2-17-19109/42 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Liis Arrak

Määruse tegemise aeg ja koht

5. juuli 2021. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-19109

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi (Riigimetsa Majandamise Keskuse

kaudu) hagi X vastu nõude tunnustamiseks Baram

Pangkalan OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju

Maakohtu

20. mai 2020. a

menetluskulude

kindlaksmääramise määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Eesti Vabariik (Riigimetsa Majandamise Keskuse

kaudu), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aarne

Akerberg

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Stig Hendrikson

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 20. mai 2020. a määrus osas, milles maakohus mõistis X-

lt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulude hüvitise 4995,16 eurot ületavas osas.

Teha uus määrus, millega jätta Eesti Vabariigi avaldus menetluskulude

väljamõistmiseks 4995,16 eurot ületavas osas rahuldamata.

2. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

3. Määruse tervikresolutsioon on järgmine.

3.1. Rahuldada osaliselt Eesti Vabariigi avaldus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks.

3.2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista X-lt

Eesti Vabariigi kasuks välja 5186,61 eurot.

3.3. Rahuldada X avaldus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks

osaliselt.

3.4. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Eesti

Vabariigilt X kasuks välja 191,45 eurot.

3.5. Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused menetluskulude hüvitamise nõuded

ning mõista X-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 4995,16 eurot.

3.6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb X-l tasuda Eesti Vabariigile

alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

2 (5)

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli Eesti Vabariigi (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu)

(hageja) hagi X (kostja) vastu nõude tunnustamiseks Baram Pangkalan OÜ (pankrotis)

(võlgnik) pankrotimenetluses. Maakohus rahuldas hagi 14. juuni 2019. a otsusega osaliselt.

Pooled esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebused. Tallinna Ringkonnakohus

tühistas 27. jaanuari 2020. a otsusega maakohtu otsuse osaliselt. Ringkonnakohtu otsusega

rahuldati hagi osaliselt, poolte maakohtus kantud menetluskulud jäeti 95,49% ulatuses kostja

kanda ja 4,51% ulatuses hageja kanda ning poolte apellatsiooniastmes kantud menetluskulud

jäeti kostja kanda. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse. Riigikohus

jättis 4. mai 2020. a määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

2. Hageja esitas 4. juulil 2018 maakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt oli hageja

esindaja ajakulu maakohtus kokku 33 tundi ja 55 minutit. Esindaja tunnitasu määr oli 120 eurot,

millele ei lisandu käibemaks. Hageja menetluskulud maakohtus olid kokku 4104,17 eurot.

Hageja palub mõista kostjalt välja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.

Hageja esitas 15. jaanuaril 2020 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt oli

hageja esindaja ajakulu ringkonnakohtus kokku 18 tundi. Esindaja tunnitasu määr on 130 eurot,

millele ei lisandu käibemaksu. Hageja menetluskulud olid ringkonnakohtus kokku 2340 eurot.

Kostja esitas 4. juulil 2018 maakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt oli kostja

esindaja ajakulu ringkonnakohtus kokku 28,3 tundi. Esindaja tunnitasu määr oli 125 eurot,

millele lisandub käibemaks. Kostja menetluskulud olid maakohtus kokku 4245 eurot. Kostja

palub mõista hagejalt välja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Maakohus rahuldas 20. mai 2020. a määrusega hageja menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 5186,61 eurot. Maakohus rahuldas

kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks

välja 182,99 eurot. Maakohus tasaarvestas poolte vastastikused nõuded ja mõistis tasaarvestuse

tulemusena kostjalt hageja kasuks välja 5003,62 eurot. Maakohus kohustas kostjat tasuma

hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuta on põhjendatud ja vajalik. Hageja

palub lepingulise esindaja kulud välja mõista ilma käibemaksuta. Hageja esindaja ajakulu

3 (5)

maakohtus on põhjendatud 32 tunni ja 30 minuti ulatuses ehk 3900 eurot (32,5×120). Maakohus

vähendas 3. juuli 2018 seisukoha koostamise ajakulu kolmelt tunnilt kahe tunnini ning jättis

rahuldamata 4. juuli 2019 menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 25 minutit, sest

menetluskulude

nimekirja

koostamise

kulu

ei

ole

lepingulise

esindaja

kulu

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 1 tähenduses. Kostja kanda jäid hageja

menetluskulud maakohtus 95,49% ulatuses ehk 3724,11 eurot.

Hageja lepingulise esindaja ajakulu ringkonnakohtus on põhjendatud 11 tunni ja 15 minuti

ulatuses tunnitasuga 130 eurot ilma käibemaksuta, kokku 1462,50 eurot. Maakohus ei pidanud

põhjendatuks:

-

4. juulil 2019 ja 5. juulil 2019 apellatsioonkaebuse koostamise, lõpliku vormistamise ja

kohtule esitamise kulu 3 tunni ja 15 minuti ulatuses. Hageja esindajal ei saanud kaebuse

koostamiseks kuluda rohkem kui 1 tund ja 30 minutit;

-

6. augustil 2019 ja 7. augustil 2019 kostja apellatsioonkaebusele vastuse koostamise

ajakulu 6 tunni ja 45 minuti ulatuses. Hageja esindajal võis vastuse koostamiseks kuluda

kõige rohkem 5 tundi;

-

7. jaanuaril 2020 ja 13. jaanuaril 2020 seisukoha koostamise, täiendamise ja kohtule

esitamise kulu 2 tunni ja 40 minuti ulatuses. Hagejal esindajal ei saanud seisukoha

koostamiseks kuluda rohkem kui 1 tund ja 30 minutit;

-

13. jaanuaril 2020 ja 15. jaanuaril 2020 kostja menetluskulude nimekirjaga tutvumise,

vastuse koostamise ja menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 2 tunni ja 5 minuti

ulatuses. Menetluskulude nimekirja koostamine ei ole lepingulise esindaja kulu TsMS

§ 175 lg 1 tähenduses.

Kokku jäid kostja kanda hageja menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus 5186,61 euro

(3724,11+1462,50) ulatuses.

Maakohus leidis, et kostja lepingulise esindaja tunnihind 150 eurot käibemaksuga on

põhjendatud ja vastab tsiviilasja keerukusele. Tegemist oli mahuka tsiviilasjaga. Kostja on

kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Maakohus ei pidanud põhjendatuks kostja

esindaja:

-

menetlusliku positsiooni kujundamist ja kliendi edastatud tõendite analüüsi 1 tunni ja

30 minuti ulatuses. Kuna esindaja oli juba eelnevalt kujundanud menetlusliku

positsiooni ning arvestades 22. märtsi 2018 lisade mahtu, võis lepingulisel esindajal

kuluda tõendite analüüsimisele 45 minutit;

-

menetlusliku positsiooni kujundamist 30 minuti ulatuses. Tegemist oli põhjendamatu

ajakuluga, sest esindajal peaks poole menetluse kestel olema menetluslik positsioon

kujundatud.

Eeltoodust tulenevalt on kostja esindaja mõistlik ja põhjendatud ajakulu maakohtus 27 tundi ja

3 minutit ehk 4057,50 eurot (27,05×150), millest jääb hageja kanda 4,51% ehk 182,99 eurot.

Maakohus tasaarvestas poolte nõuded ning mõistis tasaarvestuse tulemusel hagejalt kostja

kasuks välja 5003,62 eurot (5186,61–182,99).

MÄÄRUSKAEBUS

4. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus

rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt. Kostja palub teha uue

määruse, millega rahuldada kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus ning vähendada

hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitist. Kostja põhjendatud menetluskulude

suurus on 4245 eurot ning hageja põhjendatud menetluskulu maakohtus 2450,4 eurot ja

ringkonnakohtus 1202,5 eurot.

4 (5)

Kostja leiab, et maakohus vähendas põhjendamatult kostja esindaja menetluskulude suurust.

Kostja menetluskulud on täies ulatuses põhjendatud. Maakohus vähendas põhjendamatult

menetlusliku positsiooni kujundamise ja kliendi edastatud tõendite analüüsi ajakulu 1 tunnilt ja

30 minutilt 45 minutini ning luges menetlusliku positsiooni kujundamise ajakulu 0,5 tundi

põhjendamatuks. Kostjal ei pidanud menetluse kestel olema menetluslik positsioon kujundatud.

Menetluslik positsioon kujunes vastavalt menetluslikule olukorrale. Järelikult ei saanud kostja

esindaja menetluslikku positsiooni menetluse alguses ette näha. Seisukoha kujundamise

vajadus muutub vastavalt menetluslikule olukorrale ning on sõltuv nii mahus kui ka ulatuses

sellest, mida vastaspool esitab. Täiendavalt ei nõustu kostja maakohtuga, et kostja esindajal ei

saanud kuluda kostja esitatud tõendi analüüsimisele rohkem kui 45 minutit. See toiming hõlmas

mh vaidluse all olnud ehitustööde kohta riigihangete registrisse märgitud andmete analüüsi

(9. märtsi 2018 kostja menetlusdokumendi lisa 1).

Maakohus ületas hageja menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire. Hageja

järgmised õigusabi kulud on ülepaisutatud ja põhjendamatult suured:

-

15. veebruar 2018 kuni 20. veebruar 2020 hagi vastuse arvamuse koostamine, tõendite

kogumine, lõplik vormistamine ja kohtule edastamine 16 tundi. Arvestades juba hagis

esitatut, on põhjendatud ajakulu hagi vastuse kohta arvamuse koostamiseks 8 tundi;

-

13. märtsi 2018 e-kiri kliendile seoses täiendavate tõendite kogumisega 20 minutit ja

16. märtsil 2018 kliendi edastatud täiendavate tõenditega tutvumine ja nende

süstematiseerimine 1 tund ja 15 minutit. Nende toimingute ajakulu kokku 1 tund ja

35 minutit ei ole põhjendatud, sest tegemist ei ole toimingutega, mis eeldaksid erialaseid

teadmisi;

-

21. märts 2018 kuni 22. märts 2018 seisukoha koostamine, täiendavate tõendite

kogumine ja kohtule esitamine 6 tundi ja 30 minutit. Kostja hinnangul võis toimingu

ajakulu olla 4 tundi.

Lisaks on järgmised hageja ringkonnakohtus kantud esindajakulud ülepaisutatud ja

põhjendamatult suured:

-

maakohtu otsusega tutvumine ja selgitav e-kiri kliendile 1,5 tundi. Selle toimingu

ajakulu tuleb vähendada vähemalt tunni võrra kuna maakohtu otsusega tutvumisele ei

saanud kuluda rohkem kui 0,5 tundi;

-

6. augusti 2019 ja 7. augusti 2019 vastuse koostamine kostja apellatsioonkaebusele ja

vastuse

lõplik

vormistamine

ja

kohtule

esitamine

6 tundi

ja

45 minutit.

Apellatsioonkaebuse vastuse koostamise mõistlik ja põhjendatud ajakulu on 3 tundi.

Eeltoodust tulenevalt on kostja esindaja mõistlik ja põhjendatud ajakulu maakohtus 28 tundi ja

18 minutit ehk 4245 eurot (28,3×150) ning hageja esindaja ajakulu maakohtus 20 tundi ja

25 minutit (20,42×120) ehk 2450,4 eurot ja Tallinna Ringkonnakohtus 9 tundi ja 15 minutit

(9,25×130) ehk 1202,5 eurot.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

5. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

6. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 järgi tühistada osas, milles

maakohus rahuldas hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 4995,16 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus teeb

selles osas uue määruse, millega jätab hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse

rahuldamata 4995,16 eurot ületavas osas. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

5 (5)

8. Riigikohus on leidnud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige

õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse

kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt

Riigikohtu 23. märtsi 2016. a määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada

mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga (vt nt Riigikohtu 6. mai

2015. a määrus asjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Seega saab ringkonnakohus kontrollida eelkõige, kas

maakohus on õigust õigesti kohaldanud. Ei ole objektiivseid kriteeriume, mille alusel määrata

täpselt kindlaks esindaja ajakulu põhjendatust mingi konkreetse menetlusdokumendi

koostamisel. Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma

kogemuse ja siseveendumuse alusel. Seetõttu ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud

hinnangut esindaja ajakulu vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid

siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.

9. Ringkonnakohus leiab, et kostja määruskaebus on põhjendatud osas, milles kostja vaidlustab

maakohtu määrust osas, milles maakohus luges kostja maakohtus kantud esindajakulud

maakohtus osaliselt põhjendamatuks. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kostja

esindaja ajakulu menetlusliku positsiooni kujundamiseks on põhjendamatu. Kostja esindaja on

kujundanud oma menetluslikku positsiooni kahel korral: pärast hageja menetlusdokumendi ja

kohtu selgitava määruse saamist. Ringkonnakohus leiab, et vajalikuks saab pidada esindaja

ajakulu hindamaks, kuidas pärast uut infot sisaldavate dokumentide saamist menetluses edasi

toimida. Ajakulu selleks vastavalt 30 ja 45 minutit ei ole ebamõistlikult pikk. Seega tuleb kostja

esindajakulu maakohtus lugeda täiendavalt põhjendatuks 187,5 euro ulatuses (1,25×150).

Sellest hageja kanda jääb 4,51%, st 8,46 eurot. Selle võrra tuleb kostjalt hageja kasuks

väljamõistetud menetluskulude hüvitist vähendada.

10. Ringkonnakohus leiab, et kostja määruskaebus on põhjendamatu osas, milles kostja

vaidlustab hageja menetluskulude põhjendatust. Maakohus ei ole hageja menetluskulude

kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud. Maakohus hindas hageja lepingulise esindaja

kulude põhjendatust ja vajalikkust kooskõlas TsMS § 175 lg-s 1 sätestatuga. Maakohtu

põhjendused on selged ja arutluskäik jälgitav. Maakohtu antud hinnangud hageja esindaja

ajakulule ei ole ilmselgelt põhjendamatud. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et osad hageja

esindaja toimingud ei olnud vajalikud, kuna nende tegemiseks ei ole vaja erialaseid teadmisi.

Nii kliendiga suhtlemine kui ka tõenditega tutvumine ja nende süstematiseerimine on

toimingud, mis on vajalikud esindaja ülesannete täitmiseks.

11. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

12. Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3

esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Liis Arrak