3-21-549/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(9)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.07.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-549

Haldusasi

Satelles Saturni OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

15.02.2021

maksuotsuse

nr

12.2-3/050751-25

tühistamiseks ja Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks

kõrvaldada kõik maksuotsuse tegemisega kaebajale

kaasnenud tagajärjed

Menetlusosalised

Kaebaja – Satelles Saturni OÜ, esindaja Aleksandra Hlebniko-

va-Stepanova

Vastustaja - Maksu- ja Tolliamet, esindaja Aiki Meister

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arva-

tes otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 09.08.2021. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA/vastustaja) kontrollis 29.10.2019 korralduse nr 12.2-3/050751-1

alusel Satelles Saturni OÜ (kaebaja) käibemaksu, tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumis-

pensioni makse ja töötuskindlustusmakse arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil

aprill-september 2019. Kontrolli käigus tuvastatud ja maksustamise seisukohalt tähtsust omavad

asjaolud on kajastatud 30.11.2020 kontrollaktis nr 12.2-3/050751-23 (kontrollakt), mis on vaidlus-

tatud maksuotsuse lisa. Kaebaja nõustus kontrollaktiga osaliselt ja esitas ise deklaratsioonide pa-

randused, mis on loetletud maksuotsuse p-s 1. Osas, milles kaebaja kontrollaktiga ei nõustunud,

esitas ta 29.12.2020 eriarvamuse. MTA 15.02.2021 maksuotsusega nr 12.2-3/050751-25 (mak-

suotsus) kohustati kaebajat tasuma maksusumma 4449,89 eurot. Maksuotsuse aluseks olevad as-

jaolud on kokkuvõtvalt järgmised:

1.1 Kaebaja on teinud kontrollitaval perioodil aprill kuni august 2019 väljamakse Albamare OÜ-le

kokku summas 3803,00 eurot. Antud kulu ei ole seotud kaebaja ettevõtlusega ja tehtud kuludelt

tuli perioodil aprill-august 2019 arvestada ja tasuda tulumaksu 950,75 eurot ning deklareerida pe-

2(9)

rioodil aprill –august 2019 TSD lisal. Kaebaja ei esitanud väljamaksete aluseks olnud algdoku-

mente ega täitnud kaasaaitamiskohustust. Seega kuuluvad puuduva algdokumendi alusel tehtud

väljamaksed maksustamisele kui ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed. Kaebaja selgitused tehin-

gute kohta on ebamäärased. 24.02.2020 selgitas kaebaja, et otsutas 2018. a premeerida töötajaid

reiside tasumisega ning tegemist on erisoodustusega. Kaebaja ei ole märtsis 2020 TSD-l töötajate-

le TSD-l erisoodustusi deklareerinud ning kaebaja selgitused on paljasõnalised. Albamare OÜ ega

kaebaja ei esitanud MTA-le väljamaksete aluseks olevaid arveid ning arve nr 19070010 ei ole seo-

tud kaebaja ettevõtlusega, kuna T. I. ei olnud väidetava reisi toimumise ajal kaebaja töötaja ja I. K.

ei olnud kontrolliperioodil ega väidetava reisi toimumise ajal kaebaja töötaja. Kaebaja juhatuse

liige ja Albamare OÜ raamatupidaja on A. H. S., millest järelduvalt on toimunud tehingute kohta

raamatupidamise algdokumentide esitamata jätmine teadlik ja tahtlik tegu. Tulenevalt eeltoodust

on kaebajal kohustus deklareerida väljamaksed summas 3 803,00 ja tasuda tulumaks kokku sum-

mas 950,75 eurot.

1.2 Kaebaja on esitanud perioodide aprill-september 2019. a TSD-d ja selle lisad 1, millel dekla-

reeris töötajatele tehtud väljamakseid kokku summas 61 083,58 eurot, sh sotsiaalmaksuga maksus-

tatavad väljamaksed summas 52 418,51 eurot ning tööjõumakse summas 27 551,07 eurot. Perioodi

aprill- september 2019 TSD-del kajastatud D. A. töötasude väljamaksed erinesid tegelikest välja-

maksetest. Samuti ei ole kaebaja väljamaksete tegemisel järginud kassapõhist printsiipi. Välja-

maksed D. A. erinevad TSD-l deklareeritud andmetest. Maksuotsuse koostamise seisuga oli kae-

baja perioodi aprill-juuli TSD lisal 1 deklareerinud väljamakseid liigiga 10 kokku brutosummas

9684,57 eurot, mis on kokku netosummas 7468,74 eurot. Pangakontolt on tehtud väljamakseid

summas 7 845,15 eurot, mistõttu TSD-l on deklareeritud väljamakseid 376,41 eurot vähem. Väl-

jamaksed on deklareeritud vale väljamakse liigiga (55) ja TÖR-is vale töötamise liigina (töötamine

TM kohustusega Eestis ilma SM kohustuseta). Kaebaja on väljamaksetelt jätnud tasumata töö-

jõumaksud. Käsunduslepingu alusel töötamine registreeritakse töötamise registris liigiga „VÕS

leping“. Käsunduslepingu alusel makstud tasud on maksustatavad tulu- ja sotsiaalmaksuga ning

töötuskindlustus- ja kogumispensioni maksetega. Kaebaja on väljamakse liigi 55 all deklareerinud

töö eest tehtud väljamaksed, mis kuuluvad deklareerimisele väljamakse liigiga 10 ja 17. Töötajatel

oli kokkulepe töö tegemiseks ja väljamaksed viitavad töötasule. Kaebaja selgitused väljamakse

liigi 55 osas on olnud ajas muutuvad. Seoses töösuhtega töötajatele makstud tasud on maksustata-

vad tööjõumaksudega ning kaebaja on väljamaksete ebaõige deklareerimisega saanud maksueeli-

se. Seega on kaebajal kohustus perioodil aprill-september 2019 TSD-del deklareerida, kinni pidada

ja tasuda palgaväljamaksetelt tulumaks summas 94,11 eurot, sotsiaalmaksu summas 3027,97 eu-

rot, töötuskindlustusmakseid summas 220,24 eurot ja kohustusliku kogumispensioni makse sum-

mas 161,42 eurot.

1.3 Kaebaja on aprill 2019 kohta esitatud TSD lisas 5 deklareerinud külaliste või koostööpartnerite

toitlustamise, transpordi, majutamise või meelelahutusega seotud kulusid real 5100 kalendrikuu

kohta summas 349,90 eurot ja real 5110 kalendriaasta kohta summas 871,90 eurot ning isikustatud

sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid real 5120 summas 853,52 eurot, millest tulenevalt

on tasunud tulumaksu kokku 4,60 eurot. Perioodi aprill 2019 TSD lisa 5 kuulub korrigeerimisele

ning MTA vähendab tasumisele kuuluvat tulumaksu 4,60 euro võrra.

2. Kaebaja esitas 15.03.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 19.03.2021 mää-

rusega menetlusse nõudes Maksu- ja Tolliameti 15.02.2021 maksuotsuse nr 12.2-3/050751-25

tühistamiseks ja Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks kõrvaldada kõik maksuotsuse tegemisega

kaebajale kaasnenud tagajärjed.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

3(9)

3. Kaebaja taotleb maksuotsuse tühistamist, kuna leiab, et see on õigusvastane. Kaebaja seisukoht

on kokkuvõtvalt järgmine.

3.1 Vastavalt käibemaksuseaduse (KMS) §-le 40 kohaldatakse reisiteenuse käibemaksuga mak-

sustamisel erikorda. Kõigepealt vormistatakse tellimus ja tasutakse 10% ettemaksu, seejärel kuu

pärast tasutakse ettemaksu 30% ja viimane osa tasutakse üks kuu enne reisi. Kui turist ei ole ära

lennanud, siis käsitletakse kogu tasutud summat ettemaksuna. Käive tekib väljalennu hetkel. See

tähendab, et 2019 aastal ei olnud vaja deklaratsioone esitada.

3.2 Kaebaja otsustas premeerida oma töötajaid turismireisidega. D. A. väljalend pidi toimuma

2019. a augustis, kuid 2019 juulis lõpetati temaga töösuhe ja reis tühistati ning ettemaks jäi Alba-

mare OÜ-le, kuna broneeriti reis teisele töötajale. N. Z. pidi lendama reisile 2019. a mais. Antud

reisi osas tehti tasaarveldus summaga, mis jäi alles pärast D. A. reisi tühistamist. N. Z. reis tühista-

ti ning võeti maha trahv Albamare OÜ poolt. N. Z. hüvitas trahvi kaebajale. Alles jäänud summa

jäi ettemaksuna reisibüroole. T. I.-K. ei ole kaebaja töötaja, vaid ta töötas Albiorix OÜ-s, kes on

kaebaja äripartner. Raha kanti üle sellele brobeeringule ja ülejäänu maksti välja enne väljalendu,

mis toimus veebruaris 2020. Kaebaja müüs selle teenuse Albiorox OÜ-le, kes deklareeris selle

TSD deklaratsioonil ja tasus kõik maksud. Kaebajale tagastati raha täies ulatuses. Eeltoodu tähen-

dab, et MTA tahab teist korda maksu, topeltmaksustamine on aga keelatud. Kaebaja teab täpselt,

millest ta räägib.

3.3 Seoses tööjõumaksudega maksuhaldur isegi ei tutvunud MTA-le 28.12.2020 saadetud Töökor-

ralduse lepinguga. Samuti saadeti MTA-le korduvalt käskkirju riskide tasumise ja nende kinnipi-

damise kohta leppetrahvide näol. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri järeldusega, et asjaolud ei ole

seotud töösuhte koodiga 55. Eesti seadused ei sätesta, et töölepingu lisade järgi poleks lubatud

maksta välja riskitasu ning et see tuleb deklareerida ja maksustada aktiivtuluna. MTA ei ole ar-

vestanud kaebaja saadetud selgituste ja dokumentidega. Kaebaja on seisukohal, et riskitasu välja-

maksed toimuvad otse „omaniku taskust“ ja omanik deklareerib maksed avalikult ning maksab

tulumaksu.

3.4 Kaebaja poolt oma töötajatele makstud töötasu vastab täielikult keskmistele normidele Eestis.

Kaebajale esitatud maksuotsusest nähtub, et seisuga 15.02.2021 deklareeriti koodi 55 all 8396,99

eurot, mis on 13,6% kaebaja töötajate brutopalgast, mis on väike osa maksustatud töötasufondist.

Seega kaebaja ei ole tegutsenud maksukasu saamise eesmärgil. Kood 16 all deklareeritakse muud

maksed töötajatele ja ametnikele, mida ei maksustata sotsiaalmaksuga, töötuskindlustus- ja kogu-

mispensioni maksetega (SMS § 3 p-d 5,8 ja 13) ja maksustatakse tulumaksuga. Kood 55 all dekla-

reeritakse muu tulu, kaasa arvatud stipendium, toetus, kultuuri-, spordi- ja teaduspreemia, hasart-

mänguvõit (TuMS § 19 lg 2, § 41 p 13). Koodide 16 ja 55 sisustamisel ei saa maksuhaldur lähtuda

oma arvamusest. Asjaolu, et seadusandluses puuduvad mõisted „aktiivne“ ja „passiivne“ tulu, ei

ole kaebaja süü. Kaebaja ei tegutsenud maksukasu saamise eesmärgi, kui kasutas deklareerimisel

koode 16 ja 55.

3.5 Kaebaja ei nõustu, et D. A. sõlmiti töövaidlusasjas kompromiss. D. A. pidi tagastama kaebaja-

le talle enammakstud töötasu ja leppetrahvi summas 7 577,70 eurot, mis ületab summat, mille ar-

vestas välja maksuhaldur maksuotsuse punktis 2.2.2.1. Kui parandada maksudeklaratsioone audii-

tori arvamuse järgi, siis vastavalt töövaidluskomisjoni 18.12.2019 otsusele tuleb kaebajal lahutada

D. A. esitatava nõude summast 7577,70 eurot, mis tähendab, et maksuvõlgnevus muutub nõudeks

MTA vastu (1868,94+135,93+113,27+1091,91=3210,05).

3.6 E. S. töötas vaid 5 päeva, mistõttu ei saa tema selgitusi arvestada. E. K. töötas vaid üks kuu ja

ta ei täpsusta, millised tööülesandeid ta täitis, mistõttu ei saa tema ütlusi arvestada. A. I. K. kahjus-

tab ettevõtet tahtlikult kättemaksu eesmärgil. A. G. selgitab ütlustes passiivtulu. V. J. ei läbinud

katseaega. O. S. puhul on ilmne kättemaksu eesmärgil sabotaaž ning ta valetab meelega. Valeväi-

teid ei saa arvesse võtta. N. L. tõendab ise, et läbib ettevõttes täiendkoolitust ja tõstab kvalifikat-

4(9)

siooni. Maksuhaldur võttis arvesse vaid endiste töötajate arvamusi, kellest kõik ei andnud õigeid

selgitusi. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks ei ole küsitletud töötajaid nagu N. Z., V. V., R. S., J.

M. ega pööratud tähelepanu maksuaudiitorile 15.05.2020 kirjalikult edastatud teabele. Kaebajale

jääb arusaamatuks, miks esitatud dokumentide nimekirjast puudub üldse maksuaudiitorile

14.11.2019 esitatud dokument, mis tõendab, et töötajad olid kursis, mille eest ettevõte neile välja-

makseid teeb. Kaebaja on seisukohal, et kõik riskidega seotud lisatasud töötajatele kaitsevad kae-

baja huve. Riskid, mille järgi tuleb töötajatele sellised maksed teha ei ole seotud kaebajaga, vaid

kolmandate isikutega.

3.7 Peale 15.02.2021 maksuotsuse tegemist MTA parandas deklaratsioonid. Otsuse järgi tuleb

maksudena juurde maksta 4449,89 eurot. MTA parandab deklaratsioonid ja saab summa 5268,32

eurot. Kaebaja saatis paranduste kohta MTA-le kaebuse, kuna paranduste summa on suurem

818,43 euro võrra ja kaebaja ei saa aru, miks ta peab selle summa juurde maksma.

MTA seisukoht

4. MTA ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Maksuotsus on õiguspärane ja ei kuulu tühis-

tamisele.

4.1 Kaebaja arvates kohaldatakse reisiteenuste käibemaksuga maksustamisel KMS §-s 40 sätesta-

tud erikorda. KMS § 40 sätestatud erikord puudutab reisiteenuste pakkujaid, kelleks kaebaja ei ole.

Pealegi ei mõjuta see erikord kohustust deklareerida ettevõtlusega mitteseotud kulud. Tulumaksu

arvestatakse kassapõhiselt, s.t väljamaksed tuleb deklareerida selle aja järgi, mil need tehti. Kaeba-

ja Swedbank arveldukonto väljavõttelt nähtub, et kaebaja on teinud Albamare OÜ-le väljamakseid,

kuid ei esitanud väljamaksete aluseks olevaid arveid nr 19040045, 18110008 ja 19070010. Alba-

mare OÜ esitas arve nr 19070010. Seega ei ole kaebaja oma raamatupidamise algdokumentidega

kinnitanud, et väljamaksed on seotud tema ettevõtlusega. Albamare OÜ kreeditarvelt nr 19040046

ei ole samuti võimalik näha seost kaebaja tehtud väljamaksetega. Albamare OÜ arvelt nr

19070010 nähtub, et arve on esitatud T. I.-K. Egiptuse reisipaketi eest. Ei T. I. ega I. K. olnud

kaebaja töötajad, mistõttu ei ole ka nimetatud arve seotud kaebaja ettevõtlusega. Kaebaja tulumak-

sukohustust ei mõjuta asjaolu, et Albiorix OÜ parandas 2020 veebruari TSD ja deklareeris erisoo-

dustuse. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et Albiorix OÜ on kaebajale tasunud T.I.-K. reisikulud.

