2-12-24747/215 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Liis Arrak

Määruse tegemise aeg ja koht

5. juuli 2021. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-12-24747

Tsiviilasi

Y hagi X vastu katusekonstruktsiooni taastamiseks ja

W vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju

Maakohtu

20. aprilli 2020. a

menetluskulude

kindlaksmääramise määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Y määruskaebus

X ja W ühine määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Y (isikukood XXXXXXXXX), lepingulised

esindajad vandeadvokaadid Mikk Lõhmus ja Paul Varul

Kostja W (isikukood XXXXXXX)

Kostja X (isikukood XXXXXXXXX)

Kostjate ühised lepingulised esindajad vandeadvokaadid

Merilin Ojasaar ja Aivar Pilv

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Mitte võtta asja juurde Y määruskaebusega esitatud uusi tõendeid (fotod XXX

korterist aprill-mai 2020 ning ärakiri kirjavahetusest Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametiga ning Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga).

2. Tühistada Harju Maakohtu 20. aprilli 2020. a määrus osas, milles maakohus jättis Y-

lt W kasuks välja mõistmata menetluskulu hüvitise 996,42 euro ulatuses ning X

kasuks välja mõistmata menetluskulu hüvitise 1543,62 euro ulatuses. Teha selles osas

uus määrus, millega mõista Y-lt W kasuks täiendavalt välja menetluskulu hüvitis

996,42 eurot ja X kasuks 1543,62 eurot. Jätta maakohtu määrus ülejäänud osas

muutmata.

3. Jätta Y määruskaebus rahuldamata.

4. Rahuldada X ja W ühine määruskaebus osaliselt.

5. Määruse tervikresolutsioon on järgmine:

5.1. Rahuldada W avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

5.2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista Y-lt W

kasuks välja menetluskulude hüvitis 21 206,93 eurot.

5.3. Rahuldada X avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

5.4. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista Y-lt X

kasuks välja menetluskulude hüvitis 13 254,84 eurot.

5.5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda määruse jõustumisest

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

määras.

6. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

2 (14)

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli Y (hageja) hagi W (kostja I) vastu kahju hüvitamiseks ja X

(kostja II) vastu katusekonstruktsiooni taastamiseks. Maakohus jättis 30. mai 2014. a

vaheotsusega kostja I taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Kostja I esitas maakohtu

otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 12. septembri 2014. a

otsusega maakohtu 30. mai 2014. a vaheotsuse muutmata. Kostja I esitas ringkonnakohtu

otsuse peale kassatsioonkaebuse. Riigikohus jättis 17. novembri 2014. a määrusega

kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsioonimenetluse kulud kostja I kanda.

Maakohus rahuldas 22. septembri 2017. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt I hageja

kasuks välja kahjuhüvitise 25 000 eurot. Hagi kostja II vastu jäi rahuldamata. Ringkonnakohus

tühistas 31. jaanuari 2018. a otsusega maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas ja

osas, milles maakohus jättis hageja menetluskulud kostja I kanda. Ringkonnakohus tegi

tühistatud osas uue otsuse, millega jättis hagi kostja I suhtes rahuldamata. Hageja esitas

ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse. Riigikohus tühistas 14. novembri 2018. a

otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohus tühistas 4. juuni 2019. a otsusega maakohtu 22. septembri 2017. a otsuse

osas, milles maakohus hagi rahuldas ja osas, milles maakohus jättis hageja menetluskulud

kostja I kanda. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis hagi kostja I vastu

rahuldamata. Kohtuotsuse tervikresolutsiooni kohaselt jäeti hagi rahuldamata. Maakohtu ja

ringkonnakohtu menetluskulud jäid hageja kanda. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale

kassatsioonkaebuse. Riigikohus jättis 30. septembri 2019. a määrusega kassatsioonkaebuse

menetlusse võtmata ja kassatsioonimenetluse kulud hageja kanda.

2. Kostjad esitasid 28. augustil 2017 avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

ja menetluskulude nimekirja. Kostjad paluvad mõista hagejalt kostja I kasuks välja

menetluskulu hüvitise 21 443,39 eurot ja kostja II kasuks välja menetluskulu hüvitise 11 669,9

eurot.

Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi väljastatud arvete kohaselt on kostja I menetluskulu

9598,49 eurot (koos käibemaksuga), millest 9548,49 eurot on esindajakulu ja 50 eurot

kassatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv. Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi osutas kostjale I

õigusabiteenust tunnitasuga 144 eurot (120 eurot + käibemaks). Kostja I on tasunud

apellatsioonkaebuselt riigilõivu 175 eurot. Seega on kostja I kandnud menetluskulu kokku

9773,49 eurot.

LEADELL Pilv Advokaadibüroo ja Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi väljastatud arvete

kohaselt on kostjate ühine esindajakulu 20 635,80 eurot. Täiendavalt on kostjad ühiselt kandnud

kohtukulusid ja tasunud asja läbivaatamise kulusid kokku 2704 eurot. Seega on kostjad

kandnud ühiselt menetluskulusid kokku 23 339,80 eurot. LEADELL Pilv Advokaadibüroo

osutas kostjatele I ja II õigusabi tunnitasuga 156 eurot (130 eurot + käibemaks). Menetluskulud

3 (14)

jagunevad kostjate vahel võrdselt, st 11 669,90 eurot on kostja I menetluskulu ja 11 669,90

eurot on kostja II menetluskulu.

3. Kostjad esitasid 5. septembril 2017 täiendavate menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on

kostjad pärast 28. augustil 2017 esitatud menetluskulude nimekirja kandnud täiendavalt

menetluskulu 275,60 eurot, mis jaguneb kostjate vahel võrdselt, s.o kostja I kulu 137,80 eurot

ja kostja II kulu 137,80 eurot.

4. Kostjad esitasid 12. jaanuaril 2018 menetluskulude nimekirja. Kostjad paluvad hagejalt

kostja I kasuks välja mõista 3445,40 eurot, sh esindajakulu 2545,40 eurot ja

apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 900 eurot, ning kostja II kasuks välja mõista

1625 eurot.

Lisaks palusid kostjad kohtul välja mõista esindajakulu 12. jaanuari 2018 istungiks

ettevalmistamiseks ajakuluga 2,5 tundi ja istungil osalemiseks vastavalt protokollile

tasumääraga 130 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Istungil osalemise tasu tuleb korrutada

kahega, sest istungil osales kaks esindajat. Tallinna Ringkonnakohtu 12. jaanuari 2018 istungi

protokolli kohaselt kestis istung 1 tund ja 39 minutit, mis kahega korrutades on 3 tundi ja 18

minutit. Kokku on ettevalmistuse ja istungil osalemise aeg 5 tundi ja 48 minutit.

5. Kostjad esitasid 27. augustil 2018 menetluskulude nimekirja. Kostjad on kandnud

kassatsiooniastmes kulusid õigusabile 1747,20 eurot (koos käibemaksuga). Kostjatele on

õigusteenust osutatud tunnihinnaga 130 eurot (ilma käibemaksuta).

Kostjad esitasid 22. oktoobril 2018 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kandsid kostjad

kassatsiooniastmes täiendavaid kulusid õigusabile 998,40 eurot. Arvestades kostjate 27. augusti

2018 menetluskulude nimekirja, palusid kostjad kassatsiooniastmes mõista hagejalt kostja I

kasuks välja 1372,80 eurot ning kostja II kasuks välja 1372,80 eurot.

6. Kostjad esitasid 8. mail 2019 menetluskulude nimekirja. Kostjad palusid hagejalt kostja I

kasuks välja mõista 1782,30 eurot ja kostja II kasuks 1782,30 eurot. Lisaks eeltoodud kuludele

paluvad kostjad arvestada lepingulisel esindajal Tallinna Ringkonnakohtu 8. mai 2019 istungiks

ettevalmistumiseks kulunud aega 3 tundi ja kohtuistungil osalemise ajakulu 1 tundi.

7. Hageja avaldas arvamust kostjate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta

5. septembri 2017,

27. augusti 2018,

24. oktoobri 2018

ning

13. mai 2019

menetlusdokumentides.

MAAKOHTU MÄÄRUS

8. Maakohus

rahuldas

20. aprilli 2020. a

määrusega

kostja I

menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistis hagejalt kostja I kasuks välja 20 210,51 eurot,

sh esindajakulu 17 914,32 eurot, tõlkekulu 35,57 eurot, päringute kulu 8,62 eurot,

ekspertiisikulu 1352 eurot ja riigilõivu 900 eurot. Maakohus rahuldas kostja II menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistis hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulu

11 711,22 eurot, sh esindajakulu 10 353,72 eurot, päringute kulu 5,50 eurot ja ekspertiisikulu

1352 eurot. Kostjad on kinnitanud, et nad ei saa käibemaksu tagasi. Seetõttu mõistis maakohus

välja menetluskulude hüvitise koos käibemaksuga.

Maakohus hindas esmalt kostja I menetluskulusid maakohtus, s.h maakohtu vaheotsuse

edasikaebamisega seotud kulusid. Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi esitatud arvete järgi

osutati maakohtu menetluses õigusabi 65 tunni ulatuses tunnitasuga 144 eurot, kokku

9360 eurot (28. augusti 2017. a menetluskulude nimekiri). Kantseleikulu oli 103,20 eurot,

äriregistri päringute kulu 1,52 eurot (arve nr 120543), isikuandmete visuaalse kontrolli kulu

1,60 eurot (arve nr 140029) ja tõlkekulu 35,57 eurot (arve nr 140307). Apellatsioonkaebuselt

tasuti 19. juunil 2014 riigilõivu 175 eurot ja kassatsioonkaebuselt 50 eurot (arve nr 140862).

Kohus pidas põhjendatud kuluks tõlkekulu 35,57 eurot, sest maakohtu 8. jaanuari 2014. a

kirjaga kohustas kohus kostjat I esitama kohtule 6. jaanuari 2014 seisukoha lisa tõlked. Esindaja

4 (14)

saatis lisade tõlked kohtule 9. jaanuaril 2014. Samuti pidas kohus põhjendatud kuluks äriregistri

päringu kulu 1,52 eurot ja isikuandmete visuaalse kontrolli kulu 1,60 eurot. Kohus ei pidanud

põhjendatuks ega vajalikuks kuluks kantseleikulusid 103,20 euro ulatuses, sest tuleb eeldada,

et bürookulud sisalduvad advokaadi teenuse tunnihinnas. Samuti ei ole tegemist õigusalaseid

eriteadmisi nõudva tegevusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 1 mõttes.

Maakohtu vaheotsuse peale esitatud kostja I apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. Lähtudes

põhimõttest, et menetluskulud kannab kaotanud pool, ei mõistnud kohus hagejalt välja

apellatsioonkaebusega seotud õigusabikulu 9,2 tunni ulatuses (arved nr 140560, 140632 ja

140706). Samuti ei mõistnud kohus hagejalt välja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu

175 eurot. Riigikohus ei võtnud maakohtu vaheotsusega seotud kassatsioonkaebust menetlusse.

Riigikohus jättis 17. novembri 2014. a määrusega kassatsiooniastme menetluskulud kostja I

kanda. Seega ei mõistnud kohus hagejalt välja kassatsioonkaebusega seotud õigusabikulusid

3,1 tunni ulatuses (arve nr 140808). Samuti ei mõistnud kohus hagejalt välja

kassatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu 50 eurot.

Kohus ei pidanud põhjendatud ega vajalikuks kuluks suhtlemist e-kirja või telefoni teel ja

nõupidamist kliendiga kokku 6,6 tunni ulatuses, s.o arve nr 120543 alusel 22. augustil 2012 0,3

tunni ulatuses, arve nr 120605 alusel 17. septembril kuni 18. septembrini 2012 0,8 tunni

ulatuses, arve nr 120681 alusel 1,8 tunni ulatuses, arve nr 120765 alusel 1,4 tunni ulatuses, arve

nr 140029 alusel 2. detsembril 2013 0,7 tunni ulatuses ja 7. aprillil 2015 arve nr 150298 alusel

1,6 tunni ulatuses, sest õigusteenuse kirjeldusest ei nähtu nende seos menetlusega.

Kohus jättis osaliselt rahuldamata kostja I taotluse hüvitada maakohtu 18. aprilli 2013 istungiks

valmistumise ja osalemise ajakulu 0,8 tunni ulatuses (arve nr 130336). Kohtuistung kestis

1,2 tundi ning istungiks valmistumise ajakulu peaks jääma võrdeliseks istungi kestvuse ajaga.

Eelnevast tulenevalt jättis kohus kostja I taotluse rahuldamata esindajakulu hüvitamiseks

19,7 tunni ulatuses (9,2+3,1+6,6+0,8), s.o 2836,80 eurot (19,7×144), riigilõivu 225 eurot ja

kantseleikulude 103,20 eurot väljamõistmiseks.

Maakohus hindas teiseks kostjate ühiseid menetluskulusid maakohtus, ringkonnakohtus ja

Riigikohtus LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS esitatud arvete alusel.

Maakohus leidis, et kuigi kostja I ja kostja II on nimetanud 7. aprilli 2015 arve nr 150298 alusel

tasutud 230,40 eurot ühiseks kuluks, tuleb see lugeda üksnes kostja I kuluks ja seda pooles

ulatuses. Nimelt on arve kohaselt teenus osutatud 2. märtsil 2015, kuid vandeadvokaadid A.

Pilv ja M. Valdmaa küsisid kostja I esindajana e-toimikusse ligipääsu 11. veebruaril 2015.

Kostja II esitas esimese menetlusdokumendi kohtule 6. aprillil 2015 ning tema esindajateks on

märgitud vandeadvokaadid A. Pilv ja M. Valdmaa. Kuskilt ei nähtu, et Advokaadibüroo Pohla

& Hallmägi advokaadid olid kostja II esindajaks. Kostjad on taotlenud hagejalt menetluskuluna

välja mõista maakohtumenetluses kantud esindajakulu 20 911,40 eurot ning asja läbivaatamise

kulu 2704 eurot, kokku 23 109,40 eurot. Pärast 230,40 euro mahaarvamist on esindajakulu

20 681 eurot. Menetluskulud jagunevad kostjate vahel võrdselt. Samuti paluvad kostjad välja

mõista kinnistusraamatu päringu kulu 9 eurot (arve nr 20150984) ja äriregistri päringu kulu

2 eurot (arve nr 20151388).

Kostja I on taotlenud menetluskuluna välja mõista hagejalt ringkonnakohtumenetluses kantud

esindajakulu 16 tunni ja 19 minuti ulatuses ja kostja II 10 tunni ja 25 minuti ulatuses. Kostja I

on taotlenud menetluskuluna välja mõista hagejalt 23. veebruari 2017 apellatsioonkaebuselt

tasutud riigilõivu 900 eurot. Kostjate ühised esindajakulud ringkonnakohtus on 28 tundi ja

39 minutit, s.o ringkonnakohtu 12. jaanuari 2018 istungiks ettevalmistumine ja istungil

osalemine 5 tundi ja 48 minutit; ringkonnakohtu 8. mai 2019 istungiks ettevalmistumine ja

istungil osalemine 4 tundi; esindamine ringkonnakohtus 18 tundi ja 51 minutit.

Kostjad on taotlenud menetluskuluna hagejalt välja mõista kassatsiooniastmes kantud

esindajakulu 11,2 tunni ulatuses.

5 (14)

Harju Maakohtu 1. detsembri 2015. a määrusega kohustas kohus kostjaid tasuma ekspertiisitasu

2387,20 eurot. Kostjad on selle summa tasunud 10. detsembril 2015. Maakohus kohustas

kostjaid 18. aprilli 2016. a määrusega tasuma täiendavalt ekspertiisitasu 316,80 eurot. Kostjad

on selle summa tasunud 20. aprillil 2016. Seega on kostjate I ja II põhjendatud menetluskuluks

asja läbivaatamise kulud 2704 eurot, millest mõlema kostja osa on 1352 eurot. Kohus pidas

põhjendatud ja vajalikuks kuluks 11 eurot kinnistusraamatusse ja äriregistrisse tehtud päringute

eest, millest mõlema kostja osa on 5,50 eurot.

Tsiviilasja hind apellatsioonkaebuse esitamisel oli 25 000 eurot, millelt tuli RLS § 59 lg 1 ja

lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 900 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostja I tasutud riigilõiv 900

eurot põhjendatud menetluskulu.

LEADELL Pilv Advokaadibüroo esitatud arvete põhjal on kostjatele osutatud teenuste mahuks

maakohtumenetluses (28. augusti 2017 ja 5. septembri 2017 menetluskulude nimekiri)

132,5 tundi.

Hüvitatavad on kulud alates esindaja esimese menetlusdokumendi tegemisest. Kohus luges

vandeadvokaadid A. Pilve ja M. Ojasaare kostja I lepingulisteks esindajateks alates

11. veebruarist 2015, millal advokaadibüroo assistent palus vandeadvokaatidele ligipääsu e-

toimikule. Kuivõrd kostja II esimene menetlusdokument (taotlus õigusjärglasena menetlusse

astumiseks), esitati kohtule 6. aprillil 2015, luges kohus vandeadvokaadid A. Pilve ja M.

Ojasaare alates sellest kuupäevast kostja II lepingulisteks esindajateks. Kohus jättis

rahuldamata kostja I

taotluse esindajakulu hüvitamiseks, mis

on tekkinud enne

11. veebruari 2015 kokku 4,7 tunni (9 tundi ja 24 minutit ÷ 2) ulatuses (arve nr 20150166).

Selle arve alusel esindajakulu välja mõistmata jätmist õigustab ka asjaolu, et kostja I ei ole

põhjendanud lepingulise esindaja vahetamise vajadust. Seega ei ole põhjendatud kostja I

esindaja vandeadvokaat A. Pilve ajakulu kohtuasja materjalidega tutvumiseks jm esmastele

toimingutele. TsMS § 175 lg 3 kohaselt mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused

hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Kohus

jättis rahuldamata kostja II taotluse esindajakulu hüvitamiseks, mis on tekkinud enne

6. aprilli 2015 kokku 5,45 tunni (9 tundi ja 24 minutit÷2; 1 tund ja 30 minutit ÷ 2) ulatuses

(arve nr 20150166, osaliselt arve nr 20150984).

Kohus jättis rahuldamata kostjate taotluse hüvitada 31. mail 2017 (telefonikõne kliendiga

taotluse projekti osas) ja 2. juunil 2017 (KÜ-le Nafta 16 nõudekirja koostamine puuduste

kõrvaldamiseks; telefonikõne kliendiga seoses KÜ-le esitatava nõudekirjaga) esindajakulu

1,47 tunni ehk kummagi kostja puhul 0,74 tunni ulatuses (arve nr 20170926). Samuti jättis

kohus rahuldamata kostjate taotluse hüvitada 30. juuni 2017 (telefonikõne kliendiga seoses

korteriomanikele ettepaneku koostamisega) ja 14. juuli 2017 (Tallinna Linnavalitsusele kirja

koostamine) esindajakulu 0,67 tunni ulatuses (arve nr 20171155). Kohtu hinnangul puudub

õigusabil piisav seos asja menetlusega.

Kohus jättis osaliselt rahuldamata kostjate taotluse hüvitada 28. augusti 2017 arve nr 20171232

alusel tasutud esindajakulu 5 tunni (kummagi kostja puhul 2,5 tunni) ulatuses. Õigusabi osutati

seoses 28. augusti 2017 kokkuvõtvate seisukohtade esitamisega. Selles menetlusdokumendis

on märgitud, et kostjad jäävad kõigi varasemate seisukohtade juurde, kuid soovivad lõplike

seisukohtade raames tuua kokkuvõtvalt välja peamised käesolevas tsiviilasjas tähtsust omavad

asjaolud. Lisaks esitasid kostjad vastuväited hageja 11. augusti 2017 taotlusele ühel lehel.

Kohus loeb põhjendatuks ajakuluks hageja taotlusega tutvumiseks ja lõplike seisukohtade

koostamiseks 1,5 tundi.

Kokku jättis kohus rahuldamata kostja I maakohtus kantud esindajakulu hüvitamise nõude

7,94 tunni ulatuses (4,7+0,74+2,5) ja kostja II nõude 8,69 tunni ulatuses (5,45+0,74+2,5).

Kohus vähendas igas kohtuastmes kostjate ühiseid õigusabikulusid 1/4 võrra. Kaaskostjate

argumendid eri kohtuastmetes on sisuliselt sarnased ja ühised ning kostjaid on enamjaolt kogu

6 (14)

menetluse kestel esindanud sama advokaadibüroo (Riigikohtu otsus asjas 3-2-1-158-16, p 24).

Kohus arvestas õigusabi ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kõigis kohtuastmetes

menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ja asja keerukust (asjas määrati ekspertiis, ekspert

osales istungil), menetlus kestis ca 7 aastat, sh vaidlustasid pooled lahendeid nii ringkonna- kui

Riigikohtus. Kostjate ühised õigusabikulud maakohtu menetluses olid 132,5 tundi, millest 3/4

on 99,38 tundi, ringkonnakohtumenetluses 28,65 tundi, millest 3/4 on 21,49 tundi ning

kassatsiooniastmes 11,2 tundi, millest 3/4 on 8,4 tundi. Eeltoodust tulenevalt on kostja I

esindaja põhjendatud ajakulu kõigis kohtuastmetes kokku 118,32 tundi (45,3 + 99,38÷2 - 7,94

+ 16,32 + 21,49÷2 + 8,4÷2) ning kostja II esindaja põhjendatud ajakulu kõigis kohtuastmetes

kokku 66,37 tundi (99,38÷2 - 8,69 + 10,42 + 21,49÷2 + 8,4÷2). Kostjate I ja II esindajate

tunnitasu 144 eurot ja 156 eurot on vajalik ja põhjendatud ning ei ületanud ka aastatel 2012. a

kuni 2015. a keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus mõistis hagejalt kostja

I kasuks välja lepingulise esindaja kulu 17 914,32 eurot (45,3×144+73,02×156) ning kokku

menetluskulu 20 210,51 eurot (sh õigusabikulu 17 914,32 eurot, tõlkekulu 35,57 eurot,

päringute kulu 8,62 eurot, ekspertiisikulu 1352 eurot ja riigilõivu 900 eurot). Kohus mõistis

hagejalt kostja II kasuks välja lepingulise esindaja kulu 10 353,72 eurot (66,37×156) eurot ning

kokku menetluskulu 11 711,22 eurot (sh õigusabikulu 10 353,72 eurot, päringute kulu 5,50

eurot ja ekspertiisikulu 1352 eurot). Hagejalt kostjate kasuks väljamõistetavad menetluskulud

on ligilähedased tsiviilasja hinnaga (28 500 eurot), mida hageja sai kaotamise korral ka ette

näha.

MÄÄRUSKAEBUSED

9. Kostjad esitasid ühise määruskaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu määruse osas,

milles kohus jättis kostjate menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt rahuldamata.

Kostjad paluvad teha uue määruse, millega mõista hagejalt kostja I kasuks täiendavalt välja

menetluskulu hüvitise 4700,64 eurot (s.o hüvitis kokku 24 911,15 eurot) ja kostja II kasuks

täiendavalt välja menetluskulu hüvitise 4600,44 eurot (s.o hüvitis kokku 16 306,21 eurot).

Kostjate väitel rikkus maakohus oluliselt menetlusõigusnorme. Maakohtu määrus ei vasta

seaduslikkuse ega põhjendatuse nõuetele. Kohus on diskretsiooni piire ületades ebaõigesti

vähendanud kostjate põhjendatud ja mõistlikke menetluskulusid. Maakohtu määrus on kostjate

lepingulise esindaja menetluskulude vähendamise osas olulises ulatuses motiveerimata. Kohus

ei arvestanud esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel, kui palju pidi esindaja

töötama selleks, et esindatava huvid saaksid vajalikus ulatuses kaitstud. Kohus on kostjate

lepinguliste esindajate õigusabikulude mahtu vähendanud meelevaldselt ning põhjendamata.

Esiteks vähendas kohus põhjendamatult poolte ühiseid lepingulise esindaja õigusabikulusid

igas kohtuastmes 1/4 võrra. Kostjate lepingulised esindajad ei ole mõlema kostja seisukohtade

osas dubleerivat tööd teinud, st kulu on selline, nagu menetluses oleks osalenud üks kostja (va

esimeses ringkonnakohtu menetuses, kus kostja I esitas apellatsioonkaebuse kuna tema osas

hagi rahuldati ning kostja II esitas vastuse hageja apellatsioonile). Seejuures ei sisaldanud

viidatud dokumendid dubleerivaid seisukohti, kuna käsitlesid hageja erinevaid nõudeid. Neid

kulusid ei ole kohus määruse p 33 kohaselt käsitlenud ka ühiste kuludena. Maakohtu viidatud

asjaolu, et Riigikohtu lahendis asjas 3-2-1-158-16 vähendati kostjate ühised menetluskulud ca

40% ulatuses, ei anna alust teha Riigikohtu lahendi pinnalt meelevaldset järeldust, et juhul kui

kostjatel on ühine esindaja, võib neid kulusid ilma hindamata kohtu poolt suvaliselt

määratud %-i võrra vähendada. Arvestades asja keerukust ja mahtu, on poolte ühised

menetluskulud kogu ulatuses, s.o 172,35 töötundi, põhjendatud ning kummagi kostja kasuks

tuleb välja mõista täiendav hüvitis 3360,24 eurot ((172,35 – 129,272 )×156 ÷2).

Määruse p 42 kohaselt jättis kohus osaliselt rahuldamata kostjate taotluse hüvitada

28. augusti 2017 arve nr 20171232 alusel tasutud õigusabikulu 5 tunni (ehk kummagi kostja

puhul 2,5 tunni) ulatuses. 28. augusti 2017 menetlusdokument oli 14 leheküljel ning käsitles

kõiki vaidluse olulisi küsimusi (sh 15. juuni 2017 istungil ülekuulatud tunnistaja ütlusi, mida ei

7 (14)

olnud varem üheski menetlusdokumendis käsitletud). Üksnes asjaolu, et kostjad jäid selles

dokumendis varem esitatud seisukohtade juurde (mis oli ka ainuvõimalik, kuna eelmenetlus oli

lõppenud ning tegemist oli lõpliku seisukohaga), ei anna alust väita, et dokumendi koostamisele

kulunud aeg 6,5 tundi ei olnud põhjendatud. Seega tuleb kummagi kostja kasuks välja mõista

täiendav hüvitis 390 eurot (5×156 ÷2).

Teiseks vähendas kohus põhjendamatult kostja I lepingulise esindaja kulusid suhtlemiseks ja

nõupidamiseks kliendiga maakohtus 6,6 tunni ulatuses (määruse p 29). Ning seda üksnes

seetõttu, et maakohus ei pea mõistlikuks 6 kuni 8 aasta vanuste kirjade või

nõupidamiste/vestluste sisu kohta selgituste väljanõudmist kostjalt I, et teha kindlaks nende

seost ja sisu. Põhjusel, et vaidlus oli mahukas ning detailide rohke, tuli esindajal vaidlusega

seotud asjaolude väljaselgitamiseks ning kohtule menetlusdokumentide esitamiseks kliendiga

suhelda. Seega on perioodil 2012–2015 esindajaga suhtlemiseks kulunud ajakulu 6,6 tundi

(kõigest ca 2 tundi aastas) põhjendatud ja vajalik ning kostja I kasuks tuleb välja mõista

täiendav hüvitis 950,40 eurot (6,6×144).

Kolmandaks vähendas kohus alusetult kostja II maakohtus enne 6. aprilli 2015 tekkinud

lepingulise esindaja kulusid kokku 5,45 tunni ulatuses, sest kohus luges vandeadvokaadid

A. Pilve ja M. Ojasaare alates sellest kuupäevast kostja II lepingulisteks esindajateks. Selleks,

et kostja II saaks kujundada oma seisukoha menetlusse astumise osas, oli vajalik, et kostja II

esindajad töötaksid läbi tsiviilasja materjalid ning arutaksid kostjaga II vaidlusega seotud

asjaolusid. Maakohtu loogika kohaselt ei tohiks pidada põhjendatuks kostja esindaja kulusid

enne seda, kui esindaja on kohut oma esindusõigusest teavitanud. Praktikas teavitab kostja

esindaja oma esindusõigusest esimeses menetlusdokumendis, kuid selleks hetkeks on esindaja

asja materjalid läbi töötanud ning kostja vastuse koostanud. Kuna 6. aprilliks 2015 oli menetlus

kestnud ca 3 aastat, siis on kostja II esindajatel asja materjalide läbitöötamiseks ja kostjaga II

asjaolude arutamiseks kulunud 5,45 tundi mõistlik ja vajalik.

Eelnevast tulenevalt tuleb kostja I kasuks välja mõista täiendav menetluskulu hüvitis 4700,64

eurot (3360,24+390+950,4) ja kostja II kasuks täiendav menetluskulu hüvitis 4600,44 eurot

(3360,24+390+850,20).

10. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ja teha uue

määruse, millega jätta rahuldamata kostjate avaldus menetluskulu välja mõistmiseks hagejalt.

Hageja palub menetluskulud jätta kostjate kanda.

Hageja väitel on menetluskulude välja mõistmine hagejalt kostjate kasuks TsMS § 162 lg 4

järgi äärmiselt ebaõiglane. Nimelt on kostjate ebaseadusliku ehitustegevuse tulemusena

tekitatud hageja korteriomandile kahju ning hageja pereliikmetele tervisekahju. Kostjate

ebaseaduslikust ehitustegevusest tulenevad kahjulikud mõjutused jätkuvad. Selle väite

tõenduseks esitas hageja koos kaebusega fotod, mis on tehtud 2020. a aprillis ja mais.

Kohtumenetluse jooksul on jätkuvalt hävinenud hageja vara ning vähenenud ligi 40 % ulatuses

hagejale kuuluva korteriomandi turuväärtus. Samuti on hageja kohtumenetluse käigus kandnud

menetluskulusid väga suures summas ning kui jääb kehtima maakohtu määrus, võib hageja

muutuda maksejõuetuks.

Kostjate menetluskulud põhjendamatult suured. Kostjaid on menetluse jooksul esindanud kaks

advokaadibürood ning kolm advokaati, mis on kaasa toonud tööülesannete dubleerimise ning

see on suurendanud oluliselt menetluskulusid. Maakohus mõistis Riigikohtu praktikaga

vastuoluliselt hagejalt välja kostjate menetluskulu suuruses, mis ületab tsiviilasja hinda, s.o

28 500 eurot. Esialgne hagi hind oli 1595 eurot. Maakohus ei andnud hagejale võimalust oma

seisukohtade esitamiseks enne kohtumääruse tegemist ning seetõttu esitab hageja alljärgnevalt

vastuväited ja seisukohad konkreetsete arvete kohta. Hageja palub menetluskulude

kindlaksmääramisel arvestada kostjate esitatud taotluste lahendamise tulemusi ning kostjate

menetlusdokumentide sisu, mis suuremas osas kordavad menetluses varem esitatud seisukohti.

Juba 2014. a lõpu seisuga oli kogutud piisavas ulatuses tõendeid otsuse tegemiseks, kuid

8 (14)

hagejast mittesõltuvatel põhjustel kohtuasja arutamine venis. Kostja I poolt korteriomandi

võõrandamine kostjale II tõi kaasa menetlusosaliste arvu suurenemise, mis tähendas hagejale

menetluskulude suurenemist ja kohtumenetluse pikenemist.

Hageja esitas vastuväited järgmistele kostjale I Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi osutatud

õigusabi eest väljastatud arvete kohta:

• 10. septembri 2012 arvel nr 120543 märgitud ajakulu 14,5 tundi hagi vastuse

koostamiseks ja esitamiseks on põhjendamatult suur. Hagi vastuse koostamise

põhjendatud ajakulu on 8 töötundi, sest dokumendi oluliseks osaks on aegumise

küsimus ja kompromissettepanek;

• 13. mai 2013 arve nr 130336 kohaselt on õigusabi osutamine alates 10. aprillist 2013

kuni 17. aprillini 2013 toimunud seoses hageja 10. aprillil 2013 esitatud kahe tõendiga

kestvusega 3 tundi. Arvestades kohtule esitatud tõendite sisu, on ajakulu 3 tundi

põhjendamatult suur. Protokolli parandamise taotluse koostamise ja kohtule esitamise

põhjendatud ajakulu on kõige rohkem 0,5 tundi, arvestades, et kostja taotles protokollis

ühe lause parandamist;

• 10. juuni 2013 arvel nr 130413 märgitud toimingud ajakuluga 1,7 tundi on

põhjendamatud, kuna kirjavahetuse, e-mailide ja kõnede sisu maakler RS-ga

21. mail 2013 ja 31. mail 2013 on teadmata, mistõttu on tegemist mittevajalike

kuludega;

• 8. jaanuari 2014 arvel nr 140029 märgitud ajakulu kirjavahetuseks kliendiga kostjate

toodud mahus on põhjendamatu. Näiteks on ebaselge, milliste kliendile antud seletuste

eest peab tasuma hageja;

• 4. juuni 2014 arvel nr 140480 märgitud toimingutest on ebavajalikud hageja

10. jaanuari 2014 menetlusdokumendiga seotud kulud, sest 10. veebruari 2014 arvel nr

140120 esitatud toimingute kohaselt on juba analüüsitud hageja 10. jaanuari 2014

menetlusdokumenti. Aegumisega seotud kulud on põhjendamatult suured ning nende

korduv esitamine oli põhjendamatu;

• 6. novembri 2014 arvel nr 140862 välja toodud toimingud ega nende ajakulu ei ole

põhjendatud, kuna nendel toimingutel pole seost kohtukuludega. Nimelt toimus

21. oktoobril 2014 kohtumine, kus esines kostja II tuttav maakler IS, väitega, et ta

soovib osta kostjale kuuluvat korterit nr 16 edasimüügi eesmärgil;

• ka 5. detsembri 2014 arvel nr 140960 märgitud toimingud ning nende ajakulu on

põhjendamatu, kuna arvel märgitud toimingud ei ole seotud kohtumenetlusega;

• 9. veebruari 2015 arvel nr 150130 on märgitud põhjendamatult mahukas kirjavahetus,

mis ei ole seotud kohtumenetlusega. Mõistlik ajakulu on 0,5 tundi;

• arvetel

120543

kuni

150130

ehk

ajavahemikus

10. september 2012

kuni

9. veebruar 2015 on välja toodud suures mahus ajakulu kirjavahetusele. Samas on

kirjavahetuse seos konkreetsete protsessuaalse toiminguga teadmata, mistõttu on

tegemist mittevajalike kuludega. Samuti on suurem osa dokumentidest korduva sisuga;

• 5. veebruari 2015 arvel nr 20150166 märgitud ajakulu ei ole põhjendatud täies mahus,

sest arve spetsifikatsioonist ei nähtu seos kohtumenetlusega ja advokaatide vahetusega

dubleeriti eelmise esindaja tööd;

• 30. juuni 2015 arvel nr 20150984 märgitud toimingud ei ole põhjendatud. Uue esindaja

kohtumaterjalidega tutvumine ei ole põhjendatud kulu ning KÜ Nafta 16

dokumentidega tutvumine ei ole seotud kohtumenetlusega.

9 (14)

Ajavahemikul 11. veebruarist 2015 kuni 25. septembrini 2015 esitasid kostjate uued esindajad

vaid ühe taotluse 6. aprillil 2015 mahuga 1/4 lehekülge ja 29. mail 2015 vastuse taotlusele

mahuga 1 lehekülg. Mõlemad menetlusdokumendid olid seotud korter 16 omaniku vahetusega,

mis oli ka kostjate initsiatiiv. Seega pole alust seostada nende dokumentidega seotud õigusabi

osutamist kohtumenetlusega.

• 29. septembri 2015 arvel nr 20151388 märgitud telefonikõned 9. juulil 2015

(56 minutit) ja 23. septembril 2015 (1 tund ja 31 minutit) pole võimalik seostada

kohtumenetluse kuludega. Lisaks ei ole KÜ-le Nafta 16 nõudekirja koostamine seotud

kohtumenetlusega. Peale selle sisaldab täpsustatud haginõudega tutvumine ja

25. septembri 2015 vastus sellele ¾ ulatuses mittesisulisi ja dubleeritavaid asjaolusid.

Samuti ei pea hageja vajalikuks kuluks arvel kajastatud ajakulu kliendiga

nõupidamiseks, ekspertiisi taotluse esitamiseks ning seoses hagi täpsustusega, kuna

mitte mingeid uusi, kliendi kommentaare nõudvaid faktiväiteid, hagi täpsustuses

esitatud ei olnud;

• 15. jaanuari 2016 arvel nr 20150029 on eksperdile täiendavate küsimuste ja

vastuväidete esitamisega tehtud kulud, mis on ilmselgelt liiga suured. Arvel kajastatud

kulude maht vastab pigem vaidluse põhilisi seisukohti sisaldava menetlusdokumendi

koostamiseks vajalikele kuludele. Täiendavate küsimuste esitamise ajakulu on kõige

rohkem 30 minutit;

• 19. mai 2016 arvel nr 20160729 märgitud 6. mai 2016 toimingute põhjendatud ajakulu

on 3 tunni ja 15 minuti asemel kõige rohkem 1 tund;

• 27. juuli 2016 arvel nr 20161062 märgitud ajakulu ekspertiisiga tutvumiseks ja

kompromissi koostamiseks on ülemäära suur, kuna kohtulik ekspertiis kordas ja kinnitas

eelmiste ekspertiisides ja arvamustes toodud seisukohti ning järeldusi. Samuti on

põhjendamatult suur kulu kliendiga suhtlemiseks seoses ekspertiisi tulemustega ning

kompromissettepanekuga. Ekspertiisiga tutvumise ja kompromissi koostamise ajakulu

on kõige rohkem 2 tundi ja 30 minutit;

• 19. september 2016 arvel nr 20161287 märgitud ajakulu ekspertarvamuse suhtes

seisukohtade ning taotluste koostamiseks on ilmselgelt mittevajalik;

• 19. oktoobri 2016 arvel nr 20161446 märgitud ajakulu seoses kahe kohtuistungiga on

osaliselt ülepaisutatud. 21. septembri 2016 istung kestis 27 minutut ning seal arutati

kompromissi võimalikkust, mille kohta olid pooled juba oma arvamuse esitanud.

6. oktoobri 2016 istungil küsitlesid pooled eksperte kestusega 3 tundi ja 40 minutit.

Istungitega seotud kulud võivad kõige rohkem olla 10 tundi;

• 1. detsembri 2016 arve nr 20161746 on seostatud kostjate 29. novembri 2016 vastusega

korduvale menetlustoimingule. Nimelt nõudis kohus hagejalt korduvalt hagi eseme

täpsustamist. Hageja oli juba 22. detsembril 2014 hagi eset täpsustanud, millele kostjad

vastu ei vaielnud. Hageja kordas 8. novembril 2016 oma nõuet, millele kostjad

omakorda vastasid 29. novembri 2016 menetlusdokumendis. Vastaspoole kulud, mis

olid tehtud eesmärgiga venitada menetlust ja esitada kordavaid samasisulisi

menetlusdokumente, pole põhjendatud ega vajalikud. Eeltoodust tulenevalt on arvel nr

20161746 märgitud toimingute ajakulu põhjendatud 4 töötunni ulatuses;

• 13. aprilli 2017 arvel nr 20170535 kajastatud kulud ei ole vajalikud ega põhjendatud,

sest on seotud taaskord haginõudele vastamisega. Hageja nõustub ajakuluga, mis on

välja toodud 17. märtsi 2017 ja 10. aprilli 2017 arvetel 1 tunni ja 30 minuti ulatuses;

• 18. mai 2017 arvel nr 20170713 kajastatud ajakulu ei ole põhjendatud, sest see ei ole

seotud kohtumenetlusega;

10 (14)

• 21. juuni 2017 arvel nr 20170926 kajastatud kulud ei ole põhjendatud, mida kinnitas ka

22. septembri 2017. a kohtuotsus;

• 15. augusti 2017 arvel nr 20171155 kajastatud kulu hüvitamisele ei kuulu, sest

toimingud on seotud haldusasjaga, mitte praeguse menetlusega;

• 30. novembri 2017 arvel nr 20171826 kajastatud apellatsioonkaebusele vastuse

koostamise ajakulu 10 tundi ja 26 minutit on osaliselt ülepaisutatud. Põhjendatud

ajakulu kaebuse vastuse koostamiseks on kõige rohkem 4 tundi;

• kostjad palusid ajakulu arvestada ka ringkonnakohtu 12. jaanuari 2018 istungi eest.

Istung kestis 1 tund ja 39 minutit, mis kahe esindaja töötundidega korrutades on kokku

3 tundi ja 18 minutit. Kostjate esindajate ajakulu ettevalmistuseks ja istungil

osalemiseks oli 5 tundi ja 48 minutit. Kahe esindaja ajakulu ettevalmistumiseks tuleb

lugeda korduvaks ning põhjendatud ajakulu on kõige rohkem 4 töötundi;

• 20. detsembri 218 arvel nr 20181979 kajastatud kulu hüvitamisele ei kuulu, sest kostjad

esitasid dokumendid hilinenult. Kohus oli määranud menetlusdokumentide esitamise

tähtajaks 9. detsember 2018 ja 16. detsember 2018, kuid kostjad esitasid dokumendi

10. detsembril 2018 ja 17. detsembril 2018. Täiendavalt kulus kostjate esindajal

10. detsembri 2018 menetlusdokumendi koostamiseks 9 töötundi. Kostjate esindaja

selgitas sama menetlusdokumendi p 2.1, et kostjad jäävad kõigi varasemalt esitatud

seisukohtade juurde ning ei hakka neid menetlusökonoomia kaalutlustel kordama.

Põhjendatud ajakulu nimetatud dokumendi koostamiseks on kõige rohkem 6 töötundi;

• 8. juuni 2018 arvel nr 20180874 kajastatud toimingute ajakulu on kõige rohkem 7

töötundi, arvestades menetlusdokumentide sisu ja nendes toodud seisukohtade

korduvust.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

11. Hageja vaidles kostjate määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

12. Kostjad vaidlesid hageja määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.

13. Maakohus määruskaebuseid ei rahuldanud ja edastas need lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 järgi osaliselt tühistada.

Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega mõista hagejalt kostjate kasuks

välja täiendava menetluskulude hüvitise. Ülejäänud osas on maakohtu määrus seaduslik ja

põhjendatud ning määruskaebuste väited ei anna alust selle muutmiseks. Kostjate

määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Hageja määruskabus jääb rahuldamata.

15. Ringkonnakohus

käsitleb esmalt

menetluskulude jaotust (I),

seejärel

kostjate

määruskaebuse väiteid menetluskulude kindlaksmääramise kohta (II), hageja määruskaebuse

väiteid menetluskulude kindlaksmääramise kohta (III) ning lõpuks toob välja asja kokkuvõtliku

lahenduse ning lahendab menetluslikud küsimused (IV).

I

16. Ringkonnakohus leiab, et hageja määruskaebuse väited, mis puudutavad menetluskulude

jaotuse vaidlustamist, ei ole põhjendatud. Menetluskulude menetlusosaliste vahel jaotamine ja

menetluskulude kindlaksmääramine on erinevad otsustused. Menetluskulude jaotust saab

TsMS § 178 lg 1 esimese lause kohaselt vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Vaidlustatud maakohtu

11 (14)

20. aprilli 2020. a määrusega ei jaotatud menetluskulusid, vaid maakohus määras kindlaks

menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulude jaotus on määratud asjas tehtud

ringkonnakohtu otsuses ja Riigikohtu kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise

määrustes. Need lahendid on jõustunud. Järelikult on põhjendamatu hageja kaebuse taotlus,

milles hageja palub tühistada maakohtu määruse ja teha uue määruse, millega jätta rahuldamata

kostjate avaldus hagejalt menetluskulude hüvitise välja mõistmiseks ning jätta kostjate

menetluskulud hageja kanda.

17. Hageja esitas koos määruskaebusega täiendavad tõendid. Kaebusele lisatud tõenditega

soovis hageja seoses menetluskulude jaotuse vaidlustamisega põhistada ning tõendada, et

menetluskulude välja mõistmine hagejalt kostjate kasuks on äärmiselt ebaõiglane. Kuivõrd

määruskaebemenetluses ei ole võimalik muuta menetluskulude jaotust, keeldub kohus hageja

määruskaebusega esitatud täiendavad tõendid (fotod XXX korterist aprill-mai 2020 ning ärakiri

kirjavahetusest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga ning Tallinna Linnaplaneerimise

Ametiga) asja juurde võtmast.

II

18. Riigikohus on leidnud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse,

millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire

(vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016. a määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel

tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga (vt nt

Riigikohtu 6. mai 2015. a määrus asjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Seega saab ringkonnakohus

kontrollida eelkõige, kas maakohus on õigust õigesti kohaldanud. Ei ole objektiivseid

kriteeriume, mille alusel määrata täpselt kindlaks esindaja ajakulu põhjendatust mingi

konkreetse menetlusdokumendi koostamisel. Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele

annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel. Seetõttu ringkonnakohus

üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja ajakulu vajalikkuse kohta ümber ei hinda.

Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.

19. Ringkonnakohus nõustub kostjatega, et ainuüksi asjaolu, et kostjaid esindas ühine esindaja,

ei saa olla aluseks hagejalt väljamõistetava menetluskulu hüvitise vähendamiseks. Vastupidist

järeldust ei saa teha ka maakohtu viidatud Riigikohtu lahendist. Viidatud lahendis hindas

Riigikohus konkreetsete esindajakulude vajalikkust ja põhjendatust, mitte ei vähendanud kõiki

esindajakulusid mingis kindlas proportsioonis. Maakohus vähendas seega põhjendamatult

kostjate ühiseid lepingulise esindaja kulusid igas kohtuastmes ¼ võrra. Ringkonnakohus

nõustub kostjate kaebuse väitega, et kostjate õigusabiteenuse ajakulu on selline, nagu

menetluses oleks osalenud üks kostja (v.a esimest korda ringkonnakohtu menetluses, kus ainult

kostja I esitas apellatsioonkaebuse). Kostjad esitasid ainult ühiseid menetlusdokumente.

Kostjate menetluslikud positsioonid ja argumendid kattusid. Ringkonnakohus leiab, et kostjate

ühiste õigusabikulude vähendamiseks võiks olla alust olukorras, kus kostjate menetluslikud

positsioonid ja argumendid olid sarnased, kui nad oleksid esitanud kohtule eraldi dubleerivaid

menetlusdokumente. Seda kostjad menetluses teinud ei ole. Seega vähendas maakohus

põhjendamatult kostjate ühiseid õigusabikulud ¼ võrra, s.o maakohtu menetluses 33,12 tunni

ulatuses, ringkonnakohtus 7,16 tunni ulatuses ja kassatsiooniastmes 2,8 tunni ulatuses.

20. Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega enne 6. aprilli 2015 tekkinud kostja II

lepingulise esindaja kulude põhjendamatuks lugemisel, kuid ringkonnakohtu hinnangul on

maakohtu põhjendused osaliselt ekslikud. Iseenesest on õige, et menetluskuluna on hüvitatav

üksnes esindajakulu, st enne kohtus esindamist tekkinud õigusabikulud ei ole menetluskuludena

hüvitatavad. Samas nõustub ringkonnakohus kostjatega, et kohtus esindamine eeldab eelnevalt

materjalide läbitöötamist ja menetlusdokumendi koostamist. Samas on maakohus kostja I sama

12 (14)

ajavahemiku menetluskulude osas õigesti viidanud sellele, et TsMS § 175 lg 3 kohaselt

hüvitatakse mitme esindaja kulud üksnes erandjuhul, kui menetlus on eriliselt keeruline.

Maakohus on seda öelnud küll kostja I esindaja vahetamise kontekstis, kuid seda reeglit tuleb

arvestada ka kostjate ühiste esindajakulude hindamisel. Nimelt on kostjaid ühiselt esindanud

kaks esindajat A. Pilv ja M. Ojasaar. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist sedavõrd

keerulise asjaga, mis õigustaks kahe esindaja kulude hüvitamist. Vaadates kostja esindajate

arvetele lisatud tegevuste kirjeldusi, on näha, et esindajad on sisuliselt üksteise tööd

dubleerinud. Põhjendatuks ei saa pidada ajakulu samadele toimingutele, sh teise esindaja töö

ülevaatamisele ja kontrollimisele, ning esindajate omavahelisele arutelule. Arvestades asjaolu,

et peamiselt on kostjaid esindanud M. Ojasaar, leiab ringkonnakohus, et teise esindaja A. Pilve

kulud ei kuulu TsMS § 175 lg 3 kohaselt hüvitamisele. 5. veebruari 2015 arvel märgitud

esindajakulud, mida maakohus ei pidanud põhjendatuks, on A. Pilve toimingute kulu.

21. Lisaks 5. veebruari 2015. a arvel toodud kulule loeb ringkonnakohus põhjendamatuks ka

teistel arvetel kajastuva A. Pilve toimingute kulu: maakohtus kokku 16 tundi 25 minutit,

ringkonnakohtus 5 tundi 4 minutit ja Riigikohtus 1 tund 57 minutit.

22. Vastuseks kostjate määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et maakohus ei

ületanud 28. augusti 2017 menetlusdokumendi koostamise ajakulu vähendas diskretsioonipiire.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga põhjendustega, et ajakulu vähendamise aluseks oli

asjaolu, et tegemist oli menetlusdokumendiga, milles kostjad kordasid suuremas osas varasema

menetluse käigus esitatud seisukohti. 28. augusti 2017 menetlusdokumendis sisalduvad

seisukohad on kajastatud suures osas juba kostjate 29. novembri 2016 menetlusdokumendis.

Kostjate vastuväited ei anna alust asuda seisukohale, et maakohus vähendas põhjendamatult

kostja I lepingulise esindaja kulusid suhtlemiseks ja nõupidamiseks kliendiga maakohtus

6,6 tunni ulatuses. Kostjad ei arvesta, et lisaks kliendiga suhtlemise ja nõupidamise ajakulule,

mida maakohus vähendas, sisaldub kostjale I perioodil 2012–2015 väljastatud arvetel märgitud

toimingute kirjeldustes suures ulatuses kliendiga suhtlemist ja nõupidamist. Maakohus

vähendas kliendiga suhtlemise ajakulu üksnes osas, milles ei nähtunud selle seos praeguse asja

menetlusega.

III

23. Ringkonnakohus märgib vastuseks hageja määruskaebusele, et hagejal oli võimalus esitada

vastuväiteid kostjate menetluskulude suurusele igas kohtuastmes esitatud menetluskulude

nimekirjale vastuväiteid esitades. Seda võimalust on hageja ka kasutanud, nt 5. septembri 2017.

a menetlusdokumendis.

24. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses saab nõuda üksnes menetlusega seotud

menetluskulude hüvitamist. Ringkonnakohus nõustub hageja määruskaebusega, et kostjate

esitatud menetluskulude nimekirjadest ja neile lisatud arvetelt ja selgitustest ei nähtu järgmiste

kostja I esindajakulude seos menetlusega:

• 10. juuni 2013 arvel nr 130413 märgitud toimingud ajakuluga 0,7 tundi, s.o 21. mai

2013 ja 31. mai 2013 e-kirjad ja kõned RS-ga;

• 6. novembri 2014 arvel nr 140862 märgitud kostja I esindaja toimingud ajakuluga

1,4 tundi ja 5. detsembri 2014 arvel nr 140960 märgitud toimingud ajakuluga 1,7 tundi.

Ringkonnakohus märgib, et arvetel nr 140862 ja nr 140960 märgitud toimingud olid

tehtud peamiselt ajal, millal kostja I esitatud kassatsioonkaebus oli Riigikohtus

menetlusse võtmise otsustamisel. Selgusetu on arvetel nr 140862 ja nr 140960 märgitud

toimingute seos kohtumenetlusega olukorras, kus kostja I kassatsioonkaebus oli

menetlusse võtmise otsustamisel s.o, milliseid läbirääkimisi ja nõupidamisi nii kliendi

kui vastaspoole esindajaga, oli kostja I esindajal selles menetlusetapis vaja teha.

Kostja I ei esitanud nende toimingute tulemusel kohtule ühtegi menetlusdokumenti.

13 (14)

Samuti jättis Riigikohus 17. novembri 2014. a määrusega kassatsiooniastme

menetluskulud kostja I kanda.

25. Maakohus on teinud määruse põhjendavas osas ka arvutus- või kirjavea, mille tõttu on

maakohus ekslikult mõistnud hagejalt kostjate kasuks välja menetluskulu rohkem, kui

maakohus määruse põhjenduste järgi tegelikult põhjendatud ja vajalikuks pidas. Maakohus

jättis määruse põhjenduste p 43 järgi rahuldamata kostja I esindajakulu maakohtus kokku

7,94 tunni ulatuses (4,7+0,74+2,5) ja kostja II esindajakulu kokku 8,69 tunni ulatuses

(5,45+0,74+2,5). Seejuures on maakohus jätnud ekslikult tähelepanuta, et määruse p 41 järgi

vähendas kohus kostjate ajakulu ka arve nr 20171155 alusel 30. juuni 2017 ja 14. juuli 2017

toimingute arvelt ajakulu 0,67 tunni ulatuses, s.o mõlema kostja osas 0,335 tunni ulatuses.

Sellest tulenevalt on maakohus arvutanud ebaõigesti ka põhjendatud menetluskulude rahalise

suuruse, mõistes põhjendamatult hagejalt mõlema kostja kasuks välja esindajakulu 0,335 tunni

ulatuses. Selles osas tuleb maakohtu viga parandada.

26. Ringkonnakohus leiab, et ülejäänud osas on kostjate esindajakulud TsMS § 175 lg 1 mõttes

põhjendatud ja vajalikud. Asja menetlus on kestnud pikka aega ja läbinud mitmeid

kohtuastmeid. Esitatud on ka rohkelt tõendeid. Ringkonnakohus märgib, et vastaspoole

menetluskulude vähendamise aluseks ei ole üksnes asjaolu, et hageja leiab, et kostja

menetlustoimingud on põhjendamatud või hageja hinnangul pidanud nendele toimingutele

kostja lepingulistel esindajatel kuluma vähem aega.

27. Ringkonnakohus märgib, et Riigikohus on muutnud oma varasemat praktikat ning on

leidnud, et menetluskulude põhjendatus ei ole seotud tsiviilasja hinnaga (vt Riigikohtu 14.

aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 19).

IV

28. Eeltoodust tulenevalt leidis ringkonnakohus, et kostja I Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi

arvete järgne esindajakulu ei ole lisaks maakohtu väljamõistetule täiendavalt põhjendatud 3,8

tunni ulatuses. Kostjate ühised menetluskulud ei ole täiendavalt põhjendatud maakohtus 17,08

tunni, ringkonnakohtus 5,07 tunni ja Riigikohtus 1,95 tunni ulatuses. Samas on maakohus

põhjendamatult vähendanud kostjate ühiseid kulusid maakohtus 33,12 tunni ulatuses,

ringkonnakohtus 7,16 tunni ulatuses ja kassatsiooniastmes 2,8 tunni ulatuses. Seega on

kokkuvõttes kostjate ühised esindajakulud täiendavalt põhjendatud maakohtus 16,04 tunni,

ringkonnakohtus 2,09 tunni ja Riigikohtus 0,85 tunni ulatuses, s.o kokku 19,79 tunni ulatuses,

st kummagi kostja osas 9,895 tunni ulatuses.

29. Vaidlustatud ei ole ka esindajate tunnitasu suurust. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga,

et kostjate esindajate tunnitasud käibemaksuga 144 eurot (Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi)

ja 156 eurot (LEADELL Pilv Advokaadibüroo) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu, mistõttu on need põhjendatud. Seega tuleb kostjale I täiendavalt välja mõista

menetluskulude hüvitis 996,42 eurot (9,895×156-3,8×144) ning kostjale II 1543,62 eurot

(9,895×156).

30. Ringkonnakohus märgib, et kostjad ei ole vaidlustanud maakohtu määrust osas, milles

maakohus jättis tähelepanuta kostjate teises kassatsioonimenetluses esitatud 22. oktoobri 2018

täiendava menetluskulude nimekirja. Kostjad on määruskaebuses leidnud, et kostjate ühised

menetluskulud on põhjendatud 172,35 töötunni ulatuses ehk kostjad lähtuvad samast esindaja

ajakulust, nagu maakohus, millele ei ole juurde lisatud 22. oktoobril 2018 nimekirja järgset 6

tundi ja 24 minutit Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud. Seega ei ole

ringkonnakohtul alust väljuda kaebuse piiridest ning hinnata kostjate menetluskulude suurust,

mille väljamõistmist kostjad määruskaebuses taotlenud ei ole.

31. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

14 (14)

32. Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3

esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Liis Arrak