1-20-1289/17 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09. juuli 2021, Viljandi kohtumaja

Kriminaalasja number 1-20-1289 (19284000233) Kohtulahend Tartu Maakohtu 21.07.2021 otsus V.X-i

süüdimõistmises KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistamises vangistusega 8 kuud, tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud Avalduse ese kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Avaldaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Vesta Golding Süüdimõistetu V.

X

(isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxx x xxxxxxxx xxxx -x xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxx )

Asja arutamise kuupäev

07.07.2021

RESOLUTSIOON

Juhindud -dest 145, 427, 43 es KrMS § 2 ja KarS § 74 lg 4, kohus

määras:

1. V. -ile Tartu X Jätta rahuldamata kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Maakohtu 21. juuli 2020.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-20-1289 mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. 2. Pikendada V. -ile Tartu Maakohtu 21. juuli 2020.a. otsusega X

kriminaalasjas nr 1-20-1289 katseaega 3 olme ja lugeda määratud ) kuu võrra (k katseaja lõpptähtajaks 21. aprill 2022. 3. V. -ile a alluda X Määrata KarS § 75 lg 2 p 5 alusel täiendava kohustusen käitumiskontrolli ajal sõltuvusravile (alkoholismivastane ravi). 4.

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Määrus toimetada kätte süüdimõistetule ja Viljandi esindusele.

Edasikaebamise kord

2

Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu

Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.

ASJAOLUD

1. V.X 21.07.2020 otsusega on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistatud vangistusega KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrat õistetud 8 kuud.

i, et m vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. V. ile määrati X- katseaeg 1 aasta 6 kuud ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui 8 kuud V.X ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s atud V.X-ile 1 sätest käitumiskontrolli nõudeid.

75 lg kontrolli ajal kohustusena mitte määrati katseajaks KarS § 2 p 2 alusel käitumis tarvitada alkoholi. 75 lg 2 p 8 alusel KarS § määrati V. ile käitumis X-

kontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. KarS § 75 lg 4 alusel määrat V. ile lisakohustus alates kohtuotsuse jõustumisest 10 X- i tööpäeva jooksul, registreerida end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse.

2. Kriminaalhooldaja on esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu Ettekandest nähtuvalt V.X-i kohta. on V.X rikkunud temale Tartu Maakohtu 21.07.2020 otsusega pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi.

Esmakohtumine V.X-iga toimus 11.08.2020, kui isik tutvus ja allkirjastas „Kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused“. Kokku on toimunud 22 registreerimist, millest 2 korral ilmus V.X registreerimisele alkoholijoobes. 10.09.2020 kinnitati V. i juhtumist läht X- uvalt koostatud hoolduskava tegevustega kuritegevusriskide maandamiseks. Jõuti analüüsida alkoholi tarvitamise ja vägivaldse käitumise seoseid, alternatiivseid lahendusi vägivaldse käitumise vältimiseks, ühiskondlike normide täitmise eiramise tagajärgi. Pe – rioodil 04.11.2020 06.01.2021 osales isik sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“. Kohustuse registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele täitis isik 30.07.2020. Isik pöördus nõustamisele veel 07.08.2020 ning planeeriti alkoholismivastase ravi jätkamist. SA Viljandi Haigla Alkoholitarvitamise ravi teenistuse vastusest ametniku päringule nähtub, et isik pöördus nõustamisele veel 01.09.2020 ning 14.09.2020, viimati 08.02.2021. 11.09.2020 registreerimisel kontrolliti kohustuse mitte tarvitada alkoholi täitmist. Isikul tuvastati joove 0,361 mg/l väljahingatavas õhus. V. kirjutas seletuses, et jõi eelmisel õhtul X naabriga 1,5 l GIN-i. Ametnik reageeris kirjaliku hoiatusega. Registreerimisel 08.10.2020 tuvastati isikul joove 0,158 mg/l väljahingatavas õhus. V.

X kirjutas seletuses, et võttis üle eelmisel päeval mitu liitrit viina. Suuliselt selgitas, et sõbrad tulid - Soomest töölt ning tähistati taaskohtumist. Ametnik reageeris kirjaliku hoiatusega. 26.05.2021 teostasid ametnikud E. Sarapuu ja A. Nõmmik Viljandimaal reidi kohustuse mitte tarvitada alkoholi täitmise kontrolliks. V. il tuvastati joove 1,75 mg/l väljahingatavas X- õhus. 03.06.2021 võetud seletuses põhjendas V. joovet hambavalu vaigistamiseks X piiritusega suu loputamisega. Kokku on kohustust mitte tarvitada alkoholi kontrollitud 22 korral, millest 3 korral esinesid isikul alkoholi tarvitamise tunnused. Alkoholi tarvitamine suurendab oluliselt kuriteo toimepanemise riski. V. on katseajal korduvalt rikkunud talle määratud olulist kohustust mitte tarvitada X alkoholi. Alkoholikeeld määrati talle põhjusega – nimelt võib isik alkoholijoobes muutuda

vägivaldseks, korduva kehalise väärkohtlemise episoodid on toime pandud alkoholijoobes. Kriminaalhooldusametnik on veendumusel, et alkoholi tarvitamise keelu määramine ei ole olnud

3

piisav meede isiku käitumise muutmiseks ning V.X suhtub talle kohtu poolt määratud kohustuse täitmisse vastutustundetult. Kirjalikud hoiatused ei näi olevat Talle mõjunud ning isikul puudub sisemine tahe alkoholi tarbimisest loobuda või alkoholismivastast ravi jätkata. Eeltoodust tulenevalt teeb ametnik ettepaneku pöörata V. ile määratud karis X- tus täitmisele.

Kriminaalhooldusametnik on 30.06.2021 kohtule täiendavalt esitanud materjalid V. i X- kohta alkoholi tarvitamise kontrollimise protokolli 30.06.2021.

3. Kohtuistung 07.07.2021.

Kohtuistungil osalenud kriminaalhooldusametnik ohtuistungil esitatud erakorralise ettekande jäi k juurde ja leidis, et V.X ei soovi alkoholitarvitamisest loobuda. Sotsiaalprogrammi on isik läbinud ja registreerimiskohustuse täitmisele on ta tulnud alati, kuid kolmel korral on tulnud joobes. Kriminaalhooldusametnik leidis kohtuistungil, et isiku katseaja pikendamisele ta vastu ei ole. Sõltuvusravile allumine on vabatahtlik ja kui isik keeldub, siis ei saa seda teostada.

Süüdimõistetu V.X erakorralise ettekande arutamise juurde kaitsjat ei taotlenud. Süüdimõistetu erakorralises ettekaandes toodud asjaolu vastab tõele, et ta on neljal avaldas, et korral alkoholitarvitamise keeldu rikkunud. Ta lubab alkoholitarvitamise lõpetada ning on nõus alluma käitumiskontrolli ajal alkoholismivastasele võõrutusravile ja on nõus katseaja pikendamisega.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. KrMS 427 lg 1 kohaselt k § aristusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike

4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg st 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS - § – -des 425 4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul.

Kriminaalhooldusseadus (Kr ) lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule HS § 31 kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. § 31 KrHS lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.

KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe

aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

4

Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13).

Tartu Maakohtu 21.07.2020 otsusega on V.X

KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi süüdi tunnistatud ja karistatud vangistusega 8 kuud. Kar

i S § 74 lg 1 ja 3 alusel määrat , et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. V. ile määrati X- katseaeg 1 aasta 6 kuud ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui V.X ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid 75 lg-s . Lisakohustuseks määrati V. ile KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitada alkoholi ja p 8 alusel osaleda X- kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis, KarS § 75 lg 4 alusel määrati kohustus alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul, registreerida end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse.

5. Kohus märgib, et kriminaalasjas uuritud tõenditega s.h süüdimõistetu ütluste ja kirjalike tõenditega on tõendamist leidnud, et süüdimõistetu on katseaja vältel korduvalt ja V.X tahtlikult rikkunud temale KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduses indikaatorvahend Alcovisor Mark XL abil on 11.09.2020 kell 11.00 V.X-il fikseeritud positiivne tulemus 0,361 mg/l. V.X on selgituseks märkinud, et jõi eelmisel õhtul 1,5 Gini kui istus naabriga õues (tl 72- 72p). Nimetatud rikkumise kohta on ametnik koostanud kirjaliku hoiatuse, mille V.X on allkirjastanud 24.09.2020 (tl 77). Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduses indikaatorvahend Alcovisor Mark XL abil on 08.10.2020 kell 10.30 V.X-il fikseeritud positiivne tulemus 0,158 mg/l (tl 73-73p). Oma 08.10.2020 antud kirjalikus seletuses on V.X märkinud, et võttis üleeile

viina mitu liitrit (tl 75). Nimetatud rikkumise kohta on ametnik koostanud kirjaliku hoiatuse, mille V.X on allkirjastanud 19.10.2020 (tl 78). Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt on V.X-i elukohas indikaatorvahendi Alcovisor Mercury Nordic abil 26.05.2021 kell 16.15 V.X-il fikseeritud positiivne tulemus 1,175 mg/l. Nimetatud rikkumise kohta ei olnud isik võimeline selgitust kirjutama, kuna oli tugevas joobes (tl 74-74p). 03.06.2021 antud kirjaliku selgituse kohaselt põhjendas V. alkoholi tarvitamist hambavalu vaigistamisega (tl 76). X Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduses indikaatorvahend Alcovisor Mark XL abil on 30.06.2021 kell 10.30 V.X-il fikseeritud positiivne tulemus 0,102 mg/l. Selgituseks on V. märkinud, et võttis eile 4 õlut (tl 88 X -88p). SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku 10.06.2021 kirja nr 12-1/1911-1 kohaselt on V.X nud pöördu Viljandi haigla alkoholitarvitamise häirete ravi teenistusse 30.07.2020, 07.08.2020, 01.09.2020 ning 14.09.2020, viimati 08.02.2021 (tl 81-82).

6. Kohus on siiski seisukohal, antud juhul ei ole V.X-ile veel otstarbekas pöörata mõistetud karistust täitmisele, kuna süüdimõistetu on oma ütluste kohaselt motiveeritud käitumise kontrollnõudeid edaspidi täitma korrektselt. V.X-i puhul on tegemist esimese erakorralise ettekandega ning kohus leiab, et kriminaalhoolduslikud meetmed on isiku suhtes efektiivsemad kui reaalne vangistus. Tegemist on

süüdimõistetu üksikute rikkumistega ning esineb suur tõenäosus, et isik suudab edaspidi katseaja vältel käitumiskontrolli nõudeid korrektselt täita. Selleks on süüdimõistetu andnud nõusoleku talle täiendava kohustuse

määramiseks (alluda käitumiskontrolli ajal alkoholismivastasele ravile) tseaja tähtaja ja ka

5

pikendamiseks. Positiivne on seegi, et V.X on leidnud endale töö, mida tõendab objektileping nr 12 05.07.2021.

7. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotlus tuleb V.X-ile Tartu Maakohtu jätta rahuldamata ja 21.07.2020. tuleb Kohus peab a. otsusega mõistetud kandmata karistus jätta täitmisele pööramata. põhjendatuks pikendada V.X-ile määratud kuu võrra katseaega 3 ja lugeda katseaja lõpptähtajaks Samuti on põhjendatud määrata talle KarS § 75 lg 2 p 5 alusel 22. aprill 2022.

täiendava kohustusena alluda käitumiskontrolli ajal sõltuvusravile (alkoholismivastane ravi).

Määruse edastamine ja edasikaebe kord Kohus saadab KrMS § 432 lg 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (KrMS § 432 lg 4). Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki § – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määrus -des 383 kaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik