2-20-10560/38 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

1 (21)

2-20-10560

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht 09.07.2021. a, Võru kohtumaja Põlva majas

Tsiviilasja number

2-20-10560

Tsiviilasi

R. J. hagi Coop Põlva Tarbijate Ühistu vastu Coop Põlva

Tarbijate Ühistu juhatuse 16.03.2020. a otsuse punkti

3.1.8. ja volinike koosoleku 19.06.2020. a otsuse punktide

4.1. ja 4.2. tühiseks või kehtetuks tunnistamise nõudes

Hagihind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

R.

J. (isikukood

xxxxxxxx;

elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

e-

post:);

Kostja: Coop Põlva Tarbijate Ühistu (registrikood

10051286; asukoht Kesk tn 10, Põlva linn; e-post:

info@cooppolva.ee)

Kostja

seaduslik

esindaja:

juhatuse

liige Kristo Anderson;

Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Veikko

Puolakainen

(e-post:

veikko.puolakainen@nove.ee)

ja advokaat Triin

Tiru (e-post: triin.tiru@nove.ee)

Kohtuistungi aeg

07.04.2021. a, edasi kirjaliku menetluses

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata R. J. hagi Coop Põlva Tarbijate Ühistu vastu Coop Põlva Tarbijate

Ühistu juhatuse 16.03.2020. a otsuse punkti 3.1.8. ja volinike koosoleku 19.06.2020. a

otsuse punktide 4.1. ja 4.2. tühiseks või kehtetuks tunnistamise nõudes.

Menetluskulude jaotus 1. Jätta menetluskulud

R. J. kanda.

2. Mõista R. J. Coop Põlva Tarbijate Ühistu kasuks välja menetluskulud summas

5405,83 eurot.

2 (21)

3. R. J. tuleb Coop Põlva Tarbijate Ühistu kasuks välja mõistetud menetluskuludelt

tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse

jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja nõue ja põhjendused

R. J. on esitanud kohtule hagi Coop Põlva Tarbijate Ühistu vastu kostja juhatuse

16.03.2020. a otsuse punkti 3.1.8. ja volinike koosoleku 19.06.2020. a otsuse punktide 4.1 ja

4.2. tühiseks või kehtetuks tunnistamise nõudes.

Hagi asjaolude kohaselt Coop Põlva Tarbijate Ühistu (kostja) põhikirja p-s 8.1.3. ette liikmele

kohustuse kasutada kalendrikuus ühistu teenuseid vähemalt 15% Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäärast. Kostja juhatuse 16.03.2020. a otsuse p-s 3.1.8 otsustati:

„Arvata Ühistust välja Ühistu kehtiva põhikirja punkti 11.1.3. alusel järgmised Ühistu liikmed,

kuivõrd nimetatud liikmed ei ole 2019. aastal täitnud põhikirja punktist 8.1.3. tulenevat

ostukohustust vähemalt minimaalses põhikirjaga ettenähtud ulatuses: R. J. , isikukood

xxxxxxxxxxx“. Hageja vaidlustas juhatuse otsuse, kaevates edasi volinike koosolekule. Kostja

volinike koosoleku 19.06.2020. a otsuse p-dega 4.1. ja 4.2. jäeti kaebus rahuldamata. Hageja

sai otsuse kätte 22.06.2020. a e-kirja teel. Hageja leiab, et vaidlusalused otsused on TsÜS § 38

lg 2 alusel tühised ja kehtetud alljärgnevatel põhjendustel.

Hageja leiab, et sellisel viisil hageja kui kostja liikmelisuse lõpetamine on vastuolus heade

kommetega. Hagejale ei ole varasemal perioodil mingeid etteheiteid teenuste kasutamise osas

tehtud, talle pole tutvustatud, mis teenuseid ta veel peale kliendikaartide kasutamise ostma

peaks. Teda pole eelnevalt väljaheitmisest hoiatatud. Hageja on oma liikme kohustusi

kasutanud heauskselt teadmises, et ta pole mingeid kohustusi rikkunud ning tal pole võlgnevust

kostja ees. Hageja liikmelisus on pikaaegne (aastast 1989), kostja käitumise motiivid ei vasta

vaidlusalustes otsustes kirjeldatud etteheidetele – saavutada liikmete poolt kostja teenuste

teatavas ulatuses ostmine. Kui kostjal see soov ka tegelikult oleks olnud, siis tulnuks tal hagejat

sellest teavitada.

Hageja ei ole rikkunud kostja põhikirja, sest on 2019. aastal kasutanud kostja teenuseid

(Säästukaart Pluss teenus) 5013,59 euro eest ja teinud ka sisseoste ühistu ettevõtetest, millega

on ta täitnud kostja põhikirja nõudeid. Põhikiri ei sätesta liikmest väljaarvamise alusena, et

arvestust peetakse COOP Põlva kauplustes sooritatud ostude alusel.

Kostja pole hagejat otseselt informeerinud, et võib tekkida oht liikme väljaarvamisele ühistust

ega antud liikmele võimalust oma kohustuste täitmist parandada. Juhatus oma väljaarvamise

otsuse langetamisel on lähtunud põhikirja ebaõigest formaalsest tõlgendusest ning otsuse

langetamise aluseks pole mitte ühistule tekitatud oluline kahju, vaid soov vabaneda liikmetest

formaalsel ettekäändel. 2019. aastal ostis hageja ühistu kauplustest kaupu 785.26 euro eest, mis

vastab isegi juhatuse tõlgenduses aasta alguses kehtinud põhikirja nõuetele, mille kohaselt oli

teenuste kasutamise aastasummaks 768 eurot.

3 (21)

Arusaamatu on, millistele andmetele kostja tugineb. Kostja otsused on tehtud vastuolus

isikuandmete kaitse seadusega. Hageja pole andnud nõusolekut oma andmete kasutamiseks

ühistu liikmelisust puudutavate otsuste langetamiseks. Tulenevalt isikuandmete kaitse seaduses

paragrahv 16 mõttest pole lubatud isikuandmete töötlemine algsest erineval eesmärgil. Sama

seaduse paragrahv 21 sätestab: Keelatud on teha üksnes automatiseeritud töötlusel põhinevat

otsust, sealhulgas profiilianalüüsi, kui see toob andmesubjektile kaasa teda puudutavaid

kahjulikke õiguslikke tagajärgi või avaldab talle muud märkimisväärset mõju. Juhatus oma

otsuse langetamisel on otseselt eksinud Isikuandmete kaitse seaduse vastu, on töödelnud

isikuandmeid lubamatul viisil ning langetanud nende andmete põhjal keelatud, ebaseadusliku

otsuse.

Eeltoodu alusel taotleb hageja, et kohus tunnistaks kostja juhatuse 16.03.2020. a otsuse p-i

3.1.8. ja volinike koosoleku 19.06.2020. a otsuse p-d 4.1. ja 4.2. tühiseks või kehtetuks.

Hageja kostja vastuväidetega hagile ei nõustunud ja jäi esitatud nõude juurde.

Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et tema nõue on osaliselt, s.o nõue kostja juhatuse

16.03.2020. a otsuse kehtetuks tunnistamiseks, aegunud. Eraõigusliku juriidilise isiku organi

otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise võimalus tuleneb TsÜS § 38 lg-st 1 ja otsuse

tühisuse tuvastamise nõude esitamise võimalus TsÜS § 38 lg-st 2 koostoimes TsMS § 368 lgga

1, mille kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks,

kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Olukorras, kus tulundusühistu liige on ühistust

juhatuse otsusega välja arvatud ja ta on väljaarvamise kohta tehtud juhatuse otsuse

vaidlustanud, esitades kaebuse üldkoosolekule, on liikmel pärast seda, kui üldkoosolek ei ole

juhatuse otsust tühistanud, õigus esitada kohtusse hagi nii juhatuse kui ka üldkoosoleku otsuse

tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Hageja leiab, et seega on tulundusühistu

liikmel õigus vaidlustada TÜS § 20 lg-st 4 tuleneva tähtaja jooksul ka juhatuse otsust, mida

hageja on ka teinud.

Hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja rikkus kostja põhikirja p-st 8.1.3 tulenevat

ostukohustust vähemalt minimaalses põhikirjaga ettenähtud ulatuses, millisel põhjusel kostja

juhatus oma otsusega hageja otsustas oma liikmeskonnast välja arvata. Hageja leiab, et kostja

ei ole vastavat hageja rikkumist tõendanud. Esiteks ei räägi põhikirja punkt 8.1.3 mitte

ostukohustusest vaid ühistu pakutavate teenuste kasutamisest. Nimetatud punkt sätestab ka

selle, et teenuste kasutamise arvestust peetakse COOP Kliendikaardi kasutamise andmete

alusel. Hageja on esitanud tõendina 2019. aasta kolme viimase kuu kohta Säästukaart Plussi

kasutamise arved, kust nähtub, et ainuüksi kolmes kuus kasutas hageja COOP teenuseid

1171,80 euro väärtuses. Vale on kostja väide, et põhikiri peab liikme kohustuse täitmise all

silmas ainult ostude tegemist COOP Põlva Tarbijate Ühistu kauplustest. Coop Finance on ühistu

poolt pakutavate teenuste osutamiseks loodud äriühing. Hageja on kasutanud Coop süsteemi

poolt pakutavat teenust – Säästukaart Pluss teenust, mis on sisuliselt krediitkaardi teenus.

Säästukaart Pluss ongi hageja Coop kliendikaart. Coop Põlva TÜ on Coop Keskühistu liige

ning ühistu liikmekaardiks on Säästukaart Pluss. See on kooskõlas ühistu põhikirjaliste

eesmärkidega ja säästukaardi soodustused on ka kostja teenused. Kostjal endal ju mingit

iseseisvat kliendikaarti pole. Osa teenuseid osutabki keskühistu: Coop Eesti Keskühistu sai

alguse aastal 1917, mil asutati tarbijaühistute omavahelise koostöö parandamiseks keskühistu,

toonase nimega Eesti Tarvijatateühisuste Liit. Kaks aastat hiljem võeti kasutusele nimi Eesti

Tarbijateühisuste Keskühisus ehk ETK, mis kandis vahepeal nime ETKVL ning alates 1991.

aastast taas ETK. Niisuguse nime all tegutses organisatsioon aastani 2015, mil võeti kasutusele

rahvusvahelise ühiskaubanduse kaubamärk Coop ning keskühistu ametlikuks nimeks sai Coop

Eesti Keskühistu. Tänaseni on Coop Eesti Keskühistu eraldiseisev organisatsioon, mille

4 (21)

eesmärk on ühistutele mitmesuguste tugiteenuste pakkumisega arendada nende omavahelist

koostööd ning luua neile seeläbi võimalus rohkem silma paista ja efektiivsemalt tegutseda. Nii

osutab Coop Eesti Keskühistu oma liikmesühistutele teenuseid nagu: logistikateenus,

hanketeenus, jaekaubanduse arendusteenus, IT arendus- ja tugiteenused, kliendikaardi

haldamise teenus, turundusteenus ja personaliteenus. Lisaks tugiteenuste pakkumisega

ühistutele tegeleb Coop Eesti Keskühistu läbi oma tütarettevõtte Coop Pank AS ka

pangandusega. Nimelt ostis 2017. aastal keskühistu Moskva pangalt Eestisse tagasi

enamusosaluse endises Krediidipangas ning tuli sama aasta sügisel turule panganduse ja

kaubanduse sünergial toimiva Coop Pangaga. Coopi kodulehe andmetel on Coopil Eestis üle

330 kaupluse, sh 14 Maksimarketit, üle 100 Konsumi, üle 130 väikepoe, 24 Ehituskeskust ning

1 e-pood. Ettevõttesse võivad kuuluda kinnisasjad, kauba soetamiseks vajalikest lepingutest

tulenevad õigused ja kohustused, töötajatega sõlmitud töölepingutest tulenevad õigused ja

kohustused, ostjatega sõlmitud lepingutest tulenevad õigused ja kohustused, igapäevaseks

tegevuseks vajalikest kommunaalteenuste lepingutest tulenevad õigused ja kohustused,

kaubamärkidest, patentidest, tööstusdisainilahendustest tulenevad õigused jne jne. Hageja leiab,

et seetõttu kuuluvad kostja ettevõtete teenuste hulka ka kõik kauba soetamiseks vajalikest

lepingutest tulenevad õigused ja kohustused (Keskühistu poolt pakutavad soodustused,

Säästukaardi preemiapunkid), ostjatega sõlmitud lepingutest tulenevad õigused ja kohustused

(Säästukaart Pluss krediitkaarditeenus). Hageja ei nõustu kostja väitega selle kohta, et hageja

oli väga hästi kursis põhikirja projektiga. Hageja ei teadnud, milline põhikirja uus tekst volinike

koosolekule esitatakse, kas see üldse esitatakse ja millal volinikud asja arutavad. Hagejat

polnud informeeritud põhikirja eelnõu lõplikust redaktsioonist ega vastuvõtmise kuupäevadest

ega vastuvõtmise otsusest. Ja hageja ei osalenud ka volinike koosolekul. Kostja liikmetele, sh

hagejale pole esitatud uut põhikirja projekti tutvumiseks.

