2-20-15999/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Liis Arrak

Määruse tegemise aeg ja koht

9. juuli 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-15999

Tsiviilasi

XX hagi YY vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 2. detsembri 2020. a määrus (hagi

menetlusse võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 2. detsembri 2020. a määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Mõista XX-lt riigi tuludesse välja 50 eurot. Hüvitise tasumiseks vajalikud andmed

on kättesaadavad XX-le saadetavas makseinfos. Raha tuleb tasuda 15 päeva jooksul

käesoleva

määruse

jõustumisest.

Väljamõistetud

summalt

tuleb

tasuda

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates määruse

jõustumisest kuni tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebus vahetult

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel

tuleb tasuda kautsjon. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid

teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtusse saabus 30. oktoobril 2020 XX (hageja) hagi, milles ta palus:

2 (4)

• tuvastada, et Pärnu Haigla töötaja YY (kostja) väljastas tahtlikult, süüliselt ja õigusliku

aluseta 24. aprillil 2018 DD-le 100 euro eest CC (hageja ema) delikaatseid meditsiinilisi

andmeid sisaldavad dokumendid;

• kuna DD kasutab neid dokumente ebaseaduslikult hageja vastu, tuvastada, et hageja

saab kahju. YY solvab selle tegevusega hageja au ja väärikust põhiseaduse § 17 mõttes;

• kohustada YY hüvitama hagejale ajavahemiku 2018. a maist kuni 2020. a oktoobrini

eest (kokku 30 kuud) saamata jäänud tulu 18 000 eurot (30×600) ja mittevaraline kahju

5000 eurot hageja väärikuse solvamise eest.

Hageja väitel väljastas YY isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-s 9 sätestatud aluseta

24. aprillil 2018 DD-le 5 kiirabi ja patsiendi kaarti, millel on hageja ema isikuandmed ning

hagejat puudutav tundlik teave. Need dokumendid on tõenditena kriminaalasja X-XX-XXXX

toimikus. DD andis omakorda need 5 dokumenti üle QQ-le. QQ esitas need 5 dokumenti

tõenditena asjas 2-18-6841.

YY õigusvastase tegevuse tulemusena (dokumentide ebaseaduslik väljastamine DD-le) saab

hageja varalist kahju. Hageja ei saa välja üürida enda kodu aadressil SSS. Hageja saamata

üüritulu on kokku 18 000 eurot (30 kuud × 600 eurot). Hagejal on seda raha vaja oma õiguste

kaitsmiseks (advokaadi palkamine mitmes erinevas vaidluses). Lisaks tekib varaline kahju

sellest, et hageja ei saa seista enda ja oma ema õiguste eest asjas 2-19-17172 põhjusel, et

ametiasutused ei väljasta hageja emaga seotud teavet, kuna nõuavad hagejalt ja tema

esindajatelt pärimistunnistust.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2. Maakohus keeldus 2. detsembri 2020. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest.

Hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise

tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kohus ei saa tuvastada faktilisi asjaolusid ega võimalike

nõuete üksikuid eelduseid. Seega ei saa kohus tuvastushagi raames tuvastada eraldi, kas kostja

väljastas hageja ema isikuandmeid ja kas kostja tegi seda süüliselt ja tahtlikult. Nimetatud

asjaolude kohta saaks kohus võtta seisukohta isikuõiguste rikkumisest tuleneva sooritusnõude

koosseisus.

Hagis esitatud asjaoludel on YY-le etteheidetav tegu IKS § 9 lg 2 rikkumine, mille järgi võib

surnud isiku andmeid töödelda üksnes pärija nõusolekul. Hageja väitel on tema oma ema pärija

ja DD mitte. Seega ei tohtinud YY hageja ema andmeid DD-le avaldada ilma hageja

nõusolekuta. Hagis esitatud asjaoludel seisneb kostja tegevusest tulenevalt tekkinud varaline

kahju asjaolus, et hageja ei saa üürida välja pärimise teel saadud maja, sest ei saa sõlmida

lepingut kui omanik ja ei saa seista enda ega oma ema õiguste eest asjas 2-19-17172.

Pärimist tõendatakse pärimistunnistusega. Seetõttu ei saa terviseandmete avaldamine olla

aluseks sellele, et pärija ei suuda tõendada oma omandit päritud esemetele ehk

pärimistunnistuse olemasolu. Samuti ei ole võimalik järeldada, et andmete õigustamata

avaldamine saaks võtta pärijalt õiguse mõnes muus menetluses kaitsta enda õiguseid. Seega ei

ole hagis kirjeldatud varaline kahju kuidagi seotud kostjale etteheidetava rikkumisega.

Mittevaralise kahju välja mõistmise juhud on piiratud. Mittevaralise kahju hüvitamise eesmärk

on kompenseerida kahjustatud isiku hingelisi kannatusi. Kostjale etteheidetav tegu on hageja

ema andmete töötlemine hageja nõusolekuta. Seega on hagis esitatud asjaolude õigsust eeldades

andmesubjekt, kelle õigusi rikuti, hageja ema, mitte hageja. Seetõttu ei saa hageja esitada

mittevaralise kahju hüvitamise nõuet tulenevalt asjaolust, et tema ema andmeid töödeldi

õigusliku aluseta.

3 (4)

Isikuõiguste rikkumine võib toimuda ka au teotamisega. Au teotamine on võimalik kahjustatud

isiku suhtes avaldatud hinnangu või tehtud teona. Au teotamine ei hõlma igasugust solvamist.

Teotamine on haavamise raskeim vorm, mille oluliseks tunnuseks on ründe pahatahtlik

taotluslik iseloom ning häbistav ja alandav viis. Asjaolust, et arst andis välja andmed valele

isikule, kes on ka surnud isiku sugulane, ei tulene kuidagi, et rikkumine oli suunatud hageja au

teotamisele või et tegemist oleks pahatahtliku ründega hageja au vastu. Seetõttu ei ole hagis

kirjeldatud mittevaralise kahju nõue esitatud seadusega kaitstud õiguse kaitseks.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLEMINE MAAKOHTUS

3. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse, tuvastada, et YY

väljastas dokumendid DD-le süüliselt ja tahtlikult IKS § 9 lg 2 alusel ning et YY oma tahtliku

ja süülise tegevusega rikub isikuõigustest tuleneva sooritusnõude koosseisu.

Hagis esitatud asjaolude andmesubjektiks on hageja ema ja hageja. Hagejal on õigus eeldada,

et teda puudutav teave ei satu kolmanda isiku kätte. DD ja XX kasutasid YY-lt saadud teavet

pahatahtlikult hageja vastu. YY väljastatud dokumentides on kirjas tõendamata süüdistused

hageja kohta. 24. aprillil 2018 ei olnud jõustunud otsus asjas nr X-XX-XXXX. Seega on need

dokumendid kaetud ka uurimissaladusega. Seega on hageja õigustatud saama hüvitist VÕS §

134 lg 2 alusel. YY tegu on hagejat häbistav ja alandav. Tema väljastatud dokumentidega

algatas XX menetluse asjas nr 2-18-6841, milles hagejat süüdistatakse tema ema tahtlikus

tapmises, selleks, et hageja tunnistada pärimiskõlbmatuks.

YY ei tuvastanud, kas DD ja XX olid hageja ema pärijad või õigustatud isikud IKS § 9 lg 2

tähenduses. YY tegu oli teadlik ja tahtlik ja ta sai selle eest tasu. Seega oli tegemist tahtliku ja

teadliku alusetu rikastumisega.

Hageja ei ole jurist, kohus saab ise leida õige õigusliku nõude isikuõiguste rikkumisest tuleneva

sooritusnõude koosseisus.

Hageja õiguslik huvi on tõendatud. XX ja DD ostsid raha eest seadusevastaselt YY-lt

dokumendid, et takistada hagejal kasutada oma kodu. Hageja on oma ema testamendijärgne

pärija, mille tuvastas kohus asjas nr 2-18-6841. Pärnu Haigla hagejale tema ema kohta teavet

ei väljasta, põhjusel, et hagejal puudub pärimistunnistus. Seevastu DD ja XX said samast

haiglast hageja ema ja hagejat puudutava teabe raha eest, kuigi neil pärimistunnistust ega

testamenti ei ole. Seega ei jälginud YY seadust (IKS § 9 lg 2) ning hagejal on õiguslik huvi

enda õiguste eest seista.

4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta

muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda.

6. Hageja on kostja vastu esitanud tuvastushagi koos sooritushagiga. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu põhjendustega, et hagejal esitatud tuvastusnõudeid ei saa TsMS § 368 lg 1

alusel menetleda, kuna hageja taotleb üksikute faktiliste asjaolude, mitte õigussuhte

tuvastamist. Hageja nimetatud asjaolude tuvastamine oleks võimalik sooritusnõude

lahendamisel. Kui hageja leiab, et tema vastu esitatud hagi menetluses ei ole vaidlusalused

dokumendid TsMS § 238 lg 3 järgi lubatavaks tõendiks, saab ta sellesisulise vastuväite esitada

selles menetluses

7. Hageja on esitanud kostja vastu rahalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Hageja

leiab, et kostja õigusvastaseks teoks on eelkõige tema ema isikuandmeid sisaldavate

4 (4)

dokumentide ilma seadusliku aluseta väljastamine ning hagejale tekkinud varaliseks kahjuks

on võimatus enda kodu kolmandatele isikutele välja üürida.

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagist ei ole võimalik järeldada põhjusliku seost

hagis kostjale etteheidetava teo ning väidetavalt hagejale tekkinud kahju vahel. VÕS § 127 lg

4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on

kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Hagist ei selgu,

kuidas asjaolu, et kostja väljastas DD-le hageja ema isikuandmeid sisaldavad dokumendid,

välistab hageja õiguse ning võimaluse üürida välja enda kodu aadressil SSS. Samuti ei selgu

hagist, kuidas seostub kostjale etteheidetav tegu asjaoluga, et teised ametiasutused ei väljasta

hagejale tema emaga seotud teavet. Seega on arusaamatu, kuidas kostja väidetav tegu välistab

hageja võimaluse kaitsta enda õigusi teistes kohtumenetlustes. Järelikult leidis maakohus

õigesti, et hageja esile toodud asjaolude pinnalt ei ole õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise

nõude esitamise eeldused täidetud, mistõttu ei ole hagiga hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et mittevaralise kahju hüvitamist saab

nõuda kahjustatud isikule põhjustatud kahju eest. Hagis kostjale etteheidetav tegu, st hageja

ema isikuandmete väljastamine, ei saa ringkonnakohtu hinnangul rikkuda hageja au ja

väärikust.

Seega on maakohus õigesti leidnud, et hageja nõue talle väidetavalt tekitatud mittevaralise

kahju rahaliseks hüvitamiseks on õiguslikult põhjendamatu.

10. Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks.

Maakohus on keeldunud õiguspäraselt TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest.

11. Maakohus andis 5. veebruari 2021. a määrusega hagejale menetlusabi, vabastades hageja

kohustusest tasuda määruskaebuselt riigilõivu 50 eurot. Hagejalt tuleb tasumata riigilõiv 50

eurot TsMS § 190 lg 4 ja § 179 lg 1 alusel riigituludesse välja mõista.

12. Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TsMS § 372 lg 5 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Liis Arrak