3-20-2258/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(6)

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht 7. juuli 2021. a, Tallinn Haldusasja number 3-20-2258 Haldusasi X kaebus Lääne-Nigula valla 08.09.2020 vastuse tühistamiseks ja kaebaja taotluse läbivaatamiseks kohustamiseks Menetlusosalised Kaebaja – X Vastustaja – Lääne-Nigula vald, volitatud esindaja Andrus Post Kaasatud haldusorgan – Haridus- ja Teadusministeerium, voli- tatud esindaja Sander Pelisaar Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. 3. Edastada kohtuotsus teadmiseks Haridus- ja Noorteametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 06.08.2021. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 03.08.2020 Lääne-Nigula Vallavalitsusele taotluse huvihariduse toetuse määramiseks kaebaja lapse ratsatreeningute toetamiseks (kaebuse lisa 4). Kaebaja taotlus tugineb Eesti Noorsootöö Keskuse (ENTK) 14.07.2020 vastusele nr 4-10/20/130, milles leiti: - oluline on toetada huvihariduse kõrval ka huvitegevust; - ka mitteõppivate noorte huviharidust ja -tegevust on oluline toetada; - saadava teenuse kvaliteet ei pruugi olla parem huvikoolis; - iga noore jaoks tingimuste loomine huvihariduses või -tegevuses osalemiseks on avalik huvi; - lisaks tegevuskuludele tuleb toetada ka muid kulusid.

Kaebaja märkis täiendavalt, et lapse treeneril on ratsutamistreeneri kutse ja tal on aastate pikkune kogemus noorte õpetamisel. Eeltoodust tulenevalt taotles kaebaja hüvitise maksmist summas 680 eurot.

Lääne-Nigula valla haridusnõunik vastas 08.09.2020, et jääb oma 17.12.2019 vastuse juurde – kuna Vihterpalu Tall OÜ ratsakeskus ei ole Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel huvikool, siis Lääne- Nigula valla huvihariduse toetamise kord ei anna alust taotleja lapse treeningute toetamiseks. Huviha- riduse kõrval on oluline toetada ka huvitegevust, ent teenuse kvaliteedi tagamiseks ja selle valla

2(6) eelarvest rahastamiseks (riigieelarve vahenditest omavalitsusele tulev toetus katab vaid osa huvihari- dusele ja huvitegevusele tehtavatest kuludest) tuleb paika panna kriteeriumid. Valla seatud kriteeriu- mideks on, et teenuse osutajaks on kas huvikool või toimub selle osutamine valla üldhariduskooli kaudu.

2. X esitas 17.11.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Lääne-Nigula valla 08.09.2020 vastuse tühis- tamiseks ja kaebaja taotluse läbivaatamiseks kohustamiseks. 2019/2020 õppeaastal ei käivitunud mitmed varem Nõva kooli juures tegutsenud huviringid ja vastustaja ei pakkunud piirkonna noortele mingit huvitegevust. Kooli juures tegutseb üksnes muusikaring. Kaebaja tugineb kaebuse põhjenda- misel ENTK vastusele.

3. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata: 1. Valla keeldumine oli kooskõlas Lääne-Nigula valla huvihariduse toetamise korraga, kord omakor- da on õiguspärane ja kooskõlas põhiseaduse §-ga 12. 2. Huvitegevuse toetamise korras on lähtutud põhimõttest, et ressursside piiratuse olukorras, eriti kui riigi eraldised ei kata valla tegelikke vajadusi, rahastab vald ainult huviharidust (EHISesse kantud ja õppekavaga huvikoole). Huvihariduse toetamise kord tervikuna lähtub eeldusest, et iga aasta on eelarves huvihariduse ja -tegevuse toetamiseks rahalised vahendid piiratud. Seetõttu on korras sä- testatud ka piirangud, et kogu raha ei oleks aasta esimeste kuudega toetusteks välja makstud ja paljud noored ei jääks vajalikust toetusest ilma. Seetõttu on vald otsustanud toetada eelkõige huvi- haridust, täpsemalt õppimist EHIS-sse kantud huvikoolides Haapsalu linnas ja Märjamaa vallas. Vald on kohelnud võrdselt nii era- kui munitsipaalhuvikoole. EHIS-sse kantud huvikoolides on tagatud teatud haridusstandard (kutsetunnistustega treenerid, juhendajad õppekava jms). 3. ENTK kiri on teoreetiline analüüs, kuidas ideaalis võiks noorte huviharidus ja huvitegevus olla korraldatud, eeldusel kui eelarvelised vahendid selle tegevuse toetamiseks ei oleks piiratud. Paljud kirjas toodud seisukohad on ka hinnangulised. 4. Lääne-Nigula Vallavolikogu võttis 17.12.2020.a. määrusega nr. 19 vastu uue huvihariduse toeta- mise korra, mis jõustub alates 01.09.2021. Võrreldes vana korraga on uude korda lisatud võimalu- sed ja tingimused ka huvitegevuse toetamiseks. Uue korra § 4 lg 1 kohaselt võib erandina ja huvi- hariduse piiratud kättesaadavuse korral kavas sätestatud piirkondades toetada ka väljaspool Lääne- Nigula valla munitsipaalkooli toimuvat huvitegevust eeldusel, et juhendajal on erialane kõrghari- dus ja treeneril vähemalt EKR 5 kutsetase või huvitegevuse pakkujal on järjepidev valdkonnas te- gutsemise kogemus vähemalt viimased 3 aastat. Huvitegevuse lisamine erandkorras korda tingiski eelkõige asjaolu, et vallas on piirkondi (nn tõrkepiirkonnad), mis ei ole olemasoleva huvihariduse- või huvitegevusega piisavalt kaetud. Selliseks piirkonnaks on ka Nõva. Seoses uue korra kehtima hakkamisega alates 01.09.2021.a. saab huvitegevuse rahasid kasutada ka piirkondades, mis seni ei olnud piisavalt kaetud läbi haridusasutuste, noortekeskuste ja koguduste.

Haridus- ja Teadusministeerium selgitas järgmist: 1. Vald ja linn otsustab ise, lähtudes huvihariduse ja huvitegevuse kitsaskohtadest, kuidas ja milleks eraldatavat toetust kasutada. Tegemist on vajaduspõhise rahastamismudeliga (lähtub probleemi- dest noorte huvihariduses ja huvitegevuses ja vajadusest need lahendada) ning riigi lisatoetust ei tohi kasutada omavalitsuse seniste huvihariduse ja huvitegevuse kulude asendamiseks. Kohalik omavalitsus koostab huvihariduse ja huvitegevuse kava, millele vastavalt on kohalikul omavalit- susel õigus riigipoolset toetust kasutada. Kohalikul omavalitsusel tuleb tagada süsteemse ja juhen- datud huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavus vähemalt kultuuri, spordi ning loodus- täppisteaduste ja tehnoloogia valdkondades. Kava koostamisel tuleks lähtuda noorte vajadustest ja kohalik omavalitsus peab silmas pidama huvihariduse ja -tegevuse terviklikku arengut. Iga üksiku noore meelepärase huvitegevuse toetamise kaalumist ei ole otseselt nõutud. 2. Toetus on täiendav eraldis olemasolevatele noorte huviharidusele ja huvitegevusele suunatud va- henditele ega tohi neid asendada. Riik toetab sihtotstarbelise toetuse kaudu kohaliku omavalitsuse üksusi täiendavate vahenditega huvitegevuse ja huvihariduse pakkumisel, kuid ei kata kohaliku

3(6) omavalitsuse kõiki vastavaid kulutusi. Toetust eraldatakse kohalikele omavalitsusele eesmärgiga toetada nende territooriumil toimuvat huviharidust ja huvitegevust tervikuna, sõltumata omandi- vormist, vaid lähtudes eeskätt teenuste kättesaadavusest ja nende mitmekesisusest või nende puu- dumisest. Lisanduva rahaga võib toetada nii erahuvikoole kui ka munitsipaalhuvikoole või huvi- ringe, kui sellega tagatakse eesmärgi täitmine. Kohaliku omavalitsuse huvihariduse ja huvitegevu- se kavas peab märkima ka rahastusallika, et oleks võimalik eristada täiendava toetusega elluviida- vad tegevusi. Vald või linn esitab huvihariduse ja huvitegevuse kava või esitatud kavas tehtud muudatused ning kava täitmise iga-aastased tulemused 15. jaanuariks Haridus-ja Noorteametile, kes analüüsib esitatud kavasid ja koondab vastavaid tulemusi. Haridus- ja Noorteamet pakub ko- halikele omavalitsustele tuge noorsootöövaldkonna arendamisel, sealhulgas huvihariduse ja -tegevuse riigipoolse täiendava toetuse eesmärgipäraseks kasutamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Põhiseaduse (PS) § 15 lg 1 sätestab, et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikku- mise korral kohtusse. Selleks, et kohtusse oleks võimalik pöörduda, peab tegemist olema kaebaja subjektiivsete õiguste kaitsega, st kaebus peab olema vajalik kaebaja individuaalsete õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Kohtusse ei ole võimalik pöörduda avalike huvide või kolmandate isikute õiguste kaitseks.

5. Eeltoodust tulenevalt kontrollib kohus, kas põhiseadusest seadusest või mõnest muust õigusaktist tuleneb avaliku võimu kohustus kaebaja lapse huvitegevust toetada. Kohus märgib, et siinkohal loeb kohus subjektiivseks huviks ka selle, et kaebaja lapsel oleks võimalik osaleda huvitegevuses ja va- nemal seega tagada lapse areng. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest (PS § 27 lg 3).

PS § 37 sätestab, et igaühel on õigus haridusele. Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta. Et teha haridus kättesaadavaks, peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi. Sea- duse alusel võib avada ja pidada ka muid õppeasutusi, sealhulgas erakoole. Laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel.

Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes1 on selgitatud, et haridus PS § 37 tähenduses hõlmab kõik haridustasemed, s.o nii alus- (s.o koolieelsed lasteasutused), põhi- (s.o põhikoolid), kesk- (s.o güm- naasiumid ja kutseõppeasutused) kui ka kõrghariduse (s.o ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid), samuti on hõlmatud kutse- ja huviharidus. Sõltuvalt hariduse tasemest erinevad siiski isiku õiguse haridusele ulatus ja sellele korrespondeeruvad avaliku võimu positiivsed tegutsemiskohustused. Üldjuhul (eran- diks koolieelsed lasteasutused): mida kõrgem haridustase, seda suuremad on lubatavad piirangud ja seda väiksemad avaliku võimu kohustused.

PGS § 9 lg-te 1 ja 2 kohaselt on koolikohustus (PS § 37 lg 1 mõttes) lapse kohustus osaleda põhihari- duse saamiseni ja 17-aastaseks saamiseni kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes, täita õpiülesandeid ning omandada teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt. Seaduses sätesta- tud õppekava ulatuses peab selline õpe olema tasuta, sh vajadusel ka teenused (näiteks pikapäeva- rühmas osalemine, logopeedi või psühholoogi abi, koolitoit, huviringid jne) ja asjad (õpikud, töövihi- kud, spordivahendid, kohustuslik kirjandus jne) (PS kommentaaride § 37 p 21).

Pooled ei väida ega vaidle selle üle, et kaebaja lapse osalemine ratsatreeningutes ei ole põhihariduse omandamisel kohustusliku õppekava osa. Tegemist on osaga huviharidusest ja huvitegevusest; samu-

1 https://pohiseadus.ee/sisu/3508

4(6) ti osaga noorsootööst (NTS § 4 lg 1). Eeltoodust tulenevalt ei tulene põhiseadusest kohustust rahasta- da huviharidust või huvitegevust rohkemas ulatuses, kui lapsele ja tema perele on hariduse omanda- mine muudetud kohustuslikuks.

6. KOKS § 6 lg 2 sätestab, et omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada antud vallas või linnas koo- lieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. Käesolevas asjas ei ole vaidluse all huvikooli ülalpi- damine. Huvikooli ülalpidamise kohustusest ei tulene ka, et saadav huviharidus peaks olema tasuta.

Ka PGS näeb ette, et tasuta peab olema õpilasele tagatud põhiharidust omandaval õpilasel kasutada tasuta vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikku õppekirjandust (näiteks õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti) ning üldkeskharidust omandaval õpilasel vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid (§ 20 lg 1); eripedagoogi, logopeedi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi (edaspidi koos tugispetsialistid) teenus (§ 37 lg 2) ning huvitegevuse korral võimalus kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras (§ 40 lg 2). Eeltoodust ei tulene kohaliku omavalitsuse kohustust tagada huvitegevuse rahastamine, sh tasu koolitajale või treenerile, mis jääb väljapoole kohustuslikku õppekava.

Eeltoodust tulenevalt kokkuvõtlikult ei nähtu kohtule, et KOKSist või PGSist tuleneks kohustust ta- gada kaebaja lapse huvitegevuse rahastamine.

7. Kohalik omavalitsus võib sätestada valla või linna eelarvest finantseeritavate toetuste andmise ja teenuste osutamise (KOKS § 22 lg 1 p 5). Kohalikul omavalitsusel on selliste toetuste andmisel väga lai kaalutlusõigus. Riigikohus on 08.03.2011 otsuses nr 3-4-1-11-10 selgitanud, et kohaliku omavalit- suse enesekorraldusõigusest tulenevalt on kohalikul omavalitsusel õigus otsustada, milliseid toetusi, soodustusi ja teenuseid ta pakub lisaks põhiseadusest ja seadusest tulenevatele kohustuslikele teenus- tele. Kuigi kohalik omavalitsus peab igal juhul arvestama PS §‑s 12 sätestatud võrdse kohtlemise nõuet, on omavalitsus oma valikutes vabam, kui tegemist ei ole toetuste või teenustega puudust kan- natavatele isikutele ega seesuguse toetuse või teenusega, mida isik saaks omavalitsuselt omavalitsu- sel lasuva kohustusliku ülesande tõttu nõuda. Põhiseadus ei näe ette absoluutset keeldu isikuid erine- valt kohelda, vaid isikuid võib erinevalt kohelda, kui on olemas legitiimne eesmärk ja see on proport- sionaalne.

Vastustaja on KOKS § 22 lg 1 p 5 alusel kehtestanud Lääne-Nigula valla huvihariduse toetamise kor- ra2. Kuni 31.08.2021 kehtiva ja vaidlustatud haldusakti andmise ajal kehtinud määruse kohaselt on otsustatud toetada huvikoolides õppimist (§ 2).

Kuivõrd tegemist on kohaliku omavalitsuse poolt vabatahtlikult antava toetuse ja tagatava teenusega, on vastustajal väga lai kaalutlusõigus, kellele toetus tagada. Kohtule ei nähtu, et lapse koheldaks eri- nevalt sõltuvalt nende rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumus- te, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel (VõrdKS § 1 lg 1). Erinev kohtlemine sõltub käesoleval juhul eelkõige lapse ja tema pere valitud huvialast. Huvialade toetamisel, sh valikul nende vahel, olukorras, kus KOVil puudub kohustus toetada kõiki huvialasid, võib KOV lähtuda erinevatest kriteeriumidest, mis on taandatavad ka otstarbekuse kaalutlusele – nt kontrollimise lihtsus või vastu- pidiselt tehniline keerukus, huviala hind, tagatud ja riiklikult kontrollitud kvaliteet (nt huvikooli sea- duse alusel) vms. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust (HKMS § 158 lg 3).

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/409012018005

5(6) Kohus märgib, et kogu kohaliku omavalitsuse territooriumil igale lapsele võrdsete võimaluste taga- mine huviharidusele ja huvitegevusele on oluline eesmärk laste arengu tagamiseks. Lapse heaolu s.o lapse arengut toetav seisundi, milles lapse füüsilised, tervislikud, psühholoogilised, emotsionaalsed, sotsiaalsed, kognitiivsed, hariduslikud ja majanduslikud vajadused on rahuldatud, tagamine on mh ka riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste ülesanne (LasteKS §-d 4, 6 ja 7), kuid see ei anna konkreetsele vanemale subjektiivset õigust nõudmaks lapse konkreetse huvitegevuse rahastamist kohaliku omava- litsuse poolt kohtu kaudu. Eeltoodu aga ei välista poliitilisi valikuid, kogukondlikke ja kollegiaalseid pöördumisi (vt MSVS 3. ptk), pöördumisi Riigikontrolli, Riigikogu, lasteombudsmani, Haridus- ja Teadusministeeriumi või Haridus- ja Noorteameti poole (ENTK õigusjärglane). Avalikes huvides ei ole aga antud isikule õigus pöörduda kohtusse, kui seadus seda selgesõnaliselt ei luba. Kohus märgib, et vastustaja on vastu võtnud uue huvihariduse toetamise korra3, millega on otsustatud ka huvitege- vuse toetamine (kehtib alates 01.09.2021). Seega võib kaebaja olla oma eesmärgi edasiulatuvalt saa- vutanud.

8. Noorsootöö seadus (NTS) § 4 lg 1 sätestab, et noorsootöö on tingimuste loomine noore isiksuse mitmekülgseks arenguks, mis võimaldab noortel vaba tahte alusel perekonna-, tasemeharidus- ja tööväliselt tegutseda. Lähtutakse põhimõtetest: - noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega, kaasates neid otsuste tegemisse; - tingimuste loomisel teadmiste ja oskuste omandamiseks lähtutakse noorte vajadustest ja huvi- dest; - noorsootöö põhineb noorte osalusel ja vabal tahtel; - noorsootöös lähtutakse võrdse kohtlemise, sallivuse ja partnerluse põhimõttest (lg 2). Tegemist on põhimõtetega, mis võiksid toetada noort tema huvitegevuse valikul.

Noorsootöö seadus näeb ette huvihariduse ja huvitegevuse täiendava toetuse riigieelarvest valdadele ja linnadele - § 151 noorte süsteemse ja juhendatud huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavuse ja mitmekesisuse parandamiseks eesmärgiga suurendada nende võimalusi omandada teadmisi, oskusi ja hoiakuid valitud huvialal. Normi seletuskirjas4 on selgitatud, et kohalik omavalitsus otsustab toe- tuse kasutamise – oluline on, et toetuse kasutamisel keskendutaks huvihariduse ja huvitegevusega seotud kitsaskohtade lahendamisele. Toetust eraldatakse kohalikele omavalitsusele eesmärgiga toe- tada nende territooriumil toimuvat huviharidust ja huvitegevust tervikuna, sõltumata omandivor- mist, vaid lähtudes eeskätt teenuste kättesaadavusest ja nende mitmekesisusest või nende puudumi- sest. Lisanduva rahaga võib toetada nii erahuvikoole kui ka munitsipaalhuvikoole või huviringe, kui sellega tagatakse eesmärgi täitmine (lk-d 4-5).

Toetust reguleerib täiendavalt Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruse5 nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord” § 11, mille lg 7 sätestab järgmist: Kohaliku omavalitsuse üksus peab toetuse kasutamisel lähtuma noorsootöö seaduse § 151 lõikes 4 toodud tingimustest ning: 1) toetuse andmise eesmärgist suurendada süsteemselt ja juhendatult korraldatud huvihariduses ja huvitegevuses osalevate noorte arvu osalemist takistavate kitsaskohtade lahendamisega, võttes seejuures esmajoones arvesse 7–19-aastaste noortega perede sotsiaal-majanduslikku olukorda, lasterikaste perede olukorda, nende noorte füüsilisi või psüühilisi erivajadusi ning regionaalsest paiknemisest tingitud huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavust; 2) lähtuma noorte vajadustest; 3) tagama süsteemse ja juhendatud huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavuse vähemalt kul- tuuri, spordi ning loodus-täppisteaduste ja tehnoloogia valdkondades;

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/430122020001 4 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/45adf271-8706-4800-b9f4-e02d1334a39e 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/109022021013

6(6) 4) tagama munitsipaal- ja eraõiguslike huvihariduse ning huvitegevuse pakkujate tegevuste si- sust lähtuva võrdse kohtlemise.

Määruse seletuskirjas6 korratakse seaduse seletuskirjas toodut, et toetust antakse kohaliku omava- litsuse üksusele eesmärgiga toetada noorte huviharidust ja huvitegevust tervikuna, lähtudes eeskätt teenuste kättesaadavusest ja nende mitmekesisusest või nende puudumisest ning sõltumata teenuse- pakkuja omandivormist. Lisanduva rahaga võib toetada nii erahuvikoole kui ka munitsipaalhuvi- koole või huviringe, kui sellega tagatakse eesmärgi täitmine.

Noorsootöö seaduse § 152 näeb ette samuti, et vald peab koostama huvihariduse ja huvitegevuse kava ja esitama selle Haridus- ja Teadusministeeriumile või tema volitatud asutusele. Vabariigi Va- litsuse määruse seletuskirjas on toodud, et iga-aastane olukorra ülevaade, sh kavandatud tegevuste tulemus ning huvihariduses ja huvitegevuses osalevate noorte arv esitatakse Eesti Noorsootöö Kes- kusele (ENK), kes selle alusel analüüsib huvihariduse ja huvitegevusega seotud kitsaskohti ning annab nõu, kuidas nendega uuel aastal paremini toime tulla, sh koostöös teiste kohaliku omavalitsu- se üksustega. Selline ülevaate ja tagasiside andmine on oluline eelkõige kohaliku omavalitsuse ük- sustele endile, et omada ülevaadet olukorrast ja edasistest väljakutsetest ning kavandada võimalikke lahendusi ja rahakasutust.

9. Kokkuvõttes tuleb tähelepanu pöörata, et huvihariduse ja huvitegevuse täiendava toetuse saajaks on vastustaja, mitte kaebaja. See tähendab, et ka NTS ei anna, vaatamata selle kehtestamisel toodud eesmärkidele, ühelegi vanemale ega lapsele subjektiivset õigust nõuda oma konkreetse huvitegevuse toetamist ega hüvitamist osaliselt ega täielikult. Kohus ei saa tuletada riigieelarvest kohaliku omava- litsuse kasuks väljamakse tegemisest omakorda kaebaja subjektiivset, kohtulikult kaitstavat õigust. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse kaebaja õiguste riive puudumise tõttu rahuldamata.

10. Kohus märgib, et jääb samas laiemalt kõigi varasemates määrustes toodud kriitiliste märkuste juurde. Huvihariduse ja huvitegevuse täiendav toetus riigieelarvest valdadele ja linnadele NTS § 151 alusel võib vaatamata headele eesmärkidele olla korraldatud viisil, et need ei jõua tegelikult vajajate- ni, jättes välja huvitegevuse (huvihariduse kõrvalt) ning tähelepanuta võib olla jäetud järelevalve sel- le üle, kui riigieelarvelist toetust kasutatakse seadusandja soovitust või KOVi koostatud kavast erine- valt ega järgita ka (varasema) ENTK soovitusi. Ise otsustamise õigust on kinnitanud ka HTM. Samas ei ole avaliku sektori vahendite seadusliku ja tulemusliku kasutamise kontroll kohtu, vaid Riigikont- rolli ülesanne.

Kuna asjast nähtub, et sisuliselt tegeleb valdkonna arendamisega ENTK õigusjärglane, edastab kohus kohtuotsuse teadmiseks ka Haridus- ja Noorteametile.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin

6 Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/051b87ae-63be-48d3-b6e4-f29103ac504a