2-20-18986/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. juuli 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-18986

Kohtuasi

XX hagi YY vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 3. mai 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

YY apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

2759,09 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Alar Urm

Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda YY 28. mai 2021. a apellatsioonkaebusega esitatud dokumentaalse tõendi

(Transpordiameti 4. mai 2021. a vastus päringule) vastuvõtmisest.

2. Tühistada Harju Maakohtu 3. mai 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-18986 osas,

millega mõisteti YY-lt XX kasuks välja kahjuhüvitis 132,71 eurot (s.o 2382,28 eurot

ületavas osas) ja sellelt arvestatud viivis, samuti menetluskulude jaotuse osas. Teha

tühistatud osas uus otsus, millega jätta selles osas kahjuhüvitise ja sellelt arvestatud

viivise nõue rahuldamata ning jaotada menetluskulud vastavalt kohtuotsuse

tervikresolutsiooni sõnastuses märgitule. Ülejäänud osas (s.o 2382,28 eurot ja sellelt

arvestatud viivis) jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta

osaliselt otsuse põhjendusi.

3. Rahuldada YY apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Rahuldada hagi osaliselt.

4.2. Välja mõista YY-lt XX kasuks kahjuhüvitis 2382,28 eurot, viivis perioodi

8. oktoober 2020 kuni 9. juuli 2021 eest 143,47 eurot ja alates 10. juulist 2021

viivis põhinõudest (2382,28 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

2

4.3. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud XX menetluskuludest 95% YY kanda

ja YY menetluskuludest 5% XX kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja, ostja) esitas 23. detsembril 2020 (täpsustatud 15. jaanuaril 2021) Harju

Maakohtule YY (kostja, müüja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja

hüvitise 2515 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 42,44 eurot ja

seadusjärgses määras viivise põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni

ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 5. septembril 2020

müügilepingu

sõiduki

Mazda 6

VIN-koodiga

JMZGHA9E701487324

(sõiduk)

võõrandamiseks hinnaga 6400 eurot. Müügikuulutuse kohaselt oli sõiduki esmane

registreerimise aasta 2012 ning sõiduk kehtiva ülevaatuse ja hooldusraamatuga. Enne

müügilepingu sõlmimist pidasid pooled läbirääkimisi, vaatasid sõiduki üle ning tuvastasid, et

sõidukil ei tööta tagumised parkimisandurid, kuid muid puudusi kostja välja ei toonud ega

tuvastanud ka hageja tavapärase vaatluse käigus. 22. septembril 2020 viis hageja sõiduki

korralisse hooldusesse Mazda ametliku esindaja osaühingu Inchcape Motors Estonia juurde,

kus tuvastati, et sõiduki radiaatori olukord oli ohtlik, sest jahutusvedelik võinuks kohe välja

tulla ja selle tagajärjel oleks võinud puruneda käigukast. Samuti ei töötanud tagurdamisandurid

ja roolilatt oli vigane. Osaühingu Inchcape Motors Estonia tehtud hinnapakkumise järgi oli

puuduste likvideerimise maksumus 3042,20 eurot, sh varjatud puuduste kõrvaldamine 2568

eurot.

Roolilati loks on eriti oluline viga majandus- ja kommunikatsiooniministri 18. juulil 2011 vastu

võetud määruse nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise

tingimused ja kord“ (määrus) lisa 4 p-s 3 asuva tabeli p 2.1.1 järgi. Jahutusvedeliku väljumine

radiaatorist põhjustab mootori kohese ülekuumenemise, mis on määruse lisa 4 p-s 3 asuva tabeli

p 6.1.8 kohaselt sõiduki ohtlik viga, samuti on p-de 6.2.9 ja 8.4.1 kohaselt ohtlik puudus leke.

Varjatud puudused olid olemas müügi hetkel, kuivõrd 15. oktoobril 2019 juhtis tehnohooldaja

kostja tähelepanu samadele puudustele. Hageja teavitas kostjat puudustest 17 päeva pärast

müügilepingu sõlmimist. Enne kulutuste tegemist palus hageja kostjal puudused kõrvaldada,

kuid kostja keeldus sellest.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

3

Kostja vastuväidete kohaselt ei saanud hageja eeldada, et sõiduk on puudusteta ja samaväärne

uuega. Kostja teavitas hagejat kõigist puudustest, mis tal teada ja meeles olid, sh kulunud

tagumised piduriklotsid ja -kettad, mitte töötavad tagumised parkimisandurid, sisustuse

kulumine ja kerel teatud värvikahjustused. Tagumiste piduriklotside, piduriketaste ja

parkimisandurite remondi vajalikkuse tõttu alandas kostja sõiduki hinda kokku 400 euro võrra.

Nõustuda ei saa osaühingu Inchcape Motors Estonia 15. oktoobril 2019 tehtud märkustega

sõiduki seisukorra kohta. Küsimusele, milles seisneb roolilati viga ja jahutusradiaatori vahetuse

vajadus, vastas hooldusmeister üksnes, et roolilatt on vigane ja radiaatori vahetuse soovituse

andis Mazda tootja tehas, kuna statistika järgi ei pidavat sellel mudelil radiaatorid olema

vastupidavad. Hooldusmeister ei osanud ka vastata, kui palju on nimetatud osadel

kasutusressurssi jäänud.

Autoremondi asjatundjatest tuttavatele olid osaühingu Inchcape Motors Estonia märkused

mõistmatud. Pärast hooldust oli sõiduk müügi hetkeks sõitnud üle 7000 km ning mingeid

tõrkeid sõiduki rooli-, juhtimis- ega jahutussüsteemis ei esinenud. Samuti ei olnud puudused

sõitmist takistavad ega teisi ohustavad, sest sõiduk läbis 8. aprillil 2020 korralise

tehnoülevaatuse, kus ühtegi probleemi ei tuvastatud. Tõendamata on ka, milles seisnes

konkreetselt roolilati ja radiaatori viga, sh koosnevad need osad paljudest detailidest. Lisaks on

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning Transpordiamet välja andnud soovitused

kasutatud sõiduki ostmiseks. Hageja ei soovinud tutvuda enne sõiduki ostmist sõiduki ajalooga

ega teostada tehnilist ülevaatust.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 3. mai 2021. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi, mõistis kostjalt

hageja kasuks välja 2515 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 42,44 eurot ja seadusjärgses

määras viivise põhinõudelt alates 23. detsembrist 2020 kuni põhinõude tasumiseni ning jättis

menetluskulud kostja kanda, kuid hagejale hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust

kindlaks ei määranud.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt müüs kostja hagejale lepingutingimustele mittevastava

sõiduki ja vastutab selle eest. Hageja teatas kostjale puudustest mõistliku aja jooksul. Tõendatud

on, et hageja ostis sõiduki teadmisega, et vahel parkimisandurid töötavad ja vahel mitte. Kui

hageja on pärast sõiduki ostmist teavitanud, et parkimisandurid ei tööta üldse ja kostja on

nõustunud hüvitama hagejale parkimisandurite vahetusega seotud kulu, siis ei olnud pooltel

kokkulepet, et sõiduk müüakse parkimisanduritega, mis ei tööta. Kuna on tõendatud, et kostja

pidi teadma, et parkimisandurid ei pruugi töötada, siis on kostja rikkunud müügilepingut, sest

ta oli puudusest teadlik. Tõendamata on, et hageja teadis või pidi teadma sõidukil esinevatest

puudustest müügilepingu sõlmimise ajal.

22. septembril 2020 tuvastati, et sõiduki radiaator on ohtlikus olukorras, tagurdamisandurid ei

tööta ja roolilatt on vigane. Põhjendatud ei ole kindlaks teha missugused detailid täpselt on

vigased, kui spetsialist on öelnud, et on vaja välja vahetada radiaator ja roolilatt. Radiaatori

ohtlikkus ja roolilati viga tuvastati ka 15. oktoobril 2019, kui kostja oli veel omanik. Kostja pidi

olema teadlik puudustest, sest sõidukit hooldanud autoremonditöökoja poolt saadeti kostjale e-

kiri, milles kinnitati, et kostjale anti 15. oktoobril 2019 maksekaardi arve, millel olid kõik

puudused kirjas. Asjaolu, kostja ei nõustu järeldustega ja on läbinud puudustega 7000 km, ei

saa seada kahtluse alla spetsialisti seisukohta. Isegi, kui kostja ei pidanud sel hetkel puudusi

tema jaoks oluliseks, siis oleks heas usus käituv müüja pidanud teavitama ostjat.

Hageja on veenvalt põhistanud, et puudused olid ohtlikud ning selline sõiduk ei ole liiklemiseks

ohutu. Kuigi sõiduk läbis korralise tehnoülevaatuse 2020. a aprillis, siis on puudused fikseeritud

ka 2020. a septembris, mistõttu ei ole põhjust arvata, et radiaator ja roolilatt ei vaja välja

vahetamist. Puudusi ei saanud asja tavapärasel ülevaatusel tuvastada, sest need ei paista välja

4

ega ole tunnetatavad. Mõistlik on arvata, et kasutatud sõiduk vastab tavapärasele kasutatud

sõiduki nõuetele ehk asja keskmisele kvaliteedile, kui sel on töökorras radiaator ja roolilatt, mis

ei vaja välja vahetamist, et oleks võimalik ohutu liiklemine. Parkimisandurite, radiaatori ja

roolilati vahetamise eest tasus hageja 2515 eurot. Kostja hagejale tekkinud kahju hageja

8. oktoobri 2020. a nõudele vaatamata hüvitanud ei ole.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks ning jätta

menetluskulud hageja kanda.

Maakohus ei analüüsinud kostja esitatud tõendeid ja väiteid kogumis võrdväärsetel alustel.

Kohus oleks pidanud määrama tehnilise ekspertiisi, sest ei ole ise pädev tehnilisi nüansse

hindama. Kohus ei ole piisava põhjalikkusega ja olulisusega käsitlenud 2020. a tehnoülevaatuse

akti ning on sisuliselt määranud riikliku järelevalve alla kuuluva tehnilise seadme korralise

tehnokontrolli teostaja ebapädevaks ja eksinuks. Arvete ja pakkumise peale kirjutatud

väidetavate puudustega ei saa tuvastada tehnilisi puudusi. Samuti on tõendamata, et enne

hagejale pakkumise koostamist tehti sõidukil uus tehnilise seisundi kontroll. Lisaks leidis kohus

ebaõigesti, et puudusi auto osadel ei tule detailselt tuvastada.

Transpordiamet on kinnitanud, et tehnoülevaatuse käigus ei oleks saanud jääda tuvastamata

roolilati viga ning toonud esile, millised testid ülevaatuse käigus läbi viidi. Hageja ei ole esile

toonud, millised kontrollid teostas osaühing Inchcape Motors Estonia ega tõendanud, et

roolisüsteemi kolksu juures oli välistatud pukside, šarniiride, rooliotste jm ülemäärane

kulumine. Samuti on roolilati viga tuntav sõiduki kasutamisel, aga hageja ei ole esitanud ühtegi

kaebust sõiduki ebatavaliste kasutamisomaduste kohta. Isegi kui jahutusradiaatori toruotste

korrosioon ületas loomulikku kulumismäära, siis on see Mazda 6 tüüpviga, mida kinnitas

osaühing Inchcape Motors Estonia, märkides, et statistiliselt on probleeme selle auto mudeli

radiaatorite osas. Lisaks on tõendamata kui laiaulatuslik jahutusradiaatori toruotste korrosioon

oli, palju on jäänud kasutusressurssi ja kas toruotste pärast peab vahetama terve seadme.

Maakohus on arusaamatult leidnud, et kostjal tuleb hüvitada ka parkimisandurite parandamise

kulu, kuigi kostja teavitas hagejat müügi hetkel sellest puudusest ja alandas hinda seetõttu 200

eurot, olles nõus kompenseerima pool kulust, kui see ületab oluliselt 200 eurot. Samuti ei ole

osaühing Inchcape Motors Estonia saatnud kostjale ühtegi e-kirja, milles oleks kinnitatud, et

kostjale anti 15. oktoobril 2019 maksekaardi arve. Lisaks jääb arusaamatuks, kuidas saab kohus

määratleda 2019. a regulaarse hoolduse järel kirja pandud puudused varjatud puudusteks, kui

sõiduki ajalugu on digitaalselt olemas. Kohus jättis arvestamata, et kasutatud auto ostjal lasub

hoolsuskohustus. Hageja jättis kasutamata puuduste tuvastamise tavapärased võimalused, sh

tegemata sõiduki taustakontrolli esinduses. Kohus oleks pidanud arvestama, et kuna kostjal oli

tehnoülevaatuse kinnituse põhjal veendumus auto korrasoleku kohta, siis ei olnud tal kohustust

meeles pidada kõiki nüansse, mis on seoses sõidukiga toimunud ja sõiduki ajaloo sissekandeid.

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb

maakohtu otsus menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada osas, millega mõisteti kostjalt

hageja kasuks välja kahjuhüvitis 132,71 eurot (s.o 2382,28 eurot ületavas osas) ja sellelt

arvestatud viivis, samuti menetluskulude jaotust puudutavas osas. Tühistatud osas teeb

5

kolleegium uue otsuse, millega jätab eeltoodud osas hagi rahuldamata ning jaotab

menetluskulud vastavalt kohtuotsuse tervikresolutsiooni sõnastuses märgitule. Ülejäänud osas

(s.o 2382,28 eurot ja sellelt arvestatud viivis) jätab kolleegium maakohtu otsuse lõppjärelduse

muutmata, kuid muudab osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus

rahuldatakse osaliselt.

7. Pooled ei vaidle selle üle, et sõlmisid 5. septembril 2020 müügilepingu võlaõigusseaduse

(VÕS) § 208 lg 1 mõttes, mille alusel kostja andis hagejale üle lepingu esemeks oleva sõiduki

Mazda 6 ja hageja tasus ostuhinna 6400 eurot. Hageja väitel müüs kostja talle sõiduki, mis ei

vastanud kokkulepitud tingimustele. Maakohus tuvastas, et sõiduk ei vastanud tavapärasele

kasutatud sõiduki nõuetele ning VÕS § 115 lg-te 1 ja 2 järgi on kahju hüvitamise nõude

eeldused täidetud.

Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt

radiaatori, roolilati ja parkimisandurite vahetamisega seotud kulutuste tõttu tekkinud kahju

2515 euro hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel.

7.1. Esmalt lahendab kolleegium uue dokumentaalse tõendi vastuvõtmise küsimuse.

Kolleegium selgitab, et tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab

kohtuotsuses hindamata tõendeid TsMS § 652 lg-tes 3 ja 4 ette nähtud juhtudel. Samuti võtab

kohus TsMS § 238 lg 1 esimese lause järgi vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste

tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.

Kolleegium leiab, et kostja apellatsioonkaebusele lisatud dokumentaalne tõend tuleb jätta vastu

võtmata, sest selle vastuvõtmise eeldused ei ole täidetud. Kostja oleks saanud varem saata

pöördumise Transpordiametile, millele konkreetse e-kirjaga vastati, samuti ei ole maakohus

kolleegiumi hinnangul rikkunud menetlusõiguse normi, mis teeks tõendi esitamise

apellatsiooniastmes lubatavaks (TsMS § 652 lg 3 p 2). Kuna dokument, mida ringkonnakohus

vastu ei võta, on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus seda füüsiliselt tagastada.

7.2. Kostja heidab maakohtule menetlusõiguse normi rikkumisena ette, et maakohus rikkus

selgitamiskohustust, jättes kostjale selgitamata vajaduse ja võimaluse taotleda ekspertiisi.

Kolleegium kostja seisukohaga ei nõustu.

Hagimenetlus on võistlev menetlus, kus kohus selgitab TsMS § 5 lg 3 teise lause kohaselt ise

asjaolusid ja kogub tõendeid üksnes seaduses ettenähtud juhul. Selgitamiskohustuse ulatus

sõltub konkreetse vaidluse asjaoludest kui ka sellest, kas pooli esindavad menetluses

advokaadid (vt Riigikohtu 29. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19). Praegusel

juhul oli pooltele selge tõendamisele kuuluvate asjaolude ring. Pooled ei vaielnud nõude

õigusliku aluse üle ning tulenevalt menetlusdokumentidest oli kostjale teada, mis asjaolud tuleb

kohtu ette tuua selleks, et vastuväited võiksid tingida hagi rahuldamata jätmise. Kui kostja

arvates vastas sõiduk lepingutingimustele, oleks ta TsMS § 230 lg 1 kohaselt pidanud ise selle

väite aluseks olevad asjaolud esile tooma ja neid tõendama.

TsMS § 5 lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole

esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Maakohtul ei olnud

kohustust selgitada kostjale eelmenetluses, kas tema esitatud tõenditest piisab hagi rahuldamata

jätmiseks. Alles otsuse tegemisel saab kohus hinnata tõendeid ja otsustada, mis asjaolud on

tuvastatud (TsMS § 438 lg 1). Samuti ei saanud maakohus määrata ekspertiisi, sest ekspertiisi

määramisele peab hagimenetluses eelnema poole või poolte vastav taotlus (vt TsMS § 293

lg 1).

8. Vaidluse lahendamise keskseks küsimuseks on, kas sõidukil oli puudus, mille tõttu see ei

vastanud lepingutingimustele (VÕS § 217 lg 1). Selleks tuleb kontrollida, kas asjal puuduvad

6

kokkulepitud omadused, kas see on tavapärase kasutusviisi raames otstarbekohaselt kasutatav,

kas see on vähemalt keskmise kvaliteediga ning kas esineb muu VÕS § 217 lg-s 2 sätestatud

lepingutingimustele mittevastavuse alus. Seejärel tuleb tuvastada, kas lepingutingimustele

mittevastavus eksisteeris asjal juba selle ostjale üleandmise ajal. Kui need eeldused on täidetud,

siis tuleb kindlaks teha müüja vastutus, sh kontrollida vastutust välistavaid asjaolusid: ostja

teadis või pidi teadma lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest

(VÕS § 218 lg 4), ostja ei teata müüdud asjal puudusest mõistliku aja jooksul pärast puuduse

avastamist (VÕS § 220).

8.1. Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele märgib kolleegium, et maakohus on kõiki tõendeid

TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud ning jõudnud järeldusele,

et sõidukil tuvastatud roolilati ja radiaatori puudused on varjatud puudused ning sõiduk ei olnud

juba hagejale üleandmisel eesmärgipäraselt kasutatav VÕS § 217 lg 2 p 2 tähenduses. Roolilati

loks on eriti oluline viga majandus- ja kommunikatsiooniministri 18. juulil 2011 vastu võetud

määruse nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise

tingimused ja kord“ (määrus) lisa 4 p-s 3 asuva tabeli p 2.1.1 järgi. Jahutusvedeliku väljumine

radiaatorist põhjustab mootori kohese ülekuumenemise, mis on määruse lisa 4 p-s 3 asuva tabeli

p 6.1.8 kohaselt sõiduki ohtlik viga, samuti on p-de 6.2.9 ja 8.4.1 kohaselt ohtlik puudus leke.

Kolleegium nõustub maakohtu tuvastatuga, et sõiduk ei vastanud VÕS § 217 lg 1 ja § 77 lg 1

järgi tavapärasele kasutatud sõiduki nõuetele ehk asja keskmisele kvaliteedile. Hageja esitas

puuduste kohta tsiviilkohtumenetluses tõendi mõistele vastavad tõendid (tl 24–25, 35). Seega

pidi kostja oma vastuväiteid tõendama. Kostja ei ole TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendanud, et

15. oktoobri 2019. a arvel märgitud puudused olid kasutatud sõidukite puhul tavapärased ja et

sõiduki kasutamine (võimalik roolilati ja radiaatori kasutusressurss) ei olnud takistatud.

Maakohus leidis, et vaatamata sellele, et sõiduk läbis korralise tehnoülevaatuse 8. aprillil 2020,

esines lepingutingimustele mittevastavus sõiduki hagejale üleandmise ajal. Maakohus on

nõuetekohaselt põhjendanud, miks ta peab mõnda tõendit teisest olulisemaks, ja miks ta kostja

arvamusega ei nõustu. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, kuid täpsustab selles osas

maakohtu otsuse põhjendusi. Osaühing Inchcape Motors Estonia on roolilati ja radiaatori

väljavahetamise vajaduse välja toonud 15. oktoobri 2019. a arvel (tl 35). Maakohus on ekslikult

märkinud, et kostjale saadeti arve e-kirjaga. Kostja on hagiavalduse vastuses võtnud omaks

asjaolu, et talle anti vaidlusalune arve pärast sõiduki hoolduse teostamist (vt kostja 29. jaanuari

2021. a menetlusdokumendi p 2.5, tl 43 ja pöördel). Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide

ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks (TsMS § 231 lg 2 esimene lause). Seega

on ekslik ka maakohtu VÕS § 218 lg 4 kohaldamise juures märgitu, et „kuna kostja väidab, et

tema isegi ei teadnud väidetavates hageja nimetatud puudustest [---]“, mis tuleb otsuse

põhjendustest välja jätta.

Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti välja toonud, et kostja pidi, sõltumata sellest, kas

ta ise pidas roolilati ja radiaatori vahetamist vajalikuks või mitte, hagejat 15. oktoobri 2019. a

arvel märgitud osade vahetamise vajadusest teavitama. VÕS § 14 lg 2 esimese lause järgi peab

lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik teisele

poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades

äratuntav oluline huvi. Hagejal oli äratuntav oluline huvi teada roolilati ja radiaatori vahetamise

vajalikkusest, sest nende puuduste tõttu oli sõiduki kasutamine ohtlik ning osade vahetamise

hind oli pool sõiduki hinnast.

8.2. Pooled ei vaidle selle üle, et müügilepingu sõlmimisel teavitas kostja hagejat sellest, et

sõidukil ei tööta tagumised parkimisandurid. Roolilati ja radiaatori väljavahetamise vajadusest

kostja hagejat ei teavitanud, mistõttu hageja ei pidanud selles osas sõiduki lepingutingimustele

mittevastavusest teadma. Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele märgib kolleegium, et kui ostja

ei ole müügilepingut sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, ei ole ostjal enne lepingu

7

sõlmimist asja ülevaatamise ega selle omaduste kontrollimise kohustust, sest ostja ei pea

eeldama, et talle müüakse lepingutingimustele mittevastav asi, mille seisundit ja

lepingutingimustele mittevastavust ta peaks eelnevalt kontrollima (vt nt Riigikohtu 12. juuni

2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-06, p 19). Tegemist oli varjatud puudustega, mida hageja

ei saanud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Hageja ei

pidanud puudusi otsima, nende avastamiseks kontrollima sõiduki osade töökorda ega kaasama

varjatud puuduste otsimiseks asjatundjat (vt Riigikohtu 30. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-46-17, p 24). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja teavitas kostjat sõiduki puudustest

mõistliku aja jooksul pärast puuduste avastamist.

9. Kolleegium nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on põhjendamatult

rahuldanud täies ulatuses hageja nõude parkimisandurite parandamise kulutuse osas. Selles osas

tuleb maakohtu otsus tühistada ja jätta hagi kostjalt 132,71 euro väljamõistmiseks rahuldamata.

