2-19-15411/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Liis Arrak

Määruse tegemise aeg ja koht

9. juuli 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-15411

Tsiviilasi

Amber Trust S.C.A. hagi Salva Kindlustuse AS-i vastu

Salva Kindlustuse AS-i 30. septembri 2019. a nõukogu

otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt

kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 19. märtsi 2021. a määrus (hagi läbi

vaatamata jätmine)

Kaebuse esitaja ja liik

Amber Trust S.C.A. määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Amber Trust S.C.A. (Luksemburgi registrikood

B87145), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina

Schotter

Kostja Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Evelin Prunt ja

Erki Kergandberg

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 19. märtsi 2021. a määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebemenetluse kulud jätta Amber Trust S.C.A. kanda. Hüvitatavate

menetluskulude suuruse määrab kindlaks asja arutanud maakohus pärast määruse

jõustumist.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (5)

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli Amber Trust S.C.A. (edaspidi hageja või klient) hagi Salva

Kindlustuse AS-i (kostja) vastu kostja nõukogu 30. septembri 2019. a otsuse tühisuse

tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks. Hagi kohaselt on hageja kostja

aktsionär. Hagejale kuulub 45% kostja aktsiatest, mida hoitakse ING Luxembourg S.A. AIF

Account (edaspidi ING Luxembourg või esindajakonto omaja) esindajakontol.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata, kuivõrd kohtusse on

pöördunud hagi esitamiseks õigust mitteomav isik. Aktsionäril puudub õigus nõukogu otsuse

kehtetuks tunnistamise nõudmiseks olukorras, kus tema väärtpabereid hoitakse esindajakontol.

Väärtpaberite registri pidamise seaduse (EVKS) § 6 lg 7 järgi on esindajakontol olevatest

väärtpaberitest tulenevate õiguste teostamiseks õigustatud ja kohustuste täitmise eest vastutav

esindajakonto omaja. Hagi aluseks olevatest asjaoludest ja tõenditest, s.o kostja aktsiaraamatu

väljavõttest ning ING Luxembourgi 14. veebruari 2019. a kinnituskirjast nähtub, et Salva 45%

aktsiaid hoiab oma nimel ja hageja arvel ING Luxembourg. Seega võib hagi esitamise õigus

olla ING Luxembourgil, mitte hagejal.

3. Hageja palus jätta kostja hagi läbi vaatamata jätmise taotluse rahuldamata. Aktsiate

esindajakontol hoidmise fakt ei välista aktsiate tegeliku omaniku hagi esitamise õigust. Hageja

on kostja tegelik aktsionär, kelle õigusi ja huve mõjutavad äriühingu organi otsused. Vaidlus

puudub ka selles, et esindajakonto pidaja ING Luxembourg on andnud hagejale volikirja kõigi

aktsionäriõiguste teostamiseks. Seega on EVKS § 6 lg-s 7 sätestatud volikiri ja sellest tulenev

volitus aktsiatest tulenevate kõigi õiguste teostamiseks hagejale antud.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus jättis 19. märtsi 2021. a määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

Maakohus leidis, et vaidlust ei ole selles, et kostja aktsiaraamatusse on aktsionäridena kantud:

ING Luxembourg 450 000 aktsiat, 45%, esindajakonto; PK 50 000 aktsiat, 5%, lihtkonto; TP

450 000 aktsiat, 45%, lihtkonto ning TT 50 000 aktsiat, 5%, lihtkonto.

Äriseadustiku (ÄS) § 228 lg 1 alusel on aktsiad nimelised. Aktsiad peavad olema registreeritud

Eesti väärtpaberite registris. ÄS § 226 kohaselt annab aktsia aktsionärile õiguse osaleda

aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel,

samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused. ÄS § 233 lg 1 p 1 järgi

kantakse aktsionäri nimi aktsiaraamatusse. EVKS § 11 lg 3 järgi kohaldatakse seda seadust Eesti

väärtpaberite registris või Eestis teenuseid osutava keskdepositooriumi peetavas registris

väärtpaberikontole registrikandena kantud väärtpaberitele. EVKS § 6 lg 8 järgi kantakse

esindajakonto kohta registrisse märkus, et tegu on esindajakontoga. Esindajakonto puhul ei

kanta registrisse andmeid esindajakonto omaja klientide kohta, kelle jaoks ja arvel hoitakse

esindajakontol olevaid väärtpabereid. Esindajakonto puhul kantakse registrisse üksnes andmed

esindajakonto omaja kohta ja muud käesoleva seadusega nõutud andmed. EVKS § 6 lg 3

kohaselt hoitakse esindajakonto vahendusel väärtpabereid teise isiku (klient) jaoks ja arvel.

EVKS § 6 lg 7 kohaselt esindajakontol olevatest väärtpaberitest tulenevate õiguste teostamiseks

on õigustatud ja kohustuste täitmise eest vastutav esindajakonto omaja. Väärtpaberist tuleneva

hääleõiguse ja muude õiguste teostamisel peab esindajakonto omaja järgima kliendi juhiseid.

Kliendi nõudel peab ta andma kliendile nõuetekohases vormis volituse esindajakonto omaja

esindamiseks väärtpaberitest tulenevate õiguste teostamiseks. Volituse esindajakonto omaja

esindamiseks aktsionäride üldkoosolekul võib esindajakonto omaja valdkonna eest vastutava

ministri poolt kehtestatud korras anda klientidele ühtse nimekirjana. Klientide arvel

esindajakontol hoitavatest samaliigilistest ja samaväärsete õigustega väärtpaberitest tulenevate

hääleõiguste teostamisel on esindajakonto omajal õigus hääletada vastavalt kliendilt saadud

juhistele.

3 (5)

Riigikohus on asjas 3-2-1-55-14 asunud seisukohale, et aktsiaraamatusse aktsionärina kantud

esindajakonto omajal on õigus teostada aktsionäriõigusi, mh vaidlustada vajadusel

üldkoosoleku otsuseid. Osundatud asjas oli hageja esindajakonto omaja, kes oli kantud

aktsionärina kostja aktsiaraamatusse ja kellele seetõttu kuulusid ÄS § 228 lg 2 järgi ka aktsiast

tulenevad õigused. Riigikohus viitas ka EVKS § 6 lg-le 7, mille järgi on esindajakontol

olevatest väärtpaberitest tulenevate õiguste teostamiseks õigustatud ja kohustuste täitmise eest

vastutav esindajakonto omaja, kuigi ta peab väärtpaberist tuleneva hääleõiguse ja muude

õiguste teostamisel järgima kliendi juhiseid.

Hagis vaidlustatakse kostja nõukogu otsuse kehtivust. ÄS § 326 lg-s 6 nimetatud nõukogu

otsuse vaidlustamise õigus on aktsionäril. ÄS-i järgi kantakse andmed aktsionäri kohta

aktsiaraamatusse. Kostja aktsionäriks on esindajakonto omaja ING Luxembourg, mistõttu on

ÄS § 226 ja EVKS § 6 lg 7 järgi üksnes tema õigustatud aktsionärina esitama hagi kostja

nõukogu otsuse vaidlustamiseks.

Tulenevalt EVKS § 6 lg-st 7 ja Riigikohtu seisukohast asjas 3-2-1-55-14 p 18 toodust, ei ole

hagejal õigust esitada enda nimel kostja vastu hagi kostja nõukogu otsuse tühisuse

tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks. Seega tuleb jätta hagi läbi

vaatamata. Hagi esitamise õigus on aktsionäri esindajakonto omajal, s.o ING Luxembourgil.

Asjas on esitatud ING Luxembourgi volikiri hagejale kõikide kostja aktsionäri staatusest

tulenevate õiguste teostamiseks ING Luxembourgi nimel. Hagi ei ole siiski esitatud volikirjale

tuginedes ega ING Luxembourgi nimel. Hageja ei ole seda ka väitnud, vaid leidnud, et temal

kui tegelikul aktsiate omanikul on hagemisõigus. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas kehtiva

õigusega (eelkõige ÄS § 226 ja EVKS § 6 lg 7), mistõttu ei saa seda arvestada. Samuti ei ole

võimalik käsitada hagi selliselt, et see tegelikult esitati ING Luxembourgi nimel.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLEMINE MAAKOHTUS

5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub selle tühistada osas, millega kohus jättis hagi

läbi vaatamata, menetluskulu hageja kanda ja määras tähtaja menetluskulude nimekirja

esitamiseks. Hageja palub teha uue määruse, millega jätta rahuldamata kostja taotlus hagi läbi

vaatamata jätmiseks. Hageja palub tunnistada EVKS § 6 lg 7 Eesti Vabariigi põhiseadusega

(PS) vastuolus olevaks osas, milles see maakohtu tõlgenduse kohaselt välistab väärtpaberite

tegeliku omaniku, kellele kuulub väärtpaberite omandiõigus, õiguse pöörduda kohtusse ÄS §

322 lg-te 6 ja 7 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 alusel äriühingu organi

otsuse tühisuse tuvastamiseks ja/või kehtetuks tunnistamiseks.

Maakohus tõlgendas ebaõigesti materiaalõigust, kui leidis, et hagejal kui aktsiate tegelikul

omanikul ei ole hagi esitamise õigust EVKS § 6 lg 7 kohaselt. Aktsiate esindajakontol hoidmise

fakt ei välista aktsiate tegeliku omaniku hagemisõigust. Aktsionäril on õigus ÄS § 322 lg-st 6

tulenevalt nõuda aktsiaseltsi nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamist. Lisaks ei välistanud

Riigikohus asjas 3-2-1-55-14 p 18, et tegelikul aktsionäril on õigus teostada aktsionäriõigusi.

Seega tugines kohus vääralt Riigikohtu lahendile ja on sellest teinud järeldusi, mida selles ei

sisaldu.

Kohus ei ole tühisuse tuvastamise nõuet ka TsMS § 368 kontekstis käsitlenud ega tuvastanud,

kas hageja võiks kvalifitseeruda huvitatud isikuks TsÜS § 38 lg 1 järgi. Õiguskirjanduses on

leitud, et esindajakontol hoitavate väärtpaberite tegeliku omaniku õigusi tuleb tunnustada ning

isikul peab olema õigus väärtpaberitest tulenevaid huvisid kohtulikult kaitsta TsMS § 368 lg 1

alusel. Ka Riigikohus on asjas 3-2-1-76-14 öelnud, et TsMS § 368 lg 1 järgi võib tuvastushagi

õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks esitada isik, kellel on tuvastamise vastu

õiguslik huvi, st kelle õigused või kohustused võivad tuvastatud asjaolust sõltuda. Veelgi enam

– õiguskirjanduses on leitud, et Eesti õigusnormide süstemaatilisel tõlgendamisel on võimalik

jõuda järeldusele, et väärtpaber kuulub lõppinvestorile koos väärtpaberiga kaasnevate

õigustega. Õiguskirjanduses on nenditud, et ÄS § 228 lg 2 on vastu võetud ajal, kui

4 (5)

esindajakontot aktsiaraamatu pidamise süsteemis veel polnud ning ÄS § 228 lg 2 kehtestamisel

ei olnud seadusandjal eesmärki piirata aktsiate tegeliku omaja aktsiast tulenevaid võimalusi.

EVKS § 6 lg 7 on vastuolus PS §-ga 15 osas, milles EVKS § 6 lg 7 ei võimalda tegelikul

äriühingu aktsionäril, kelle omandisse kuuluvad äriühingu aktsiad, kuid kes pole tulenevalt

EVKS § 6 lg-st 8 aktsiaraamatusse aktsionärina sisse kantud (st aktsiaid hoiustatakse

esindajakontol), teostada ÄS § 322 lg-st 6 tulenevat või TsÜS § 38 lg-st 1 tulenevat kohtusse

pöördumise õigust.

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks.

7. Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

8. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta

muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.

Määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

10. Asja lahendamisel on keskne küsimus, kas esindajakonto omaja kliendil, kelle andmeid ei

kanta EVKS § 6 lg 8 tähenduses registrisse, kuid kelle jaoks ja arvel hoitakse esindajakontol

olevaid väärtpabereid, on iseseisev õigus vaidlustada äriühingu organi otsuseid.

11. Hagi kohaselt hoiab hageja kostja aktsiaid esindajakontol, mille omaja on ING

Luxembourg. See tähendab, et aktsiaraamatusse on aktsionärina kantud ING Luxembourg.

Hageja esitas hagi kostja nõukogu otsuse vaidlustamiseks enda nimel, mitte esindajakonto

omaja nimel.

12. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole hagi esitamiseks õigustatud isik.

Maakohus leidis õigesti, et olukorras, kus äriühingu aktsiad hoitakse esindajakonto vahendusel,

on EVKS § 6 lg 7 esimese lause ning ÄS § 228 lg 2 kohaselt väärtpaberitest tulenevate õiguste

teostamiseks õigustatud esindajakonto omaja. Seda järeldust toetab ka maakohtu määruses

viidatud Riigikohtu otsus asjas 3-2-1-55-14, mille p-des 18 ja 25 leidis Riigikohus, et

aktsiaraamatusse aktsionärina kantud esindajakonto omajal on õigus teostada aktsionäriõigusi,

mh vaidlustada vajadusel üldkoosoleku otsuseid. Ringkonnakohus leiab, et õigusnormid on

selles osas, kes saab esindajakontol olevatest aktsiatest tulenevaid õigusi teostada, selged.

EVKS § 6 lg 7 annab selle õiguse selgelt esindajakonto omajale. Sama tuleneb ÄS § 228 lg-st

2, kuivõrd aktsionärina on kantud aktsiaraamatusse esindajakonto omaja. Kuna hagejat ei ole

aktsia omajana aktsiaraamatusse kantud, ei saa ta ise teostada aktsiatest tulenevaid õigusi.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik olukord, kus aktsionäri õigusi saaksid paralleelselt

teostada ka esindajakonto omaja kliendid, kelle arvel aktsiaid hoitakse. See tooks kaasa

aktsiaseltsi jaoks õigusliku ebakindluse selle osas, kes võib aktsionäriõigusi teostada ning

võimaluse, et erinevad isikud teostavad samadest aktsiatest tulenevaid õigusi vastuoluliselt.

Seega leidis maakohus õigesti, et hagi esitamise õigus nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamiseks

võiks ÄS § 322 lg 6 järgi olla ING Luxembourgil, kuid mitte hagejal.

13. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et tal võiks olla TsMS § 368 lg 1 järgi õiguslik huvi

nõukogu otsuse tühisuse tuvastamiseks. Õiguslik huvi ei ole pelgalt isiku majanduslik huvi,

vaid see eeldab seda, et vaidlusalune õigussuhe puudutaks kuidagi isiku õigusi. Nagu eespool

leitud, ei ole hagejal aktsiatest tulenevaid õigusi aktsiaseltsi suhtes, vaid need õigused on

esindajakonto omajal. Hagejal on õigussuhe üksnes esindajakonto omajaga.

14. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et normistik, mille tulemusena hageja ei saa kostja

nõukogu otsust vaidlustada, on vastuolus PS §-ga 15. Esiteks on see hageja vaba valik, kas ta

hoiab aktsiaid enda nimel või esindajakontol. Teiseks on seaduses sätestatud mehhanismid

5 (5)

esindajakonto kliendi õiguste kaitseks, mis võimaldavad efektiivselt oma majanduslikke huve

kaitsta. Nimelt peab esindajakonto omaja järgima EVKS § 6 lg 7 teise lause kohaselt kliendi

juhiseid, st hageja saab anda aktsiatest tulenevate õiguste teostamiseks esindajakonto omajale

kohustuslikke juhiseid. Teiseks on esindajakonto kliendil EVKS § 6 lg 7 kolmanda lause

kohaselt õigus saada esindajakonto omajalt volitus aktsiatest tulenevate õiguste teostamiseks.

Selle volituse alusel saab klient esitada mh ka esindajakonto omaja nimel hagi nõukogu otsuse

vaidlustamiseks.

15. Praeguses asjas on hageja ka ING Luxembourgi antud volikirja kohtule esitanud, kuid

mingil põhjusel ei ole ta soovinud sellele tuginedes hagi ING Luxembourgi nimel esitada.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et volikiri annab esindusõiguse, mis annab hagejale

õiguse esitada hagi esindatava, mitte enda nimel.

16. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus õigesti, et praeguses asjas on kohtusse pöördunud

hagi esitamiseks õigustamatu isik, mistõttu esineb alus TsMS § 423 lg 2 p 1 järgi hagi läbi

vaatamata jätmiseks.

17. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS

§ 171 lg 1 alusel hageja kanda. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab kindlaks asja

arutanud maakohus pärast otsuse jõustumist. Kuivõrd maakohus määras vaidlustatud määruse

resolutsioonis, et menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus koos menetluskulude

nimekirjaga tuleb kohtule esitada 30 päeva jooksul alates määruse jõustumisest, ning maakohtu

määrus jääb muutmata, siis leiab ringkonnakohus, et menetlusökonoomia põhimõttest

tulenevalt tuleb kostjal esitada ka määruskaebemenetluses kantud menetluskulude nimekiri

maakohtule 30 päeva jooksul alates määruse jõustumisest.

18. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kohtumääruse

peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 427 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Liis Arrak