4-21-1415/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-21-1415 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 9. juuli 2021, Tallinn Väärteoasja number 4-21-1415 (2315,21,000768) Kohtunik Marina Ninaste Kohtuistungi sekretär Priit Kirotar Väärteoasi T.Z-i väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 242 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi 29 . a otsus . märtsi 2021

väärteoasjas nr 2315,21,000768, millega karistati

T.Z LS § 242 lg 1 alusel rahatrahviga 20 eurot trahviühikut ehk 80 Menetlusalune isik

T.Z – isikukood: XXX; elukoht xxxx Xxxx; e-post: xxxx ; töökoht: Kohtuväline menetleja Politseiektuur, esindaja ja Piirivalveameti Põhja pref Silvia Kuller

RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § ja § 132 p-st 1 -dest 133-134, maakohus otsustas:

1. muutmata Politsei- Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 29. märtsi 2021. a otsus väärteoasjas

nr 2315,21,000768, millega T.Z 242 lg 1 alusel rahatrahviga karistati LS § 20 0 eurot. trahviühikut ehk 8

2. Kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses, s.o

80 eurot, tuleb kassatsioonitähtaja jooksul tasuda kohtuvälise menetleja otsuses

märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustus

liku viitenumbri 10220215023862.

4-21-1415 2

3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt kui süüdlane ei järgi rahatrahvi tasumise tähtaega,

saadetakse vastavalt VTMS § le 202 lahendi koopia kümne päeva jooksul - kohtutäiturile, millele on tehtud märge jõustumise kohta. 4. Menetlusaluse isiku T.Z-i

kaebus jätta rahuldamata. 5. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule

ja kohtuvälisele menetlejale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist

kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Väärteoprotokoll ja kohtuvälise menetleja otsus

1. Politseija Piirivalveameti refektuuri Põhja p 8. märtsil 2021 koostatud väärteoprotokolli

kohaselt heidetakse T.Z-ile ette, et ta 8. märtsil 2021 kell 00.49 Harju maakonnas Tallinnas K. Kärberi tänaval (K. Kärberi 2 juures), Kivila tänava ja Laagna tee vahel liikudes

Laagna tee suunas, ju xxxx xxxx ning kasutas htis mootorsõidukit registreerimismärgiga

telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita. Sõiduki liikumise ajal hoidis ta telefoni käes. Väärteoprotokollist nähtuvalt rikkus menetlusalune isik kirjeldatud tegevusega liiklusseaduse (LS) § 33 lg 11 p s 1 sätestatud nõuet ja pani toime LS § 242 lg le 1 vastava väärteo. - -

2. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri 29. märtsi 2021. a otsusega karistati T.Z LS § 33 lg 11 p 1 rikkumise eest LS § 242 lg 1 alusel, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub sama seaduse § – – – -des 201 203, 205 207, 209, 211, 212, 214 219,

221 224 ja 226 . T.Z karistati rahatrahviga – –241 sätestatud väärteokoosseis 20 t, s.o 80 eurot. trahviühiku Kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale 3. e menetlusalune isik T.Z, kes taotleb Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebus

talle määratud rahatrahvi tühistamist ja palub lõpetada väärteomenetlus. Kaebuses toodud seisukohad on

järgmised. 4. Kaebuse kohaselt peatas teda meessoost ametnik ja esitas süüdistuse. Telefoni kasutamine ei ole tõendatud. Käes võib ta oma autos hoida ükskõik mida. Kuna videosalvestis on olemas, siis on selgelt näha, et tal on käed vaba süsteem suure kõrvaklapi näol olemas. Telefoni hakkas ta kasutama avarii kohal seisma jäädes. Vestluse käigus meessoost ametnikuga selgus tõsiasi, et viimane ei tunne liiklusseadust. Kaebaja tõi näiteks, et see tegu on sama mittekaristatav kui töötaja sõidab lühikest maad ilma turvavööta töökohustusi täites. Mees oost ametnik ütles, et s

kui kaebaja näitab talle sellist seadust, siis lõpetab ametnik menetluse. Kaebaja palub üle vaadata/kuulata ametnike kaameraja mikrofonisalvestised. Kaebaja palub algatada menetlus

4-21-1415 3

ametniku suhtes, et kas ta ikka sobib politseiametnikuks. evad Kaebaja märgib, et tema eeln karistused ei puutu menetlusse. Tal on olnud raske finantsolukord. Menetlus Harju Maakohtus 5. T.Z-i kaebuse arutamine toimus 28. juuni 2021. a kohtuistungil. Menetlusalune isik jäi kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta vaidlustatud otsus muutmata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 7. Kohtu hinnangul on tõendatud, et T.Z on toime pannud talle väärteoprotokollis ette heidetud väärteo. 8. märtsil 2021 kell 00.49 paiku juhtis ta Harjumaal Tallinnas Kärberi tn ja

Laagne tee vahel, liikudes Laagna tee suunas Kärberi 2 juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga Mootorsõiduki juhtimise ajal kasutas ta telefoni ilma käsi vabaks xxxx.

jätva vahendita, hoidis sõiduki liikumise ajal telefoni käes. Kohus tugineb seejuures järgmistele

kohtuistungil uuritud tõenditele: tunnis ütlustele ja menetlusaluse i taja O. D. siku T.Z-i ütlustele.

8. Menetlusalune isik tõstatas kohtuistungil küsimuse, kas saab anda kohtus ütluseid O. D.

tunnistajana. Kaebaja hinnangul on tegemist isikuga, kes kaebajat süüdistab. VTMS § 2

kohaselt kui samas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 66 lg 2 sätestab, et

asjas ei või tunnistajana osaleda uurimisasutuse ametnik, kelle menetluses on kriminaalasi. Uurimisasutuse ametnik, kelle menetluses on asi olnud, võib olla kohtumenetluses tunnistajaks tõendi usaldusväärsuse kontrollimiseks. Seejuures sätestab VTMS § 313 lg 1 väärteomenetluses lisaks erandi, et kohtuvälise menetleja ametnik, kes on vahetult tajunud väärteo tehiolusid ja

k - irjeldanud neid väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses, võib osaleda kohtu või

kaebemenetluses tunnistajana tema poolt tajutud faktiliste asjaolude kohta. Seega võiks

väärteomenetluses tunnistajana kohtus osaleda isegi ametnik, kes on kirjeldanud väärteo

tehiolusid väärteoprotokollis. Praeguses asjas sellise olukorraga aga tegemist ei ole. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei ole olnud ses asjas menetlejaks. Väärteoprotokolli O. D.

on koostanud O. K. ises menetluses kuulanu O. D.i tunnistajana. , kes on kohtuväl d üle Kohtuvälise menetleja otsu märtsil 2021 juhtivspetsialist se koostas 29. A. H.. Seega ei esine asjaolusid, mis välistaksid ütluste andmist selles väärteoasjas. Tõik, et ta O. D.i tunnistajana juhtis sündmuskohal menetlusaluse isiku tähelepanu rikkumisele, tema tunnistajana menetlusse kaasamist ei välista. 9. Tunnistaja O. D. ljakutsele, andis kohtus ütluseid, et märtsi alguses öösel reageerisid nad vä oli avarii Kärberi 2 maja lähedal. Üks sõitis teisele sõidukile otsa, juht pani jooksu. Nad xxxx jäid seisma ja ootasid avariigruppi kohale. Ühel hetkel Kivila tn poolt sõitis üks sõiduk, xxxx. Tal olid takso tunnused peal. Ühel hetkel sõiduk hakkas sõitma aeglaselt ja juht võttis telefoni

kätte ja tunnistaja hinnangul hakkas filmima sündmus , avariid. Telefoni kasutamise ajal sõiduk t

4-21-1415 4

sõitis, kiirus oli u 6–8 km/h, väga aeglaselt. Mõlemad käed olid juhil kinni telefoniga, rool oli vaba, telefon k xxx oli äes. Tunnistaja tuli sõidukist välja, peatas , vestles juhiga. Sõidukis isik üksi, sõitis Laagna tee suunas. Nähtavus oli sündmuskohal hea. Oli pime, aga valgustus oli hea.

Oli väga hästi nähtav, kes on roolis, millega ta tegeleb seal. Sõiduk sõitis neile vastu. Kui tunnistaja 7 m kaugusel. Kui tunnistaja hakkas sõidukit hakkas peatama, oli sõiduk umbes 5– sõidukit peatama, jäi sõiduk seisma.

10. Tunnistaja ütlustega on üldjoontes haakuvad menetlusaluse isiku T.Z-i ütlused. T.Z-i ütluste kohaselt toimus sündmus märtsis, oli külm ja tuuline. Ta sõitis Kivila tänavast. Ta sõitis sõidukiga xxxx, registreerimisnumbriga xxxx. Ta ei kasutanud telefoni, aga hoidis seda käes. Telefoni võib käes hoida, kasvõi roolis. Ta hoidis telefoni ühes käes, paremas käes. Hoidis telefoni pea kõrgusel. Ühe nupuvajutusega hakkab telefon töötama. Ta oli valmis enne seisma jäämist või seisma jäämisel tegema video. Ta autost ei väljunud, ainult sõitis juurde.

Nägi, et politseiame tema juurde ja menetlusalune isik jäi tnik hakkas tulema kiirel sammul seisma. Kasutas – käed vabad süsteemi. Telefoni hoidis ta käes ka siis, kui sõiduk liikus. Et saaks vajadusel salvestada. Telefon ei häirinud teda, lihtsalt hoidis käes. Sündmust soovis filmida TV3 jaoks. 11. Kohtuistungil ütluste andmisel märkis T.Z kaardile koha, kus ta sõidu ajal telefoni käes hoidis, samuti koha, kus ta sõiduki peatas ja kus seisis politsei. Kaardilt nähtub, et tegevus

toimub Kärberi tn 2 juures, menetlusalune isik liikus sõidukiga Laagna tee suunal. Need asjaolud on kooskõlas tunnistaja selgitatuga. Mõnevõrra erinevad ütlused ses osas, kui kaugel oli menetlusaluse isiku sõiduk politseiametnikest (tunnistaja ütluste kohaselt 5–7 m kaugusel,

menetlusaluse isiku ütluste kohaselt kaugemal), kuid vahemaa määramine ütluste alusel on paljuski umbkaudne ja ei oma ses asjas olulist tähtsust.

12. Kohtu hinnangul on tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlustega kogumis tõendatud, et

T.Z pani toime väärteoprotokollis ette heidetud väärteo. Seejuures haakuvad menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlused teo toimepanemise aja, koha ja samuti üldjoontes ka

tehiolude osas. Seejuures nähtub mõlema ütlustest, et menetlusalune isik hoidis sõiduki juhtimise ja sõiduki liikumise ajal käes telefoni. ütlused on Tunnistaja ja menetlusaluse isiku vastuolus selles, kas menetlusalune isik hoidis telefoni käes ühe või kahe käega – tunnistaja ütluste kohaselt hoidis T.Z telefoni mõlema käega, menetlusaluse isiku ütluste kohaselt vaid ühe käega. Kuna tegemist on ses osas sõna sõna vastu olukorraga ja seda vastuolu ei ole - võimalik menetluses muude tõenditega kõrvaldada, leiab kohus, et tegemist on kõrvaldamata

kahtlusega, mis tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks KrMS § 7 lg 3 alusel ja asub seisuk

ohale, et T.Z hoidis telefoni käes ühe (parema) käega. 13. Liiklusseaduse § 33 sätestab mootorsõiduki juhi üldkohustused. LS § 33 lg 11 p 1 kohaselt

on juhil keelatud tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või

liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes. T.Z-i tegevus – mootorsõiduki juhtimise ajal telefoni

käes hoidmine, valmidusega vajadusel alustada filmimist – rikub LS § 33 lg 11 p s 1 sätestatud

- kohustust. Liiklusseadus on seejuures konkreetne – sõiduki juhtimise ajal ei ole lubatud telefoni käes hoida. Seejuures ei ole määrav, kas isik telefoniga filmib või vaid valmistub seda tegema. Samuti eeldab lubatav telefoni kasutamine käsi vabaks jätva vahendiga LS § 33 lg 11 p 1 alusel,

4-21-1415 5

et mootorsõiduki juhi käed on tõepoolest vabad. Olukorras, kus T.Z oli küll kasutusel

, – käed vabaks süsteem – kuid ta hoidis filmimiseks siiski telefoni käes, pani ta toime LS § 33 lg 11 p 1 rikkumise. Telefoni käes hoidmine võib segada mootorsõiduki juhtimist ja liiklusolude tajumist, sest juhi käed ei ole juhtimiseks vabad ja telefoni käes hoidmine nõuab täiendavat tähelepanu. 14. T.Z on teo toime pannud tahtlikult, täpsemalt kavatsetusega KarS § 16 lg 2 tähenduses. Mootorsõiduki juhtimise ajal telefoni käes hoidmine oli tema eesmärk. Tal oli soov olla valmis

toimunud liiklusõnnetuse filmimiseks. Kuigi T.Z ei teadnud, et selline tegevus on liiklusseaduse alusel keelatud, ei välista KarS § 17 lg 3 kohaselt seaduse mittetundmine tahtlust ega ettevaatamatust. Õigusvastatust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 15. Liiklusseaduse § 242 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete - rikkumise eest, kui puudub -des 201 203, 205 207, 209, 211, 212, 214 219, sama seaduse § – – – 221 224 ja 226 – –241 sätestatud väärteokoosseis, karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid. t Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku süü keskmine. Karistus

kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Tegu on toime pandud kavatsetusega. Menetlusalune isik valmistus liikuva sõiduki juhtimisel kõrvaliste asjaolude filmimiseks, mis eeldab tähelepanu ja filmitavatele asjaoludele keskendumist. Samas ei olnud tunnistaja ütluste kohaselt menetlusaluse isiku sõiduki kiirus sel hetkel suur.

16. Väär on kaebuses märgitu, et karistuse mõistmisel ei oma tähtsust menetlusaluse isiku varasemad karistused, sest ka neid peab kohus karistuse eripreventiivsete eesmärkide silmas pidamisel arvestama. Karistusregistrist nähtuvalt on T.Z üks kehtiv kriminaalkaristus (reaalne vangistus) ja üheksa kehtivat väärteokaristust. Väärteokorras on ta karistatud valdavalt liiklusseaduse ja ühistranspordiseaduse rikkumise eest enamasti rahatrahvidega. Liiklusseaduse rikkumise eest on teda mh karistatud korduvalt LS § 227 lg 2 alusel (mootorsõiduki juhi poolt

lubatud suurima sõidukiiruse ületamine) ja § 241 alusel (parkimine keelatud kohas).

Karistusregistri väljavõtte kohaselt on rahatrahvid tasumata. Kuna vaatamata varasematele

korduvatele karistustele on menetlusalune isik toime pannud uue liiklusalase väärteo, on põhjendatud kohtuvälise menetleja määratud rahatrahv, mis ületab sanktsiooni keskmist määra

ja on sanktsiooni ülemmääras. T.Z selgitas, et tal on töökoht, seega eelduslikult omab ta sissetulekut.

17. Seoses kaebuses esitatud muude väidetega märgib kohus järgmist. Kohus nõudis väärteoasja arutamisele määramise määruses kohtuväliselt menetlejalt sündmuskohal viibinud

politseiametnike vormikaameratamist või muude salvestiste olemasolu korral nende esi kohtuistungil. Kohtuvälise menetleja esindaja ja tunnistaja selgitasid, et salvestisi kõnesolevast

sündmusest kohtuvälise menetleja valduses ei ole. Puutuvalt kaebaja väitesse, et

politseiametniku suhtes tuleks algatada uurimine, märgib kohus, et see ei ole kõnesoleva

väärteoasja lahendamisel kohtu pädevuses. Kohus vaatab läbi menetlusaluse isiku kaebust kohtuvälise menetleja otsuse peale, millega on isikut karistatud väärteo toimepanemise eest.

4-21-1415 6

Samas märgib kohus, et väärteoasja arutamisel ei ilmnenud asjaolusid, mis selleks aluse annaksid. 18. - muutmata Politseija Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p st 1 jätab kohus

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi e 29. märtsi 2021. a otsus väärteoasjas nr 2315,21,000768, millega T.Z karistati LS § 242 lg 1 rahatrahviga 20 trahviühikut ehk 80 alusel eurot. Menetlusaluse isiku kaebus jääb rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marina Ninaste kohtunik