1-21-4241/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse kuulutamise aeg ja koht 6. juuli 2021. a, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-21-4241 (21278000158)

Kohtunik

Marju Persidskaja

Kohtuistungi sekretär

Merili Riga

Tõlk

Alla Lašmanova

Kriminaalasi E. M. süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Kersti Liiva

Süüdistatav E. M. , isikukood: ; XXX; tel: XXX XXX XXX XXX ; ; : XXX; elukoht: XXX; XXX; kriminaalkorras karistamata; 1 kehtiv väärteokaristus. Tõkendit ei ole kohaldatud.

Kaitsja Anu Vilt

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p st 5 ja § - -st 249, kohus otsustas:

1. E. M. Süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

KarS - 4 (neli) kuud vangistust tingimisi kohaldamata § 74 lg te 1 ja 3 alusel jätta

ning täielikult täitmisele pööramata, kui E. M. ei pane aasta pikkuse 1 (ühe) katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale määratud kontrollnõudeid.

Määrata katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja E. M.

kohustada teda järgima käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 1 alusel järgmisi kontrollnõudeid:

- ; elama kohtu määratud alalises elukohas –XXX

- ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

2

- alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid kohaldada kohtuotsuse jõustumisest.

2. Menetluskulu

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta E. M. kaitsjatasu 447,60 eurot ja sundraha 876 eurot riigi kanda.

3. Salvestis:

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde kriminaalasja juures pakendis VS1 asuv CD-plaat, millel on video. XXX

Edasikaebe kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas

on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või

kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus E. M.

t süüdistatakse selles, et tema:

- Detsembris 2020.a Tartu maakonnas XXX M. H. K.V

rühmakodus võttis kahe käega kinni kanntanu A käsivartest ja tõmbas kannatanu toa . K. ukse juurest eemale.

Seejärel lõi ta ühe käe käsivarrele küüned ng teise käega haaras kinni A sisse ni . K.

juustest. E.M. tõmbas kannatanut täiest jõust juustest selliselt, et kannatanul tulid

juuksed pealaest välja. E. M põhjustas kannatanule A füüsilist valu ja . . K. tervisekahjustused juuste peala – est väljatõmbamise ning pealaele muhu.

− 04.01.2021 kella 10:53 ajal Tartu maakonnas XXX M. h. E. . õ rühmakodus ründas

tahtlikult kaaõpilast A kägistas kannatanut kahe käega kõrist, lõi käega . K. E.M.

kannatanut pähe, võttis seejärel kinni kannatanu juustest ning lõi jalaga kaks korda kannatanule kõhtu. E.M põhjustas kannatanule A füüsilist valu, hingamisraskused . . K. ja tervisekahjustuse kaela piirkonnas marrastuse. –

3

− 05.01.2021 kella 12 ajal Tartu maakonnas XXX . h. E. külas M õppekeskuse I rühmakodu ühistoas viskas veepudeli kannatanu A. K. suunas tabades sellega kannatanu kätt, lõi tahtlikult A käega vastu pead, haaras juustest kinni ja tiris A . . juukseid selliselt,

et osa juukseid tuli peast ära. Seejärel lõi käega kannatanut selliselt, et tabas E. M. kannatanu kätt. E.M. eemaldus kannatanu juurest, kõndis köögikapi juurde, võttis kruusi

ning viskas selle kannatanu suunas. E.M. kruusiga kannatanut ei tabanud. E. M.

tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – juuksesalgu pealaest väljatõmbamise.

Sellega pani E. M. toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, s.o teise

inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt. Kokkuleppe sisu KarS § järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus 121 lg 2 p 3 E. M. karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui E. M. ei

pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks

kooskõlas KarS § ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg 1 on -

süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu

määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile

oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kriminaalmenetluse kulud on kokku 1202,40 eurot, millest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on advokaat Anne Vissaku tasu kohtueelses menetluses 205,20 eurot, sellele lisandub advokaat

Anu Vildi tasu kohtueelses menetluses 121,20 eurot ja kaitsjatasu kohtumenetluses 121,20

eurot,

KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel taotleb E. M. väljamõistetud menetluskulude tervikuna riigi kanda jätmist. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav

E. M. aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et

kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle

kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav taotles menetluskulude . tervikuna riigi kanda jätmist

Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse , kaitsja tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

4

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe

järgides KrMS §-de 239−245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse E. M.

süüdi tunnistada järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud KarS 121 lg 2 p 3 kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas

E. M.

kaitsjatele kohtueelses menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud

menetluses makstud tasu kokku 326,40 eurot. L asu isaks sellele määratud kaitsjat

kohtumenetluses 121,20 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt KrMS § 179 lg 1 p-le 2 teise astme kuriteo toimepanemises

süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot. Kokku on menetluskulude summa 1323,60 eurot.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. E. M. avaldas, et ta

lõpetas XXX ning soovib jätkata õpinguid XXX. Temal endal sissetulekud puuduvad. Ta on ülalpeetav. töötab ajutisel töökohal. ülalpidamisel on XXX XXX XXX XXX alaealist last. koondati. XXX Eeltoodud põhjusel taotleb E. M. väljamõistetud menetluskulude tervikuna riigi kanda jätmist.

Kohus leiab, et menetluskulude tasumine käib E. M, arvestades asjaolu, et tegemist on alaealisega, kes pole veel alustanud iseseisvat elu, , tema tal puudub töökoht, ta on alles XXX emal on ülalpidamisel XXX alaealist last ning XXX on töötu, ilmselgelt üle jõu. Võttes arvesse E. M. varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud jätta kogu menetluskulu, s.o kokku 1323,60 eurot riigi kanda. Marju Persidskaja kohtunik