9.1. VÕS § 218 lg 4 järgi ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui

ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Seega

vabaneb kostja VÕS § 218 lg 4 alusel vastutusest, kui hageja teadis või pidi teadma, et

parkimisandurid ei tööta. Hageja on hagiavalduses võtnud omaks asjaolu, et sõiduki

ülevaatamisel tuvastasid pooled, et sõidukil ei tööta tagumised parkimisandurid (hagiavalduse

p 3). Vaatamata sellele nõuab hageja parkimisandurite parandamise kulutust tuginedes sellele,

et kostja lubas e-kirjavahetuses selle puuduse kõrvaldamise kulud hüvitada.

9.2. Nii nagu kolleegium juba eelnevalt märkis, siis TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki

pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus ebaõigesti, et hageja on tõendanud, et kostja pidi

tasuma parkimisandurite vahetuse eest. Samas ei ole ka kostja tõendanud oma väidet selle

kohta, et poolte kokkuleppel alandati mittetöötavate parkimisandurite tõttu müügihinda 200

euro võrra ning kostja kohustus üksnes hüvitama 200 eurot ületava osa. Kolleegium märgib, et

ainuüksi asjaolu, et müügikuulutuses oli sõiduki ostuhinnaks 6800 eurot ja sõiduk müüdi 6400

euro eest, sellist kokkulepet ei tõenda (tl 4–6).

Kolleegium leiab, et tulenevalt 23. septembri 2020. a e-kirjast on kostja võtnud kohustuse

tasuda pool parkimisandurite parandamise kulutusest (tl 8 ja pöördel). Tegemist on võlgniku

ühepoolse mittetehingulise tunnistusega, mida saab kohtumenetluses käsitada dokumentaalse

tõendina vaidlusaluse asjaolu osas, mille olemasolu tunnistusega kinnitatakse. Kuna hageja

nõuab kostjalt kantud kulutusi, siis on 9. detsembri 2020. a arve põhjal pool kulutusest 132,71

eurot (= 265,43 ÷ 2).

10. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et roolilati ja radiaatori parandamise 2249,57

euro suuruse kulutuse hüvitamise nõude eeldused on VÕS §-de 115, 127 ja 128 alusel täidetud.

Hageja on 9. detsembri 2020. a arvega vastava kulutuse kandmist tõendanud (tl 24). Maakohus

ei ole eelnimetatud asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ning on nendele

asjaoludele õigusliku hinnangu andmisel õigesti kohaldanud materiaalõigust. Kolleegium

maakohtu põhjendusi ei korda (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele

märgib kolleegium, et kui kostja leidis, et kulutused ei olnud vajalikud, osasid oleks saanud

välja vahetada odavamalt või vahetati välja detaile, mida ei olnud vaja välja vahetada, siis oleks

ta TsMS § 230 lg 1 kohaselt pidanud ise selle väite aluseks olevad asjaolud esile tooma ja neid

tõendama. Seda kostja teinud ei ole.

11. TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt saab kohus mõista otsuse tegemise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivise välja kindla summana ning viivise, mis ei ole veel

sissenõutav, saab välja mõista otsuse tegemisest edasi protsendina põhinõudest (vt

ka Riigikohtu 3. aprilli 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-18420/26, p 14). Hageja nõuab kostjalt

8

viivist 8. oktoobrist 2020 ja edasi VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras kuni

kohustuse täitmiseni.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 143,47 euro suurune viivis alates

8. oktoobrist 2020 kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni ehk 9. juulini 2021 (viivitatud päevi

kokku 275). Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2382,28 euro (= 2249,57 + 132,71)

suuruselt põhivõlalt arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

10. juulist 2021 kuni põhivõla tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

12. Kuna maakohtu otsus osaliselt tühistatakse, muudab kolleegium kooskõlas TsMS § 173 lg-

tes 1 ja 3 sätestatuga menetluskulude senist jaotust ja määrab kindlaks apellatsioonimenetluse

kulude jaotuse.

13. Menetluskulude jaotamisel lähtub kolleegium TsMS § 163 lg-s 1 sätestatust. Hagi kuulub

rahuldamisele 95% ulatuses. Seega jäävad maa- ja ringkonnakohtus kantud hageja

menetluskulud 95% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 5% ulatuses hageja kanda.

Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud

korras.

14. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)