1-07-9898/25 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-07-9898 Ärakiri

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.juulil 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-07-9898 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu juuresolekul, tõlk Leonora Nõmmik Prokurör Prokuröri abi Pavel Grjazev Kohtuasi

Viru Vangla materjalid M.M-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 29.07.2010 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

M.M, isikukood: xxx, kannab karistust xxx. Kaitsja Vandeadvokaat Arri Tooming

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta M.M vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Välja mõista M.M-ilt kriminaalmenetluse kulud: 500 krooni kaitsjatasu osutatud õigusabi eest.

M.M tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034800017 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Menetluskulud kaitsjatasu summas 640 krooni jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

2(4)

Viru Vangla esitas 13.05.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

M.M tunnistati viimati süüdi 10.06.2009 Viru Maakohtu poolt KarS § 263 p 1,4 järgi ning karistati KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1 alusel vangistusega 1 kuu 7 päeva. KarS § 65 lg 1

alusel, võttes arvesse 29.04.2008 kohtuotsust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõisteti 2 aastat 11 kuud 10 päeva vangistust. Karistusaja algus 29.04.2008 ja lõpp 07.04.2011.

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 13.05.2010.

Kinnipidamisasutusest M.M-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 2 korral distsiplinaarkorras karistatud. Alates 13.10.2009 asub kinnipeetav Viru Vangla avavanglaosakonnas. Kinnises osakonnas õppis kinnipeetav alates 01.09-13.10.2009

kutseharidussüsteemis koka erala, jäi pooleli kuna kinnipeetav paigutati avavanglaosakonda.

Avavanglas on kinnipeetav töötanud alates 03.12.2009-17.12.2009 majandustöölisena, autolüüsi

koristajana. Alates 17.12.2009-25.01.2010 töötas avavangla juuksurina ja autolüüsi koristajana.

Alates 25.01.2010 töötab avavangla toidujagajana. Kinnises osakonnas on läbinud

sotsiaalprogrammi „Convictus“, mis tegeleb sõltuvusprobleemiga. Kinnipeetaval on ka sotsiaaltöötajaga toimunud vestlused teemal alkohol ja selle tarbimine enne ja pärast vanglat, vaba

aja veetmine, spordi mõjust tervisele ja mõtlemisele. Vabanemisel asub elama vanemate juurde.

Isik on sooritanud kuriteod ja ja õigusrikkumised alkoholijoobes. Isik töötas enne vangistust ametlikult. Viru Vangla nõustub kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisega.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik nõustub süüdimõistetu tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Kriminaalhooldusametniku arvamusel on M.M-i

ennetähtaega vabastamine võimalik, kuna M.M-i sotsiaalja majanduslik olukord soodustab seda ning tema käitumisest on näha, et ta ise astub samme oma olukorra parandamiseks

ning on valmis tegema koostööd kriminaalhooldusametnikuga. M.M on teda toetav

sotsiaalne võrgustik ning reaalsed eesmärgid oma elu edasiseks korraldamiseks pärast vanglast

vabanemist. Kriminaalhooldusameniku arvamusel uue kuriteo riskid M.M-i poolt võib käitumiskontrolli abil maandada.

M.M taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Elukoht on

olemas. Vabaduses plaanuib ta tegeleda spordiga. Samuti tal on plaanis otsuda endala sobivat

töökohta. Garanteeritud töökoht on tal olemas Narva AS Heakorrastus. See töökoht oli tal ok

varem kuriteo toimepanemise ajal. Viimase kohtuotsusega karistatud tegu seines selles, et ta sekkus kaklusesse.

Kaitsja toetab oma kaitsealust. Isikul on tugev soov elada edaspidi seadusekuulekalt. Elukoht ja

töökoht on garanteeritud. Ta töötab vanglas ja on läbinud Convictuse programmi. Kehtivaidf distsiplinaarkaristusi ei ole.

Prokurör toetab isiku enne tähtaega vabastamist, tuginedes vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusele.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et M.M tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas.

KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib

3(4) süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik M.M-i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu on kokku 5 korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab kolmandat korda. M.M-i on varasemalt karistatud 2 korral varavastaste kuritegude toimepanemise eest ja 2 korral isikuvastase kuriteo eest (2004 ja 2008. aastal nendest 1 korral I astme kuritegu).

Isikut on varem kahel korral karistatud ka tingimusliku karistusega ja 1 korral ( 2000. a) vabastatud tingimisi enne tähtaega. Käesoleval ajal kannab karistust avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga ja grupi poolt. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik 6-8) on näha, et M.M on 4 korral väärteokorras karistatud, nendest 2 korral Liiklusseaduse rikkumise eest ja 1 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest rahatrahvidega. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused M.M-i puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks.

Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul töötanud majandustöölisena,

autolüüsi koristajana , juuksurina ja käesoleval ajal töötab toidujagajana. Samuti on läbinud

sotsiaalprogrammi „Convictus“, mis tegeleb sõltuvusprobleemiga. Kinnipeetaval on ka sotsiaaltöötajaga toimunud vestlused teemal alkohol ja selle tarbimine enne ja pärast vanglat, vaba aja veetmine, spordi mõjust tervisele ja mõtlemisele.

Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega kuni 25.06.2011.

Arvestades M.M-i poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja nende raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud.

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (töökoht ja

elukoht ja lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enna vangistusse sattumist ning

toimepandud kuriteo asjaolusid. Isikul oli ka kuriteo toimepanemise ajal perekonna tugi ja töökoht, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud.

Kohtu arvates ei ole vangla, kriminaalhooldusametnik, prokurör piisaval määral analüüsinud isiku

varem toimepandud kuritegide asjaolusid ja sellest tulenevaid uue kuriteo toimepanemise riske.

Kohus tuletab meelde, et kõigepealt võetakse arvesse kuritegude toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku. Isiku võimalused vabaduses on viimasel kohal.Oleks ekslik ja naiivne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba mitmel korral

vanglas olnud, olles ka enne tähtaega vabastatud, ning kes muuhulgas pani varem toime raske

4(4) isiku vastase kuriteo, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Narva Maakohtu 16.09.2004 kohtuotsusest nähtub, et isik tunnistati süüdi KrK 107 lg 2 p 2 alusel, ta

tekitas kahele kannatanule üliraske kehavigastuse, kasutades nuga, ja seda kuus kuud

ennetähtaegsest vabastamisest möödudes. Viru Maakohtu 29.04.2008 kohtuotsusega tunnistati ta süüdi jällegi isikuvastases kuriteos KarS § 121 alusel, süüdistusest nähtub, et ta lõi naisterahvasest

kannatanu rusikaga näkki, tekitades marrastused ja verevalumid. Viimase 10.06.2009 kohtuotsusega on ta karistatud avaliku korra rikkumise eest grupis ja vägivallaga. Kohtuotsustest

tulenevate asjaolude analüüsimise põhjal võib tulla järeldusele, et süüdimõistetu võib hakata

kasutama vägivalda kannatanute suhtes isegi kuni raskete kehavigastuste tekitamiseni. Need

riskid jäid niivangla, kriminaalhooldusametniku kui ka prokuröri poolt täiesti arvestamata. Süüdimõistetu ise selgitas kohtuistungil kohtu küsimusele, et agressiivsust võib hakata maandama

spordi tegemisega. Kogu vangistuse ajal ei ole tal läbitud ühtegi sotsiaalprogrammi, mis aitaks

agressiivsust maandada, näiteks Viha juhtimine.Kohus märgib, et pere, töökoht ja spordiga tegelemise võimalus oli isikul ka varemgi,see ei ole süüdimõistetu käitumisele määratlev.

Karistusaja lõpuni on veel üle 8 kuu, mis on piisavalt pikk aeg. Maksmata rahalised nõuded (37500 krooni) ja alkoholi tarvitamine suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu.

Kohus on arvamusel, et isiku varasemast elust tulenevad riskid ( toimepandud isikuvastased

kuriteod) ja tema varasem käitumine ( väärtegude ja muu vägivaldse kuriteo toimepanemine) kaaluvad üle tema üldiselt positiivset käitumist vanglas ja võimalused vabaduses.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu M.M-i temale Viru Maakohtu 10.06.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

Kohtunik Inna Kirsipuu

Ärakiri õige

№oremreferent /digitaalselt allkirjastatud/

Liivi Õun

Ärakiri õige

№oremreferent

Liivi Õun

Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 22.09.10

№oremreferent

Liivi Õun