4.2 Töövaidluskomisjoni määruse järgi puuduvad kaebajal ja D. A. vastastikused nõuded. Ka

muudest dokumentidest ei nähtu D. A. kohustus kaebajale raha tagastada ega ka seda, et tegelikke

tagasimakseid oleks tehtud. Seetõttu ei anna kaebaja väide D. A. tehtud väljamakselt maksukohus-

tuse põhjendamatu suurendamise kohta alust maksuotsuse tühistamiseks 376,41 euro võrra.

4.3 Maksuhaldur tuvastas maksuotsusega, et kaebaja on töötajatele tehtud väljamaksed deklareeri-

nud kontrolliperioodil TSD-del vale väljamakse liigiga (55) ja registreerinud töötajad töötamise

registris vale töötamise liigiga. Kaebaja ei ole andnud selget ja arusaadavat selgitust, miks ta dek-

lareeris töötajatele tehtud väljamaksed viisil, nagu ei kuulukski väljamaksed maksustamisele teiste

tööjõu maksudega peale tulumaksu. Seejuures ei ole õiged kaebaja hinnangud, nagu ei kuulukski

tööandja ülesannete hulka uute töötajate koolitamine või siis tööandja poolt neile töö sisu ja

tööülesannete täitmise viisi selgitamine. Õiged ei ole ka kaebaja selgitused, et väljamaksete, koo-

diga 55 deklareerimise tingisid töötajate poolt ärisaladuse hoidmisega seotud riskid ja nende

maandamise vajadus. Kaebaja väiteid ei kinnita ka töökorralduse leping, mille sisust nähtub, et

konfidentsiaalse informatsiooniga seotud nn toetust makstakse seoses töösuhetega. Samas ei haaku

kaebaja nn riskitasu kontseptsioon asjaoluga, et kogu käsunduslepingute alusel teenuste osutamise

eest makstud tasu on täiel määral deklareeritud koodiga 55, ehkki käsunduslepingute alusel maksti

käsundisaajatele tasu osutatud teenuste eest. Kaebajat ei õigusta seejuures tema käsitlus aktiiv- ja

passiivtulust ja versioon, et riskitasu makstakse passiivtuluna. Töötaja peab vastupidiselt kaebaja

käsitlusele aktiivselt hoiduma nii kaebaja kui kaebaja klientide ärisaladuse avaldamisest või muul

viisil avalikuks tulemise eest.

5(9)

4.4 Maksusumma arvutamisel võeti arvesse 2019 juulikuu deklaratsiooniparandustest tekkinud

enammakseid

summas

818,43

eurot.

Nimetatud

summa

kanti

15.02.2021

kaebaja

ettemaksukontole. Kuna 22.02.2021 saabus kaebaja 2021 jaanuari käibedeklaratsiooni tasumise

tähtpäev,

siis

tasaarvestati

enammakse

kokku

summas

818,43

eurot

deklareeritud

käibemaksukohustuse

katteks.

Kuna

kaebaja

esitas

2021

jaanuarikuu

KMD

parandusdeklaratsiooni, mille kohaselt vähenes tasumiskohustus ja kaebajal tekkis tagasinõue, siis

tühistas MTA tasaarvestuse ja kandis 818,43 eurot tagasi kaebaja ettemaksukontole, mille ta

tasaarvestas 17.03.2021 maksuotsusest tuleneva 2019 aprillikuu TSD katteks.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

6. Asjas vaidlustatakse MTA 15.02.2021 maksuotsust, millega kohustati kaebajat tasuma

maksusumma kokku 4 449,89 eurot.

7. Vaidlus käib selle üle, kas kaebaja poolt Albamare OÜ-le tehtud väljamaksed on seotud kaebaja

ettevõtlusega. Juhul, kui see nii ei ole, siis on tegemist kaebaja ettevõtlusega mitteseotud kuluga,

millelt kaebajal tuleb tasuda tulumaks. Samuti on vaidlus seoses tööjõumaksudega, mille puhul

kaebaja leiab, esiteks, et juurdemakse määramine D. A. tehtud väljamakselt ei ole põhjendatud

ning teiseks, et ta on deklareerinud maksuotsuses toodud isikutele tehtud väljamaksed õige

väljamakse koodiga. Samuti on vaidlus selles, kas kaebajale on pandud õigusvastaselt kohustus

lisaks maksuotsuses toodule juurde maksta 818,43 eurot.

8. Kohtu hinnangul on maksuhaldur seisukohta seonduvalt maksu määramisega maksuotsuses ja

kontrollaktis veenvalt põhjendanud. Samuti on maksuhaldur maksuotsuse punktis 3 vastanud

kaebaja eriarvamuses esitatud väidetele. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga ning ei korda

kõike maksuotsuses ja kontrollaktis toodut üle (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165

lg 2). Vastuseks kaebaja väidetele märgib kohus järgmist.

Tehingud Albamare OÜ-ga

9. Kaebaja väidete kohaselt kohaldatakse reisiteenuste käibemaksuga maksustamisel KMS §-st 40

ja turismiseadusest tulenevat erikorda. Kaebaja selgitab, et premeeris oma töötajat D. A.

turismireisiga, kuid algne broneering tühistati. Seejärel soovis kaebaja premeerida teist töötajat, N.

Z., kuid ka see broneering tühistati ning N. Z. hüvitas kaebajale Albamare OÜ trahvisumma.

Seejärel soetas kaebaja turismireisi oma koostööpartneri, Albiorix OÜ töötajale, T. I.-K. Albiorix

OÜ deklareeris erisoodustuse 2020. a veebruari TSD-l. Kaebaja kinnitab, et müüs turismireisi

Albiorix OÜ-le.

10. Kohus märgib esmalt, et KMS §-s 40 sätestatud käibemaksu arvestamise erikord puudutab

kutselisi reisikorraldajaid, kes osutavad oma nimel reisiteenuseid. Sellise isikuga kaebaja puhul

tegemist ei ole. Sätted ei reguleeri olukordi, kus ettevõte on tellijana suhetes reisifirmaga, nagu

ekslikult leiab kaebaja. Samuti ei oma käibemaksu arvestamise kord puutumust ettevõtlusega

mitte seotud kulude tulumaksuga maksustamise kontekstis. Seega ei ole kaebaja viide KMS §-le

40 praeguses asjas asjakohane. Asjas ei olegi tegelikkuses vaidlust, kuidas kajastada reisiteenuste

eest tasumiseks esitatud andmeid kaebaja raamatupidamises, vaid selles, et puuduvad

raamatupidamise algdokumendid, mis kinnitaksid tehingute tegemist nii, nagu kaebaja väidab, et

need tehti.

11. TuMS § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud

kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt TuMS §-dele 48–50. Sama

sätte lg 2 p 3 sätestab, et ettevõtlusega mitteseotud kulu lõike 1 tähenduses on väljamaksed, mille

kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav

algdokument. Riigikohus on 01.02.2012 otsuses asjas nr 3-3-1-60-11 p-s 32 selgitanud, et TuMS §-de

51 ja 52 eesmärk on maksustada ettevõtlusest välja viidud kasumit. „Ettevõtlusest välja viidud“

tähendab seda, et kauba või teenuse eest väidetavalt makstud tasu saab äriühing kasutada varjatult ja

6(9)

maksuvabalt väljamaksete tegemiseks (nt dividendi maksmine osanikele, töötasu maksmine töötajatele

või juhatuse liikmetele, kaupade või teenuste eest maksmine isikule, kes varjab oma ettevõtluse

käivet).

12. Nagu nähtub kaebaja Swedbank AS arvelduskonto väljavõttelt (MTA vastuse lisa 21 lisad 35

ja 36), siis on kaebaja teinud Albamare OÜ-le perioodil aprill 2019 kuni august 2019 väljamakseid

kokku summas 3803,00. Väljamaksete tegemisel on viidatud arvetele nr 19040045, 18110008 ja

19070010. Maksumenetluses esitas kaebaja maksuhaldurile 22.04.2019 kreeditarve nr 19040046,

broneeringu infod TN249119 ja TN265891 ning reisilepingu nr 19624009 ja 05.08.2019 käskkirja

(MTA vastuse lisa 21 lisad 39 ja 40). Kaebaja ei esitanud maksuhaldurile väljamaksetega seotud

arveid. Arve nr 19070010 esitas maksuhaldurile Albamare OÜ (MTA vastuse lisa 21 lisa 50).

Arvelt nähtub, et arve on esitatud tasumiseks T. I. ja I. K. Egiptuse reisipaketi eest, mille osas

broneering on tehtud Tez Tour OÜ poolt vastavalt reisilepingule (MTA vastuse lisa nr 21 lisa 40),

mille osas teenuse vahendajaks on Albamare OÜ. Kaebaja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et

kumbki viidatud isikutest ei olnud väidetava reisi toimumise ajal kaebaja töötajateks. Seega ei

oma viidatud arve ning reisileping ja selle alusel tehtud maksed mitte mingit puutumust kaebajaga

ning arve alusel tehtud väljamakse ei ole seotud kaebaja ettevõtlusega. Kaebaja ei esitanud

maksuhaldurile ka arveid nr 19040045 ja 18110008, mille alusel toimus väidetavalt reiside eest

tasumine Albamare OÜ-le. Kaebaja on esitanud maksuhaldurile Albamare OÜ kreeditarve nr

19040046 (MTA vastuse lisa 38), millelt nähtub seos kreeditarvega nr 19030032. See tähendab, et

viidatud kreeditarve ei ole samuti seotud arvetega, mille alusel toimusid väidetavalt väljamaksed.

Samuti ei ole esitatud dokumente, millelt nähtuks seost N. Z. trahvi tagasimaksega seoses arvega

nr 19030032. Juhul, kui tegemist oleks trahviga, mille N. Z. hüvitas kaebajale põhjusel, et ta ei

saanud minna reisile, oleks pidanud arvele märkima kreeditarve arve nr 19040045 või 18110008

eest. Nii see aga ei ole. Kaebaja poolt esitatud broneeringult TN249119 nähtub, et Albamare OÜ

on broneerinud 02.11.2018 Novatours OÜ reisi perekond A. ja broneeringult TN265891 nähtub, et

Albamare OÜ on broneerinud reisi perekond Z. (MTA vastuse lisa 21 lisa 39). Ühtegi dokumenti