Hageja leiab, et kostja väide nagu täidaks hageja väljaarvamise otsus ühistu põhikirjalisi

eesmärke, on ekslik. Ühistu eesmärk ei saa olla tema liikmete väljaarvamine ja liikme

„tõrjumine“ omakapitalist tulenevate hüvede (kasumi) jagamiselt.

Hageja ei nõustu kostja väitega, et õiguslik alus, mis võimaldab tal ostuandmeid töödelda, on

juriidilise kohustuse täitmine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2016/679

(Määrus) art 6 lg 1 p-le c. Antud viide ei anna alust andmete töötlemiseks, sest Määruse art 6

lg 3 sätestab, et lõike 1 punktides c ja e osutatud isikuandmete töötlemise alus kehtestatakse

liidu õigusega või vastutava töötleja suhtes kohaldatava liikmesriigi õigusega. Kostja ei ole aga

viidanud vastavale muule liidu õiguse sättele või siis Eestis kehtivale seaduse sättele, mis

annaks temale õiguse kostja andmete töötlemiseks kostja poolt lubatust erineval eesmärgil.

Hageja nõustub kostja väitega, et hageja viidatud IKS §-d 16 ja 21 ei ole käesoleval juhul

asjakohased, sest need sätted kohalduvad, arvestades nende paiknemist IKS-s, üksnes

õiguskaitseasutuse poolt süüteo tõkestamisel, avastamisel ja menetlemisel ning karistuse

täideviimisel. Samas leiab hageja, et antud kaasusele kohaldub Määruse art 5 lg 1 punkt b, mille

kohaselt isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel

eesmärkidel ning neid ei töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus ning

Määruse art 22 lg 1 mille kohaselt andmesubjektil on õigus, et tema kohta ei võetaks vastu

otsust, mis põhineb üksnes automatiseeritud töötlusel, sealhulgas profiilianalüüsil, mis toob

kaasa teda puudutavaid õiguslikke tagajärgi või avaldab talle märkimisväärset mõju.

Hageja on jätkuvalt seisukohal, et kostjal puudus alus ja põhjendus hageja liikmelisuse

lõpetamiseks ning otsus oli tehtud vastuolus heade kommetega järgmistel asjaoludel. Esiteks -

polnud hagejat informeeritud põhikirja muudatustest, teiseks - polnud liikmetele selgitatud

põhikirja punkti 8.1.3 sisu ja tõlgendust, kolmandaks - tehti hageja väljaarvamise otsus

5 (21)

tagaselja, neljandaks - tehti hageja väljaarvamise otsus automatiseeritud otsusena, kuulamata

ära hageja seisukohti ja selgitusi, viiendaks - oli kostja hankinud hageja väljaarvamise otsuse

tegemise aluseks olevad isikuandmed ebaseaduslikult, omamata selleks hageja nõusolekut,

kuuendaks - hageja väljaarvamine toimus TÜS paragrahv 20 lg 1 sätet rikkudes, kus on

sätestatud, et liikme võib vaatamata põhikirjaga ettenähtule arvata välja mõjuval põhjusel,

milleks on eelkõige seaduse või põhikirja nõuete oluline rikkumine, üldkoosoleku, juhatuse või

nõukogu otsuste oluline täitmata jätmine, samuti ühistu maine või huvide oluline kahjustamine,

seitsmendaks - hagejale ei ole varasemal perioodil mingeid etteheiteid teenuste kasutamise osas

tehtud, talle pole tutvustatud, mis teenuseid ta veel, peale kliendikaartide kasutamise, ostma

peaks ning teda pole eelnevalt väljaheitmisest hoiatatud, muuhulgas pole kostja arvestanud, et

hageja on kasutanud Coop süsteemi poolt pakutavat teenust – Säästukaart Pluss teenust ning

kaheksandaks - liikmete hulgast väljaarvamine põhikirja rikkumise põhjusel on suunatud

vastava otsusega liikme õiguste lõpetamisele ühistu suhtes, mis sarnaneb lepingust taganemise

regulatsioonile ning mille eelduseks on kohustuste oluline rikkumine ja kohustuse täitmiseks

täiendava tähtaja andmine, mida kostja ei ole teinud.

2. Kostja seisukoht ja vastuväited

Kostja, Coop Põlva Tarbijate Ühistu, R. J. hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu.

Kostja on seisukohal, et hagiga vaidlustatud kostja juhatuse 16.03.2020. a otsuse p 3.1.8. ning

selle peale esitatud kaebuse alusel tehtud volinike koosoleku 19.06.2020. a otsuse p-d 4.1. ja

4.2. on kehtivad ja ei esine otsuste tühisuse aluseid, sh ei ole kumbki otsus vastuolus heade

kommetega. Kostja leiab, et samuti puudub alus nimetatud otsuste kehtetuks tunnistamiseks,

kuna otsused on vastu võetud kooskõlas seaduse ja Coop Põlva TÜ põhikirjaga.

Tulundusühistu seaduse (TÜS) § 20 lg 1 järgi arvatakse liige ühistust välja seaduse või

põhikirjaga ettenähtud alustel. Coop Põlva TÜ põhikirja p 11.1.3 järgi arvatakse liige ühistust

välja, kui liige ei ole täitnud põhikirja p-s 8.1.3 sätestatud ostukohustust. Hageja ei täitnud 2019.

aastal põhikirja p-s 8.1.3 sätestatud ostukohustust, mistõttu arvas kostja juhatus 16.03.2020. a

otsusega hageja TÜS § 20 lg 1 ja põhikirja p 11.1.3 alusel sarnaselt mitmete teiste

ostukohtustust mitte täitnud ühistu liikmetega tulundusühistust välja. Kostja volinike koosolek

jättis 19.06.2020. a otsusega hageja kaebuse põhjendatult rahuldamata, kuna juhatuse varasem

otsus oli igati õiguspärane. Samuti on hageja isikuandmete töötlemine olnud seaduslik ja

kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Lisaks ei saa isikuandmete võimalikust töötlemisest

põhimõtteliselt tuletada ühistu juhtorgani otsuste tühisust või kehtetust, mis puudutavad ühistu

liikme väljaarvamist ühistust. Sellist õiguslikku tagajärge isikuandmete kaitset reguleerivatest

õigusaktidest ei tulene.

Kostja juhatus tegi 16.03.2020. a otsuse, millega arvas hageja ühistust välja. Kostja volinike

koosolek tegi 19.06.2020. a otsuse, millega jättis hageja kaebused ühistu juhatuse otsuse peale

rahuldamata ja juhatuse otsuse hageja väljaarvamiseks ühistust muutmata. Volinike koosolek

ei ole teinud eraldi hageja ühistust väljaarvamise otsust, vaid ta jättis kaebuse rahuldamata ja

otsuse muutmata. Kostja leiab, et juhatuse otsuse ja volinike koosoleku otsuste puhul on

tegemist kahe eraldi otsusega ja kummagi tühisust ja/või kehtetust tuleb hinnata eraldi. Kostja

toob esile, et üldkoosoleku (praegusel juhul volinike koosoleku) otsuse kehtetuks tunnistamist

reguleerib erinormina TÜS § 52 ja sama otsuse tühisust TÜS § 52 ¹. Samas ei reguleeri TÜS

juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse aluseid, mistõttu selles osas tuleb lähtuda

TsÜS-i sätetest.

6 (21)

Lisaks tuleb erinevalt hinnata juhatuse ja volinike koosoleku otsuste vaidlustamise nõuete

aegumistähtaegu. TsÜS § 38 lg 5 järgi on organi kehtetuks tunnistamise nõude aegumistähtaeg

kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Hageja juhatuse otsus võeti vastu

16.03.2020. a. Seega selle otsuse vaidlustamiseks pidanuks hagi olema esitatud hiljemalt

16.06.2020. a. Hagi esitati aga 21.07.2020. a, seega enam kui kuu aega pärast üldist nõude

aegumistähtaega. Seega leiab kostja, et hageja nõue kostja juhatuse 16.03.2020. a otsuse

kehtetuks tunnistamiseks on esitatud hilinenult ning kostja taotleb selle nõude osas kooskõlas

TsÜS § 143 aegumise kohaldamist. Hageja nõude aegumise käsitlus puudutab üksnes kostja

juhatuse 16.03.2020. a otsuse kehtetuks tunnistamise küsimust, mitte sama otsuse tühisuse

tuvastamise küsimust. Tühisuse tuvastamist on hagejal formaalselt võimalik nõuda ka pärast

kolmekuulise aegumistähtaja möödalaskmist. Kehtetuks saaks tunnistada otsuse, mis on

vastuolus seaduse või põhikirjaga (TsÜS § 38 lg 1). Otsuse tühisus peab aga sellise tagajärjena

olema seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui selle

vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda (TsÜS § 38 lg 2). Kostja leiab, et

praegusel juhul saaks kohus kontrollida üksnes viimast.

Aegumise käsitlus ei puuduta ka kostja volinike koosoleku 19.06.2020. a otsuse vaidlustamise

tähtaegsust. Üldkoosoleku otsust (praegu volinike koosoleku otsust) on võimalik TÜS § 52 § 1

tulenevalt võimalik samuti vaidlustada kolme kuu jooksul alates otsuse vastuvõtmisest. Seda

tähtaega on hageja järginud. Küll aga ei ole hageja argumendid selle otsuse osas sisuliselt

pädevad, arvestades, et volinike koosolek ei ole hagejat välja arvanud, vaid jättis üksnes

rahuldamata tema kaebuse juhatuse otsusele, millega juhatus arvas hageja ühistu

liikmeskonnast välja. Seega ei ole volinike koosolek sisuliselt hageja väljaarvamist otsustanud.

Seda tegi juhatus.

Kostja leiab, et hageja ühistust väljaarvamise otsus, mis on kooskõlas kehtiva ja liikmetele

täitmiseks kohustusliku põhikirjaga ning põhineb selle p-l 11.1.3, ei saa oma sisu mõttes olla

vastuolus heade kommetega. Sama kehtib ka volinike koosoleku otsuse kohta. Kostja põhikiri

võeti praegu kehtival kujul vastu 20.06.2019. a volinike koosoleku otsusega. Otsus põhikirja

muutmise kohta jõustus äriregistrisse kande tegemisega 28.06.2019. a. Oluline on, et volinike

koosolek toimus notari juuresolekul ning vastava koosoleku protokoll koos lisadega on

notariaalselt tõestatud. Seejuures on notar kinnitanud, et koosolekul vastuvõetud otsused ja

otsuste vastuvõtmise menetlus vastas seaduse ja põhikirja nõuetele. Lisaks oli hageja väga hästi

kursis põhikirja projektiga ning ta tegi ka ettepaneku jätta põhikirjast välja punkt ühistu liikme

ostukohustuse kohta. Volinike koosolek hageja ettepanekuga ei arvestanud ning võttis uue

põhikirja vastu 26 voliniku poolthäälega, s.t koosolekul osalenud volinike otsus oli ühehäälne.

Kostja põhikiri sätestab ühistu liikmetele nii õigused kui ka kohustused. Üheks selliseks

kohustuseks on ka põhikirja p-s 8.1.3. sätestatud igakuine minimaalne ostukohustus ühistu

kauplustest vähemalt summa eest, mis on võrdne vähemalt 15 % -iga vastavaks kalendriaastaks

Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud alampalgast. Põhikirja p 11.1.3 sätestab ühistu liikme ühe

võimaliku väljaarvamise alusena olukorra, kui liige ei täida ühistu põhikirja punktis 8 sätestatud

mistahes kohustust. TÜS § 20 lg 1 näeb ette, et liige arvatakse ühistust välja seaduse või

põhikirjaga ettenähtud alustel. Praegusel juhul lähtuski kostja juhatus otsuse tegemisel ühest

konkreetsest põhikirjas sätestatud väljaarvamise alusest. Kuivõrd seaduse tasandil ei ole

põhikirjalise väljaarvamise aluste küsimust täpsemalt reguleeritud, siis ongi ühistu liikmete

endi otsustada, millistel alustel liikme ühistust väljaarvamine toimub. Ühistu liikmed on oma

selget tahet väljendanud volinike koosoleku kaudu põhikirja kinnitamise otsuse vastuvõtmisega

20.06.2019. a. Liikme väljaarvamise otsuse tegemine juhatuse poolt kooskõlas põhikirjas

sätestatuga ei saa juba põhimõtteliselt olla vastuolus heade kommetega ning seetõttu tühine.

7 (21)

Praegusel juhul ei ole otsused ka ühelgi muul sisulisel alusel tühised. Kostja juhatuse

16.03.2020. a otsus arvata hageja põhikirja p-s 11.1.3 sätestatud väljaarvamisaluse esinemise

tõttu (ostukohustuse mittetäitmine) ühistust välja ja juhatuse otsuse vaidlustamise tulemusena

tehtud volinike koosoleku 19.06.2020. a otsus, millega hageja kaebus jäeti rahuldamata, ei eksi

millegagi ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse

üldpõhimõtete vastu. Tegemist on ühistu tavapärase toimimise raamesse jäävate õiguspäraste

ja õiglaste otsustega, mis põhinevad ühistu põhikirjal ja tagavad ühistu liikmete poolt oma

põhikirjaliste kohustuste täitmist ja seekaudu ühistu põhikirjaliste eesmärkide saavutamist.

Kostja osundab täiendavalt, et volinike koosoleku otsus, millega jäeti hageja kaebus

rahuldamata ja juhatuse otsus muutmata, ei saa heade kommetega olla vastuolus juba seetõttu,

et sellega ei ole otsustatud hageja ühistu liikmeskonnast väljaarvamist. Sellega on lihtsalt

kinnitatud juhatuse poolt tehtud varasema väljaarvamise otsuse õiguspärasust. Selline otsus

eraldivõetuna ei ole sellisel kujul mitte mingil viisil vastuolus heade kommetega, kuna volinike

koosolekul ongi õigus otsustada, kas liikme kaebus juhatuse otsusele rahuldada või mitte. Antud

juhul otsustas volinike koosolek hageja esitatud kaebust mitte rahuldada. Juhtorgani otsuse

vastuvõtmisega seotud asjaolud, st see, kuidas toimus otsustamine, ei saa üldjuhul muuta otsust

heade kommete vastaseks. Hageja leiab teeb kostja organite otsuste heade kommete vastasusena

etteheiteid selle kohta, et temale pole varem teenuste kasutamise osas etteheiteid tehtud, talle

pole tutvustatud kostja pakutavaid teenuseid, teda pole enne väljaarvamist hoiatatud, hageja on

oma õigusi kasutanud heauskselt, hageja liikmelisus ühistus on pikaaegne ja hagejat pole

teavitatud ostukohustuse mittetäitmisest. Hageja nimetatud asjaolud seonduvad sellega,

millistes tingimustes toimus otsustamine. Ükski nimetatud asjaoludest ei seondu otsuse sisuga

– arvata liige põhikirja alusel ühistust välja – ega muuda otsuse sisu heade kommete vastaseks.

Vastuseks hageja etteheidetele märgib kostja, et esiteks, kostjal puudub kohustus ühistu

liikmeid hoiatada või teavitada sellest, et kostja põhikirja p-s 8.1.3 sätestatud ostukohustuse

mittetäitmise korral on kostja juhatusel õigus liige ühistust põhikirja p 11.1.3 alusel välja arvata.

Sellist eelnevalt teavitamise kohustust ei tulene kostjale ei tulundusühistuseadusest ega

põhikirjast ega ka ühestki muust õigusaktist. Teiseks, kostjal puudub täiendav kohustus

tutvustada oma liikmetele põhikirja, millega on enne selle vastuvõtmist olnud võimalik tutvuda

igal liikmel. Kui isik soovib olla ühistu liige, siis peab ta arvestama, et liikmestaatusega

kaasnevad õigused ja kohustused. Ühistu liikmel on oma ostukohustuse täitmist võimalik

kontrollida kahel viisil: 1) tehes päringu Coop Põlva TÜ-le, kes edastab liikme soovi vastavat

arvestust pidavale Coop Eesti Keskühistule ning kes saab väljastada andmed iga konkreetse

isiku kohta, mille COOP Põlva TÜ omakorda edastab oma kliendile või 2) logides ID-kaardiga

või Mobiil ID-ga sisse kliendiportaali ning teha selle portaali iseteeninduskeskkonnas päringu

iseenda kohta (Klientomaniku punktid). Vaidlus puudub, et esimese variandi (päringu

tegemine) olemasolust oli hageja teadlik ja seda võimalust ta ka kasutas. Kolmandaks, hageja

väited selle kohta, et ta on kasutanud oma õigusi heauskselt ega ole olnud kohustuse rikkumisest

teadlik, ei mõjuta kuidagi kostja juhatuse ega volinike koosoleku otsuste kehtivust või tühisust.

Otsuste heade kommete vastasus tühisuse motiivil on selline kriteerium, mis ei sõltu hageja

teadmisest. Liikme ühistust väljaarvamisel arvestab kostja juhatus faktilist olukorda, kuid mitte

põhjuseid, miks liikme ostukohustus jäi täitmata, st täitmata jätmise võimalikku vabandatavust.

Ühistul oli enne väljaarvamise otsuse tegemist 565 liiget ja ei saa eeldada, et ühistu hakkaks iga

liikme kohta eraldi välja selgitama, miks ostukohustus täitmata jäi ja sellele eraldi hinnangut

andma. See, kas liige täidab põhikirjas sätestatud ostukohustust, on iga liikme vaba valik.

Ühistu ei saa kedagi sundida ostukohustust täitma. Küll aga peab iga liige arvestama, et

kohustuse täitmata jätmise korral võidakse ta ühistust välja arvata. Nii on see praegu ka

toimunud ning sellel alusel arvati ühistust välja 97 liiget. Neljandaks, kostja juhatus ega volinike

8 (21)

koosolek ei ole liikme väljaarvamisotsuse tegemisel ka sisulises mõttes käitunud hea usu

põhimõtte vastaselt, vaid tegutsenud kooskõlas põhikirjaga, selle piires ja alusel. Põhikiri on

kehtiv ja täitmiseks kohustuslik eranditult kõikidele ühistu liikmetele.

Kostja leiab, et hageja väited, et ta polnud kursis temal ühistu liikmena lasuvate kohustustega

ja ta oleks vajanud eraldi tutvustamist, mis teenuseid ühistu liige peaks tarbima, ei ole ka

eluliselt usutavad. Nagu hageja ka ise hagis viitab, siis ta on ühistu aktiivne liige alates 1989.

aastast. Ostukohustus on ühistu põhikirjas olnud juba alates 2009. aastast ning aastal 2019

muudeti üksnes ostukohustust käsitleva summa suurust, sidudes selle protsendina Vabariigi

Valitsuse kehtestatud alampalgast. Lisaks osales hageja aktiivselt viimase põhikirja, sh

ostukohustuse, muudatuse arutelus. Hageja oli kehtiva põhikirja sisu ja selles sätestatud

kohustustega kursis paremini kui keskmine ühistu liige.

Kostja leiab ka, et hageja tõlgendus põhikirja p-s 8.1.3 sätestatud ostukohustusest on ebaõige.

Põhikirja p-s 8.1.3 sätestatud ostukohustus hõlmab üksnes ostude tegemist ühistu, st Coop Põlva

TÜ kauplustest. Arvestades, et Coop Põlva TÜ põhikirjaline eesmärk on müüa oma liikmetele

soodushindadega kaupu ning sellele eesmärgile vastab liikme ostukohustus, siis on üheselt

selge, et põhikirja p-s 8.1.3 sätestatud ostukohustuse täitmise hindamisel arvestatakse vaid

Coop Põlva TÜ kauplustest, kuid mitte teistest Eesti ühistute kauplustest tehtud oste. Põlva

Tarbijate Ühistu on iseseisev juriidiline isik ja tal on oma liikmeskond. Sarnaselt on ka mujal

Eestis tegutsevad tarbijate ühistud iseseisvad juriidilised isikud oma liikmeskonnaga. Kostja

leiab, et asjakohatu on hageja tuginemine teiste juriidiliste isikute nagu Coop Finance AS

teenuste kasutamisele. Coop Finance AS on iseseisev juriidiline isik, Coop Pank AS-i

tütarettevõte. Tegemist on krediidiasutusega, kelle aktsionäride hulka kostja ei kuulu. Selle

iseseisva juriidilise isiku teenuseid ei saa käsitleda kostja ettevõtete teenustena kostja põhikirja

p 8.1.3. mõttes. Samuti ei ole Säästukaart Pluss COOP-i kliendikaart kostja põhikirja p 8.1.3.

mõttes. Nimelt on Säästukaart Pluss hoopis maksevahend, täpsemalt krediitkaart, mida täiesti

eraldiseisev juriidiline isik Coop Finants AS väljastab. Hageja on esitanud kohtule Coop Finants

AS-i arved. Need arved tähendavad seda, et hageja peab krediitkaardiga tasutud ostud hüvitama.

Kaardi väljastaja ja hageja omavahelisi suhteid reguleerib eelduslikult vastav leping, mille

osapooleks kostja ei ole. Säästukaart Pluss kaart kui krediitkaart on küll kostja kauplustes

maksevahendina kasutatav, kuid see ei tähenda, et tegemist oleks kostja põhikirja p 8.1.3.

nimetatud COOP kliendikaardiga. Säästukaart Pluss omab iseenesest ka kliendikaardi

funktsiooni, kuid kostja põhikirjast tuleneva liikme ostukohustuse täitmise arvestamisel saavad

põhikirja p 8.1.3. mõttes arvesse minna ostud üksnes kostja kauplustest, mitte teistest

konkureerivatest tarbijate ühistute kauplustest ( näiteks Võru Tarbijate Ühistu kauplustest).

Hageja näib olevat arvamusel, et kostja põhikirjas sätestatud ostukohustuse täitmiseks saaks

lugeda mistahes COOP kaubamärki kandva ettevõtte teenuste kasutamist. See lähtekoht on

põhimõtteliselt vale. Kaubamärgi seaduse § 3 kohaselt Kaubamärk on tähis, millega on

võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest.

Seega oma olemuselt on kaubamärk eristamist võimaldav instrument (nt teistest

jaekaubanduskettidest). Coop kaubamärk tähistab Eesti kontekstis antud juhul seda, et selle

kaubamärgi alla on koondunud 19 piirkondlikku tarbijate ühistut üle terve Eesti, kuid kes kõik

on iseseisvad juriidilised isikud. Eestis on 19 tegutsevat piirkondlikku tarbijate ühistut, mis on

Coop Eesti Keskühistu liikmed. Kostja selgitas ka seda, et Coop Eesti Keskühistu on

teenusorganisatsioon ühistutele erinevate teenuste osutamiseks (hange, turundus, logistika,

sortiment, erinevad kontseptsioonid). Nende teenuste üheks osaks on mh kaubamärk Coop.

Coop Eesti Keskühistu, kellele kuulub sõnaline kaubamärk „COOP“ ja selle erinevad kujutised,

on andnud Coop Põlva Tarbijate Ühistule õiguse nimetatud kaubamärkide kasutamiseks oma

9 (21)

majandustegevuses vastavalt kehtestatud kasutusreeglitele. Seega on hageja arvamus, nagu

oleks kõik Coop kaubamärki kandvad kauplused sisuliselt üks ja sama, põhimõtteliselt vale.

Kostjal, nagu ka teistel ühistutel on üksnes kaubamärgi kasutamise õigus, mis ei muuda neid

ühistuid veel üheks ühistuks. Kostja toob ka välja, et varasemalt on hageja ostukohustust

tõlgendanud nii nagu kostja. Hageja edastas enne põhikirja vastuvõtmist põhikirja p 8.1.3

muudatust kommenteerides kostjale 19.06.2016. a järgmise ettepaneku: „See punkt tuleb

põhikirjast kindlasti välja jätta. Ühistu tegutsemise peamine eesmärk on pakkuda oma

liikmetele soodsat kaupa. Sisuliselt on see ka ainus ja peamine ühistu eksisteerimise alus. Kui

nüüd juhatus pole suutnud pakkuda oma liikmetele soodsat kaupa, et liikmed ostaksid ainult ja

ainult oma poest, pole see liikmete süü vaid juhtkonna täielik ebaõnnestumine oma

põhiülesande täitmisel. Liikmed ei tunneta, et ühistu tegevus oleks korraldatud selliselt, et neil

on mõistlik osta oma poest ja teostavad ostud enda konkurendi juurest. Seda juhtkonna

ebaõnnestumist ei saa panna liikmete süüks, ega sunniviisiliselt panna neid oste teostama oma

kauplusest.“ Hageja on seega olnud kursis ostukohustuse sisuga ja mõistnud seda õigesti kui

kohustust osta kaupu kostja kauplustest kostja põhikirjas sätestatud summas.

Kostja on tõendanud, et hageja ei ole täitnud oma põhikirjast tulenevat ostukohustust. Kostja

esitas selle tõendamiseks väljavõtte hageja kliendikaardi kasutamise andmetest, mille kohaselt

hageja teostas 2019. aastal ostukohustust COOP Põlva Tarbijate Ühistu kauplustes

kogusummas 785, 26 eurot. Vastupidist ei ole tõendatud. Ühistu liikme ostukohustus põhikirja

mõttes on seotud üksnes kostja enda kauplustega, mitte teiste ühistute kauplustega. Kostja leiab

veel, et hageja tuginemine vastuolule isikuandmete kaitse seadusega, on praeguses menetluses

asjakohatu ja ka ebaõige. Esiteks, isegi kui hageja isikuandmete töötlemiseks puuduks seaduslik

alus, siis ei mõjutaks see kostja juhatuse 16.03.2020. a otsuse ja volinike koosoleku 19.06.2020.

a otsuse kehtivust. TsÜS § 87 kohaselt seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on

tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul,

kui seaduses on sätestatud, et teatav tagajärg ei tohi saabuda. Praegusel juhul ei sätesta hageja

viidatud isikuandmete kaitse seadus, et selle võimalik rikkumine tooks kaasa ühistu juhatuse ja

volinike koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise liikme väljaarvamist puudutavas osas

põhikirjas sätestatud alusel. Teiseks on hageja käsitlus isikuandmete kaitse seaduse rikkumisest

ka sisulises mõttes väär ning eksitav. TÜS § 20 lg 1 kohaselt arvatakse liige ühistust välja mh

põhikirjaga ettenähtud alustel ning Coop Põlva TÜ põhikirja p 11.1.3. sätestab, et liige

arvatakse ühistust välja, kui ta ei täida põhikirja p-s 8.1.3. sätestatud ostukohustust. Coop Põlva

TÜ peab järelikult TÜS § 20 lg 1 ja põhikirja p 11.1.3. koosmõjus sätestatud väljaarvamisaluse

esinemise hindamiseks töötlema ühistu liikme ostuandmeid. Õiguslik alus, mis võimaldab Coop

Põlva TÜ-l ostuandmeid töödelda, on juriidilise kohustuse täitmine vastavalt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse 2016/679 (Määrus) art 6 lg 1 p-le c. Ostukohustuse täitmist

hinnatakse põhikirja p 8.1.3. järgi COOP kliendikaardi (mis on ühtlasi ka Coop Põlva TÜ

liikmekaart) kasutamise andmete alusel. COOP kliendikaardiga registreeritud ostude andmete

alusel toimub ka Coop Põlva TÜ liikmele ettenähtud lisaboonuste arvestamine ja maksmine.

Hageja väide, et tema isikuandmete töötlemiseks puudub seaduslik alus, on seega ebaõige.

Kokkuvõttes leiab kostja, et hageja nõuded ei ole põhjendatud ja hagi tuleb jätta rahuldamata.

Kostja juhatuse 16.03.2020. a otsuse punkt 3.1.8. ja selle peale esitatud kaebuse alusel tehtud

volinike koosoleku 19.06.2020. a otsuse punktid 4.1. ja 4.2. on kehtivad ja ei esine otsuste

tühisuse ega kehtetuks tunnistamise aluseid.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagi ei ole asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

10 (21)

3.1.

Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevate asjas tähtsust omavate asjaolude üle:

•

Coop Põlva Tarbijate Ühistu (kostja) juhatuse 16.03.2020. a otsuse (tl 24) p-s 3.1.

otsustati arvata Ühistust välja Ühistu kehtiva põhikirja punkti 11.1.3 alusel Ühistu

liikmed, kuivõrd nimetatud liikmed ei ole 2019. aastal täitnud põhikirja punktist

8.1.3 tulenevat ostukohustust vähemalt minimaalses põhikirjaga ettenähtud

ulatuses. Otsuse punktis 3.1.8. otsustati sel põhjusel Ühistust välja arvata R. J.

(hageja).

•

Hageja vaidlustas kostja juhatuse 16.03.2020. a otsuse tema kostja ühistust

väljaarvamise kohta, kaevates edasi kostja volinike koosolekule.

•

Kostja volinike koosoleku 19.06.2020. a otsuse (tl 27) p-dega 4.1 ja 4.2 jäeti hageja

kaebus rahuldamata ja kostja juhatuse 16.03.2020. a otsus hageja kostja ühistust

välja arvamise kohta muutmata.

Käesolevas tsiviilasjas on hageja pöördunud kohtusse hagiga, milles on kostja juhatuse

16.03.2020.a otsuse punkti 3.1.8. ja kostja volinike koosoleku 19.06.2020. a otsuse punktid

4.1. ja 4.2. vaidlustanud. Hageja on oma nõude sõnastanud selliselt, et palub need otsused

tühiseks või kehtetuks tunnistada.

Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja on seisukohal, et ei esine otsuste

kehtetuks tunnistamise ega ka nende tühisuse aluseid. Lisaks leiab kostja, et hageja nõue on

osaliselt, s.o kostja juhatuse 16.03.2020. a otsuse kehtetuks tunnistamiseks aegunud ning kostja

taotleb sellele nõudele aegumise kohaldamist.

3.2.

Riigikohus on 05.06.2019. a otsuses tsiviilasjas nr 2-16-19017 (p-d 15, 16, 17)

selgitanud juriidilise isiku organite otsuste tühisuse tuvastamise ja kehtetuks

tunnistamise nõuete lahendamist. Riigikohus on selgitanud, et eraõigusliku juriidilise

isiku organi otsuste vaidlustamist reguleerib TsÜS § 38, mille esimene lõige sätestab

võimaluse nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist ja mille teine lõige sätestab otsuse

tühisuse. Seega tuleneb eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks

tunnistamise nõude esitamise võimalus TsÜS § 38 lgst 1 ja otsuse tühisuse tuvastamise

nõude esitamise võimalus TsÜS § 38 lg-st 2 koostoimes TsMS § 368 lg-ga 1, mille

kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks,

kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Tulundusühistu üldkoosoleku otsuse

kehtetuks tunnistamist reguleerib seejuures erinormina TÜS § 52 ja sama otsuse tühisust

TÜS § 521. Otsuse tühistamise ja kehtetuks tunnistamise nõue on samatähenduslikud.

Riigikohus on leidnud, et kui hageja palub hagis eraõigusliku juriidilise isiku organi

otsuse kehtetuks tunnistada (tühistada), siis on kohtul õigus otsuse kehtetuks

tunnistamise nõude asemel rahuldada ka otsuse tühisuse tuvastamise nõue, eeldusel et

asjaolude järgi, mis hageja on otsuse vaidlustamisel kohtu ette toonud, on otsus tühine.

Kuna vaidlustatud otsuse tühisuse korral ei saa seda kehtetuks tunnistada, siis peab

kohus kõigepealt hindama, kas vaidlustatud otsus on tühine või mitte. Juhul, kui kohus

tuvastab, et vaidlustatud otsus on tühine, siis ei pea kohus sama otsuse kehtetuks

tunnistamise nõuet oma otsustes käsitlema.

Arvestades siinkohal eespool viidatud Riigikohtu suuniseid, siis kuigi hageja on oma nõude

sõnastanud selliselt, et taotleb kostja organite otsuste tühiseks või kehtetuks tunnistamist

(sisult samatähenduslikud nõuded, s.t otsuste kehtetuks tunnistamise nõuded), hindab kohus

kõigepealt vaidlustatud otsuste tühisust. Kuigi hageja ei ole lisaks otsuste kehtetuks

tunnistamise nõudele esitanud selgelt ka otsuse tühisuse tuvastamise nõuet, siis hagi alusena

11 (21)

hageja otsuste heade kommete vastasusele kui tühisuse alusele viitab. Ka kostja on esitanud

oma vastuväited juhuks, kui kohus käsitleb hageja nõuet otsuste tühisuse tuvastamise nõudena.

Kui leiab tuvastamist, et hageja vaidlustatud otsus(ed) on tühised, siis saab kohus otsus(t)e

kehtetuks tunnistamise nõude asemel rahuldada ka otsus(t)e tühisuse tuvastamise nõude.

3.3.

Vaidlust ei ole selle üle, et kostja, Coop Põlva Tarbijate Ühistu, puhul on tegemist

äriühinguna tulundusühistuga tulundusühistuseaduse (TÜS) § 1 mõttes ning

eraõigusliku juriidilise isikuga tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 25 lg 1 mõttes.

