1-09-4179/18 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-09-4179

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.juulil 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-09-4179 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu juuresolekul Prokurör Prokuröri abi Pavel Grjazev Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Allan Valk Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Z.M-i (Z.M) tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 29.07.2010 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

Z.M, isikukood: xxx, kannab karistust xxx

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta Z.M talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata.

Välja mõista Z.M-ilt (Z.M) kriminaalmenetluse kulud: 350 krooni kaitsjatasu osutatud õigusabi eest.

Z.M (Z.M) tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise

tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034800017 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 14.05.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.M-i (Z.M) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

2(4)

Z.M on viimati süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 26.03.2009 kohtuotsusega KarS § 346 järgi ning karistuseks mõistet irahaline karistus 2500 krooni. KarS § 209 lg 2 p 1,3 järgi mõisteti karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 10 kuud vangistust, suurendades raskeimat karistust, s.o Pärnu Maakohtu 18.09.2008 kohtuotsusega karistuseks mõistetud 3 aastat

5 kuud 28 päeva vangistust käesoleva kohtuotsusega KarS § 209 lg 2 p 1,3 järgi karistuseks

mõistetud 1 aasta 4 kuud vangistusega. Pärnu Maakohtu 18.09.2008 kohtuotsuse järgi ajavahemikus 16.06.2008-25.03.2009 ärakantud karistus, s.o 9 kuud 10 päeva arvata liitkaristusest maja ja karistusest jääb kanda 3 aastat 20 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus 26.03.2009 ja lõpp 14.04.2012.

Z.M andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 152).

Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 14.05.2010.

Kinnipidamisasutusest Z.M-i (Z.M) kohta koostatud iseloomustusest nähtub et , süüdimõistetut on vangistuse ajal 10 korral distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetav käesoleval ajal ei tööta ega pole hõivatud õppetegevusega. Vangistuse jooksul on läbinud toiduvalmistamise

algkursuse, sotsiaalprogrammi Viha juhtimine, Eluviisitreening ja sotsiaalsed oskused, noorteprogrammi Equip ning on osalenud MTÜ tugigrupi Convictuse töös. Peale vabanemist asub elama aadressile xxx vallas, kus elas ka enne vangistust koos ema ja õdede-vendadega. Isikul on 8.klassi haridust. Vabanedes soovib õppima asuda Täiskasvanute Gümnaasiumi. Täitis-e andmetel on tasumata rahanõudeid 102501,99 krooni. Kõik kuriteod on sooritatud alkoholijoobes. Üksikud

korrad on proovinud ecstasyt ja kanepit. Isikut on kriminaalkorras karistatud 5 korral. Kriminaalhoolduse all rikkus käitumiskontrolli nõudeid kahel korral. Väärtegusid on toime pannud 21 korral. Viru Vangla ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alla.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Z.M-i (Z.M)

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Ametnik ei pea õigustatuks Z.M

ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise järelevalve lisakohustusega vabastada. Elukoht on olulisemaks takistuseks. Elukoht, kuhu noormees vabanedes soovib elama asuda on üürikorter, mis

kuulub ema tööandjale. Antud elukohasxxx viibib tihti palju rahvast, enamik on varem kriminaalkorras karistatud isikud. Korteris ei ole tagatud valveseadme rurvalisus. Väga suur on

tõenäosus, et isik puutub kokku vanade sõpradega, kes on kriminaalkorras karistatud. On alust

kartuseks, et pere ei suuda takistada kõrvaliste isikute viibimist oma kodus. Marko võimalused leida tööd elukohas on minimaalsed, tegevusetus võib tekitada lisapingeid. Markol on olnud nii

varasema kriminaalhoolduse perioodil kui ka vangistuses korduvalt raskusi reeglitest ja distsipliinist kinni pidamisega. Tähelepanuhäire võib mõjutada tema toimetulemist elektroonilisest valvest tulenevate pingetega, kohustuse täitmine võib ebaõnnestuda.

Z.M taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Tal on vabaduses kindel elukoht ema juures.

