3-21-1342/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tristan Ploom Määruse tegemise aeg ja koht 06.07.2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-1342 Haldusasi X kaebus justiitsministri ja Andmekaitse Inspektsiooni peadirektori tegevusele teabenõudes taotletud dokumentide väljastamisega venitamisel Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming Kaebaja: X Vastustajad: Andmekaitse Inspektsioon, Justiitsministeerium Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine, kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. 2. Tagastada X kaebus.

KAEBUSE SISU JA EELNEV MENETLUS

1. Tallinna Halduskohtusse (edaspidi kohus) saabus 18.06.2021 X (edaspidi kaebaja) kaebus, milles on esitatud järgmised nõuded: 1) kohustada justiitsministrit tagama, et Andmekaitse Inspektsiooni (edaspidi AKI) peadirektor väljastaks kuupäevaliselt dokumenteeritud teated, millised on sisestatud eesti.ee portaalis avaldamiseks täiteasjades nr 172/2018/328 ja nr 172/2018/327; 2) teha ettekirjutus teabenõuetes (korduvad samasisulised teabenõuded november 2020 kuni juuni 2021) taotletud andmete väljastamise venitamisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamise kohta. Kaebusega koos esitas kaebaja esialgse õiguskaitse (edaspidi EÕK) taotluse, millega palub keelata toimingute tegemine täiteasjades nr 172/2018/328 ja nr 172/2018/327 kuni justiitsministri ja AKI peadirektori vastu esitatud kaebuses otsuse tegemiseni ja tagajärgede kõrvaldamiseni. 2. Kohus jättis 21.06.2021 kaebuse ja EÕK taotluse käiguta (riigilõivu tasumine ning kaebuse nõude täpsustamine). Kaebaja tasus 28.06.2021 riigilõivu kaebuselt ning EÕK taotluselt ning esitas kaebuse täienduse.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

2

KOHTU PÕHJENDUSED

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine 3. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). 4. Kaebaja palub halduskohtul rakendada EÕK-d. Kaebaja märgib, et muudetud portaali (eesti.ee) andmete alusel ebaseaduslike toimingute jätkumine kohtutäituri poolt ning justiitministri teadmisel ja/või heakskiidul toob kaebajale igakuiselt kaasa olulise rahalise kahjumõju. Alates 06.10.2020 on ebaseaduslikult isiku kontodelt kinnipeetud täiteasjas nr 172/2018/327 kokku 584 eurot ja täiteasjades nr 172/2018/328 kokku 6733,63 eurot. 5. Kohus on seisukohal, et kaebaja EÕK taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja soovib EÕK-ga sisuliselt saavutada täitemenetluste peatamise olukorra. Kohtule nähtub kaebusele lisatud täitetoimikute väljavõtetest ning Kohtute Inosüsteemist (KIS), et täiteasjade algatamise aluseks on olnud 11.11.2015 tsiviilasjas nr 2-15-12147 koostatud kohtumäärus kompromissilepingu kinnitamise kohta. Kuivõrd tegemist on tsiviilasjas sõlmitud kompromissiga ning ei AKI ega Justiitsministeerium ei ole olnud kõnealuse kompromisslepinguga seotud, ei ole halduskohtu pädevuses ise täitemenetlusi peatada ega teisi kompromissiga seotud isikuid kohustada täitemenetluse peatamise avaldust esitama. Taotletav EÕK abinõu ei ole ka seostatav põhivaidluse esemega (AKI ja Justiitsministeeriumi tegevus andmete väljastamisel). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja EÕK taotluse rahuldamata. Kaebuse tagastamine 6. Kohus mõistab kaebuses ja kaebuse täienduses esitatud seisukohtade põhjal, et kaebaja soovib tema suhtes algatatud täitemenetluste kohta eesti.ee portaali sisestatud teadete/ taotluste andmeid – kes ning millal on need portaali sisestanud (nn logiandmed). HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. AKI täidab ülesandeid isikuandmete kaitse ning avaliku teabe valdkonnas (AKI põhimääruse § 1 lg 2). AKI põhimääruse § 9 loetleb AKI põhiülesanded: 1) oma tegevusvaldkondades järelevalve-, loa-, väärteoja muude ettenähtud menetluste läbiviimine, samuti teavitusja ennetustöö korraldamine; 2) osalemine oma tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide väljatöötamisel ning ettepanekute tegemine nende muutmiseks ja täiendamiseks; 3) osalemine oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitika, strateegia ja arengukavade väljatöötamisel; 4) oma tegevusvaldkonnaga seotud projektide ettevalmistamine ja elluviimine, sealhulgas osalemine rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel; 5) osalemine oma tegevusvaldkonda puudutavate rahvusvaheliste töögruppide ja organisatsioonide töös.

3

Eeltoodust nähtub, et AKI teostab kontrolli isikuandmete ning avaliku teabe avaldamise valdkondades. AKI pädevuses on vajadusel algatada järelevalvejm menetlusi ning nende raames teha ettekirjutusi. AKI ei ole eesti.ee portaali kantud andmete valdaja ning seega ei saa AKI kaebajale taotletavaid andmeid väljastada. Kaebuse rahuldamisega ei saavutaks kaebaja seega soovitud eesmärki, kuivõrd AKI-l ei ole võimalik kaebajale andmeid väljastada. Kaebajal tuleb andmete väljastamise taotlusega pöörduda eesti.ee portaali haldaja poole, kelle valduses kõnealused (logi)andmed on. Kuivõrd AKI ei saa taotletud andmeid väljastada, ei saa ka Justiitsiminsteeriumit kohustada tagama, et AKI andmed väljastaks. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom