2-21-5266/4 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ulvi Loonurm ja

Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 09.07.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-5266

Kohtuasi

X, Y ja C hagi Q ja W vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.04.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X, Y ja C määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I X (isikukood XXXXXXXXXX)

Hageja II Y (isikukood XXXXXXXXXX)

Hageja III C (isikukood XXXXXXXXX)

Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaanus

Tehver

Kostja I Q (sünniaeg XX.XX.XXXX)

Kostja II W (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 08.04.2021 määrus jätta muutmata.

2. X, Y ja C määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta X, Y ja C kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

2-21-5266

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hagejad esitasid 05.04.2021 Harju Maakohtule kostjate vastu hagi mittevaralise kahju

hüvitamiseks.

2. Nõue on esitatud seoses hagejate I ja II poja ning hageja III venna (edaspidi ka kannatanu)

surma põhjustamisega kostjate poolt. Hagi kohaselt sai 31.10.2017 häirekeskus kõnesid, et

tänaval liigub paljajalu mees, kellel on käes noad. Kannatanu liikus tänaval rahulikult, kuid

tema käitumine ja välimus olid ebatavalised – riietus ei vastanud ilmastikule, jalanõusid ei

olnud, kaela ümber oli nöör ja laubale oli kirjutatud „loll“, kellegagi ta kontakti ei otsinud ega

kedagi ei tülitanud. Kostja II andis ennast politseina tutvustamata kannatanule korralduse relvad

maha panna, millele kannatanu ei reageerinud. Seejärel hakkas kannatanu noad käes kostja II

suunas jooksma, mille peale kostja II tulistas taganedes kolm hoiatuslasku ja kostja I tulistas

kannatanut selga. Kannatanu jäi tänavale lamama ning meditsiinilist abi sai ta u 2 min hiljem,

kui sündmuskohale lubati kiirabi. Haiglasse jõudes oli kannatanu kliinilises surmas.

3. Hagejad leiavad, et kostjad põhjustasid õigusvastaselt kannatanu surma, sest kannatanu ei

põhjustanud kuni kostjate sekkumiseni teistele ohtu, tema välimuse ja käitumise põhjal oleks

pidanud politsei esindajad aru saama, et ta vajab vaimset abi, kuid abi andmise asemel astusid

kostjad kannatanuga konflikti ja kasutasid selle eskaleerumisel surmavat jõudu, kuigi oleks

saanud kasutada mittesurmavaid vahendeid. Pärast tulistamist ei osutanud kostjad kannatanule

meditsiinilist abi.

4. Hagejad taotlevad neile tekitatud mittevaralise kahju eest õiglast hüvitist kohtu äranägemisel.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus keeldus 08.04.2021 määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 371 lõike 2 punkti 2 alusel hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hagejate kanda.

6. Surma põhjustamisel avalike ülesannete või võimu rakendamise tõttu on kolmandal isikul

õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist eraõiguses sätestatud alustel (riigivastutuse seaduse

(RVastS) § 10 lõige 1). Teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama,

kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele

(võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043).

7. Avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks loetakse igasugune selle avaliku võimu kandja

ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju (RVastS § 12 lõike 2 lause

1). Füüsiline isik kannatanu ees ei vastuta, kui seadus ei sätesta teisiti (RVastS § 12 lõike 2

lause 2). Isiklikuks vastutuseks peab olema eriseadusest tulenev norm ning VÕS § 1043

Riigikohtu varasemate seisukohtade järgi füüsilise isiku vastu nõude esitamiseks alust ei anna

(määrus nr 3-2-1-126-16, punkt 16). Politsei- ja piirivalve seadusest ega korrakaitse seadusest

isikliku vastutuse sätteid ei tulene.

8. Riigikohus on leidnud, et kannatanu õiguste kaitse on tagatud võimalusega esitada kahjunõue

avaliku võimu kandja vastu ning vahetult kahju põhjustanud füüsilise isiku vastu kahjunõude

esitamise õigus ei ole õiguslikult kaitstud (määrus nr 3-2-1-40-16, punktid 16-17). Hagis

2-21-5266

esitatud asjaoludel põhjustasid kostjad kannatanu surma, teostades politsei patrullülesandeid.

Seetõttu on tegemist avaliku võimu kandja poolt avaliku võimu ülesannete täitmisel tekitatud

kahjuga. Vastavalt RVastS § 12 lõikele 2 ja kõrgemate kohtute praktikale, ei ole seetõttu

võimalik esitada kahjunõuet kahju vahetult tekitanud füüsiliste isikute vastu, vaid üksnes

avaliku võimu kandja ehk Politsei- ja Piirivalveameti vastu. Eeltoodud põhjustel leidis kohus,

et hagiga ei ole TsMS § 371 lõike 2 punkti 2 mõistes võimalik soovitud eesmärki saavutada.

9. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 168 lõike 1 alusel hagejate kanda. Kuna kostjad ei ole

menetluses osalenud, ei teki menetluskulude jaotusest hagejatele rahalisi kohustusi.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

10. Hagejad esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ja saata asi

hagi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule.

Kaebuse põhjenduste järgi kohaldas maakohus valesti RVastS § 12 lõiget 2. Hagejad tuginevad

Riigikohtunike J. Luige ja T. Tampuu eriarvamusele kohtuasjas nr 3-2-1-40-16, mille järgi

RVastS § 12 lõike 2 teises lauses sätestatu ei välista kannatanu kahju hüvitamise nõuet avaliku

võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku vastu juhul, kui füüsilise isiku tegevus oleks

kvalifitseeritav

deliktiõiguse

sätete

järgi.

Lisaks

viitavad

hagejad

Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsusele nr 3-1-1-63-12. Praktikas on teenistuskohustusi täites inimesele

tervisekahjustusi põhjustanud politseiametnike vastu esitatud tsiviilhagisid menetletud ja

rahuldatud (nt Tartu Maakohtu 29.11.2016 otsus ja Tartu Ringkonnakohtu 20.02.2017 otsus

kohtuasjas nr 1-15-5574).

Hagejate hinnangul ei kuulu RVastS § 12 lõike 2 teine lause antud asjas kohaldamisele, kuivõrd

on olemas norm, mis sätestab teisiti – VÕS § 1043 lõike 1 esimene alternatiiv ehk süüst sõltuv

vastutus, millele hagejad tuginevad. Maakohtu tõlgendus, et VÕS § 1043 lõike 1 esimene

alternatiiv ehk kahju tekitaja vastutus kannatanu ees tingituna kahju tekitaja süüst ei kujuta

endast RVastS § 12 lõike 2 teise lause tähenduses „teisiti sätestavat seadust“, viib vältimatult

järelduseni, et kehtivas õiguses ei ole mitte ühtegi normi, mis avaliku võimu kandjana

tegutsenud isiku nn otsevastutuse välistuse välistab. Inimese elu võtmine on sedavõrd erandlik

olukord, et ainuüksi kahju hüvitamise nõude aluseks olevate asjaoludega kaasnev põhiõiguste

riive raskus ja intensiivsus õigustab erandi tegemist sellest RVastS-st tulenevast üldisest

põhimõttest, et avaliku võimu teostamisel osalenud füüsiline isiku vastutus kannatanu ees on

välistatud.

Lisaks selgitavad hagejad kaebuses, et nende esitatud hagi tegelik eesmärk on soov kohustada

kostjaid andma kohtu ees aru oma teo kohta. Seda inimlikku soovi ei ole hagejad teistes läbitud

menetlustes (sh kaebemenetlus kriminaalasjas ja halduskohtus menetletud riigivastutuse asi)

saanud maksma panna. Praegune kahju hüvitamise hagi on ainus viis kohtuliku kaitse

taotlemiseks.

11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 08.04.2021

määrus on õige ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb

2-21-5266

maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei

korda. Vastuseks kaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

13. Maakohus leidis viitega RVastS § 12 lõikele 2 õigesti, et avaliku võimu kandja ülesandeid

täitnud füüsiline isik ülesannete täitmisel põhjustatud kahju eest reeglina kannatanu ees vahetult

ei vastuta. Isiklik vastutus peab olema sätestatud eriseaduses ning kohus märkis õigesti, et

politseiametnike tööd reguleerivates politsei- ja piirivalveseaduses ega korrakaitseseaduses

isikliku vastutuse sätteid ei ole. Nõustuda ei saa kaebuse tõlgendusega, et VÕS § 1043 lõike 1

esimest alternatiivi ehk süüst sõltuvat vastutust võiks pidada RVastS § 12 lõike 2 teise lause

tähenduses teisiti sätestavaks seaduseks. Riigikohtu kehtiva praktika järgi ei ole VÕS § 1043 jj

eriseaduseks RVastS § 12 lõike 2 teise lause tähenduses (määrus nr 3-2-1-40-16, punkt 14;

3-2-1-121-16, punkt 16). Kannatanute õigus saada kahju hüvitatud on tagatud võimalusega

esitada kahjunõue avaliku võimu kandja vastu (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-40-16, punkt 16).

Eeltoodust tulenevalt jõudis maakohus asjakohasele järeldusele, et antud juhul ei ole hagiga

võimalik soovitud eesmärki saavutada, millisel juhul annab aluse hagi menetlemisest

keeldumiseks TsMS § 371 lõike 2 punkt 2.

14. Seoses kaebuse väidetega hagi esitamise tegeliku eesmärgi kohta märgib kolleegium, et

inimlikult on arusaadav kaebajate soov kostjatega n-ö silmast-silma kohtuda ja saada selgitusi

juhtunu osas. Tsiviilkohtumenetlus aga ei võimalda õiguskaitset sellise soovi realiseerimiseks

ning see ei saa olla praeguse kahju hüvitamise hagi eesmärgiks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise

tõttu TsMS § 171 lõike 1 alusel hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad,

kuna hagi menetlusse võtmisest keelduti ja hagiavalduses vastaspoolena märgitud isikud

menetluses ei osalenud.

(allkirjastatud digitaalselt)

/Imbi Sidok-Toomsalu, Ulvi Loonurm, Peeter Pällin/