TsÜS § 38 lg 2 näeb ette, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena

seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub

juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või

kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Tulundusühistu üldkoosoleku

otsuse tühisuse alused sätestab eraldi TÜS § 521. TÜS § 521 lg 1 sätestab, et ühistu üldkoosoleku

otsus on tühine, kui: 1) otsus rikub ühistu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu

kehtestatud seaduse sätet; 2) otsus ei vasta headele kommetele; 3) oluliselt oli rikutud otsuse

teinud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. TÜS § 521 lg 2 järgi on otsus tühine ka seadusega

sätestatud muul juhul.

Hageja on vaidlustanud kostja juhatuse otsuse ja volinike koosoleku otsuse.

Kostja põhikirja (tl 14-22) p 21.3. kohaselt on seadusest tulenev üldkoosoleku pädevus täielikult

üle antud volinike koosolekule. TÜS § 54 lg 5 järgi kohaldatakse volinike koosolekule

üldkoosoleku sätteid. Seega kostja juhatuse otsuse tühisuse alused tulenevad TsÜS § 38 lg-st 2

ning kostja volinike koosoleku otsuse tühisusele kohalduvad erinormina TÜS § 521 sätted

ühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse kohta.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetleb kohus hagi poolte

esitatud asjaolude alusel, lähtudes nõudest. Seega käsitleb kohus kostja organite otsuste tühisuse

alusena neid asjaolusid, mis hageja on hagis esile toonud ega kontrolli võimalikke muid

tühisuse aluseid.

Hageja tugineb hagi alusena eelkõige sellele, et vaidlustatud kostja juhatuse ja volinike

koosoleku otsused on tühised nende vastuolu tõttu heade kommetega.

Kohus käsitlebki järgnevalt vaidlustatud kostja organite otsuste tühisuse alusena otsuste

vastuolu heade kommetega.

3.4. Vastuolu heade kommetega on juriidilise isiku organi otsuse tühisuse alusena ette nähtud

nii TsÜS § 38 lg-s 2 kui ka TÜS § 521 lg 1 p-s 2, mis erinormina tulundusühistu üldkoosoleku

otsusele ja vastavalt TÜS § 54 lg-e 5 ka volinike koosoleku otsusele kohaldub.

Riigikohus on 05.06.2019. a otsuses tsiviilasjas nr 2-16-19017 (p-s 26) korranud ka juba

varasemates lahendites avaldatud seisukohta, et heade kommete vastane on selline tehing, mis

eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse

üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. Riigikohus on leidnud, et kuna eraõigusliku

juriidilise isiku juhtorgani otsus on tehingu üks liik, siis kohaldatakse selle heade kommete

vastasuse hindamisel samu põhimõtteid nagu tehingu heade kommete vastasuse hindamisel.

Riigikohus on veel märkinud, et heade kommete vastasus eraõigusliku juriidilise isiku

juhtorgani otsuse tühisuse alusena saab vähemalt üldjuhul tulla kõne alla siis, kui heade

kommete vastasus seostub otsuse sisuga ehk sellega, mida otsustati.

Käesolevas asjas on hageja vaidlustanud kostja juhatuse 16.03.2020. a otsuse, millega ta kostja

ühistust välja arvati, ja kostja volinike koosoleku 19.06.2020. a otsused, millega jäeti tema

12 (21)

kaebus juhatuse otsuse peale rahuldamata ja juhatuse otsus hageja kostja ühistust välja arvamise

kohta muutmata.

Kohus leiab, et kuigi kostja volinike koosoleku 19.06.2020. a otsused ei ole sõnastatud selliselt,

siis on nii kostja juhatuse 16.03.2020. a otsuse kui ka volinike koosoleku

19.06.2020.a otsuste sisuks hageja kostja ühistust väljaarvamine. Otsuste tühisuse alusena

hindabki kohus, kas vastavasisuline otsus hageja kostja ühistust väljaarvamise kohta on

vastuolus heade kommetega. 3.5. Kostja põhikirja (tl 14-22) p 8 sätestab ühistu liikme

kohustused. Põhikirja p 8.1.3. näeb ette, et ühistu liige on kohustatud kasutama ühistu teenuseid,

st kasutama ühistu ettevõtete teenuseid ja tegema sisseoste ühistu ettevõtetest temale

kehtestatud tingimustel esimese liikmelisuse aasta jooksul igas kalendrikuus vähemalt summa

eest, mis on võrdne vähemalt 15%-iga vastavaks kalendriaastaks Vabariigi Valitsuse poolt

kinnitatud alampalgast ning järgnevatel aastatel iga aasta jooksul samamoodi arvutatud summa

eest ühes kalendrikuus keskmiselt. Arvestust peetakse ühistu liikmetele väljastatud COOP

Kliendikaart kasutamise andmete alusel.

Põhikirja p 11.1.3. näeb ette, et liige arvatakse ühistust välja juhatuse otsuse alusel, kui liige ei

täida ühistu põhikirja punktis 8 sätestatud mistahes kohustust.

Antud juhul ongi kostja juhatuse 16.03.2020. a otsuse p-ga 3.1. otsustatud hageja põhikirja

punkti 11.1.3 alusel kostja ühistust välja põhjusel, et hageja ei täitnud 2019. aastal põhikirja

punktist 8.1.3 tulenevat ühistu teenuste kasutamise kohustust ettenähtud ulatuses.

Hageja on tema ühistust väljaarvamise otsuste heade kommetega vastuolu sisutanud

alljärgnevate asjaoludega: hageja ei ole rikkunud kostja põhikirja punkti 8.1.3, hagejat ei

informeeritud põhikirja punkti 8.1.3 muudatustest; hagejale ei olnud selgitatud põhikirja punkti

8.1.3 sisu ja tõlgendust; hageja väljaarvamise otsus tehti tagaselja ja automatiseeritud otsusena,

kuulamata ära hageja seisukohti ja selgitusi; kostja hankis hageja väljaarvamise otsuse tegemise

aluseks olevad isikuandmed ebaseaduslikult, omamata selleks hageja nõusolekut; hagejale ei

ole varasemal perioodil mingeid etteheiteid tehtud ja teda pole eelnevalt väljaheitmisest

hoiatatud ning hagejale ei antud täiendavat tähtaega võimaliku rikkumise kõrvaldamiseks.

Kohus nõustub kostjaga, et hageja väljatoodud asjaolud ei ole sellised, mis võimaldaksid pidada

tema ühistust väljaarvamise otsust heade kommete vastaseks ehk selliseks otsuseks, mis eksib

ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse

üldpõhimõtete vastu.

Kohus leiab, et hageja ei ole esile toonud ka selliseid asjaolusid, mis TsÜS § 38 lg 2 ja/või TÜS

§ 521 lg-de 1 ja 2 järgi lisaks otsuse heade kommetega vastuolu tõttu saaks olla otsuse tühisuse

aluseks. Nii TsÜS § 38 lg 2 kui ka TÜS § 521 lg-de 1 ja 2 kohaselt on lisaks otsuse heade

kommetega vastuolu tõttu olla otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või

kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud

seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Selliseid

asjaolusid hageja oma hagi alusena esile ei ole toonud.

Eeltoodut arvestades leiab kohus, et ei ole tuvastav hagiga vaidlustatud kostja juhatuse

16.03.2020. a otsuse ja kostja volinike koosoleku 19.06.2020. a otsuse tühisus ning vastavate

otsuste tühisuse tuvastamise nõuet ei saa rahuldada.

Kuigi hageja on hagi alusena väljatoodud asjaolud sisustanud heade kommete vastasusena, siis

kohtu hinnangul sisuliselt tugineb hageja oma väidetes sellele, et tema ühistust väljaarvamise

otsuse tegemisel on rikutud põhikirja ja seaduse sätteid. Selline otsus ei saa olla TsÜS § 38 lg

13 (21)

2 ega ka TÜS § 521 lg 1 p 2 järgi heade kommete vastasuse tõttu tühine, kuid võib olla TsÜS §

38 lg 1 ja TÜS § 52 lg 1 järgi kehtetuks tunnistatav.

Järgnevalt käsitlebki kohus seda, kas vaidlustatud kostja organite otsused on kehtetuks

tunnistatavad.

3.6. Arvestades kostja vastuväiteid, käsitleb kohus esmalt seda, kas hageja nõue kostja volinike

koosoleku 19.06.2020. a otsuse kehtetuks tunnistamiseks on aegunud.

TÜS § 20 lg 4 esimene lause näeb ette, et väljaarvamisotsuse peale, mille on teinud juhatus,

võib edasi kaevata üldkoosolekule ühe kuu jooksul, arvates väljaarvamisteate kättesaamisest.

Sama paragrahvi neljanda lõike kolmas lause sätestab, et väljaarvamisotsuse peale, mille on

teinud üldkoosolek, võib liige edasi kaevata maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates

üldkoosoleku otsusest teadasaamisest.

TsÜS § 38 lg 5 kohaselt on organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude aegumistähtaeg kolm

kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui organ on

selle uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole eelmises lauses nimetatud tähtaja

jooksul esitatud sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagi.

Antud juhul ei ole poolte vahel vaidlust, et kostja juhatuse 16.03.2020. a otsuse peale, millega

hageja kostja ühistust välja arvati, esitas hageja kaebuse kostja volinike koosolekule. Kostja

volinike koosoleku 19.06.2020. a otsusega jäeti hageja kaebus rahuldamata ja sisuliselt kinnitati

juhatuse otsust hageja kostja ühistust väljaarvamise kohta. Hageja esitas kohtusse hagiavalduse

21.07.2020. a ehk kolme kuu jooksul alates kostja 19.06.2020. a volinike koosoleku otsuse

vastuvõtmisest. Seega saab lugeda, et hageja esitas kohtusse hagi TsÜS § 38 lg-s 5 sätestatud

tähtaja jooksul.

Kohus ei nõustu kostja sellise mõttekäiguga, et juhatuse 16.03.2020. a otsuse pidi hageja kohtus

vaidlustama eraldi ja TsÜS § 38 lg-s 5 sätestatud kolmekuu pikkune aegumistähtaeg hakkas

kulgema alates selle otsuse vastuvõtmisest. Ka Riigikohus on 05.06.2019. a otsuses tsiviilasjas

nr 2-16-19017 (p-s 21) asunud seisukohale, et olukorras, kus tulundusühistu liige on ühistust

juhatuse otsusega välja arvatud ja ta on väljaarvamise kohta tehtud juhatuse otsuse

vaidlustanud, esitades kaebuse üldkoosolekule, on liikmel pärast seda, kui üldkoosolek ei ole

juhatuse otsust tühistanud, õigus esitada kohtusse hagi nii juhatuse kui ka üldkoosoleku otsuse

tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks.

Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja nõuded kostja juhatuse 16.03.2020. a otsuse ja

volinike koosoleku 19.06.2020. a otsuse kehtetuks tunnistamiseks ei ole aegunud ning kostja

taotlus aegumise kohaldamiseks ei ole põhjendatud.

Järgnevalt käsitleb kohus seda, kas hageja esiletoodud asjaoludel on kostja organite otsused

kehtetuks tunnistatavad.

3.7. TsÜS § 38 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse

või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. TÜS § 52 lg 1 näeb erinormina

ette, et kohus võib ühistu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga

vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse.

Nii TsÜS § 38 lg 1 kui ka TÜS § 52 lg 1 järgi on juriidilise isiku organi kehtetuks tunnistamise

aluseks kohtus vaidlustatud otsuse vastuolu seaduse või põhikirjaga.

Kostja juhatuse 16.03.2020. a otsusega arvati hageja kostja ühistust välja põhikirja punkti 11.1.3

alusel, põhjusel, et hageja ei täitnud 2019. aastal põhikirja punktist 8.1.3 tulenevat ühistu

teenuste kasutamise ja ostukohustust vähemalt minimaalses põhikirjaga ettenähtud ulatuses.

