2-20-14326/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Vahur-

Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. juuli 2021. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-14326

Kohtuasi

Osaühingu Port One hagi Osaühingu RALGEMAR

(pankrotis) vastu võlausaldajate 21. septembri 2020. a

üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 20. oktoobri 2020. a otsus, mida on

parandatud 17. novembri 2020. a määrusega

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu Ralgemar (pankrotis) apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) Osaühing Port One (registrikood

10640605), lepinguline esindaja KK

Kostja (apellant) Osaühing RALGEMAR (pankrotis)

(registrikood 10578183), esindaja pankrotitoimkonna

esimees AK

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Osaühingu Ralgemar (pankrotis) apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Pärnu Maakohtu 20. oktoobri 2020. a otsuse resolutsioon, mida on parandatud

17. novembri 2020. a määrusega, muutmata, kuid muuta osaliselt kohtuotsuse

põhjendusi.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Osaühingu Ralgemar (pankrotis) kanda,

v.a uute asjaolude ja tõendite esitamise kulud, mis tuleb jätta poolte enda kanda.

4. Mõista Osaühingult Ralgemar (pankrotis) Osaühingu Port One kasuks välja

apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 417 eurot. Nimetatud summalt tuleb

alates

otsuse

jõustumisest

kuni

kohustuse

kohase

täitmiseni

maksta

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

2-20-14236

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing Port One (hageja, võlausaldaja I) esitas 30. septembril 2020 Pärnu Maakohtule

Osaühingu RALGEMAR (pankrotis) (kostja, võlgnik) vastu hagi, milles palus tunnistada

kehtetuks kostja võlausaldajate 21. septembri 2020. a üldkoosoleku otsuse p 4, millega valiti

võlgniku pankrotitoimkonna liikmed.

1.1. Hagiavalduse kohaselt kuulutas kohus 2. aprillil 2020 välja kostja pankroti ja määras

pankrotihalduriks I. Lepsoo.

Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 4. mail 2020, kuid see peatati häälte määramise

vaidluse tõttu kuni vastava kohtulahendi jõustumiseni. Üldkoosolek jätkus 21. septembril 2020.

OÜ Exelsior Energiakonsultatsioonid (võlausaldaja II) ja OÜ RPG Investeeringud

(võlausaldaja III) esindajaks oli üldkoosolekul RM. Võlausaldaja II teatas üldkoosolekul, et ta

on loovutanud 1000 euro suuruse osa oma nõudest Õigusbüroo Eikner&Co OÜ-le (uus

võlausaldaja). Uue võlausaldaja esindaja üldkoosolekul ei viibinud ning RM-l ei olnud volitust

tema esindamiseks. Üldkoosolekul otsustati pankrotitoimkonna moodustamine. Võlausaldaja II

(suurema nõudega võlausaldaja) seadis üles RM, AK ja ME kandidatuuri. Väiksemate nõuetega

võlausaldajad seadsid üles KK, IK ja KM kandidatuuri. Võlausaldaja II ja võlausaldaja III

häältega osutusid võlausaldaja II üles seatud kandidaadid valituks pankrotitoimkonda. Hageja

esitas üldkoosolekul otsusele vastuväite, et otsus on seadusega vastuolus. Samuti selgitas

pankrotihaldur koosolekul, et toimkond ei vasta seaduse nõuetele, kuid sellest hoolimata ei

muutnud võlausaldajad II ja III oma otsust.

1.2. Võlausaldajate üldkoosoleku otsus tuleb pankrotiseaduse (PankrS) § 83 lg 1 alusel

kehtetuks tunnistada, sest see on vastuolus PanrkS § 74 lg-s 2 sätestatuga, kuna toimkonna

liikmed on nimetanud suurema nõudega võlausaldaja ning väiksemate nõuetega võlausaldajate

nimetatud isikud ei valitud toimkonda. ME ei ole oma kandidatuuri üles seadnud. Ka juhul, kui

ta oleks koosolekul osalenud, ei saaks teda pidada väiksema nõudega võlausaldajaks, sest tal

on suurema nõudega võlausaldajaga samaväärne majanduslik huvi. Toimkonda peavad

kuuluma nii väikese kui ka suurte võlausaldajate esitatud kandidaadid. Praegusel juhul on

toimkond määratud ühe isiku poolt ja koosneb isikutest, kes selgelt ei seisa kõigi võlausaldajate

huvide eest.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2-20-14236

2.1. Kostja vastuväidete kohaselt on üldkoosoleku otsuse p 4 kooskõlas PankrS § 74 lg-s 2

sätestatuga, sest toimkonnas peab olema väiksema nõudega võlausaldajate huve kaitsev liige,

mitte väiksema nõudega võlausaldajate nimetatud liige. Praegusel juhul kaitseb väiksemate

nõuetega võlausaldajate huve ME, kellel ei ole suurema nõudega võlausaldajatega ühist

majanduslikku huvi (ta on ise seda kinnitanud). Juhul, kui ME ei ole sobiv, siis ei olegi üles

seatud ühtegi kandidaati, kes kvalifitseeruks väiksema nõudega võlausaldajate huvide kaitsjaks,

sest kõik kandidaadid on üles seadnud suurema nõudega võlausaldajad või nendega ühist

majanduslikku huvi omavad isikud ning IK ei ole käsitatav väiksema nõudega võlausaldajana,

sest tal on hagejaga ühine majanduslik huvi (ta on olnud hageja lepinguline esindaja teises

vaidluses ning ta on saanud oma nõude loovutuse teel).

2.2. Igal juhul on otsus seaduslik osas, millega valiti toimkonda suurema nõudega

võlausaldajate esindajatena RM ja AK, mistõttu ei ole alust tunnistada otsust tervikuna

kehtetuks.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Pärnu Maakohus rahuldas 20. oktoobri 2020. a otsusega, mida on parandatud 17. novembri

2020. a määrusega, hagi ja tunnistas kostja võlausaldajate 21. septembri 2020. a üldkoosoleku

otsuse p 4 kehtetuks. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistus kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulude hüvitise 720 eurot.

3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb üldkoosoleku otsuse p 4 tunnistada tervikuna

PankrS § 83 lg 2 alusel kehtetuks, sest see ei täida PankrS § 73 lg-s 1 sätestatud eesmärki kaitsta

pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve ega ole kooskõlas PankrS § 74 lg-s 2 sätestatuga.

Praegusel juhul on loodud olukord, kus pankrotitoimkonda kuuluvad üksnes ühe suurima

võlausaldaja huve esindavad liikmed, st suurvõlausaldaja kontrollib ainuisikuliselt

pankrotimenetluse juhtimist. Kõik kolm valitud toimkonna liiget esindavad võlausaldaja II

huve ning selline olukord on saavutatud kunstliku nõude loovutamise teel, et saada enda huvide

esindatus väiksemate nõuetega võlausaldajate ringis. Sellise loovutuse tõttu on ME-l suurema

nõudega võlausaldajaga sisuliselt sama majanduslik huvi, millele juhtis üldkoosolekul

tähelepanu ka haldur. ME ei osalenud koosolekul ega esitanud haldurile volitust enda

esindamiseks. Toimkond, mis on moodustatud ainult ühe suurvõlausaldaja nimetatud isikutest

ja kuhu kuulub suurvõlausaldajalt loovutamise teel väikese osa tema nõudest omandanud isik,

keda saab pidada suurvõlausaldajaga sisuliselt samaväärset majanduslikku huvi omavaks

isikuks, ei ole seadusega kooskõlas. Koosolekul osalesid ja esitasid kandidaate ka teised

võlausaldajad, kes ei ole suurvõlausaldajaga samaväärse majandusliku huviga. Sellises

olukorras on võlausaldajate huvide tagamiseks äärmiselt oluline erinevate võlausaldajate

valimine toimkonda.

3.2. Kostja väited ja tõendid IKu kohta tuleb jätta asjasse puutumatuse tõttu tähelepanuta.

3.3. Menetluskulud tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1, § 173 lg 1

ja § 174 lg 1 alusel kostja kanda ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulude

hüvitis 720 eurot, sh riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 420 eurot.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse,

millega jätta hagi rahuldamata, või saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2-20-14236

4.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt kohaldas maakohus vääralt PankrS § 74 lg-t 2 ja asus

seetõttu vääralt seisukohale, et üldkoosoleku otsus ei ole sellega kooskõlas.

Sätte mõtte kohaselt peab toimkonda olema valitud väiksema nõude võlausaldajate huve

esindav isik, mitte väiksema nõudega võlausaldaja esitatud isik. ME on väiksema nõudega

võlausaldaja seaduslik esindaja ja ta on kinnitanud, et tal ei ole RM-ga ühist majanduslikku

huvi ning ta suudab olla sõltumatu.

Kui väiksema nõudega võlausaldajate esindajaid ei ole, siis ei saa jätta toimkonda valimata.

Praegusel juhul ei sobi väiksema nõudega võlausaldajate huve kaitsma kandidaadina esitatud

KK ja KM, sest nad on suurema nõudega võlausaldaja esindajad. Samuti ei sobi IK, sest tal on

hagejaga kui suurema nõudega võlausaldajaga ühine majanduslik huvi. Väiksema nõudega

võlausaldajate esindaja peab olema suurvõlausaldajast sõltumatu. Maakohus pidi analüüsima,

kas teised kandidaadid vastasid vajalikele kriteeriumidele. Kuna keegi ei sobinud, siis ei saanud

üldkoosolek jätta toimkonda valimata.

4.2. Maakohus tunnistas vääralt üldkoosoleku otsuse p 4 tervikuna kehtetuks, kuigi pooled

vaidlevad üksnes MEi toimkonda valimise õiguspärasuse üle.

4.3. Maakohus rikkus menetlusõiguse normi, sest jättis kostja esitatud tõendid hindamata ning

IK puudutavad tõendid vääralt tähelepanuta. Viidatud tõendid on võtmetähtsusega, et tuvastada,

kas kandidaadiks on üldse esitatud isikuid, kes vastavad väiksema nõudega võlausaldaja

kriteeriumidele.

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata

ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse

põhjendusi.

7. Ka ringkonnakohtu hinnangul ei vasta vaidlustatud võlausaldajate üldkoosoleku otsus

PankrS § 74 lg-s 2 sätestatud nõuetele, mistõttu on see seadusega vastuolus ja tuleb tunnistada

PankrS § 83 lg 1 alusel kehtetuks alljärgnevatel põhjendustel.

8. Ringkonnakohus selgitab, et PankrS § 83 lg 1 järgi võivad võlgnik, võlausaldaja või haldur

nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks mh võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta

seadusele. Seejuures ei vasta üldkoosoleku otsus seadusele, kui on rikutud PankrS § 74 lg-s 2

sätestatud nõudeid, mille kohaselt peavad pankrotitoimkonda kuuluma nii suuremate kui ka

väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud.

Riigikohus on leidnud, et selle sätte eesmärk on tagada, et igas pankrotitoimkonnas oleksid

lisaks suurvõlausaldajatele esindatud ka väikevõlausaldajad, ning märkinud, et selle sätte

tähenduses ei saa pidada väikese nõudega võlausaldajaks isikut, kes on suurvõlausaldajaga

seotud viisil, et tal on suurvõlausaldajaga sisuliselt samaväärne majanduslik huvi. Lisaks peab

otsuse kehtetuks tunnistamiseks olema väiksema nõudega võlausaldaja pakutud kandidaadile

2-20-14236

eelistatud

suurvõlausaldajaga

samaväärset

majanduslikku

huvi

omavat

kandidaati

(vt Riigikohtu 24. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-4471, p-d 13–14).

Kolleegium ei nõustu kostja arusaamaga PankrS § 74 lg 2 ja viidatud Riigikohtu lahendi

tõlgendamisel, st PankrS § 74 lg-t 2 ei saa koosmõjus Riigikohtu avaldatud seisukohtadega

mõista selliselt, et pankrotitoimkonda peab kuuluma isik, kes esindab väiksemate nõuetega

võlausaldajate huve, kuid see kandidaat ei pea olema väiksema nõudega võlausaldajate esitatud.

PankrS § 74 lg 2 grammatiline tõlgendus sellist järeldust ei toeta. Samuti ei saa Riigikohtu

viidatud lahendist järeldada, et seaduses sõnaselgelt sätestatud tingimus ei kehti. Riigikohus on

viidatud lahendis selgitanud üksnes PankrS § 74 lg 2 mõtet ja eesmärki ning leidnud, et lisaks

sellele, et kandidaadi peab esitama väiksema nõudega võlausaldaja, peab pankrotitoimkonna

liige ka sisuliselt väiksema nõudega võlausaldajate huve toimkonnas esitama. Seega peab

PankrS § 74 lg 2 järgi osutuma pankrotitoimkonda valituks vähemalt üks väiksema nõudega

võlausaldaja esitatud kandidaat, kui selline kandidaat on esitatud. Üksnes juhul, kui väiksema

nõudega võlausaldajad ei ole kandidaate esitanud, võivad osutuda valituks kõik suurema

nõudega võlausaldaja esitatud kandidaadid.

9. Praegusel juhul otsustas võlausaldajate üldkoosolek 21. septembril 2020 (I kd, tl 15) valida

kolmeliikmelise pankrotitoimkonna ning lugeda väiksema nõudega võlausaldajaks

võlausaldaja, kelle nõue on kuni 300 000 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et üldkoosolekul

esitas võlausaldaja II, kes oli suurema nõudega võlausaldaja selles pankrotimenetluses,

pankrotitoimkonda kolm kandidaati: RM, AK ja ME. Lisaks olid väiksemate nõuetega

võlausaldajad esitanud järgmised kandidaadid: IK, KK ja KM. 17 522 poolt häälega osutusid

valituks võlausaldaja II esitatud kandidaadid. Selline häälte arv vastab otsuse lisas 1 (I kd, tl 17)

märgitu kohaselt võlausaldaja II ja võlausaldaja III häälte arvule, keda esindas koosolekul RM.

Seega olid väiksema nõudega võlausaldajad esitanud kolm kandidaati, kes ei osutunud valituks.

10. Ringkonnakohtu hinnangul on otsus, millega ei valitud pankrotitoimkonna ühte liiget

väiksema nõudega võlausaldajate esitatud kandidaatide seast, PankrS § 74 lg-s 2 sätestatuga

vastuolus ning tuleb tunnistada tervikuna kehtetuks sõltumata sellest, et sisuliselt on pooltel

erimeelsused üksnes ME toimkonda valimise üle. Kolleegiumi hinnangul ei vasta otsus

tervikuna seaduses sätestatud nõuetele, sest suurema nõudega võlausaldaja on esitanud kõik

kolm liiget. Juhul, kui tunnistada otsus kehtetuks ainult ME valimise osas, ei oleks toimkonnas

jätkuvalt ühtegi väiksema nõudega võlausaldaja esitatud kandidaati.

11. Kuna väiksema nõudega võlausaldajad olid esitanud oma kandidaadid, kuid need ei

osutunud valituks, ei pidanud maakohus andma hinnangut selle kohta, kas need kandidaadid

oleksid olnud sobilikud. Praeguses vaidluses tuli lahendada küsimus sellest, kas tehtud otsus

vastab seaduses sätestatud nõuetele. Olukorras, kus vastu võetud otsus oli vastuolus seadusega,

sest selles ei olnud väiksema nõudega võlausaldajate esitatud kandidaati, ei pidanud maakohus

hindama teiste esitatud kandidaatide võimalikku sobivust. Kuna väiksema nõudega

võlausaldaja oli esitanud oma kandidaadid, olgugi et mõned neist olid mõne teise suurema

nõudega võlausaldaja seaduslikud esindajad, tulnuks väiksema nõudega võlausaldajate huvide

kaitseks selgelt eelistada neid kandidaate suurema nõudega võlausaldaja esitatud kandidaadile.

Seda arvestades jättis maakohus põhjendatult kostja esitatud teisi kandidaate puudutavad väited

ja tõendid asjasse puutumatuse tõttu tähelepanuta.

12. Ülaltoodud põhjendustel rahuldas maakohus lõppjäreldusena õigesti hagi ning kostja

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni tühistada. Seetõttu jätab

kolleegium apellatsioonkaebuse rahuldamata.

2-20-14236

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda, v.a uute asjaolude ja tõendite esitamisega seotud

kulud, mis tuleb TsMS § 169 lg 3 alusel jätta kummagi poole enda kanda, sest ringkonnakohus

jättis 28. mai 2021. a määrusega poolte esitatud uute tõendite vastuvõtmise taotlused

rahuldamata.

14. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja esitatud menetlusekulude nimekirjade järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud

menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 963 eurot 67 senti (käibemaksuta). Nimekirja

kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 6 tundi

53 minutit, sh 11. veebruaril 2021 4 tundi apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks,

15. veebruaril 2021 31 minutit täiendavate seisukohtade esitamiseks, 24. märtsil 2021 1 tund

50 minutit apellandi seisukohtadega tutvumiseks, seisukoha kujundamiseks ja koostamiseks,

27. aprillil 2021 2 minutit kliendile info edastamiseks ja 17. juunil 2021 30 minutit

menetluskulude nimekirja koostamiseks.

Nimekirjas sisalduvad ka uute asjaolude ja tõendite esitamisega seotud kulud, s.o 15. veebruaril

2021 31 minutit täiendavate seisukohtade esitamiseks ja 24. märtsil 2021 1 tund 50 minutit

apellandi seisukohtadega tutvumiseks, seisukoha kujundamiseks ja koostamiseks, mille

ringkonnakohus jätab hageja enda kanda, kuna uute tõendite vastuvõtmise taotlus jäi

rahuldamata. Ülejäänud osas jäävad kulud kostja kanda ning hageja esindaja tehtud toimingud

ja toimingutele kulunud aeg on maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu ning

mahtu arvestades olnud kolleegiumi hinnangul põhjendatud ja vajalik, v.a menetluskulude

nimekirja koostamine, milleks võis nimekirja mahtu arvestades kuluda 15 minutit.

Menetluskulude nimekirja järgi on hageja esindaja tunnitasu 140 eurot (käibemaksuta), mis

ringkonnakohtu hinnangul ületab juristi keskmist tasumäära. Keskmiseks tasumääraks saab

pidada 100 eurot (käibemaksuta).

15. Seega on hageja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku

514 eurot (4 tundi 17 minutit × 100 eurot/tund = 417 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Vahur-Peeter Liin