(nt arveid nr 19040045 ja 18110008), mis seoksid viidatud broneeringuid kaebaja ettevõtlusega

esitatud ei ole. Kaebaja ei ole ka esitanud dokumente, millelt nähtuks, et Albiorix OÜ on kaebajale

tasunud viimase poolt tasutud reisikulud, ehkki kaebaja väidab, et nii see toimus. Maksuhaldur ei

saa vähendada maksukohustust kaebaja paljasõnaliste väidete alusel. Seega ei saanud maksuhaldur

väidetava maksega maksumenetluses ka arvestada. Seega ei esitanud kaebaja maksuhaldurile

tõendeid, et kaebaja pangakontolt tehtud väljamaksed summas 3803,00 oleksid seotud kaebaja

ettevõtlusega. Maksuhaldur on kontrollakti punktis 1.3.1.2 e) muu hulgas õigesti osundanud, et

kuna kaebaja juhatuse liikmeks ning Albamare OÜ raamatupidajaks on sama isik, siis on

toimunud tehingute kohta raamatupidamise algdokumentide esitamata jätmine olnud teadlik ja

tahtlik tegevus.

13. Eeltoodust järelduvalt on maksuhaldur õigesti leidnud, et väidetavate arvete nr 19040045,

18110008 ja 19070010 alusel tehtud väljamaksed kokku summas 3 803,00 oleks tulnud

deklareerida kontrollitava perioodi TSD lisal 6 ja tasuda väljamakselt tulumaks summas 950,75

eurot. Kaebaja tulumaksukohustust ei mõjuta seejuures asjaolu, et Albiorix OÜ deklareeris T. I.-K.

tehtud erisoodustuse. Kaebaja on teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed, mis kuuluvad

maksustamisele tulumaksuga.

D. A. tehtud väljamaksed.

14. Maksuhaldur on maksuotsuse punktis 2.2.2.1 asunud seisukohale, et kaebaja pangakontolt D.

A. tehtud väljamaksed erinevad TSD-l deklareeritud andmetest. Maksuotsuse koostamise seisuga

deklareeris kaebaja aprill-juuli 2019 TSD lisal 1 D. A. väljamakseid summas 9684,57 eurot bruto,

mis on netosummas 7468,74 eurot. Perioodil aprill kuni august 2019 on kaebaja oma pangakontolt

teinud väljamakseid D. A. aga summas 7845,15 eurot, st deklareeritud oma väljamakseid 376,14

euro võrra vähem.

7(9)

15. Nähtuvalt kaebaja poolt kohtule esitatud Töövaidluskomisjoni 18.12.2019 määrusest

töövaidlusasjas 4-1/1841/19 (kaebuse lisa 12) loobusid kaebaja ja D. A. vastastikku

Töövaidluskomisjonile esitatud nõuetest ja kinnitasid, et peale kompromissilepingu allkirjastamist

puuduvad neid teineteise vastu nõuded. Seega ei ole õige kaebaja väide, mille kohaselt kohustus

D. A. tagastama kaebajale Töövaidluskomisjoni määruse järgselt summa 7577,70 eurot. Viidatud

määruse tagajärjena ei tekkinud D. A. kohustusi kaebaja ees. Määruse kohaselt ei tekkinud ka

kaebajal kohustusi D. A. ees. Nagu nähtub kaebaja 03.05.2021 menetlusdokumendis esitatud

arvestustest, oli kaebaja nõue D. A. vastu summas 7577,70 eurot, D. A. nõue kaebaja vastu oli

7845,15 eurot. Töövaidluskomisjoni otsuse järgselt puuduvad pooltel vastastikused nõuded.

Sellest järeldub, et kaebajal puudub tagasinõue D. A. vastu, mis kaebaja enda arvestuste kohaselt

oli 7577,70 eurot, sh palgafond koos maksudega 7468,75 eurot. Nimetatud summa ei muutu

nulliks, nagu ekslikult leiab kaebaja, vaid see tähendab, et kaebajal puudub nimetatud summa

tagastamise osas nõue D. A. vastu. D. A. omakorda puudub nõue summas 7845,15 eurot kaebaja

vastu. Seega ei vasta kaebaja pangakontolt D. A. tehtud väljamaksete summa 7845,15 eurot

kaebaja poolt deklareeritud summale 7468,14, mida kaebaja näib pidavat õigeks summaks.

Seejuures ei oma tähendust kaebaja arvamus, kuidas raha liikumist tuleks kajastada või on

kajastatud kaebaja enda raamatupidamises. Kuivõrd deklareeritud summa ületab tegeliku

väljamakse summat, siis on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et kaebajal on kohustus summa

376,41 eurot deklareerida ja kinni pidada ja tasuda tehtud väljamakselt tööjõumaksud.

Maksuhaldur on maksuotsuse punktis 3.3 põhjendatult selgitanud, et juhul, kui D. A. peaks

kaebajale deklareeritud summadest osa tagastama, tuleb tagasimakse kajastada tagasimakse kuu

TDS-l.

Väljamakse liigiga 55 deklareeritud maksed.

16. Kohus leiab, et maksuhaldur tuvastas maksuotsuses (p 2.2.2.2) õigesti, et kaebaja on

töötajatele tehtud väljamaksed deklareerinud kontrolliperioodi TSD-del vale väljamakse liigiga

(55) ja registreerinud töötajad töötamise registris vale töötamise liigiga, jättes väljamaksetelt

arvestamata, ja tasumata sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni- ja töötuskindlustuse

maksed. Kohus nõustub maksuhalduri poolt kontrollakti punktis 1.4.2.2 toodud järeldusega, ega

korda kõike siinjuures üle. Vastuseks kaebaja põhjendustele märgib kohus järgmist.

16.1 Vaidlus on selles, et kaebaja on deklareerinud E. K., A. I., A. G., N. L., O. S. ja V. J. tehtud

väljamaksed koodiga 55, kui muu tulu, ega deklareerinud väljamaksetelt sotsiaalmaksu,

kogumispensioni makseid ega töötuskindlustusmakseid, kuigi TuMS § 40 lg-te 2,4 ja 5, § 41 p 3,

SMS § 9 lg 1 p-de 1 ja 4, TkindlS § 42 lg 1 p-de 1-3 ning KoPS § 11 lg 1 p-de 1 ja 4 alusel oli ta

kohustatud seda tegema. Kaebaja viitab oma töökorralduse lepingule (kaebuse lisa 9) ja

käskkirjadele (kaebuse lisad 10) ning leiab, et maksustatud väljamaksete puhul on tegemist

kaebaja passiivtuluga, st riskitasuga ning tasu ei ole seotud töösuhtega. Kaebaja leiab, et nimetatud

maksetelt tuleb tasuda vaid tulumaksu.

16.2 Kohus nõustub maksuhalduriga, et viidatud isikutele tehtud väljamaksed tuleb lugeda töötasu

väljamakseteks ega korda üle kontrollakti punktis 1.4.2.2 toodut. Muu hulgas on maksuhalduri

järeldused, mis on tehtud töötaja ütlustele põhjal, õiged. Kohtu järeldust ei väära kaebuse punktis

3.2.2.2 esile toodud argumendid, mis võisid kaebaja arvates mõjutada töötajaid andma kaebajale

kahjulikke ütlusi. Kaebaja toob küll välja isikute motiivid, mis võisid neid mõjutada kaebaja jaoks

kahjulikke ütlus andma, kuid ei too välja, milles konkreetselt seisneb ütluste ebausaldusväärsus.

Kohtu jaoks ei ole ka eluliselt usutav, et maksumenetluses üle kuulatud isikud andsid kaebaja

suhtes teadlikult valeütlusi eesmärgiga kaebajat kahjustada. Isikute ütlustest nähtub, et nad

kirjeldasid selgelt ja ühemõtteliselt oma töösuhteid kaebajaga ega olnud teadlikud sellest, kuidas

soovis kaebaja nende töötamist maksunduslikult näidata. Ütlused on võetud isikutelt, kellele

tehtud väljamaksete õigsuses tekkis maksuhalduril kahtlus. Seega ei pidanud maksuhaldur

küsitlema ülejäänud kaebaja töötajaid. Sellest järelduvalt on maksuhaldur õigesti leidnud, et

töösuhteid reguleerib töölepingu seadus, mis muuhulgas näeb ette kohustuse tagada töötajatele

8(9)

väljaõppe ning näeb ette regulatsiooni ärisaladuse hoidmise kohustusega seonduvalt. Seejuures on

maksuhaldur põhjendatult märkinud, et ka käsunduslepingu alusel makstavad tasud loetakse

palgatuluks ja maksustatakse TuMS § 13 lõike 1 alusel tulumaksuga ning SMS § 2 lõike 1 p 6

järgi sotsiaalmaksuga. Kaebaja hinnang, nagu ei kuuluks tööandja ülesannete hulka uute töötajate

koolitamine või töö sisu selgitamine, on sügavalt ekslik. Seega ei saanud kaebaja ka maksta

töötajatele väljaõppe aja eest stipendiumit. Kaebaja kontseptsioon jääb kohtule ka arusaamatuks,

kuivõrd kaebaja ei ole eristanud väljamaksete maksustamisel n.ö riskitasu ja tasu tehtud töö eest.

Kaebaja on eranditult kõigilt väljamaksetelt maksnud üksnes tulumaksu, jättes ülejäänud

tööjõumaksud tasumata. Nimetatu kinnitab, et kaebaja põhjendused on kujundatud tagant järele,

ega kajasta tegelikku õigussuhet. Maksuhaldur on kontrollaktis ja MTA vastuses kaebaja poolt

esitatud kaebusele toonud põhjendatult välja, et kaebaja seisukohad on olnud ajas muutuvad.

16.3 Maksuhaldur ei ole jätnud kaebaja poolt maksuhaldurile esitatud Töökorralduse lepingut

tähelepanuta, vaid on seda analüüsinud koosmõjus teiste asjas esitatud tõenditega kontrollakti

punktis 1.4.2.2 c) ning leidnud, et tõendid kogumis viitavad sellele, et kaebaja on töötajatele

teinud väljamakseid töö tegemise eest, mistõttu on väljamaksete deklareerimine liigiga 55 ebaõige.

Kohus mõistab Töökorralduse lepingu punkti 6.7 sõnastust selliselt, et tööandja kohustub maksma

töötajale lisatasu konfidentsiaalse informatsiooni saladuses hoidmise eest. Ka nimetatud kohustus

haakub otseselt töölepinguga reguleeritu õiguste ja kohustustega ning väljamaksete tegemine on

seotud töölepinguliste suhetega. Nimetatud järeldust ei muuda kaebaja, tema öötajate ja Albiorix

OÜ ja kaebaja töötajate vahel 18.06.2019 allkirjastatud käskkirjad klientidega suhtluse osas.

Käskkirjad ei muuda töötajatele tehtud väljamaksete olemust, vaid reguleerivad töö korraldust

vastavalt kaebaja juhistele. MTA märgib õigesti, et kaebaja võib kujundada käsunduslepingute ja

töölepingute alusel töötajatele makstava töötasu koosseisu vastavalt oma ärihuvidele, kuid ei saa

seejuures järgimata jätta maksuseadustes vastava maksuliigi maksustamise reegleid.

16.4 Asjakohane ei ole ka kaebaja arutluskäik aktiiv- ja passiivtulu maksustamise erisustest.

Kaebaja viitab seejuures Lasse Lehis Maksuõiguse õpiku väljaandele 2004, mis ei ole aga

õigusakt ning mille autori poolt kirja pandud järeldused ei ole maksuhaldurile ja kohtule siduvad.

Kohus nõustub maksuhalduriga, et kaebaja töötajatele makstud riskitasu on otseselt seotud

töötajate tööülesannete täitmisega ning seega on tegemist töölepingu alusel tehtud väljamaksetega,

millelt tuleb lisaks tulumaksule deklareerida ning tasuda sotsiaal-, töötuskindlustuse- ja

kogumispensioni maksed.

16.5 Seega on maksuhaldur kokkuvõtvalt õigesti leidnud, et kontrolliperioodil kontrollakti punktis

1.4.2.2 c välja toodud töötajatele tehtud väljamaksed on deklareeritud ebaõige koodiga 55 ning

need tuleb deklareerida palgaväljamaksetena ning tasuda maksetelt lisaks tulumaksule ka sotsiaal-,

töötuskindlustuse- ja kohustusliku kogumispensioni maksed. Samuti on töötajate töötamine

kajastatud töötamise registris vale töötamise liigi all (töötamine TM kohustusega Eestis ilma SM

kohustuseta). Seega, deklareerides väljamaksed koodi 55 all ning tasudes väljamaksetelt vaid

tulumaksu, sai kaebaja maksueelise, mis seisneb sotsiaal-, töötuskindlustuse- ja kohustusliku

kogumispensioni maksete tasumata jätmises. Kuivõrd maksumenetluses leidis tuvastamist, et

seoses töösuhetega töötajatele tehtud maksete näol on tegemist tööjõumaksudega, siis on

vaidlustatud maksuotsusega õigesti kohustatud kaebajat tasuma väljamaksetelt vastavalt

maksuotsuse lisaks olevale tabelile tööjõumaksud.

17. Eeltoodust tulenevalt on maksuotsuse õiguspärane.

18. Kaebaja esitas kohtumenetluses väite, mille kohaselt ei saa ta aru, miks on vaidlustatud

maksuotsuse tulemusena arvestatud temalt maksuotsusega määratud summas 4449,89 euro asemel

818,43 euro võrra suurem. MTA on kohtumenetluses selgitanud, et maksusumma arvutamisel

võeti arvesse 2019 juulikuu deklaratsiooniparandustest tekkinud enammakseid summas 818,43

eurot. Nimetatud summa kanti 15.02.2021 kaebaja ettemaksukontole. Kuna 22.02.2021 saabus

kaebaja 2021 jaanuari käibedeklaratsiooni tasumise tähtpäev, siis tasaarvestati enammakse kokku

summas 818,43 eurot deklareeritud käibemaksukohustuse katteks. Kuna kaebaja esitas 2021

9(9)

jaanuarikuu KMD parandusdeklaratsiooni, mille kohaselt vähenes tasumiskohustus ja kaebajal

tekkis tagasinõue, siis tühistas MTA tasaarvestuse ja kandis 818,43 eurot tagasi kaebaja

ettemaksukontole, mille ta tasaarvestas 17.03.2021 maksuotsusest tuleneva 2019 aprillikuu TSD

katteks.

Vastavad

toimingud

on

nähtavad

MTA

poolt

kohtule

koos

14.05.2021

menetlusdokumendiga esitatud tabelilt, millest järeldub, et tegemist on maksuotsuse täitmise

küsimusega, mitte aga maksusumma ebaõige määramisega. Kaebaja märgib õigesti, et maksuotsus

on lõplik haldusakt, millega määrati kindlaks kaebaja maksukohustus maksuotsuses toodud

tehingute osas. Maksuotsuse kohaselt on kaebaja kohustatud tasuma maksusumma 4449,89 eurot

ning nimetatud summat ei ole suurendatud 818,43 euro võrra. Maksuhalduri poolt kohtule esitatud

põhjendused on kohtu jaoks arusaadavad ning maksuotsusega ei ole kohustatud tasuma kaebajat

suuremat maksusummat, kui seda on nõutud maksuotsusega. Seega ei ole põhjendatud ka kaebaja

arusaam, mille kohaselt oleks MTA-l kohustus kaebajale tagastada 818,43 eurot. Nimetatust

tulenevalt ei kuulu maksuotsuse tegemise tagajärjena kaebajale tagastamisele 818,43 eurot.

Kuivõrd maksuotsus on õiguspärane, siis ei kuulu ka maksuotsuse täitmisena tasutu kaebajale

tagastamisele.

19. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja poolt esitatud kaebuse rahuldamata.

MENETLUSKULUD

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna

kaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. MTA menetluskulude

hüvitamist taotlenud ei ole. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg

1 ja § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

kohtunik