2-21-7226/4 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Margit Vutt Otsuse tegemise aeg ja koht 8. juuli 2021, Võru kohtumaja Tsiviilasi nr 2-21-7226 Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi U. E. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 6 183 eurot 20 senti Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask, PlusPlus Legal OÜ, e-post: carlo.kask@plusplus.ee; Kostja U. E. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) e-post: xxxxxx@xxxxxxxxxxxx Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Mõista U. E. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja võlgnevus 5 455 eurot 27 senti (sh põhivõlg 3 323 eurot 91 senti, enne 14.06.2018 sissenõutavaks muutunud viivis 1 143 eurot 6 senti, sissenõutavaks muutunud viivis alates 16.01.2020 kuni 06.05.2021 953 eurot 30 senti ja sissenõudekulu 35 eurot). 3. Mõista U. E. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhivõlalt (3 323 eurot 91 senti) 0,06% päevas alates 07.05.2021 kuni põhivõla tasumiseni, arvestades, et viivis kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega ei ületaks põhinõuet 3 323 eurot 91 senti. 4. Jätta menetluskulud U. E. kanda. 5. Mõista U. E. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud 570 eurot. U. E. on kohustatud maksma temalt väljamõistetud 570 euro suuruste menetluskulude tasumata osalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. 6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. 7. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

2

Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED 1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 06.05.2021 Tartu Maakohtule hagi, milles palus mõista U. E. (kostja) hageja kasuks välja 14.06.2018 lepingust 24686963, tulenev võlgnevus kompromissisummas 4 466 eurot 97 senti (sh põhinõue 3 323 eurot 91 senti ja enne 14.06.2018 sissenõutavaks muutunud viivised 1 143 eurot ja 6 senti), 953 euro 30 sendi suurune viivis põhinõudelt 3 323 eurot 91 senti alates 16.01.2020 kuni 06.05.2021, samuti 35 euro suurune sissenõudekulu. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja ka viivise põhivõlalt 0,06% päevas alates 07.05.2021 kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue poolte vahel 14.06.2016 sõlmitud kompromissilepingust/võlatunnistusest nr 24686963 (leping), mille kohaselt kostja kohustus tasuma hagejale kokkulepitud 4 916 euro 97 sendi suuruse kompromissisumma maksegraafiku alusel igakuiste osamaksetena. Kompromissisummale lisandus lepingu p 5.1 kohaselt lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Kostja on lepingujärgsest võlast hagejale tasunud 480 eurot. Lepingu p 3.2 kohaselt kohustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma viivist 0,06% maksmata kompromissisummalt päevas. Lepingu p 3.1 nägi ette, et kui kostja ei tasu kompromissisummat õigel ajal ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma tasumata osas kohe sissenõutavaks. Kompromissisumma muutus tervikuna sissenõutavaks 15.01.2020 osamakse tasumise tähtaja möödumisel. Hageja on 20.01.2020, 12.06.2020 ja 21.12.2020 saatnud kostjale tasulised võlateatised. 2. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale tähtsaadetisena isiklikult kättetoimetatud 21.05.2021 ja 07.06.2021. Seega on kostja teadlik kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et

3

hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi. 4. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. 5. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 6. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Hageja on palunud menetluskuluna mõista kostjalt välja 450 euro suuruse riigilõivu ja õigusabikulud 420 eurot (3,5 h tunnihinnaga 120 eurot koos käibemaksuga). TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 450 eurot. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus need kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Kohus leiab, et praeguse tsiviilasja keerukus ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja taotletud lepingulise esindaja kulu täies ulatuses välja mõistmist. Tegemist on tüüphagiga, mida korduvalt kasutatakse samalaadsete nõuete esitamisel (n.-ö „täida lüngad“-hagi). Esitatud hagiavaldus ei sisalda keerulist õiguslikku analüüsi, vaid koosneb peamiselt õigusnormide viidetest. Samuti ei saanud keeruline olla kohtule esitatud tõendite kogumine. Seega arvestades asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas, poolte vahel ei olnud sisulist õigusvaidlust ja asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks ühe tunni kulu ehk 120 eurot (koos käibemaksuga). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku 570 (120 + 450) eurot. Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 7. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt kohtunik

4