14 (21)

Kostja volinike koosoleku 19.06.2020. a otsusega jäeti hageja kaebus juhatuse otsuse peale

rahuldamata ja juhatuse otsus hageja väljaarvamise kohta muutmata.

Hageja tugineb otsuste tühiseks või kehtetuks tunnistamise nõude alusena järgnevatele

asjaoludele: teda ei saadud põhikirja p 11.1.3 alusel ühistust välja arvata, kuna ta ei olnud

põhikirja p-s 8.1.3 sätestatud kohustust rikkunud; hagejat ei informeeritud põhikirja punkti

8.1.3 muudatustest ja temale ei oldud selgitatud põhikirja punkti 8.1.3 sisu ning tõlgendust,

hageja väljaarvamise otsus tehti tagaselja ja automatiseeritud otsusena, kuulamata ära hageja

seisukohti ja selgitusi, kostja hankis hageja väljaarvamise otsuse tegemise aluseks olevad

isikuandmed ebaseaduslikult, omamata selleks hageja nõusolekut; hagejale ei ole varasemal

perioodil mingeid etteheiteid tehtud ja teda pole eelnevalt väljaheitmisest hoiatatud ning

hagejale ei antud täiendavat tähtaega võimaliku rikkumise kõrvaldamiseks.

Kohus leiab, et hageja esitatud asjaolud on võimlik liigitada esiteks sellisteks, mis puudutavad

hageja kostja ühistust väljaarvamise otsust sisuliselt ja teiseks sellisteks, mis puudutavad

vastava otsuse tegemist kui protseduuri.

Kohus käsitlebki esmalt seda, kas hageja kostja ühistust väljaarvamise otsus on vastuolus

seaduse või põhikirjaga ning seejärel, kas otsuste tegemisel rikuti põhikirja või seaduse

nõudeid.

3.8. TÜS § 20 lg 1 sätestab, et liige arvatakse ühistust välja seaduse või põhikirjaga ettenähtud

alustel. Liikme võib vaatamata põhikirjaga ettenähtule arvata välja mõjuval põhjusel, milleks

on eelkõige seaduse või põhikirja nõuete oluline rikkumine, üldkoosoleku, juhatuse või

nõukogu otsuste oluline täitmata jätmine, samuti ühistu maine või huvide oluline kahjustamine.

Kostja põhikirja (tl 14-22) p 8.1.3. näeb ette, et ühistu liige on kohustatud kasutama ühistu

teenuseid, st kasutama ühistu ettevõtete teenuseid ja tegema sisseoste ühistu ettevõtetest temale

kehtestatud tingimustel esimese liikmelisuse aasta jooksul igas kalendrikuus vähemalt summa

eest, mis on võrdne vähemalt 15%-iga vastavaks kalendriaastaks Vabariigi Valitsuse poolt

kinnitatud alampalgast ning järgnevatel aastatel iga aasta jooksul samamoodi arvutatud summa

eest ühes kalendrikuus keskmiselt. Arvestust peetakse ühistu liikmetele väljastatud COOP

Kliendikaart kasutamise andmete alusel.

Vabariigi Valitsuse 13.12.2018. a määrusega nr 117 oli kehtestatud alates 1. jaanuarist 2019. a

kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 540 eurot. Seega võib kostja põhikirja p

8.1.3. mõista nii, et 2019. aastal oli ühistu liige, kelle liikmelisuse aeg oli pikem kui üks aasta,

kohustatud kasutama ühistu teenuseid, st kasutama ühistu ettevõtete teenuseid ja tegema

sisseoste ühistu ettevõtetest, aastas 81 euro eest ühes kalendrikuus keskmiselt.

Poolte vahel on vaidlus selle üle, mida on mõeldud põhikirja punktis 8.1.3. nimetatud ühistu

ettevõtete ja teenuste all. Hageja tõlgenduse kohaselt tähendavad põhikirja punktis 8.1.3.

sätestatud ühistu ettevõtte teenused kõikide COOP kaubamärgi alla koondunud ettevõtete

teenuseid, sh Coop Finance AS-i teenused. Hageja tõlgenduse kohaselt aga on ühistu ettevõtted

kostja põhikirja punkt 8.1.3. tähendused kostja, s.o Coop Põlva Tarbijate Ühistu kauplused.

Arvestades asjaolusid leiab kohus, et põhikirja punktis 8.1.3. nimetatud ühistu ettevõtete

mõistele ei saa anda sellist tõlgendust nagu hageja sellele on andnud.

TsÜS § 661 kohaselt on ettevõte majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. VÕS § 180 lg 2 järgi

kuuluvad ettevõttesse ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad,

õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud.

Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on eraõiguslik juriidiline isik - tulundusühistu.

15 (21)

TÜS § 1 lg 1 järgi on tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada

oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad: 1)

tarbijate või muude hüvede kasutajatena; 2) hankijatena; 3) tööpanuse kaudu; 4) teenuste

kasutamise kaudu; 5) mõnel muul sarnasel viisil.

Kostja põhikirja (tl 14) p 2.1. sätestab, et ühistu tegevuse eesmärgiks müüa oma liikmetele

soodushindadega kaupu. Vastavalt põhikirja punktile 2.2. on ühistu tegevusaladeks erinevate

kaupade hulgi- ja komisjonikaubandus, samuti ühiskondlik toitlustamine ja majutusteenuse

osutamine.

Kostja põhikirja punkti 1.2. järgi on ühistu vabatahtlikkuse alusel COOP Eesti Keskühistu liige.

Hageja on esitanud kohtule tõendid (tl 124-142), mis tõendavad, et Coop Eesti Keskühistu on

eraldiseisev eraõiguslik juriidiline isik, õiguslik vorm tulundusühistu. Coop Keskühistu

põhikirja p 1.2.1. järgi on keskühistu äriühing, mille liikmeteks on Eesti Vabariigis

jaekaubandusega tegelevad tulundusühistud. Põhikirja p 1.2.3. kohaselt moodustavad

Keskühistu, Keskühistu tütaräriühingud ja liikmesühistud kokku jaekaubandusgrupi nimega

Coop Eesti. Põhikirja p 1.2.4. järgi on keskühistu põhieesmärgid: 1) liikmesühistute

phikirjaliste ülesannete täitmise toetamine ühishangete korraldamisega, kaupade sisseostu ja

logistika korraldamisega, turundustegevuse korraldamisega, IT-alase toega, koolitusega ja

jaekaubandusalaste ärikontseptsioonide väljatöötamisega; 2) kaubandusobjektide arendamine

liikmesühistute ühise turuosa säilitamise ja suurendamise eesmärgil; 3) liikmesühistute

tegevuse koordineerimine; 4) liikmesühistute majanduslike huvide toetamine, esindamine ja

kaitsmine; 5) ühistulise tegevuse arendamine Eestis ja rahvusvaheliselt; 6) liikmesühistute ühise

tegutsemise edendamine lepinguliste suhete kaudu. Kaubamärk COOP on registreeritud

patendiametis Coop Eesti Keskühistu nimele. Äriregistri andmetel kuulub Coop Eesti

Keskühistule tütaräriühinguid, sh Coop Investeeringud OÜ, kes on ühtlasi Coop Pank AS-i

aktsionär. Coop Pank AS on omakorda Coop Finants AS-i aktsionär.

Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kostja kui eraõigusliku juriidilise isiku, tulundusühistu,

ettevõteteks ei saa lisaks kostjale endale olla teised COOP kaubamärki kasutavad äriühingud,

sh Coop Finance AS. Kostja puhul on tegemist eraldiseisva äriühinguga. Arvestades ka kostja

põhikirjalisi eesmärke ja tegevusala saavad kostja ettevõteteks olla üksnes kostjale kuuluvad

majandusüksused, mille kaudu kostja tegutseb. Kostja põhitegevusala on erinevate kaupade jae-

ja hulgikaubandus. Vaidlust ei ole selle üle, et kostjale kuulub ligi 30 kauplust, mille kaudu

kostja oma põhitegevust, s.o kaubandust teostab. See, et kostja on Coop Eesti Keskühistu liige

ja kasutab viimasele kuuluvat kaubamärki ei saa anda kostjale omaniku õigusi Coop Eesti

Keskühistu ettevõtetes ega ka teiste COOP kaubamärki kasutavate äriühingute ettevõtetes.

Kostja põhikirjas ei ole küll täpsustatud, millised on põhikirja p 8.1.3. mõttes need ühistu

ettevõtted, kelle teenuste kasutamise kohustus kostja liikmel on. Kohus leiab aga, et kostja on

tõendanud, et hageja ei saanud selles osas olla teadmatuses ning sai pidi aru saama, et ühistu

ettevõtete all peetakse silmas kostja kauplusi, mille kaudu kostja tegutseb.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja põhikiri kehtivas redaktsioonis võeti vastu kostja

volinike 20.06.2019. a koosoleku otsusega. Vaidlust ei ole ka selle üle, et hageja sellel kostja

volinike koosolekul ei osalenud.

Kostja on esitanud tõendina hageja 19.06.2019. a saadetud e-kirja kostjale (tl 60-62). Hageja

teeb selles kirjas mitmeid ettepanekuid kostja põhikirja muutmiseks. Muu hulgas refereerib

hageja põhikirja punkti, mis näeb ette, et ühistu liige on kohustatud kasutama ühistu teenuseid,

st kasutama ühistu ettevõtete teenuseid ja tegema sisseoste ühistu ettevõtetest temale

16 (21)

kehtestatud tingimustel esimese liikmelisuse aasta jooksul igas kalendrikuus vähemalt summa

eest, mis on võrdne vähemalt 15%-iga vastavaks kalendriaastaks Vabariigi Valitsuse poolt

kinnitatud alampalgast ning järgnevatel aastatel iga aasta jooksul samamoodi arvutatud summa

eest ühes kalendrikuus keskmiselt. Hageja avaldab nimetatud põhikirja sätte juures arvamust

alljärgnevalt: „ See punkt tuleb põhikirjast kindlasti välja jätta. Ühistu tegutsemise peamine

eesmärk on pakkuda oma liikmetele soodsat kaupa. Sisuliselt on see ka ainus ja peamine ühistu

eksisteerimise alus. Kui nüüd juhatus pole suutnud pakkuda oma liikmetele soodsat kaupa, et

liikmed ostaksid ainult ja ainult oma poest, pole see liikmete süü vaid juhtkonna täielik

ebaõnnestumine oma põhiülesande täitmisel. Liikmed ei tunneta, et ühistu tegevus oleks

korraldatud selliselt, et neil on mõistlik osta oma poest ja teostavad ostud enda konkurendi

juurest. Seda juhtkonna ebaõnnestumist ei saa panna liikmetele süüks, ega sunniviisiliselt panna

neid oste teostama oma kauplusest. See punkt väljendab kõige suuremat väljakutset meie

ühistus, on ühtlasi ka ühistu eesmärkide täitmise selge indikaator“.

Kohus hindab, et arvestades eelviidatud hageja 19.06.2019. a e-kirjas tehtud põhikirja

muudatusettepanekut, võib järeldada, et hageja mõistis põhikirjas p 8.1.3. mõttes ühistu

ettevõtete all kostja enda kauplusi ning teenustena nende kaupluste kaudu kauba müüki.

Kostja on esitanud tõendina kostja 20.06.2019. a volinike koosoleku protokolli koos lisadega

(tl 47-59). Nimetatud tõenditest nähtub, et päevakorra punkti 3 all otsustas volinike koosolek

muuta ühistu põhikirja ja kinnitas juhatuse esitatud põhikirja projekti. Hageja 19.06.2019. a

ekirjas esitatud ettepanekuid põhikirja muutmiseks arvesse ei võetud. Koosolekul oli esindatud

28 volinikku. Hageja põhikirja muutmise ettepanekute arvesse võtmata jätmine otsustati 21

voliniku poolthäälega ja uue põhikirja kinnitamine 26 voliniku poolthäälega.

TÜS § 48 lg 1 kohaselt on põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab

vähemalt 2/3 üldkoosolekul osalenud või esindatud ühistu liikmetest, kui põhikirjaga ei ole ette

nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kostja põhikirja p 27.3 näeb samamoodi ette, et põhikirja

muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab vähemalt 2/3 volinike koosolekul

osalenud või esindatud volinikest. 20.06.2019. a kostja volinike koosolekul hääletas põhikirja

muutmise poolt rohkem kui 2/3 koosolekul osalenud volinikest. TÜS § 48 lg 2 kohaselt muutub

põhikirja muutmise otsus vastava kande tegemisel äriregistrisse. Kanne kostja põhikirja

muutmise kohta tehti äriregistrisse 28.06.2019. a. Seega saab lugeda, et kostja volinike

20.06.2019. a otsus kostja põhikirja muutmise kohta jõustus 28.06.2019. a ning oli vaidlustatud

kostja juhatuse 16.03.2020. a otsuse ja volinike koosoleku 19.06.2020. a otsuse tegemise ajal

kehtiv.

Kostja on esitanud tõendina väljavõtte hageja Coop kliendikaardi andmetest (tl 88). Nimetatud

tõendil on kajastatud hageja poolt 2019. aastal tehtud ostud Coop Põlva Tarbijate Ühistu

kauplustest kokku summas 785,26 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks 2019. aastal teinud

kostja kauplustest sisseoste suuremas ulatuses või kasutanud veel muid kostja ettevõtete

teenuseid. Hageja on esitanud tõendina Coop Finants AS-i arved temale (tl 99-101) lepingust

tulenevate põhiosa maksete tasumise kohustuse kohta. Nagu kohus seda aga juba eespool

käsitles, siis Coop Finants AS-i kui eraldiseisvat juriidilist isikut ei saa käsitleda kostja

ettevõttena, mistõttu ei saa ka Coop Finants AS-i teenuste kasutamist käsitleda kostja põhikirja

p-s 8.1.3. sätestatud kostja ühistu liikme kohustuse täitmisena.

Tulenevalt kostja põhikirja p-st 8.1.3. oli hagejal kostja liikmena kohustus 2019. aastal kasutada

kostja ettevõtete teenuseid 81 euro eest ühes kalendrikuus keskmiselt, mis teeb aasta lõikes

kokku vähemalt 972 euro eest. Hageja ei ole tõendanud, et ta seda kohustust täitis ja põhikirja

p-s 8.1.3. ettenähtud ulatuses kostja ettevõtete teenuseid 2019. aastal kasutas. Eeltoodut

17 (21)

arvestades saab lugeda, et kostja juhatuse 16.03.2020. a otsus hageja kostja ühistust välja

arvamise kohta põhikirja punkti 11.1.3 alusel, põhjusel, et hageja ei täitnud 2019. aastal

põhikirja punktist 8.1.3 tulenevat ühistu teenuste kasutamise ja ostukohustust vähemalt

minimaalses põhikirjaga ettenähtud ulatuses, ning kostja volinike koosoleku 19.06.2020. a

otsus hageja juhatuse otsuse peale esitatud kaebuse rahuldamata jätmise kohta, on seaduslikud

ja kooskõlas kostja põhikirjaga.

3.9. Kohus leiab, et hageja esiletoodud asjaolude alusel ei ole tuvastatav, et kostja juhatuse

16.03.2020. a otsus ja volinike koosoleku 19.06.2020. a otsuste tegemisel oleks rikutud seaduse

või põhikirja nõuded.

Esiteks on kohus seisukohal, et hageja väited selle kohta, et teda ei informeeritud põhikirja

punkti 8.1.3 muudatustest ja temale ei oldud selgitatud põhikirja punkti 8.1.3 sisu ning

tõlgendust, on käesoleva asja konteksti arvestades asjakohatud. Hageja on hagiga vaidlustanud

kostja organite otsused, mille sisuks oli tema ühistust väljaarvamine. Nimetatud hageja viidatud

puudused aga puudutavad kostja põhikirja muutmist. Hageja kostja põhikirja muutmise otsust

käesolevas asjas vaidlustanud ei ole ja see ei ole hagi esemeks. Kostja põhikirja muutmine

otsustati volinike koosoleku 20.06.2019. a otsusega ja 28.06.2019. a äriregistrisse vastava kande

tegemisega põhikirja muutmine jõustus.

Kohus leiab, et hageja väited selle kohta, et tema väljaarvamise otsus tehti tagaselja ja

automatiseeritud otsusena, kuulamata ära tema seisukohti ja selgitusi ning teda ei hoiatatud

väljaarvamise eest ega antud täiendavat tähtaega võimaliku rikkumise kõrvaldamiseks, ei ole

põhjendatud.

TÜS § 20 lg 2 kohaselt otsustab tulundusühistu liikme väljaarvamise üldkoosolek, kui

põhikirjaga ei ole seda õigust antud nõukogule või juhatusele. Kostja põhikirja p-ga 31.5.2. on

antud liikme väljaarvamine juhatuse pädevusse.

TÜS § 20 lg 1 kohaselt arvatakse liige ühistust välja seaduse või põhikirjaga ettenähtud alustel.

Liikme võib vaatamata põhikirjaga ettenähtule arvata välja mõjuval põhjusel, milleks on

eelkõige seaduse või põhikirja nõuete oluline rikkumine, üldkoosoleku, juhatuse või nõukogu

otsuste oluline täitmata jätmine, samuti ühistu maine või huvide oluline kahjustamine.

Kostja põhikirja p 11.1 sätestab liikme ühistust väljaarvamise alused. Põhikirja p 11.2. kohaselt

peab juhatus liikme ühistust väljaarvamise otsuses välja tooma väljaarvamise põhjuse ja aluse.

Põhikirja p 11.3. järgi peab juhatus liikme väljaarvamise korral teatama liikmele tema ühistust

väljaarvamisest ühe kuu jooksul otsuse tegemisest.

Ei seadusest ega ka kostja põhikirjast ei tulene kostja juhatusele kohustust enne liikme

väljaarvamist ta ära kuulata või teda sellest hoiatada. Seega ei ole vastavasisulised hageja

etteheited põhjendatud ega anna alust vaidlustatud kostja organite otsuste kehtetuks

tunnistamiseks.

Kohus leiab, et põhjendatud ei ole ka hageja väited selle kohta, et kostja hankis hageja

väljaarvamise otsuse tegemise aluseks olevad isikuandmed ebaseaduslikult, omamata selleks

hageja nõusolekut.

Kostja põhikirja p 8.1.3. viimane lause sätestab, et selles punktis ettenähtud kohustuse, s.o

ühistu teenuste kasutamise kohustuse, täitmise üle peetakse arvestust liikmetele väljastatud

COOP kliendikaart kasutamise andmete alusel.

Kohus nõustub kostjaga, et tema õiguslik alus töödelda oma liikmete ostuandmeid saab tuleneda

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta

18 (21)

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks

tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) art 6 lg 1 p-st c, mis sätestab, et

isikuandmete töötlemine on seaduslik, kui see on vajalik vastutava töötleja juriidilise kohustuse

täitmiseks. Eesti siseriiklik õigus ei sätesta nimetatud määruse sättega võrreldes erisusi. Hageja

on viidanud kostja rikkumisena isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-ile 16, mis sätestab

isikuandmete töötlemise algsest erineval eesmärgil ja IKS §-ile 21, mis sätestab, et keelatud on

teha üksnes automatiseeritud töötlusel põhinevat otsust, sealhulgas profiilianalüüsi, kui see toob

andmesubjektile kaasa teda puudutavaid kahjulikke õiguslikke tagajärgi või avaldab talle muud

märkimisväärset mõju. Kohus nõustub kostjaga, et hageja viidatud IKS sätted ei ole antud juhul

asjakohased, kuna need asetsevad IKS-i peatükis 4, mis näeb ette isikuandmete töötlemise

õiguskaitseasutuse poolt süüteo tõkestamisel, avastamisel ja menetlemisel ning karistuse

täideviimisel. Kuigi hageja on hagiavalduses neile IKS sätetele viidanud, siis menetluse käigus

on ta ka ise möönnud, et need sätted siiski ei kohaldu. Kostja on esitanud tõendina kostja

isikuandmete töötlemise korra (tl 90-92), mis selgitab kostja liikme isikuandmete töötlemist ja

liikme õigusi seoses tema isikuandmete töötlemisega. Nimetatud korra p 3 kohaselt töötleb

ühistu oma liikmete isikuandmeid peamiselt seadusest, ühistu põhikirjast ja õigustatud huvist

tulenevate õiguste ja kohustuste täitmiseks.

Antud juhul ongi kostja pidanud põhikirja p-st 8.1.3. tuleneva liikme kohustuse täitmise üle

arvestust hageja COOP kliendikaart kasutamise andmete alusel ning vastavaid hageja andmeid

on töödeldud kostja põhikirjaliste õiguste ja kohustuste teostamise raames. Hageja ei ole

põhjendanud, et kostja oleks tema isikuandmeid töödelnud mingil muul eesmärgil. Seega kostja

poolt hageja isikuandmete käitlemise vastuolu seaduse ega põhikirjaga ei ole tuvastatav.

3.10. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et ei esine alust kostja juhatuse 16.03.2020. a otsuse ja

kostja volinike koosoleku 19.06.2020. a otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Hagiga vaidlustatud

kostja organite otsused ei ole vastuolus seaduse ega kostja põhikirjaga. Ainuüksi asjaolu, et

hageja kostja organite otsustega ei nõustu ja tagajärjena toovad need otsused hageja jaoks

subjektiivselt kaasa kahjuliku tagajärje (ühistust väljaarvamise), otsuste kehtetuks

tunnistamiseks alust ei anna.

Kõike eeltoodut arvestades jätab kohus hagi kostja juhatuse 16.03.2020. a otsuse punkti 3.1.8.

ja volinike koosoleku 19.06.2020. a otsuse punktide 4.1 ja 4.2. tühiseks või kehtetuks

tunnistamise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus

4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 162 lg 4 näeb erisusena ette, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi

kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema

suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Antud juhul jätab kohus hagi rahuldamata, seega TsMS § 162 lg 1 üldnormi alusel tuleks jätta

menetluskulud hageja kanda.

Hageja on esitanud kohtule taotluse, et hagi rahuldamata jätmise korral jäetaks kostja

menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel täielikult kostja enda kanda. Hageja põhjendab, et kuna

vaidluse põhjustas kostja ise enda otsuste vastuvõtmisega, siis oleks äärmiselt ebaõiglane, kui

ühistu liige kaitseb oma õigusi kohtus, kuid peab kandma ühistu lepingulise esindaja

menetluskulud.

19 (21)

Riigikohus on oma praktika seisukohtades (vt nt 27.11.2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-

1718531) selgitanud, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või

ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab

olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks

otsus tehti.

Kohus leiab, et hageja ei ole põhistanud selliseid erandlikke asjaolusid, mis TsMS § 162 lg 4

kohaldamist õigustaksid ehk annaksid alust järeldada, et kostja menetluskulude hagejalt

väljamõistmine oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtu hinnangul

hageja põhjendused selliseks järelduseks alust ei anna. Kohus jätab hagi rahuldamata põhjusel,

et hageja nõuded ei ole põhjendatud. Kostja organite otsuste tühisus või alus nende kehtetuks

tunnistamiseks ei leidnud tuvastamist. Seega ei saa teha järeldust, et kohtuvaidluse põhjustas

kostja enda otsuste vastuvõtmisega. Hagiga kohtusse pöördudes pidi hageja arvestama, et

kohtumenetlusega kaasnevad kulud ning arvestama ka riskiga, et kohtuvaidluse tema kahjuks

lahendamise korral, võidakse jätta kulud tema kanda.

