3-21-1423/9

3-21-1423/9 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

2021-07-08

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

T A R T U H A L D U S K O H U S J õ h v i k o h t u m a j a KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-1423 Määruse kuupäev 08.07.2021 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi M.M. kaebus Viru Vangla 05.06.2021. a käskkirja nr 3-21/1- 2/135 tühistamiseks ja vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlusosalised Kaebaja – M.M. Vastustaja – Viru Vangla RESOLUTSIOON 1. Tagastada M.M. kaebus. 2. Võtta asja materj...

T A R T U H A L D U S K O H U S J õ h v i k o h t u m a j a KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-21-1423 Määruse kuupäev 08.07.2021 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi M.M. kaebus Viru Vangla 05.06.2021. a käskkirja nr 3-21/1- 2/135 tühistamiseks ja vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlusosalised Kaebaja – M.M. Vastustaja – Viru Vangla RESOLUTSIOON 1. Tagastada M.M. kaebus. 2. Võtta asja materjalide juurde M.M. vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku 20.02.2021– 19.06.2021 kohta. 3. Vabastada M.M. riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. 4. Jätta M.M. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. 5. Kuulutada haldusasja nr 3-21-1423 menetlus vastustaja poolt 01.07.2021 kohtule esitatud videosalvestist ning kaebaja terviseandmeid sisaldavat eksperthinnangut ja tervisekaardi väljavõtteid (toimiku leheküljed 16–25, 30– 32) puudutavas osas kinniseks. 6. Piirata kaebaja õigust tutvuda vastustaja poolt 01.07.2021 kohtule esitatud videosalvestisega. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1, 4 ja 6 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 88 lg 5, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale ning edastatakse teadmiseks Viru Vanglale. Kaebajale edastatakse ka tema poolt kohtule 29.06.2021 edastatud dokumentide koopiad (kokku 12 lehel).

3-21-1423 2

ASJAOLUD 1. Viru Vangla valvur koostas 05.06.2021 ettekande (tl 10), mille kohaselt leidis samal päeval kella 17.50 paiku aset intsident, kus kinnipeetav M.M. ägestus ja hakkas valvurit erinevate roppude sõnadega sõimama pärast seda, kui ta oli soovinud saada külmkapi juurde, kuid valvur selgitas talle, miks ei olnud see tol hetkel võimalik. 2. Viru Vangla kohaldas 05.06.2021. a käskkirjaga nr 3-21/1-2/135 (tl 8–9) M.M. suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ning ohjeldusmeetmete kasutamist (käerauad). Käskkirja kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kuni asjaolude äralangemiseni. 3. M.M. esitas 20.06.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Viru Vangla 05.06.2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/135 ning tuvastada, et vangla tegevus, mis seisnes tema suhtes käeraudade kohaldamises ilma seda arstiga kooskõlastamata, ja vangla tegevus seoses kaebaja hoidmisega erirežiimil alates 06.06.2021 ilma igapäevaste kohustuslike kontrollideta on õigusvastane ja alandav. Kaebaja palub esialgse õiguskaitse korras peatada Viru Vangla 05.06.2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/135 täitmise. Kaebaja põhjendused on järgmised. Kaebaja paigutati 2019. aastal kahe teise kinnipeetavaga Viru Vangla II üksuse V7 osakonna läänepoolsetesse kambritesse. Kaebaja paigutamist sinna peeti võimalikuks arvatavasti seetõttu, et ta ei kuulu ühtegi kuritegelikku ühendusse, ei järgi vangla subkultuuri ega ole vägivaldne. Samuti on tema uue kuriteo toimepanemise risk ülimadal ning vangla toetab tema ennetähtaegset vabastamist. Kaebaja paigutati 13.05.2021 koos nende kinnipeetavatega ümber koridori otsas asuvatesse kambritesse ning loodi uus turvatud grupp lõunapoolsetes kambrites. Eelnev näitab julgeolekuosakonna arvamust kaebaja kohta, mis ei klapi 05.06.2021. a ettekande koostanud valvuri väidetuga. Uue grupi loomisel tegi vangla mitu viga, nt ei ole teada, millal lõunapoolsetes kambrites viibijad saavad pesumasinat kasutada või külmkappi asju panna ja neid sealt võtta. Selline puudulik regulatsioon loob pinnase valvurite omavoliks ning viis 05.06.2021 toimunud intsidendini. Kaebajal on liikumispuue ning ta ei saa raudus käsi käia. Kaebaja on esitanud sellekohased selgitused 16.06.2021. a vastuses distsiplinaarmenetluse algatamise teatele. Kaebaja suhtes käeraudade kohaldamisega ja selle arstiga kooskõlastamata jätmisega võeti kaebajalt õigus end kohtus kaitsta ja õigus arsti abile. Kaebuses on esitatud menetlusabi taotlus kaebaja vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest. 4. M.M. esitas 21.06.2021 vaide Viru Vangla 05.06.2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/135 tühistamiseks ja käskkirja täitmise peatamiseks. 5. Viru Vangla palus 01.07.2021. a vastuses kohtunõudele jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. 5.1. Kohtule esitatud videosalvestiselt 05.06.2021 toimunud intsidendi kohta nähtub, et kaebaja žestikuleerib kambri trellukse juures ägedalt, tema liigutustes, sh käte liikumises ega toetumises jalgadele ei nähtu mingitki takistust. See annab kaudse kinnituse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olnud ametniku ettekandes kirjeldatule, et kaebaja liikus ka kambris tol hetkel vabalt ja iseseisvalt. See asjaolu kinnitab, et kaebaja võib olla vanglaametnikele ohtlik, sh füüsiliselt. Eluliselt usutavaks võib lugeda seda, et suurem oht võib lähtuda isikust, kes püüab end avalikkusele näidata tegelikkusest väetimana, sest potentsiaalne ohver oskab teda siis vähem karta. Kaebaja tegelik liikumisvõime olemasolu vähendab täiendavate julgeolekuabinõude, sh ohjeldusmeetmete mõju HKMS § 249 lg 3 tähenduses talle endale.

3-21-1423 3

5.2.

Vangla julgeoleku tagamine on oluline avalik huvi ning antud juhul on huvi ametnike julgeoleku kaitsmiseks oluliselt kaalukam kui kaebajale täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisest tulenevad piirangud. Ka varasemalt on vangla tuvastanud, et kaebaja püüab oma liikumisvaegust üle võimendada, et saada vanglalt kohtlemisel hüvesid. 05.06.2021 toimunud intsidendi kohta on 14.06.2021 kaebaja suhtes alustatud kriminaalmenetlus karistusseadustiku § 274 lg 1 tunnustel. 5.3. Kaebuse perspektiiv on vähene. Vangla käskkirjas ei ole puudusi, mis tingiksid selle vältimatult kehtetuks tunnistamise, käskkiri on antud vangla julgeoleku tagamiseks selleks pädeva isiku poolt vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 4 alusel. 5.4. Vangla palub piirata kaebaja ja teiste isikute ligipääsu kohtule esitatud turvasalvestisele HKMS § 79 lg 1 p 1 (vajadusel ka lg 6) alusel. Kaitstavaks informatsiooniks on kaamera vaateväli, pimedad nurgad, resolutsioon jms, mille teadmine, sh nende kirjeldamine kolmandate isikute poolt võiks anda kinnipeetavatele võimaluse panna toime varjatult uusi süütegusid. 6. Kaebaja esitas kohtule 29.06.2021, 30.06.2021, 02.07.2021 ja 04.07.2021 täiendavad seisukohad. 6.1. Vangla teab, et kaebaja ei käi kambrist väljas ilma kargu ja seljaortoosita. Kaebajal on raske teiste seas liikuda ning ta ei suuda enam teiste inimestega suhelda. Kaebaja vaimsed probleemid viisid selleni, et ta kaotas esimest korda kuue aasta jooksul enesevalitsemise ja ründas ametnikku verbaalselt. Kaebaja soovib liikuda, kuid ta ei saa raudus käsi karguga käia ning ilma karguta ei saa ta kambrist välja minna. 6.2. Kaebaja suhtes on koostatud veel 34 ettekannet, milles öeldakse, et kaebaja keeldub loenduse ajal käeraudu kandmast. Nendes ettekannetes on nimetamata see, et kaebaja kasutab paremat kätt tasakaalu hoidmiseks või sellega vastu seina toetamiseks. Kaebaja on alati ka toitu võtnud ainult ühe käega ja karku kasutades ning ta ei saa hoida tasakaalu kaht kätt koos hoides. See, et raudus käsi ei ole võimalik karkudega käia, on asjaolu, mis ei vaja tõendamist. Kaebaja olukorda arvestades on absurdne temalt nõuda treppide läbimist ilma karguta ja raudus käsi. Kaebaja mõlemad käed ei ole Viru Vanglas viibimise aja jooksul üldse raudus olnud. Vastasel juhul oleks kõik väljaviimised ära jäänud. Sellel aastal ei ole antud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et kaebaja oleks üleöö paranenud ning suudaks nüüd raudus käsi, tasakaalu kaotamata ja ümber kukkumata käia. KOHTU SEISUKOHT 7. Kohus otsustab esmalt menetluse osaliselt kinniseks kuulutamise (I), lahendab seejärel esialgse õiguskaitse taotluse (II) ning hindab viimasena kaebuse lubatavust (III). I 8. Tulenevalt HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p-ga 1 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. Vastustaja poolt 01.07.2021 kohtule esitatud videosalvestis sisaldab teavet Viru Vangla turvasüsteemide kohta, mistõttu on tegemist avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 9 kohaselt asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega. 9. HKMS § 88 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. Vastavalt HKMS § 88 lg-le 2 võib HKMS § 88 lg-s 1 nimetatud õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel. HKMS § 79 lg 1 p 1 kohaselt on üheks selliseks aluseks

3-21-1423 4

riigi julgeoleku või avaliku korra tagamise, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmise või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitse vajadus. Menetlusosalisele ei anta luba tutvuda toimikuga üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest toimikuga tutvuda (HKMS § 88 lg 2 teine lause). 10. Kohus nõustub vastustajaga, et põhjendatud ei ole lubada kinnipeetavast kaebajal tutvuda vastustaja poolt kohtule esitatud videosalvestisega. Videosalvestise vaatlus võimaldaks kaebajal näha vanglas paiknevate kaamerate vaateulatust ja vaatenurki, samuti salvestatava pildi kvaliteeti ja detailsust. Eelkirjeldatud teabe avalikustamine kaebajale ohustaks vangla julgeolekut, kuivõrd annaks kaebajale võimaluse vajadusel tegutseda väljaspool kaamera vaateulatust. Samas ei annaks videomaterjaliga tutvumine kaebajale infot, millest ta juba teadlik ei ole ning millega tutvumine oleks tema õiguste kaitseks tingimata vajalik. 11. Eeltoodust tulenevalt kuulutab kohus haldusasja nr 3-21-1423 menetluse kohtule 01.07.2021 esitatud videosalvestise osas kinniseks ning piirab HKMS § 88 lg 2 alusel koosmõjus HKMS § 79 lg 1 p-ga 1 kaebaja õigust videosalvestisega tutvuda. 12. Kohtu hinnangul on kaebaja eraelu kaitseks vajalik kuulutada menetlus kinniseks ka tema terviseandmeid puudutavas osas. Huvi asja avaliku arutelu vastu ei kaalu selles osas üles kaebaja eraelu kaitse huvi. Seega kuulutab kohus menetluse HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel kaebaja terviseandmeid puudutavas osas kinniseks. II 13. Kaebaja on palunud peatada Viru Vangla 05.06.2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/135 täitmise (HKMS § 251 lg 1 p 1). Kaebaja on esitanud nimetatud käskkirjale 21.06.2021 vaide, mistõttu on esialgse õiguskaitse taotlus kohtule esitamiseks lubatav (HKMS § 249 lg 2). 14. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 tasuda riigilõiv 15 eurot. Kaebaja on esitanud kohtule menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest. Kuigi kaebaja ei ole eraldiseisvalt välja toonud, et ta taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist ka esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel, võib kohtu hinnangul kaebaja sellist tahet siiski järeldada. Taotluse lahendamiseks võtab kohus HKMS § 62 lg 2 alusel haldusasja materjalide juurde taotleja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõtte ajavahemiku 20.02.2021–19.06.2021 kohta, s.o menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta. Nimetatud väljavõttest nähtub, et kaebajale menetlusabi andmisest keeldumisest aluseid antud juhul ei esine (HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12.04.2016. a otsus nr 3-3-1-35-15). Seetõttu vabastab kohus taotleja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. 15. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Eeltoodud sätetest lähtuvalt tuleb kohtul esmalt kontrollida, kas esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasneks taotlejale kahjulike tagajärgede saabumine või nende saabumise oht ehk kas taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Teiseks tuleb kohtul hinnata summaarselt kaebuse eduväljavaateid. Seejärel tuleb kohtul viimasena kaaluda asjas vastanduvaid huvisid, kusjuures kaalukausile tuleb asetada ühelt poolt avalik huvi ja ettenähtavad tagajärjed haldusorgani jaoks esialgse õiguskaitse kohaldamisel ning teiselt poolt taotleja õigused, nende rikkumise tõenäosus ja raskus, kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosus ja raskus.

3-21-1423 5

16.

Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, s.o kaebaja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, kehakultuuriga tegelemise keelamine, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine ning ohjeldusmeetmete (käeraudade) kasutamine võib vaieldamatult põhjustada kaebajale ebamugavusi ning kitsendab tema vabadusi. Kuigi kaebaja ei ole talle käskkirja täitmise peatamata jätmisel saabuvaid kahjulikke tagajärgi selgelt välja toonud, saab tema väidetest järeldada, et ta peab kahjulikuks tagajärjeks ennekõike seda, et ta ei saa tema suhtes kohaldatavate käeraudadega liikuda. Kohtu hinnangul esineb kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus, hoolimata sellest, kas need kaebaja väited vastavad tõele või mitte – täiendavate julgeolekuabinõude meetmete jätkuva kohaldamisega kaasnevad kaebajale vabadusõiguse täiendavad piirangud, millega kaasnevaid kahjulikke tagajärgi ei ole võimalik hiljem kõrvaldada. Samas ei õigusta igasugune riive, mis annab aluse haldusorganile vaide või halduskohtule kaebuse esitamiseks, esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil (Riigikohtu 16.12.2016. a määrus asjas nr 3-3-1-87-16, p 14). 17. Olenemata kaebajal esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolust, ei ole asjas esialgse õiguskaitse kohaldamiseks alust. Kaebajale kohaldatud piirangutest tulenevat riivet ei saa pidada antud juhul olulisemaks asjas esinevast avalikust huvist ja puudutatud isikute õigustest. Samuti ei saa põhiasja perspektiivi pidada sedavõrd suureks, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleks rahuldada üksnes eduväljavaadete pinnalt. 18. Viru Vangla 05.06.2021. a käskkirjast nr 3-21/1-2/135 nähtuvalt kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, et vältida ohtu vangla julgeolekule ning ennetada edaspidiste raskete õigusrikkumiste toimepanemist. Täiendavad julgeolekuabinõud on ennetavad meetmed, mille rakendamise aluseks on vangla piiratud teabe põhjal kujunenud prognoos õigushüve võimaliku kahjustamise kohta (vt Riigikohtu 19.05.2017. a otsus nr 3-3-1-10-17, p 17 ja seal viidatud kohtupraktika). 19. Kaebaja ettearvamatut käitumist ning temast tuleneda võivat ohtu vanglateenistuse ametnikele kinnitab vanglaametniku 05.06.2021. a ettekanne (tl 10). Sellest nähtub, et kaebaja ägestus üksnes seetõttu, et tal ei võimaldatud minna külmkapi juurde, ning hakkas seejärel ametnikku erinevate roppude sõnadega sõimama. Kaebaja kasutatud lausetes sisaldusid ka sõnad „muidu annan sulle vastu lõugu“. Ametniku kinnitusel tundis ta ennast ohustatuna. Kohus leiab, et arvestades 05.06.2021. a toimunud intsidenti, kinnitab kaebaja võimalikku ohtlikkust ametnikele kaudselt ka intsidendi kohta esitatud videosalvestis. Salvestiselt nähtub, et kaebaja žestikuleerib ägedalt kätega. Samuti saab videosalvestise pinnalt järeldada, et kaebaja liikus kambris vabalt – videolt on näha, et ta liigub vahepeal trellidest eemale ja seejärel trellide juurde tagasi. Sellest tulenevalt võib arvata, et kaebaja liikumine on vähemalt suure osa ajast vaba ning ka tema terviseseisund ei välista ametnike ründamist. Seega kinnitab esitatud videosalvestis 05.06.2021. a ettekandes kirjeldatut. 20. Kaebajast lähtuva ohu võimalikkust ei lükka kohtu hinnangul ümber kaebaja esitatud 07.09.2020. a töövõime hindamise eksperthinnangus (tl 16–25) või 2017. ja 2018. aastal tema tervisekaarti tehtud kannetes (tl 30–32) toodu. Eksperthinnangust tuleneb, et kaebaja võimekus liikuda on muutlik ning sõltub näiteks tema varasemast aktiivsusest. Kaebaja kirjeldatud piirangud käelise tegevuse valdkonnas ei ole aga tervise infosüsteemi andmetel kinnitust leidnud. Seega puudub eksperthinnangu pinnalt alus arvata, et kaebajast ei saaks lähtuda ohtu vanglateenistuse ametnikele. Samuti ei ole eeltoodu ning kohtule esitatud videosalvestise pinnalt kohtule täielikult usutavad kaebaja viited sellele, et tema saatmine käeraudades jalutuskäigule, arsti juurde, kohtusse, arvuti juurde või mujale on igal ajal täielikult välistatud. 21. Kohus nõustub vastustajaga, et põhjendatud on äärmiselt negatiivse ja ettearvamatu käitumisega kinnipeetava isoleerimine teistest kinnipeetavatest, kuivõrd oma käitumisega võib

3-21-1423 6

ta mõjutada ka teisi kinnipeetavaid panema toime samalaadseid rikkumisi. Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud ohtu ennetaval eesmärgil ohjeldusmeetmete kasutamine vanglasisesel saatmisel, kuna tegemist on otsese ohuga vanglateenistuse ametnikele, kes kinnipeetavaga teenistusülesandeid täites kokku puutuvad. Viru Vangla peab tagama vangla julgeoleku ning seal viibivate isikute elu ja tervise kaitse, mistõttu ei saa kaebajal lubada tegutseda vaide- või kohtumenetluse ajal viisil, mis võib eelkirjeldatud õigushüvesid kahjustada. Seega oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine vastuolus avaliku huvi ja puudutatud isikute õigustega. 22. Kaebaja vaides esitatud väited, et ta sai ettekande sisust teada alles käskkirjast, ametnik valetas 05.06.2021. a ettekandes teadlikult ja arvestades kaebaja tervislikku seisundit ei saa ta liikuda käeraudades, on kohtu hinnangul üldsõnalised ning kohtule ei nähtu praeguses menetlusstaadiumis, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oleks eeltoodud põhjustel kaebaja suhtes vastunäidustatud. Isegi kui kaebajal on käeraudades liikumine raskendatud, ei tähenda see veel, et tema suhtes ei saaks vangla julgeoleku tagamiseks üldse täiendavaid julgeolekuabinõusid rakendada. 23. Kuigi vaidlusalusest intsidendist on möödunud ca üks kuu ning tõsikindlalt ei saa väita kaebajast tulenevat ohtu ametnikele ka praegusel ajal, puuduvad kohtul asjas esitatud tõendite ja väidete pinnalt praegusel ajal alused vastupidisele seisukohale asumiseks. Arvestades julgeolekuabinõude kohaldamise algusaega, hindab vangla julgeolekuabinõude kohaldamise pikendamise vajalikkust tõenäoliselt lähiajal. Vanglal tuleb julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetada, kui nende kohaldamise aluseks olevad asjaolud on ära langenud. Kui vangla otsustab julgeolekuabinõude kohaldamist pikendada, on kaebajal õigus see otsus vaidlustada. 24. Eeltoodust tulenevalt ei ole esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla 05.06.2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/135 täitmise peatamine põhjendatud ning kohus jätab taotluse rahuldamata. 25. Riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja vabastas, jääb HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda. III 26. HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 27. Kaebaja on palunud tühistada Viru Vangla 05.06.2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/135 ning tuvastada, et vangla tegevus enne kaebajale käeraudade kohaldamist arsti seisukoha küsimata jätmisel ning täiendavate julgeolekuabinõude jätkuva kohaldamise vajaduse igapäevaselt kontrollimata jätmisel on olnud õigusvastane ja alandav. 28. HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast (vt ka HKMS § 47 lg 1). 29. VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Praegusel juhul on kaebaja esitanud 21.06.2021 Viru Vanglale vaide 05.06.2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/135 kehtetuks tunnistamiseks, kuid vaie on vangla menetluses ning seda ei ole veel tagastatud, osaliselt rahuldatud või jäetud rahuldamata või tähtaegselt lahendamata. Seega on kaebajal tühistamisnõude puhul täitmata kohtusse pöördumise eelduseks olev kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue ning kaebus tuleb selles osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.

3-21-1423 7

30.

HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib kaebuse selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohtu hinnangul puudub kaebajal kaebuses toodud tuvastamisnõuete eraldiseisvaks esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus. 31. Tuvastamisnõude võib esitada, kui see on kaebaja õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 38 lg 4 ja § 44 lg 1). Tuvastamisnõude esitamise võimalusi on seadusega piiratud. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid ning sama lõike teise lause kohaselt ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus. Tuvastamisnõude esitamine ei ole põhjendatud üksnes eesmärgil teha kindlaks haldusorgani tegevuse õigusvastasus. 32. Kohus leiab, et kaebaja saab kaitsta oma õigusi seoses tuvastamisnõuetes viidatud asjaoludega tõhusamate õiguskaitsevahenditega kui tuvastamiskaebus. Kui Viru Vangla peaks jätma kaebaja vaide vangla 05.06.2021. a käskkirja kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata, tähtaegselt läbi vaatamata või selle tagastama, saab kaebaja esitada kohtule kaebuse käskkirja tühistamiseks. Selle tühistamiskaebuse läbivaatamisel tuleb kohtul muu hulgas hinnata, kas vangla võttis käskkirja andmisel ja kohaldatavate täiendavate julgeolekuabinõude meetmete valiku tegemisel kaalutlusõiguse kohaldamisel asjakohaselt arvesse kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2) ning arvestas seejuures õiguspäraselt VangS §-st 41 tulenevat kinnipeetava inimväärikuse tagamise kohustust, sh kohustust kindlustada kinnipeetava tervise kaitse. Toimingu sooritamata jätmise eraldiseisev õigusvastasuse tuvastamine ei oleks antud juhul kaebaja õiguste kaitseks tõhusam kui käskkirja võimalik tühistamine sama toimingu sooritamata jätmise tõttu. Kaebajal on tõhusamad õiguskaitsevahendid ka tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude jätkuva kohaldamise kontrollimisel. Vastavalt VangS § 69 lg-le 3 tuleb täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetada, kui langevad ära nende kohaldamise tinginud sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud. Asjaolude äralangemisel peab vangla viivitamata omal algatusel haldusmenetluse uuendama ja täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja kehtetuks tunnistama (HMS § 44 lg 1 p 1, § 65 lg 3 ja § 68 lg 1). Kui vangla seda ei tee, on kinnipeetaval õigus pöörduda vangla poole menetluse uuendamise ja käskkirja kehtetuks tunnistamise taotlusega. Kui kinnipeetava taotlust ega vaiet ei rahuldata, saab kinnipeetav pöörduda halduskohtusse. Vaide- või kohtumenetluse ajal saab kinnipeetav halduskohtult taotleda esialgset õiguskaitset. (vt Riigikohtu 19.05.2017. a otsus nr 3-3-1-10-17, p 21) 33. Kui kaebaja on soovinud vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist kahju hüvitamise eesmärgil, on tal võimalik esitada esmalt vanglale taotlus tekkinud kahju hüvitamiseks. Kui vangla jätab taotluse rahuldamata, tähtaegselt läbi vaatamata või tagastab selle, saab kaebaja esitada kahju hüvitamise kaebuse kohtule (VangS § 11 lg 8). Vastavalt HKMS § 45 lg 2 teisele lausele ei ole kohtule tuvastamiskaebuse esitamine hüvitamiskaebuse ettevalmistamise eesmärgil lubatud. Samal põhjusel ei ole tuvastamiskaebuse esitamine lubatav osas, milles kaebaja soovib selle tuvastamist, et vangla tegevus on olnud teda alandav. Seda, milliseid tagajärgi on põhjustanud haldusorgani tegevus sellest puudutatud isikule ning kas need tagajärjed on olnud alandavad, saab kohus hinnata kahju hüvitamise kaebuse lahendamisel (HKMS § 37 lg 2 p 4, riigivastutuse seaduse §-d 7 ja 9). 34. Eelnevalt esitatud põhjendustel tagastab kohus kaebuse tuvastamisnõuetes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. 35. Kohus selgitab, et kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt)