2-19-7432/76 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Liis Arrak ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

9. juuli 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-7432

Kohtuasi

XXi hagi AS-i Ekspress Meedia vastu mittevaralise

kahju hüvitamiseks ja kahju tekitava tegevuse

keelamiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 5. oktoobri 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XXi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja XX (isikukood xxxxxxxxxx)

Kostja AS Ekspress Meedia (registrikood 10586863),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Mari Männiko

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 5. oktoobri 2020. a määrus ja saata hagi menetluse

jätkamiseks tagasi samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldatakse.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja) esitas 16. mail 2019 Harju Maakohtule hagi AS-i Ekspress Meedia (kostja)

vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ja kahju tekitava tegevuse keelamiseks. Hageja palub

kohustada kostjat eemaldama Delfist hageja nime alla kogutud lingikogust järgmised ebatõesed

ja hagejat alavääristavad artiklid:

 xx. xxxxxx xxxx "yyyyyyyyyyyyyyyyyyyyyyyyyyyyyyyyyyyyyyyyyyyyyyyyy";

 xx. xxxxxx xxxxx "zzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzz!";

 xx. Xxxxxxx xxxx "qqqqqqqqqqqqqqqqqqqqqqqqqqqqqq";

 xx. xxxxxxxxx xxxx "rrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrr";

 "Xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx"

Lisaks palus hageja, et kohus määraks hagejale tervisekahju tekitamise eest mõistliku hüvitise

kohtu äranägemisel.

2. Maakohus jättis 29. mai 2019. a kohtumäärusega hagi käiguta ning kohustas hagejat

täpsustama hagi nõudeid ja hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hageja nõue artiklite

2 (7)

eemaldamiseks võib olla liialt üldine. Kohus saab keelata kogu artikli avaldamise, kui hageja

näitab iga artiklis sisalduva väite kohta täpselt ära, millisel viisil see tema õigusi rikub. Samas

on kohtul õigus keelata kostjal ka konkreetsete ebaõigete andmete või väärtushinnangute

avaldamine. Juhul kui hageja soovib, et kostjat kohustataks lõpetama konkreetsete väidete

avaldamine, tuleb nõue selliselt ka sõnastada. Sellisel juhul tuleb hagejal tuleb selgelt välja tuua

kõik ebaõiged andmed (faktiväited ja väärtushinnangud), mille kostja on avaldanud. Kohus ei

otsi ise ebaõigeid andmeid artiklitest. Hagejal tuleb need kõik selgelt eristatavalt välja tuua,

põhjendades ka, kuidas need rikuvad hageja õiguseid.

3. Hageja sai 29. mai 2019. a määruse kätte, kuid nõuet ei täpsustanud.

4. Maakohus võttis 28. juuni 2019. a määrusega hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks ja

kahju tekitava tegevuse keelamiseks menetlusse.

5. Kostja esitas koos hagi vastusega vastuväite kohtu tegevusele. Kohus on omaalgatuslikult

muutnud hagi eset ja hagi hinda. Hageja on esitanud nõude tervisekahju hüvitamiseks ja artiklite

eemaldamiseks, aga kohus on võtnud menetlusse hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks ja kahju

tekitava tegevuse keelamiseks. Esitatud kujul ei ole võimalik asja menetleda ega hagi

rahuldada. Ebaselge on, millisel õiguslikul alusel hageja kahju hüvitamist nõuab, kas seoses

õigusvastase tervisekahjustuse tekitamisega või isikliku õiguse rikkumisega. Lisaks on

arusaamatu, kas hageja soovib faktiväidete ümberlükkamist või kahju tekitava tegevuse

keelamist. Samuti ei selgita hageja, millised hagis loetletud artiklites esitatud väidetest on valed

ning millised on ebakohased väärtushinnangud. Täiendavalt on hagis esile toodud artikkel

"Xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx" ilmunud AS-i Õhtuleht Kirjastus ajalehes

Õhtuleht, mistõttu puudub sellel seos kostjaga.

6. Hageja esitas 16. juulil 2019 avalduse hagi muutmiseks. Hageja avaldas soovi kohustada

kostjat avaldama hageja kohta uued ja tõesed artiklid Õhtulehe esikaanel paberväljaandes ja

Delfi Kroonikas. Hageja palus avaldada uued artiklid samal kujul nagu nad algselt ilmusid, aga

koos tõese informatsiooniga. Hageja jättis kahju hüvitamise nõude muutmata.

7. Kohus selgitas 29. augusti 2019 kohtukirjaga hagejale, et kuivõrd tegemist on õiguslikult

keeruka vaidlusega ning hageja õigused võivad jääda kaitseta, on hagejal õigus võtta endale

esindaja või taotleda riigi õigusabi korras esindaja määramist.

8. Hageja loobus võimalusest võtta endale lepinguline esindaja või taotleda riigi õigusabi

korras esindaja määramist, kuivõrd kostja õigusrikkumine on ilmselge.

9. Kohus rahuldas 23. septembri 2020. a määrusega kostja vastuväite kohtu tegevuse peale.

Kohus nõustus kostjaga, et hagi ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud

sisunõuetele ja on oluliselt puudulik, hagi tekst on ebaülevaatlik, nõuded ja hagi aluseks olevad

asjaolud ei ole esitatud selgelt ja arusaadavalt, tõenditele ei ole nõuetekohaselt viidatud. Asja

ei saa esitatud hagi alusel nõuetekohaselt menetleda ja kostjal ei ole võimalik nõuetekohast

vastust hagile esitada. Kohus jättis hagi käiguta ning määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Hagejal tuleb sõnastada nõuded viisil, mis on jälgitavad, arusaadavad ja täidetavad. Hageja on

muutnud 16. juulil 2019 hagi eset. Seega vajavad hageja nõuded täpsustamist. Hagejal tuleb

esile tuua, mida ta peab au teotavaks faktiväiteks ja mida väärtushinnanguks. Hagejal tuleb esile

tuua, millise faktiväite ümberlükkamist ta taotleb ja iga ebaõiget faktiväidet ümber lükkav

väide. Iga vaidlustatud väite osas tuleb hagis esitada eraldi taotlus. Taotlused peavad olema

esitatud selliselt, et kohus saab need panna samas sõnastuses otsuse resolutsiooni. Kui hageja

taotleb ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist, tuleb esile tuua ka ümberlükkamise viis. Kui

hageja leiab, et vaidlustatud artikli pealkirjas on avaldatud hageja au teotavaid ebakohaseid

väärtushinnanguid, tuleb hagejal need selgelt välja tuua ja selgitada, milles väärtushinnangu

ebakohasus seisneb. Hagejal tuleb täpsustada, millist mittevaralist kahju hüvitamist hageja

taotleb, kas au teotamisega kaasnevat mainekahju või tervisekahju hüvitamist. Hagejal tuleb

selgelt väljendada, millist konkreetset asjaolu ta mingi konkreetse tõendiga tõendada soovib.

3 (7)

10. Hageja esitas kohtule 26. septembril 2020 täpsustatud hagi, milles on hagi esemena

märgitud:

 mittevaralise kahju hüvitamine seoses kostja avaldatud ebakohaste väärtushinnangutega

ja sellest tingitud mainekahjuga;

 ebaõigete faktiväidete parandamine Delfi Kroonikas ja Õhtulehes. Õhtulehes peab

ilmuma lugu parandustega ka paberväljaande esilehel, nii nagu see ilmus 2010. a

paberväljaandes, mitte ainult internetis.

Hagi põhjendustes tõi hageja välja nimekirja 15 väitest, mida ta pidas kas ebakohaseks

väärtushinnanguks või ebaõigeks faktiväiteks.

MAAKOHTU MÄÄRUS

11. Maakohus jättis 5. oktoobri 2020. a määrusega TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel hagi

mittevaralise kahju hüvitamiseks ja kahju tekitava tegevuse keelamiseks läbi vaatamata. Kohus

keeldus TsMS § 371 lg 1 p 9 ja TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmast hageja hagi

kostja vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks.

Maakohus leidis, et hageja ei ole vaatamata 23. septembri 2020. a määrusega mitmendat korda

antud juhistele kõrvaldanud asja menetlemist takistavaid hagi sisu- ja vormipuuduseid.

Hageja palus hagis kohustada kostjat eemaldama Delfis avaldatud artiklid ja välja mõista

kostjalt hageja kasuks tervisekahjust tulenev kahjuhüvitis kohtu määratud summas.

16. juuli 2019 menetlusdokumendis on hageja nõueteks kohustada kostjat avaldama hageja

kohta uued ja tõesed artiklid Õhtulehe esikaanel paberväljaandes ning Delfi Kroonikas tõese

informatsiooniga ja mittevaralise kahju hüvitamise nõue (õiglane hüvitis kohtu äranägemisel).

26. septembri 2020 hagi terviktekstis on hageja nõueteks mittevaralise kahju hüvitamine

tulenevalt mainekahjust ja ebaõigete faktiväidete parandamine.

Kohus selgitas hagejale, et TsMS § 363 lg 1 p 1 järgi tuleb hagejal sõnastada nõuded viisil, mis

on jälgitavad, arusaadavad ja täidetavad. Kohus ei saa ise muuta ega täpsustada hagi nõudeid.

Hagejal tuleb välja tuua, milliste faktiväidete ümberlükkamist ta taotleb. Faktiväite

ümberlükkamise nõue peab olema konkreetne. Hagejal tuleb märkida ebaõiged faktiväited ja

iga väidetavat ebaõiget faktiväidet ümber lükkav või parandav väide. Hagi ese on piisavalt

selge, kui hageja esitab ebaõigete andmete parandamise ja/või ümberlükkamise nõude järgmisel

kujul: „kohustada kostjat ümber lükkama veebileheküljel xxx hageja kohta avaldatud ebaõige

faktiväide sisuga xxx ning kohustada kostjat avaldama veebileheküljel xxx hageja kohta

faktiväide sõnastusega xxx“. Iga vaidlustatud väite osas tuleb esitada hagis eraldi taotlus.

Taotlus peab olema sõnastatud selliselt, et kohus saaks selle panna hiljem samas sõnastuses

otsuse resolutsiooni. Kui hageja leiab, et vaidlustatud artikli pealkirjas on avaldatud hageja au

teotavaid ebakohaseid väärtushinnanguid, tuleb hagejal need selgelt välja tuua ja selgitada,

milles seisneb väärtushinnangu ebakohasus. Lisaks saab valeandmete parandamist nõuda

üksnes juhul, kui tegemist on vale faktiväitega. Hagejal ei ole võimalik väärtushinnangu

ümberlükkamist või parandamist taotleda. Hageja nõue peab olema esitatud selliselt, et seda

saaks ka hagi rahuldamise korral täita. Haginõudele esitatakse samad kriteeriumid, mis

kohtuotsuse resolutsioonile.

Vaatamata neile juhistele esitas hageja 26. septembril 2020 endist viisi hagi, milles on esitatud

hagi ese ja alus läbisegi, hageja nõuded ei ole üheselt arusaadavad, need ei ole esitatud

täidetaval kujul. Hageja eeldab, et kohus leiab ise hagi aluseks olevate asjaolude vahelt nõuded,

mille täitmist ta kostjalt taotleb. Haginõuete selge resolutsiooni esitamise kohustus on hagejal.

Kohus ega kostja ei pea otsima hageja nõudeid hagi aluseks olevate asjaolude vahelt.

Lisaks on hageja jätnud tähelepanuta kohtu selgituse, mille järgi ei saa kostjalt nõuda

ebakohaste väärtushinnangute tõesuse tõendamist. Üksnes faktiväite tõesus või väärus on

4 (7)

kohtumenetluses tõendatav. Hagi teksti siseselt on toodud esile mh kostja vabandama

kohustamine, mis ei ole samuti täidetav nõue (Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-17-05, p 28).

Hageja on igakordselt oma menetlusdokumentides muutnud oma nõudeid, mis kõik on oma

sisult jäänud TsMS § 363 lg 1 p-s 1 ja § 442 lg-s 5 sätestatud nõuetele mittevastavaks.

Kohus selgitas hagejale, et hageja kohustuseks on selgesõnaliselt väljendada, millist

konkreetset asjaolu ta mingi konkreetse tõendiga tõendada soovib (TsMS § 236 lg 1). Tõendite

esitamisel ei piisa sellest, kui hageja märgib üldsõnaliselt, et teatud dokument peaks tõendama

ühte või teist asjaolu. Kohus ei pea esitatud tõenditest hagi aluseks olevaid asjaolusid ise otsima,

hageja peab selgitama, millise lehekülje milliselt realt asjaolu nähtub. Lisaks ei ole piisav hagi

tekstis viite tegemine internetist leitavale tõendile. Kohus ei otsi ise internetist tõendeid, need

peavad olema nõuetekohaselt lisatud hagile (TsMS § 363 lg 1 p 3, TsMS § 338 lg 1 p 7).

Hageja ei ole kohtu korduvalt osundatud puuduseid kõrvaldanud, vaatamata kohtu antud

juhistele. Tegemist on oluliste avalduse sisu- ja vormipuudustega, mille kõrvaldamata jätmisel

ei ole kohtul võimalik avaldust TsMS-s sätestatud nõuetele vastavalt menetleda.

Hageja kohustus on esitada hagis TsMS § 363 lg-te 2 ja 3 kohaselt hagi aluseks olevad asjaolud

ja viited tõenditele, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Lisaks ei ole hagis asjaolud

esitatud ja tõenditele viidatud nõuetekohaselt. Hagis on asjaolud esitatud ebaülevaatlikult ja

raskesti jälgitaval kujul. Tõenditele ei ole hagi aluseks olevate asjaolude juures viiteid esitatud.

Lisaks ei ole hageja 26. septembril 2020 elektrooniliselt esitatud dokumenti digitaalselt

allkirjastanud. Kohtule võib avaldusi ja muid dokumente, mis peavad olema kirjalikus vormis,

esitada ka elektrooniliselt, kui kohus saab esitatud dokumendi välja trükkida ja dokumendist

teha koopiaid. Dokument peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul

sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab saatja tuvastada. Saatja loetakse üheselt

tuvastatavaks, kui elektronkirjale on lisatud saatja isikliku võtme abil moodustatud

autentsustunnistus. Hageja on kohtule selgitanud, et tal puudub digitaalse allkirja andmise

võimalus.

Kohus jättis 16. mail 2019, 16. juulil 2019 (mittevaralise kahju hüvitamise nõue) ja

26. septembril 2020 (mittevaralise kahju hüvitamise nõue, korduv 29. septembri 2020) esitatud

hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat

eesmärki võimalik saavutada, kuivõrd hagi vormi- ja sisunõuded on menetlust takistavate

puudustega.

Kohus jättis 16. juulil 2019 ja 26. septembril 2020 (korduv 29. septembri 2020) muudetud

nõude osas s.o ebaõigete faktiväidete parandamine, hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1

p 9 ja TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel põhjusel, et hagi ese ei ole vaatamata kohtu poolt puuduste

kõrvaldamiseks antud suunistele esitatud selgelt ja täidetavalt kooskõlas TsMS § 363 lg 1 p-s 1

ja TsMS § 442 lg-s 5 sätestatuga. Lisaks ei ole kohus TsMS § 376 lg 2 järgi nõus hagi

muutmisega, kuna senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid ei võimalda muudetud hagi

lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt.

Nõuded, millele hagiese peab vastama, on kõrged ja hagejal lasub kohustus neist kõigist kinni

pidada. Tegemist on õiguslikult keeruka vaidlusega. Riigi õigusabi eesmärgiks on tagada

asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse õigeaegne ja piisav kättesaadavus. Avaldajal on

õigus puuduste kõrvaldamisel (soovitavalt advokaadi abil) pöörduda uue hagiga kohtu poole.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLEMINE MAAKOHTUS

12. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub hagi VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel läbi vaadata ja

kohustada kostjat hüvitama mittevaraline kahju seoses ebakohaste väärtushinnangute ja

ebaõigete faktiväidete avaldamisega 2010. a-l Delfi Kroonikas ja Õhtulehes. Hageja taotleb ka

ebaõigete faktiväidete parandamise/ümberlükkamise nõude läbivaatamist, sest sisult on see

5 (7)

kahjustava tegevuse keelamine, mis ei ole hagi muutmine ega nõua kohtult mingit lisa ajakulu

ega lisatõendeid.

Hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks puudub alus, sest kohus võttis hagi menetlusse. Seega

vastab hagi seaduse nõuetele.

Kohus keeldus põhjendamatult hagi muutmisest. Hagi muutmine ehk parandamine oli vajalik,

et see vastaks seadusele. Hageja muutis hagi kohtu selgituste alusel. Hagi muutmine oli vajalik,

sest hageja ei saa kostjat sundida maha võtma kõiki tema kohta käivaid artikleid ehk kahjustava

tegevuse keelamist, kuigi hageja seda soovis. Hagi sisu sellest ei muutunud. Tervisekahju

käsitletakse mittevaralise kahjuna ning kahjustava tegevuse keelamine on sh faktiväidete

parandamine/ümberlükkamine. Hageja palub, et kostja parandaks artiklites sisalduvad

ebatõesed faktiväited. Sisuliselt jäi nõue samaks, sest ebatõeste faktiväidete parandamine on ka

kahjustava tegevuse keelamine. Hagi selline sõnaline muudatus ei tekita kohtule lisaaega asja

läbi vaatamiseks.

Hageja ei nõustu kohtuga, et hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Kui isiku

au teotatakse ebakohase väärtushinnanguga ja tuvastatakse au teotamise õigusvastasus, annab

see kahjustatud isikule õiguse nõuda mittevaralise kahju hüvitamist (VÕS § 1045 lg 1 p 4, VÕS

§ 1046 lg 1, VÕS § 134 lg 2).

Hageja on järginud seaduses sätestatud hagi vorminõudeid. Hageja esitas hagi nõude ja hagi

aluseks olevad faktid kostja tegevuse kohta. Hageja kirjutas kõik ebakohased väärtushinnangud

ja ebaõiged faktiväited üles lausehaaval ning selgitas, mida need talle tähendavad.

Kohus heidab ette 26. septembri 2020 avalduse allkirjastamata jätmist. Kohtu soovil oleks

hageja saanud tulla allkirja andma. Samuti võis kohus määrata puuduste kõrvaldamiseks

tähtaja. Hageja senine kirjavahetus kohtuga ja dokumentide saatmine on toimunud hageja hagis

märgitud e-posti aadressi kaudu.

Hageja esitas koos 16. mai 2019 hagiga väljatrükid kõigist hageja kohta loodud artiklitest.

Hingelist valu ja kannatuste põhjustamist tõendada ei saa. Seega jääb hagejale arusaamatuks,

milliseid tõendeid soovib kohus hingelise valu suuruse, kannatuste suuruse ja sellest tekkinud

haiguse kohta. Samas on hageja kirjeldanud, mida ta tundis ja temale tekkinud haigust.

Hageja ei kohustanud kostjat vabandama, vaid tõi üksnes näite, kuidas võiks juba avaldatud

teksti parandada ja muuta. Kostja võib seda parandada ka muude sobilike sõnadega, mis ei

kahjusta hagejat.

Hageja kanda on jäetud 5. oktoobri 2020. a kohtumäärusega kostja menetluskulu 1426 eurot.

Kuna hagi jäeti läbi vaatamata, on see hageja suhtes ebaõiglane ja ebaseaduslik.

13. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

14. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1

p 3 alusel tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus kuulub

rahuldamisele.

16. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud korrektselt täitmata eelmenetluse ülesande

välja selgitada hageja nõuded (TsMS § 392 lg 1 p 1, § 351 lg 1, § 372 lg 3).

17. Maakohus on iseenesest õigesti leidnud, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev

menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust. Samas on kohtul selgitamiskohustus, mis tekib juba

hagi esitamisel, kui hagis on kõrvaldatav puudus. Kohtul on kohustus nii hageja ebaselge nõude

6 (7)

esitamisel kui ka juba menetlusse võetud ebaselge nõude menetlemisel täpsustada hageja nõuet

selliselt, et nõude sisu oleks arusaadav nii pooltele kui ka kohtule.

18. Ringkonnakohtu hinnangul sisaldub hageja eesmärk ja tema soovitud nõuete sisu

maakohtule esitatud dokumentides. Ringkonnakohtu hinnangul võib hageja nõudeid välja

lugeda nii algsest hagist kui ka 26. septembri 2020 menetlusdokumendist, samuti

määruskaebuse lisast 1 (tl 83 pöördel – 84). Küsimus on hageja nõude vormistuses. Hageja

nõue on selge esialgses hagis, kus ta nõuab kostjalt artiklite eemaldamist. Hageja on seejuures

konkreetsed artiklid nimetanud, milliste eemaldamist ta kostjalt taotleb.

19. Võib nõustuda maakohtuga, et hageja 26. septembri 2020 kohtule esitatud täpsustatud hagi

ei vasta ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõude osas TsMS § 363 lg 1 p 1 järgsele nõude

selguse nõuetele. Hageja on hagi esemena märkinud üldsõnaliselt ebaõigete faktiväidete

parandamist Delfi Kroonikas ja Õhtulehes. Hageja on siiski sama hagi põhjendustes välja

toonud ebakohased faktiväiteid, mille ümberlükkamist ta kostjalt taotleb. Samuti on ta välja

toonud väidete sisu, mille avaldamist ta soovib. Seega on võimalik hageja ebaõigete

faktiväidete ümberlükkamise nõuded ka hageja 26. septembri 2020 maakohtus esitatud

dokumendist välja lugeda, kuid seda raskendab üksnes asjaolu, et hageja taotlused on segamini

hagi põhjendustega. Samas on hageja määruskaebemenetluses selle puuduse kõrvaldanud ning

toonud määruskaebuse lisas 1 selgelt esile ebaõiged faktiväited ning iga faktiväidet ümber

lükkava väite.

20. Seega ei nõustu ringkonnakohus, et hageja hagi on sellise menetlust takistava puudusega,

mis välistab selle menetlemise. Olukorras, kus hageja oli vastuseks kohtu nõudele enda

hagiavaldust täpsustanud ning selle peamiseks vormipuuduseks oli asjaolu, et hageja nõue ei

olnud eraldi välja toodud, vaid oli kirjas põhjenduste juures, mis on ilmselt tingitud hageja

puudulikest õigusteadmistest, oleks maakohus pidanud hagejale veelkord selgitama seda, et

nõue tuleb eraldi arusaadavalt välja tuua. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel selgitada

välja, mis on hageja lõplikud ja selged nõuded. Kohtul on õigus nõuda pooltelt selgitusi, neid

küsitleda. Vajadusel on kohtul TsMS § 372 lg 3 kohaselt õigus selleks ka hageja ära kuulata,

kui on alust arvata, et hageja võib kohtu suulistest selgitustest paremini aru saada kui kirjalikest

selgitustest.

21. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb asja uuel läbivaatamisel kohtul hageja tähelepanu juhtida

ka asjaolule, et vähemalt üks hageja esile toodud artiklitest on avaldatud ajalehes Õhtuleht.

Kostja on väitnud, et temal Õhtulehe kirjastusega puutumust ei ole, mistõttu on kostjale

ebaselge, kuidas on Õhtulehes artikli avaldamine etteheidetav kostjale. Seega peab maakohus

asja uuel läbivaatamisel laskma hagejal täpsustada, miks ta Õhtulehes avaldatud artikliga

seotud nõudeid kostja vastu esitab. Vajaduse korral peab maakohus andma hagejale asja uuel

läbivaatamisel võimaluse oma nõuet täpsustada.

22. Ringkonnakohus märgib, et hageja esitas kostja vastu ka mittevaralise kahju hüvitamise

nõude. Maakohus jättis selle nõude TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata, põhjusel,

et hagi vormi- ja sisunõuded on menetlust takistavate puudustega. Samas ei nähtu maakohtu

määrusest, millised on selle haginõude puudused.

23. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul toonud

selgelt esile nõude eseme ja nõude aluse. Hageja nõuab mittevaralise kahju hüvitist kohtu

äranägemisel põhjusel, et kostja on avaldanud tema kohta solvavaid artikleid, mis sisaldavad

ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Seega ei ole hageja mittevaralise

kahju hüvitamise nõudel selle menetlust takistavaid puuduseid. Seda nõuet saab maakohus

menetleda ka sõltumata sellest, kas hageja enda teisi nõudeid nõuetekohaselt täpsustab.

24. Asja läbivaatamist ei takista ka maakohtu etteheide, et hagis ei ole tõenditele

nõuetekohaselt viidatud. Tegemist ei ole puudusega, mis oleks aluseks hagi menetlusse

võtmisest keeldumiseks või läbi vaatamata jätmiseks.

7 (7)

25. Ringkonnakohus märgib ka, et olukorras, kus hageja ei ole esitanud selget nõuet ja kohus

on andnud tähtaja hagi täpsustamiseks, ei ole üldjuhul põhjendatud kohtul keelduda hagi

täpsustamiseks nõusoleku andmisest. Hagi muutmiseks nõusoleku andmisest keeldumine oleks

sellises olukorras põhjendatud üksnes juhul, kui täpsustatud hagis nõutu ei seondu üldse

esialgse hagiga.

26. TsMS § 173 lg 3 kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse maakohus asja uuel

läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

27. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427

esimese lause kohaselt võib määruskaebuse esitada määruse peale, millega hagi jäetakse läbi

vaatamata. TsMS § 372 lg 5 kohaselt võib hageja hagi menetlusse võtmisest keeldumise

määruse peale esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja

saadab asja uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa praeguse määruse peale

kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Liis Arrak

Villem Lapimaa