Kaitsja toetas oma kaitsealust ja leidis, et on olemas alused süüdimõistetu ennetähtaegseks

vabastamiseks elektroonilise valvega. Elukoht on siiski sobilik ja piisavalt turvaline. Isiku

distsiplinaarrikkumiste arv näitab, et teatud hetkel on isikul olnud režioimiga

kohanemisprobleemi, kuid nüüd ei ole tal uusi rikkumisi. Vangistuse ajal on ta ka kasuliku tegevusega hõivatud, läbitud on mitmed sotsiaalprogrammid.

Prokuröri hinnangul ei ole süüdimõistetu vabastamine põhjendatud. Elektroonilise valvega vabastamine on karmim vabastamise viis, millel isikule määratakse tugevdatud järelevalve. Isik on

3(4) varem kriminaalkorras karistatud 5 korral, nedest 2 korral oli allutatud kriminaahooldusele, mis ebaõnnestus, ta pani toime katseajal uued kuriteod.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Z.M tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ja põhjendamatu.

KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu on viis korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab kolmandat korda.

Isikut on varem 2 korral karistatud tingimusliku karistusega, kõikidel juhtudel on tingimuslik

karistus pööratud täitmisele. Z.M-i on varasemalt karistatud nii varavastaste kuritegude (vargus, röövimine), isikuvastaste kuritegude (kehaline väärkohtlemine 2 korral) kui ka avaliku

rahu vastaste kuritegude (avaliku korra raske rikkumine) toimepanemise eest. Käesoleval ajal

kannab karistust kelmuse ja ametliku dokumendi varguse eest. Tartu Maakohtu 26.03.2009 kohtuotsusest (lk 20-27) on näha, et kuriteoga tekitatud kahju on märkimisväärne 13090 krooni.

Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5-11) on näha, et Z.M-i on 23 korral väärteokorras karistatud, nendest 7 korral avaliku korra rikkumise eest ja 5 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused Z.M-i puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on 10 korral distsiplinaarkorras karistatud, kusjuures 8 korral on karistuse liigiks määratud kartser. Z.M on keeldnunud

mitmel korral seinalt maha võtmast pilte, samuti on ta ennast peitnud teise kambrisse, ei ole korrale allunud, suhtlemise eeskirju rikkunud, ei ole täitnud korduvalt vanglaametniku korraldusi ja 2 korral saanud noomitusevangla vara kahjustamise eest ning pidas keelatud sidet.

Rikkumiste arv näitab, et vangistuse ajal ei ole Z.M oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks.

Positiivseks tuleb lugeda, et isik vangistuse jooksul on läbinud toiduvalmistamise algkursuse,

sotsiaalprogrammi Viha juhtimine, Eluviisitreening ja sotsiaalsed oskused, noorteprogrammi Equip ning on osalenud MTÜ tugigrupi Convictuse töös.

Süüdimõistetul on isikusttõendav dokument ID kaart kehtivusega kuni 06.07.2012.

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama aadressile xxx. Kriminaaldooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud, elukoha omanik on xxx, kes on andnud ka oma nõusoleku kinnipeetava elama asumiseks ülalnimetatud aadressile. Antud elukohas elavad käesoleval ajal kinnipeetava ema M L, ema elukaaslane A U, vend H ja õde K. Lisaks korteri omanikule on ka M L, A U, H K , K L elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andsid selle kohta oma allkirjad (kohtu toimik lk 8-11). Vabanedes ei ole Z.M kindlat

4(4) töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub tal haridus, pikaajaline töökogemus ja eriala, mis

raskendab töö leidmist ja suurendab kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetava ema töötab

XXX XX ja tema töötasu on ligikaudu 6000 krooni. Töötasule lisandub lasteraha 4 lapse pealt kokku 2500 krooni. Ema elukaaslane on hetkel töötu.

Arvestades Z.M-i poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ja vangistuses viibides, on kohus

seisukohal, et Z.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole veel võimeline hoidma enda käitumist kontrolli alla ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Isik oli juba

kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks. Seega kriminaalhooldus ei osuta Z.M-ile piisavalt mõju.

Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema

vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Alkoholi tarvitamine ja tasumata rahalised nõuded (102501,99 krooni) omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu temale

Tartu Maakohtu 26.03.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

Kohtunik Inna Kirsipuu