3-21-1303/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

09.07.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1303

Haldusasi

Eestimaa Loomakaitse Liidu kaebus Põllumajandus- ja

Toiduameti (PTA) (vaide)otsuse tühistamiseks, millega

tunnistati kehtetuks PTA 12.02.2021 ettekirjutuse

punkt, mis käsitles Võrumaal Rõuge vallas Augli külas

Männimäel peetavate koerte kettide pikkuse vastavusse

viimist Põllumajandusministri 24.07.2009 määruse nr

76 „Lemmikloomade pidamise nõuded“ § 10 lg-ga 3

ning PTA kohustamiseks jätkama järelevalvemenetlust

koerte

kettide

pikkuste

vastavusse

viimiseks

õigusaktidest tulenevate nõuetega

Menetlusosalised

Kaebaja – mittetulundusühing Eestimaa Loomakaitse

Liit, juhatuse liige Piret Tees

Vastustaja – Põllumajandus- ja Toiduamet

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada Eestimaa Loomakaitse Liidu kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4,

§ 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtusse saabus 15.06.2021 mittetulundusühingu Eestimaa Loomakaitse

Liit (ELL) kaebus PTA otsuse tühistamiseks, millega PTA tühistas 12.02.2021 ettekirjutuse

punkti, mis käsitles Võrumaal Rõuge vallas Augli külas Männimäel peetavate koerte kettide

pikkuse vastavusse viimist Põllumajandusministri 24.07.2009 määruse nr 76 „Lemmikloomade

pidamise nõuded“ § 10 lg-ga 3 ning PTA kohustamiseks jätkama järelevalvemenetlust koerte

kettide pikkuste vastavusse viimiseks õigusaktidest tulenevate nõuetega.

Kaebaja on põhjendanud enda kaebeõigust alljärgnevalt:

3-21-1303

2(4)

1) HKMS § 44 lg 1 sätestab, et isik võib kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma

õiguse kaitseks. Riigikohus on korduvalt välja toonud, et isikul puudub subjektiivne õigus

nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku

suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii

järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik

(isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et

järelevalveorgan

otsustaks

järelevalvemenetluse

algatamise

või

järelevalvemeetme

rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema

õigushüve (nt 23.03.2016 otsus haldusasjas nr 3-3-1-85-15, 22.10.2014 otsus haldusasjas nr

3-3-1-42-14, 23.10.2013 määrus haldusasjas nr 3-3-1-29-13, 13.10.2010 otsus haldusasjas nr

3-3-1-44-10). Käesoleval juhul on kõnealuste koerte omanikud rikkunud loomakaitseseadusest

(LoKS) ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevaid loomade heaolu reguleerivaid

nõudeid ning rikkumised jätkuvad, kuid menetlust rikkumiste lõpetamiseks läbi ei viida.

Loomade heaolu reguleerivad sätted on mõeldud kaitsma ennekõike loomade heaolu (sh on

kehtestatud need nõuded avalikes huvides) ning et loomade heaolu ja loomade kaitse inimese

tegevuse või tegevusetuse eest on kaebaja põhikirjaline eesmärk, on nende sätete eesmärgiks

kaitsta ka loomakaitseorganisatsioonide, sh kaebaja huve. Seega on kaebajal õigus taotleda

kohtulikku kontrolli järelevalvemenetluses ettekirjutuse tühistamise ja tühistatud osas

järelevalvemenetluse lõpetamise põhjendatuse üle.

2) Lisaks on keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 30 lg-s 2 sätestatud, et

keskkonnaorganisatsiooni huvi põhjendatust või õiguste rikkumist eeldatakse, kui vaidlustatud

haldusakt on seotud organisatsiooni keskkonnakaitseliste eesmärkidega. Seejuures loetakse

valitsusväliseks keskkonnaorganisatsiooniks KeÜS-i tähenduses mittetulundusühing, kelle

põhikirjaline eesmärk on keskkonnakaitse ning kes oma tegevusega edendab keskkonnakaitset

(KeÜS § 31 lg 1 p 1). Kaebaja põhikirjalised eesmärgid on loomade kaitse sellise inimtegevuse

eest, mis ohustab või võib ohustada loomade igakülgset heaolu, tervist või elu; üldise

loomapidamiskultuuri tõstmine ja kooskõlla viimine kaasaegsete loomapidamispõhimõtetega,

millised on üldtunnustatud euroopalikus kultuuriruumis ning eriti riikides, kus on kehtestatud

kõrged loomapidamise nõuded ja standardid; bioloogilise mitmekesisuse säilitamine.

3) Puudub vaidlus ka selles, et kaebaja esitab iga nädal järelevalveasutustele, sh vastustajale,

loomade heaolu kontrollimiseks asjakohaseid pöördumisi ning järelevalveasutused, sh ka

vastustaja, teavitavad kaebajat järelevalvemenetluse tulemustest. Niisiis on vaidlustatav

tegevus – koerte keti pikkuse muutmiseks ja sellega looma heaolu tagamiseks tehtud

ettekirjutuse tühistamine ning järelevalvemenetluse lõpetamine selles osas – seotud

keskkonnaorganisatsiooni keskkonnakaitseliste eesmärkidega.

4) Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et olukorras, kus mittetulundusühingu põhikirja ja

muu avaliku info põhjal järeldub, et tegemist on keskkonnaorganisatsiooniga, ei ole alust asuda

seisukohale, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus (Tallinna Ringkonnakohtu määrus asjas

nr 3-17-1088, p 15). Seega on kaebaja keskkonnaorganisatsioon, mille puhul kaebeõiguse

olemasolu tuleb eeldada.

2. Kohus leiab, et kehtiv õigus ei näe kõnealuses olukorras ELL-ile ette kaebeõigust.

HKMS § 44 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma

õiguse kaitseks ning muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks,

võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul.

Kohus peab iseenesest loomade heaolu tagamist väga oluliseks ja tänuväärseks tegevuseks.

Samas ei saa kohtu hinnangul asuda seisukohale, et mingit liiki hüvede (olgu selleks siis

loomade heaolu, kultuuriväärtuste säilimine vms) kaitsmiseks isikute ühenduse loomine annaks

3-21-1303

3(4)

automaatselt sellisele ühendusele kaebeõiguse tegevuse osas, mis riivab ühenduse poolt

kaitstavaid hüvesid. Sellise tõlgenduse korral muutuks HKMS § 44 lg 2 sisutuks. Kohtu

hinnangul peab kehtiva õiguse järgi tulenema siiski seadusest konkreetne alus, mis võimaldab

lugeda mingi hüve riive seda hüve kaitsva ühenduse õiguse riiveks (või siis võimaldab

sõnaselgelt pöörduda kohtusse teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks).

Selliseks näiteks on tõepoolest kaebaja poolt esile toodud KeÜS § 30 lg 2, mis sätestab, et kui

keskkonnaorganisatsioon vaidlustab haldusakti või sooritatud toimingu HKMS-is või

haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, eeldatakse, et tema huvi on põhjendatud või et

tema õigusi on rikutud, kui vaidlustatud haldusakt või toiming on seotud organisatsiooni

keskkonnakaitseliste eesmärkide või senise keskkonnakaitselise tegevusvaldkonnaga. Samas

tuleb pöörata tähelepanu KeÜS-i üldisele eesmärgile ja selles osas antud selgitusele seaduse

eelnõu seletuskirjas1: keskkonnaseadustiku üldine eesmärk on keskkonna ja inimese tervise ning

heaolu kaitsmine keskkonnahäiringute eest. Eelnõu § 1 punktis 1 on ühe eesmärgina sätestatud

keskkonna, inimese tervise, heaolu ja vara kaitsmine. Eraldi ei ole välja toodud loomade heaolu

ega loomade tervise kaitsmist, kuna põllumajandusloomad ja lemmikloomad ei ole osa

keskkonnast käesoleva paragrahvi mõttes, kuid põllumajandusloomad ja lemmikloomad on

käsitatavad isikule kuuluva vallasasjana, millele laieneb ennekõike tsiviilõiguslik õiguskaitse.

See aga ei tähenda, et keskkonnaõiguse rikkumisega ei võidaks ühtlasi kahjustada ka isikule

kuuluvat vara, sh isikule kuuluvate põllumajandusloomade ja lemmikloomade heaolu ja tervist.

Eelnevast järeldub, et KeÜS § 30 lg 2 ei anna isikute ühendustele (keskkonna-

organisatsioonidele) kaebeõigust loomade heaolu kaitseks. Vastupidiseks järelduseks ei anna

kohtu hinnangul alust ka kaebaja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 07.07.2017 määrus asjas

nr 3-17-1088 (p 15) ega ka Tallinna Ringkonnakohtu 26.09.2013 määrus asjas nr 3-12-2124,

millega tunnustati ELL-i kaebeõigust Keskkonnaameti 02.08.2012 käskkirja nr 1-4.1/12/376

„Luba mingi tehistingimustes pidamiseks“ vaidlustamiseks. Viimati nimetatud määruses

seostati ELL-i kaebeõigus asjaoluga, et minkide lahtipääsemist pole võimalik välistada ning sel

on negatiivne mõju looduslikule loomastikule ja linnustikule. Seega haakus vaidluse ese

keskkonnakaitsega, mis on ka täna kehtiva KeÜS-i üldine eesmärk (kuid mis ei ole samastatav

põllumajandus- ja lemmikloomade heaolu kaitsega).

Loomade kaitseks (ühenduse sellise põhikirjalise eesmärgi kaitseks) kohtusse pöördumise

õigust ei näe kohtule teadaolevalt ette ka mõni muu õigusnorm. Sellest ei saa küll teha järeldust,

et loomade kaitse oleks riiklikult tagamata – LoKS 10. ptk näeb ette riikliku ja haldusjärelevalve

LoKS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle ning 11. ptk näeb ette

vastutuse erinevate rikkumiste eest. Samas tuleb tõdeda, et riikliku ja haldusjärelevalve osas ei

näe kehtiv õigus paraku ette keskkonnaorganisatsiooni või muu ühenduse kaebeõigust (avalikes

huvides või põhikirjaliste eesmärkide kaitseks).

3. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ELL-i kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel

tagastada.

HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

4. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt

õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel

loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1 Leitav Riigikogu eelnõude veebilehelt: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a1cafc27-2f02-448d-

8509-8e9fa312a129/Keskkonnaseadustiku%20%C3%BCldosa%20seadus

3-21-1303

4(4)

5. Kaebuselt on tasutud riigilõiv 15 eurot. HKMS § 104 lg 5 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv

tagastatakse kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub

HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kohus tagastab HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, siis ei kuulu riigilõiv

kaebajale tagastamisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik