YY kinnitab, et ta loobub nõuete esitamisest ka WW vastu;

2-17-16758 3 2.11. YY, XX ja QQ avaldavad tahet lõpetada tsiviilasjas 2-17-16758 vaidlus kompromissis kajastatud viisil. Osalejad kinnitavad, et teavad vaidluse kompromissiga lõpetamise tagajärgi, kusjuures avaldavad soovi, et kõik menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda. 3. Lõpetada tsiviilasja menetlus. 4. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. MENETLUSE KÄIK XX esitas 08.11.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse YY vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Kostja vaidles hagile vastu ja esitas 02.01.2018 vastuhagi ühisvara jagamiseks teisel viisil. 22.05.2018 kohtuotsusega (osaotsus) lahutas kohus poolte abielu. 22.10.2018 esitas QQ kohtule taotluse iseseisva nõudega kolmanda isiku kaasamiseks ning hagi XX ja YY vastu seltsinguvara jagamiseks. Maakohus rahuldas 27.11.2020 otsusega poolte ja kolmanda isiku hagid osaliselt ning jagas poolte ja kolmanda isiku ühisomandisse kuuluva seltsinguvara. Samuti lõpetas maakohus ühisomandi hageja ja kostja abielu kestel omandatud varale. Maakohus jättis rahuldamata kostja nõude jagada poolte ühisvarana sõiduauto Renault Megane. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda. Iseseisva nõudega kolmas isik QQ esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada kolmandale isikule välja makstava hüvitise ja menetluskulude jaotuse osas. Hageja nõustus apellatsioonkaebusega, kostja vaidles sellele vastu. Ringkonnakohus jättis 03.06.2021 otsusega maakohtu otsuse muutmata. Menetlusosalised jõudsid enne ringkonnakohtu otsuse jõustumist kokkuleppele käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p-s 2 märgitud tingimustel ja esitasid 30.06.2021 kompromissi ringkonnakohtule kinnitamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada, Harju Maakohtu 27.11.2020 otsus veel jõustumata osas ja Tallinna Ringkonnakohtu 03.06.2021 otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1 alusel tühistada ning tsiviilasja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetada.

2-17-16758 4 TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks asja kompromissiga lahendamist. Kompromissi osalised kinnitasid kompromissi esitamisel, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh TsMS §-des 430 ja 432 sätestatust. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada ning ei ole vajadust selgitada kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi. TsMS § 430 lg 6 sätestab, et kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. Menetluskulud jäävad vastavalt sõlmitud kokkuleppele ja TsMS § 168 lg-le 3 menetlusosaliste endi kanda. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 433 lg 1 ja § 645 lg 2 võimaldavad määruse peale esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler Liis Arrak Kaija Kaijanen