Eeltoodut arvestades leiab kohus, et antud juhul ei ole TsMS § 162 lg 4 kohaldamine

põhjendatud ja TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud hageja kanda.

5. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus otsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse.

Kostja menetluskulude nimekirja (tl 180-181) kohaselt on kostja menetluskuluks tema

lepinguliste esindajate tasu kokku summas 9200,83 eurot.

Kohus leiab, et kostja menetluskulud saab lugeda põhjendatuks ja hageja poolt hüvitatavaks

vaid osaliselt.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §s 218 sätestatu

kohaselt.

Hagejat on esindanud menetluses kaks lepingulist esindajat: vandeadvokaat Veikko

Puolakainen ja advokaat Triin Tiru.

Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt tegid kostja esindajad toiminguid kokku 56 tunni

ulatuses (sh advokaadist esindaja ajakulu 2 tundi ja 40 minutit ning vandeadvokaadist esindaja

ajakulu 53 tundi ja 20 minutit) alljärgnevalt: 1) 28.08.2020. a – tutvumine hagi ja selle lisadega,

esmane analüüs – 1 tund; 2) 01.09.2020. a – tutvumine hagiga ja kohtumäärusega, kostja

vastuse koostamine hagile – 1 tund; 3) 03.09.2020. a – hagile vastuse koostamine – 15 minutit;

4) 03.09.2020. a – e-kiri seoses hageja ostuandmete küsimisega – 10 minutit; 5) 10.09.2020. a

– vastuse koostamine hagiavaldusele – 7 tundi; 6) 15.09.2020. a – hagi vastuse täiendamine –

2 tundi; 7) 16.09.2020. a – hagi vastuse täiendamine – 2 tundi; 8)

07.12.2020. a – hageja 29.10.2020. a seisukoha analüüs, vastuse koostamine- 2 tundi; 9)

08.12.2020. a – hageja andmekaitsealase väite analüüs, vastuse koostamine samas küsimuses

– 1 tund 15 minutit; 10) 08.12.2020. a – vastuse koostamine hageja 29.10.2020. a seisukohale

– 5 tundi; 11) 08.01.2021. a – ettevalmistus 09.02.2021. a kohtuistungiks – 1 tund 30 minutit;

12) 09.02.2021. a – esindus 09.02.2021. a istungil – 1 tund; 13) 12.02.2021. a – täiendava

seisukoha koostamine kohtule – 8 tundi 30 minutit; 14) 19.02.2021. a – täiendava seisukoha

koostamine kohtule – 3 tundi; 15) 07.04.2021. a – ettevalmistus kohtuistungiks (1 h), esindus

kohtuistungil (2 h) – 3 tundi; 16) 07.04.2021. a – istungi järgselt põhiseisukohtade koostamiseks

vajalike märkmete tegemine, ühistu liikme teabe saamise õigusega seotud küsimuste analüüs,

20 (21)

tagasiside kliendile – 3 tundi; 17) 05.05.2021. a – telefonivestlus ostuandmetega seotud

küsimustes – 30 minutit; 18) 07.05.2021. a seisukoha koostamine kohtule, täiendavate tõendite

esitamine – 5 tundi; 19) 09.06.2021. a – tutvumine kostja 20.05.2021. a menetlusdokumendiga,

selle analüüs – 30 minutit; 20) 09.06.2021. a – kohtukõne kirjalike teeside koostamine – 4 tundi;

21) 10.06.2021. a – kohtukõne kirjalike teeside koostamine – 4 tundi 30 minutit; 22)

menetluskulude nimekirja koostamine – 1 tund.

Kostja vandeadvokaadist esindaja toimingute eest on arvestatud tasu määraga 165 eurot, ilma

käibemaksuta, ühe töötunni eest ja advokaadist esindaja toimingute eest 140 eurot, ilma

käibemaksuta ühe töötunni eest.

Hageja esitas vastuväite (tl 186-187) kostja taotletava lepinguliste esindajate tasu suurusele.

Hageja leiab esiteks, et kostja esindajate tunnitasu määr ei vasta üldisele kohtupraktikale, milles

on põhjendatuks ja vajalikuks peetud esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ja

tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta. Teiseks leiab hageja, et ülemäärane ja põhjendamatu

on kostja esindajate ajakulu. Hageja on välja toonud kostja esindajate märgitud toimingud, mille

ajakulu on tema arvates põhjendamatu. Kokkuvõtvalt leiab hageja, et kostja esindajate tehtud

ajakulu on põhjendatud 8 tunni ja 10 minuti ulatuses.

Riigikohus on 01.06.2016. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16 (p 13) korranud ka

varasemates lahendites antud selgitust, menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata

ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa

pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab

oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on pidanud mõistlikuks

tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või –maksuta. Varasemalt 14.10. 2013. a määruses

tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13, on Riigikohus lugenud tavapäraseks ka tunnitasu 147 eurot 49 senti

(käibemaksuga).

Käesolevas tsiviilasjas on kostjat esindanud kaks lepingulist esindajat: vandeadvokaat ja

advokaat. Esindajate tasumäär on lähtuvalt nende kvalifikatsioonist erinev, vandeadvokaadil

vastavalt 165 eurot üks töötund ilma käibemaksuta ja advokaadil 140 eurot üks töötund ilma

käibemaksuta. Kostja esindajate tunnitasu on küll veidi kõrgem, kui Riigikohtu praktikas

tavapäraseks peetud tunnitasu. Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1 tuleb aga lepingulise esindaja

tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust hinnata igas kohtuasjas eraldi. Kohus hindab, et antud

konkreetne kohtuvaidlus on keskmisest õiguslikult keerukam. Arvestades asja keerukust ja

kostja esindajate kvalifikatsiooni, leiab kohus, et põhjendatuks saab pidada keskmisest

mõnevõrra kõrgemat tunnitasu sellises määras nagu kostja esindajad seda taotlevad.

Kohus leiab, et vajalikuks ja põhjendatuks saab pidada ka kostja menetluskulude nimekirjas

märgitud esindajate toiminguid. Kostja oli kohustatud hagile ja hageja täiendavatele

seisukohtadele vastama. Eeldatavalt pidid kostja esindajad vastuste ja omapoolsete

seisukohtade andmiseks tutvuma asja materjalidega, asja õiguslikult analüüsima ja koguma

vajalikku teavet ning tõendeid. Asjas toimus eelistung 09.02.2021. a ja kohtuistung

07.04.2021. a. Kohus kohtuistungil asja arutamist ei lõpetanud, otsustas poolte nõusolekul

jätkata asja arutamist kirjalikus menetluses ning andis pooltele kõigepealt tähtaja täiendavate

dokumentide esitamiseks ning seejärel oma lõplike seisukohtade esitamiseks. Kostja

menetluskulude nimekirjas on 09.06.2021. a ja 10.06.2021. a kostja esindaja toimingutena

kajastatud kohtukõne kirjalike teeside koostamine. Hageja on oma vastuväidetes viidanud, et

2021. a juunis ei toimunud kohtuistungil. Kohus leiab, et hageja vastavasisulised vastuväited ei

ole põhjendatud. Kuigi menetluskulude nimekirjas on kostja esindaja poolt koostatud

21 (21)

dokumenti nimetatud kohtukõne kirjalike teesidena, siis tegelikult esitas kostja kohtule

14.06.2021. a oma kokkuvõtlikud seisukohad, milleks kostjale kohtu poolt tähtaeg oli antud.

Kohus nõustub aga hagejaga selles, et menetluskulude nimekirjas märgitud kostja esindajate

ajakulu tehtud toimingutele kokku 56 töötunni ulatuses on ülepaisutatud ega kuulu sellises

ulatuses vastaspoole poolt hüvitamisele. Kostja on esitanud kohtule menetlusdokumentidena:

1) 16.09.2020. a vastuse hagiavaldusele; 2) 22.12.2020. a täiendava vastuse koos täiendavate

tõenditega; 3) 01.03.2021.a täiendavad seisukohad ja tõendid; 4) 10.05.2021. a täiendavad

seisukohad ja tõendid; 5) 14.06.2021. a kokkuvõtlikud seisukohad. Arvestades asjaolusid, sh

hageja nõuet, vaidluse keerukust, samuti kostja menetlusdokumendi sisu, saab kohtu hinnangul

pidada vajalikuks ja põhjendatuks kostja esindajate ajakulu esialgsele hagi vastuse koostamisele

ja selle ettevalmistavatele toimingutele kokku 12 tunni ja 25 minuti ulatuses. Kohtu hinnangul

ei saa aga pidada vajalikuks ajakulu täiendavate seisukohtade koostamise ja neid

ettevalmistavate toimingute ning lisatud tõendite kogumisega seoses, s.o: 22.12.2020. a

täiendava vastusega seoses 8 tunni ja 15 minuti ulatuses, 01.03.2021.a seisukohaga seoses 11

tunni ja 30 minuti ulatuses, 10.05.2021. a seisukohaga seoses 8 tunni ja 30 minuti ulatuses ning

14.06.2021. a kokkuvõtlike seisukohtadega seoses 9 tunni ulatuses. Koos täiendavate

vastustega on kostja esitanud kohtule küll täiendavaid tõendeid, kuid arvestades tõendite

iseloomu (peamisel äriregistri väljatrükid ja kostja enda dokumendid) ei saanud olla nende

kogumine oluliselt keerukas ega aeganõudev. Täiendavates vastustes on kostja vastanud hageja

täiendavatele väidetele ja seisukohtadele ning oma esialgses vastuses esitatud positsiooni

täiendavalt põhjendanud. Suures osas on aga täiendavad vastused oma sisult esialgse vastusega

kattuvad. Lõppseisukoht refereerib varasemalt esitatud seisukohti kokkuvõtlikult. Neid

asjaolusid arvestades loeb kohus põhjendamatuks vandeadvokaadist esindaja ajakulu seoses

22.12.2020. a täiendava vastusega 5 tunni ulatuses, seoses 01.03.2021.a seisukohaga 7 tunni

ulatuses, 10.05.2021. a seisukohaga seoses 5 tunni ulatuses ning 14.06.2021. a kokkuvõtlike

seisukohtadega seoses 6 tunni ulatuses, s.o kokku 23 tunni ulatuses (23 x 165=3795 eurot).

Kohtu hinnangul on ülejäänud toimingute, sh kohtuistungitel esindamise ja istungite

ettevalmistamise ajakulu, samuti menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu põhjendatud ja

mõistlik. Kokkuvõttes loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks kostja advokaadist lepingulise

esindaja ajakulu 2 tunni ja 40 minuti ulatuses ja vandeadvokaadist esindaja ajakulu 30 tunni ja

20 minuti ulatuses. Kohus luges eespool põhjendatuks advokaadist esindaja tasumäära 140

eurot tund ja vandeadvokaadist esindaja tasumäära 165 eurot tund. Arvestusega sellises määras,

loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks advokaadist esindaja tasu summas 373,33 eurot ja

vandeadvokaadist esindaja tasu summas 5032,50 eurot.

Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatuks kostja lepinguliste esindajate tasu kokku summas

5405,83 eurot, millele ei lisandu käibemaksu.

Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostja menetluskulud summas 5405,83 eurot

kostja kasuks välja hagejalt.

Kostja taotlusel ja TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus otsuses, et hagejal tuleb temalt kostja

kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik