2-19-6738/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.07.2021.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-6738

Tsiviilasi

G. K. hagi AS Postimees Grupp vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: G. K. (isikukood xxxx), viibimiskoht xxxx

Kostja: AS Postimees Grupp (registrikood 10184643),

asukoht Tartu mnt 80, 10112 Tallinn

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Paul Keres,

e-post: Paul.Keres@levinlaw.ee

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagiavaldus.

2. Välja mõista AS-ilt Postimees Grupp G. K.i kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 200

eurot.

3. Jätta menetluskulud AS Postimees Grupp kanda.

4. Mõista AS-ilt Postimees

Grupp välja Eesti Vabariigi kasuks

riigituludesse

menetluskuludena 300 eurot (menetluskulud, mille kandmisest oli hageja menetlusabi

korras vabastatud).

5. Määrata, et Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb AS-il Postimees

Grupp tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul otsuse

jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SWIFT:

EEUHEE2X) AS-is SEB Pank, EE522200221013264447 (SWIFT: HABAEE2X) AS-is

Swedbank,

EE957700771001523585

(SWIFT:

LHVBEE22)

LHV

Pangas

või

EE401700017002872300 (SWIFT: RIKOEE22) Luminor Bank-is.

6. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb AS-il Postimees Grupp tasuda Eesti

Vabariigile

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

(300 eurot)

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui

kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline

taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Hageja esitas kohtule järgmise nõude: mõistja kostjalt välja õiglane mittevaralise kahju hüvitis

kohtu äranägemisel.

2. Hagi kohaselt avaldas ajakirjanik M. L. 31.01.2019 artikli „Aegumine päästab riigi

kurjategijate haardest“. Artiklis on hageja hinnangul teda võrreldes teiste artiklis kajastatud

isikutega ebavõrdselt koheldud. Kostja on hagejat kohelnud ebavõrdselt selliselt, et artikli juurde

on lisatud üksnes foto hagejast, mitte aga teiste isikute fotosid, keda on artiklis samuti mainitud.

Hageja on ainus, kelle kohta on artiklis spetsiifiliselt välja toodud pikem täpsustatud kirjeldus tema

poolt toimepandud kuritegude kohta. Artiklis on kasutatud irooniat ning vaenu õhutamist isikute

vastu, keda artiklis nimetatud on. Kostja on esitanud ka ebaõige faktiväite, sest hageja on süüdi

mõistetud nelja naise vägistamises, kuid artiklis on nimetatud kannatanute arvuks viis.

KOSTJA VASTUS

3. Kostja vaidles hagile vastu ja ei tunnistanud hagis esitatud nõudeid. Kostja taotles jätta

hagiavaldus TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, alternatiivselt jätta hagiavaldus rahuldamata

ja palus jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

4. Kostja möönab, et hagejale on inkrimineeritud nelja isiku vägistamine, mistõttu oli esialgses

avaldatud artiklis sisalduv faktiväide osaliselt ebaõige. Kostja leiab, et kostja vastuse esitamise

seisuga (22.08.2019) on kostja artiklit parandanud ning sellest tulenevalt ei ole enam artiklis

ebaõigeid faktiväiteid esitatud. Hageja ei ole nõudnud väite ümberlükkamist või parandamist.

5. Kostja leiab, et väide, et hageja on süüdi mõistetud viies vägistamisepisoodis, ei ole rohkem

au teotav kui väide, et hageja on süüdi mõistetud neljas vägistamisepisoodis.

6. Hageja peab arvestama asjaoluga, et kui ta on niivõrd mitmes kuriteos süüdi mõistetud, on

tema juhtum sedavõrd ainulaadne, et selles osas on ka avalikkuse huvi ning ajakirjanduse õigus

juhtumit kajastada tunduvalt suurem. Kostjal oli selliste andmete avaldamise suhtes VÕS § 1047

lg-s 3 nimetatud õigustatud huvi.

7. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude aluseks ei ole asjaolu, et kostja on lisanud artikli juurde

hageja pildi ning hageja foto avaldamine artiklis ei ole õigusvastane VÕS § 1047 lg-te 1 ja 2 mõttes.

Kostja on lisanud artiklile hageja foto, kuna hageja on üks isikutest, kes on artikli temaatikaga

seotud.

8. Kostja hinnangul ei ole asjakohane hageja väide, et tema ja tema poolt toimepandud

kuritegude osas oleks võrreldes teiste isikutega esitatud täpsemaid andmeid ja see annaks aluse

nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Samuti ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõude aluseks

väidetav iroonia kasutamine artiklis.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab,

et hagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

10. Hageja leiab, et kostja on ajalehe Postimees 31.01.2019 artiklis avaldanud ebaõigeid

faktiväiteid, kasutatud õigustamatult tema fotot ja koheldud teda võrreldes teiste artiklis käsitletud

isikutega ebavõrdselt, avaldades tema osas rohkem infot kui teiste artiklis mainitud isikute osas.

11. Poolte vahel ei ole vaidlust järgnevate asjas tähtsust omavate asjaolude üle. Kostja AS-i

Postimees Grupp ajakirjanik M. L. on kirjutanud artikli „Aegumine päästab riigi kurjategijate

haardest“, mis avaldati kostja veebiväljaandes elektrooniliselt 31.01.2019 (tl 43). Artiklis

avaldatud foto oli pealkirjastatud: „Viie naise vägistamise eest pikka vanglakaristust kandev G. K.

saab riigilt umbes 6000 eurot“ (tl 43) ning artikli sisu kohaselt esitas kostja hageja kohta info:

„Tema viimane kehtiv karistus pärineb 2010. aastast, kui Harju maakohus mõistis talle 15 aastat

vangistust viie erineva vägistamisepisoodi eest“ (tl 44). Kostja möönab, et hagejale on

inkrimineeritud nelja isiku vägistamine, mistõttu oli esialgses avaldatud artiklis sisalduv faktiväide

osaliselt ebaõige.

12. Pooled vaidlevad järgmiste põhiliste asjaolude üle. Kas artiklis on hagejat koheldud

ebavõrdselt võrreldes teiste artiklis käsitletud isikutega, avaldades artikli päises üksnes pildi

hagejast ja käsitledes artiklis kõige pikemalt just hageja tegusid. Kas kostja on artiklis esitanud

ebaõigeid faktiväiteid.

13. Hageja esitas kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude, mille aluseks on ebaõigete

faktiväidete avaldamine ja ebavõrdne kohtlemine. Hageja nõue on suunatud kostjalt mittevaralise

kahju hüvitise saamisele. Nimetatud nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 1043, VÕS § 1046

ja VÕS § 1047 lg 4 alusel. Selle eeldused on:

•

hageja kohta on avaldatud andmeid;

•

nimetatud andmed on ebaõiged;

•

andmed avaldas kostja;

•

hageja õigusi on rikutud;

•

kostja käitumine on olnud õigusvastane.

14. Nõude esimene eeldus on, et hageja kohta oleks avaldatud andmeid ja selles osas peab esmalt

asjaolud ja tõendid tooma kohtu ette hageja. Andmed ehk faktiväited on asjaolud, mis on

põhimõtteliselt kontrollitavad ning mille tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (RKTKo

3-2-1-67-10, p 17). Avaldamise all mõeldakse andmete ja/või väärtushinnangute teatavaks tegemist

kolmandale isikule. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on, st kohus peab

vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See,

mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane (RKTKo 3-2-1-161-05, p 11). Kui avaldaja on

väljendatud arvamust isiku kohta andmeid sisaldavate lausetega, tuleb seda lugeda faktiväiteks

VÕS § 1047 mõttes (vt RKTKo 3-2-1-11-04, p 10). Ümberlükatavad on ka kaudsed faktiväited, st

selliste väidete ning väärtushinnangute kogum, millest järeldub (mõistlikult võttes) teatav

faktiväide (RKTKo 3-2-1-161-05, p 12). Seda, kas avaldatu sisaldab faktiväiteid või

väärtushinnanguid, tuleb välja selgitada avaldatu tõlgendamise teel (RKTKo 3-2-1-5-07, p 27).

15. Poolte vahel ei ole vaidlust asjaolu üle, et kostja AS-i Postimees Grupp ajakirjanik M. L. on

kirjutanud artikli „Aegumine päästab riigi kurjategijate haardest“, mis on avaldatud kostja

veebiväljaandes elektrooniliselt 31.01.2019. Kostja parandas enda initsiatiivil esialgses artiklis

sisalduvat teavet ning kostja avaldas artikli parandatud versiooni kostja veebiväljaandes

31.01.2019. Kohus on tuvastanud, et kostja avaldas hageja kohta ajalehes Postimees ilmunud

artiklis faktiväiteid. Vaidluse esemeks olevateks faktiväideteks on artiklis avaldatu: „Viie naise

vägistamise eest pikka vanglakaristust kandev G. K. saab riigilt umbes 6000 eurot“ ning „tema

viimane kehtiv karistus pärineb 2010. aastast, kui Harju maakohus mõistis talle 15 aastat vangistust

viie erineva vägistamisepisoodi eest“. Nimetatud artikli väljaandmisega on kostja avaldanud

hageja kohta andmeid ning teinud need teatavaks kolmandatele isikutele. Vaidlusalused faktiväited

on mõistliku inimese arusaama kohaselt üheti arusaadavad.

16. Nõude teine eeldus on, et avaldatud andmed on ebaõiged. Kuigi ebaõigete andmete

ümberlükkamise nõude rahuldamiseks pole vajalik, et andmed oleksid au teotavad, sõltub sellest

aga tõendamiskoormis. Riigikohus on selgitanud, et ka VÕS § 1047 lg 4 puhul tuleb kohaldada

VÕS § 1047 lg-s 2 sätestatud asjaolude tõendamise koormuse põhimõtet ehk juhul kui hageja kohta

esitatud faktiväited on tema au teotavad, lasub selliste faktiväidete tõendamise koormus nende

avaldajal ka VÕS § 1047 lg 4 puhul (RKTKo 3-2-1-144-15, p 11). Isiku au teotavad on faktiväited,

mis kutsuvad tavapäraselt esile avalikkuse negatiivse suhtumise isikusse. Faktiväide võib olla isiku

au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku “väärtustamist“ negatiivse hinnanguga (RKTKo 3-2-1-

83-10, p 12).

17. Kohus leiab, et hageja suhtes avaldatud artiklis käsitletud faktiväide, et hageja kannab viie

naise vägistamise eest vanglakaristust on ebaõige ja ilmselt hageja au teotav, arvestades et tegemist

on väitega, mis seondab vääralt hagejat viie ohvri vägistamisega. Hagejale viie isiku vägistamise

inkrimineerimine

kutsub

esile

avalikkuse

negatiivse

suhtumise

hagejasse.

Esmane

tõendamiskoormus väidete tõele vastavusest lasub kostjal. Juhul, kui kostja nimetatu osas täidab

esmase tõendamiskoormise, tuleb vastupidist tõendada omakorda hagejal. Kostja on möönnud, et

hagejale inkrimineeritud nelja isiku vägistamine on ebaõige faktiväide. Selline faktiväide oli

esialgses artiklis esitatud kahel korral. Hageja leiab, et kostja poolt avaldatud andmed on ebaõiged

ning hagejale on tegelikkuses süüks pandud nelja isiku vägistamine. Hageja poolt

seksuaalkuritegude toimepanemise väite õigsus ning kannatanute arv on tõendatud Harju Maakohtu

15.10.2010 kriminaalasjas xxxx tehtud jõustunud kohtuotsusega. Kohtuotsuse lk 3, 4 kohaselt on

kohus märkinud: „G. K. 09.10.2009 ajavahemikul 16.00 kuni 19.00 Harju maakonnas Kose vallas

Kose-Kehra maantee ääres täpselt tuvastamata metsavaheteel, oma sõiduautos Xxxx

registrimärgiga xxxx, astus K. A. A. (sünd. xxxx) tahte vastaselt viimasega suguühendusse,

kasutades selleks vägivalda.“ /…/ „Samuti tema, 25.10.2009 ajavahemikul kella 18.40 kuni 19.20

Harju maakonnas Kose vallas Kose-Uuemõisa aleviku lähedal asuval põlluvaheteel, oma

sõiduautos Xxxx (xxxx), astus K. P. (sünd xxxx) tahte vastaselt viimasega suguühendusse, kasutades

selleks vägivalda.“ /…/ „Samuti tema, 08.11.2009 ajavahemikul kell 21.00 kuni 22.00 Harju

maakonnas Saue vallas Pällu külas Rehe teel, oma sõiduautos Xxxx r/n xxxx, astus J. T. (sünd xxxx)

tahte vastaselt viimasega suguühendusse, kasutades selleks vägivalda.“ /…/ „Samuti tema,

15.11.2009 ajavahemikul kell 21.45 kuni 22.45 Harju maakonnas Saue vallas Pällu külas Tuula

tee lähedal asuval metsavaheteel oma sõiduautos Xxxx r/n xxxx, astus K. S. (sünd xxxx) tahte

vastaselt viimasega suguühendusse, kasutades selleks vägivalda“. Kohtuotsusega tunnistati hageja

süüdi KarS § 141 lg 2 p 1, 6 järgi ja karistati vangistusega viieteistkümneks aastaks. Kohus tuvastas,

et hageja pani nelja erineva kannatanu suhtes toime kuriteo. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et

kostja on avaldanud hageja suhtes ebaõigeid andmeid selles osas, et hageja kannab viie naise

vägistamise eest vanglakaristust. Kohus nõustub hagejaga selles osas, et väide, et hageja on süüdi

mõistetud viies vägistamisepisoodis, ei ole oluliselt rohkem au teotav kui väide, et hageja on süüdi

mõistetud neljas vägistamisepisoodis. Sellegi poolest on leidnud tuvastamist kostja poolt hageja

suhtes esitatud andmete ebaõigsus ja tegelikkusele mittevastavus.

18. Kohtul tuleb tuvastada, et andmete avaldajaks oli kostja. Selles osas tuleb esmalt asjaolud ja

tõendid kohtu ette tuua hagejal. Kostja kui juriidiline isik on õiguslik abstraktsioon, kes tegutseb

mh oma organite kaudu (RKTKo 3-2-1-45-12, p 14), st kostja avaldab väiteid mh oma juhtorganite

kaudu. See ei tähenda, et kõik mida juhatuse liikmetest isikud teevad saab lugeda juriidilise isiku

käitumiseks, kuid seda tulebki kohtul hinnata, kas ja millal saab lugeda, et isik on tegutsenud

juriidilise isiku eest ja nimel ning millal enda kui füüsilise isiku nimel. Käesolevas tsiviilasjas on

kostjaks AS Postimees Grupp ning 31.01.2019 avaldatud artikli autoriks on reporter M. L., kes on

kostjaks oleva juriidilise isiku töötaja. Avaldades ajalehes artikli on kostja töötaja tegutsenud

juriidilise isiku nimel ja eest, täites tööülesandeid, mitte enda kui füüsilise isiku nimel. Hageja ei

ole ühes hagiavaldusega esitanud ajalehes Postimees ilmunud vaidlusalust artiklit ning taotleb

TsMS § 236 lg 2 alusel kohtult tõendite kogumist. TsMS § 236 lg 2 sätestab, et kui tõendit esitada

sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist.

Tõendite kogumine on kohtu tegevus menetluses tõendite kättesaadavaks tegemiseks ja nende

uurimise võimaldamiseks. Hageja põhjendab tõendi kogumise taotlust sellega, et viibib

kinnipidamisasutuses, mistõttu puudub hagejal ligipääs vaidlusalusele artiklile. Kostja on

hagiavalduse vastuse lisana kohtule esitanud artikli esialgse kui ka parandatud versiooni (tl 43-48).

Seega on kohus tuvastanud, et kostja on ebaõigete andmete avaldajaks.

19. VÕS § 1047 lg 1 järgi eeldatakse et avaldaja oli teadlik avaldatud faktiväite ebaõigsusest ja

seepärast saab ta vastutusest vabaneda, kui ta: a) tõendab VÕS § 1047 lg 2 järgi, et avaldatud

faktiväide vastab tegelikkusele; b) tõendab, et oli VÕS § 1047 lg 1 järgi heauskne, st ei teadnud

ega pidanud teadma faktiväite tõele mittevastavusest; c) tõendab VÕS § 1047 lg 3 järgi et avaldajal

või isikul, kellele faktiväide avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis

faktiväidet põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Tõendamiskohustus hõlmab

ka vastavate asjaolude kohtu ette toomise kohustust. Kui ei õnnestu tõendada tõele vastavust ega

heausksust, võib siiski vabaneda avaldaja vastutusest, kui ta tõendab, et täitis enne andmete

avaldamist nende õigsuse kontrollimisel VÕS § 1047 lg 3 sätestatud välise hoolsuse kohustust, st

et ta kontrollis andmeid põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. VÕS § 1047 lg

3 ei kohaldata ebaõigete andmete tahtliku avaldamise korral ning sellisel juhul ei saa avaldaja tegu

üldjuhul lugeda õiguspäraseks teoks ka VÕS § 1046 järgi.

20. Kostja on möönnud ja teadlik sellest, et esialgses artiklis avaldatud faktiväited hagejale süüks

pandud kuriteoepisoodide arvu osas ei vasta tegelikkusele. Samas on kostja välja toonud, et hageja

peab arvestama asjaoluga, et kui ta on niivõrd mitmes kuriteos süüdi mõistetud, on tema juhtum

sedavõrd ainulaadne, et selles osas on ka avalikkuse huvi ning ajakirjanduse õigus juhtumit

kajastada tunduvalt suurem. Kostja hinnangul oli selliste andmete avaldamise suhtes VÕS § 1047

lg-s 3 nimetatud õigustatud huvi. Kohtu hinnangul on kostja piisavalt välja toonud ja põhistanud,

millisel põhjusel oli hagejast andmete avaldamine õiguspärane ning milles seisnes avalikkuse

õigustatud huvi teada hagejat käsitlevaid andmeid. Kohus nõustub selles, et artiklis avaldati

andmeid, milliste teadasaamise vastu on avalikkuse huvi õigustatud. Samas peavad need andmed

olema enne avaldamist kontrollitud põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele (vt

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus 3-2-1-83-10, p 13). Kostja avaldas ebaõigeid andmeid, eksides

kannatanute arvuga.

21. Ebaõigete ja au teotavate andmete avaldamise korral tuleb lisaks VÕS § § 1047 lg-tele 1-3

kohaldada ka VÕS § 1046 ja teha õigusvastasuse tuvastamiseks hinnanguline väärtusotsustus. Muu

hulgas tuleb VÕS § 1046 lg 1 esimese lause järgi tuvastada andmete au teotav iseloom, VÕS §

1046 lg 1 teise lause järgi tuleb kahju hüvitamise nõude tarbeks õigusvastasuse otsustamisel

arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit ning suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise

raskuse vahel. Samuti tuleb VÕS § 1046 lg 2 esimese lause järgi lisaks arvestada: muud seadusega

kaitstavat hüve, millele avaldamine tugineb, kolmandate isikute õigusi ja huve ning avalikkuse

huvi. VÕS § 1046 lg 2 teise lause järgi tuleb lähtuda erinevate kaitstud õigushüvede võrdlevast

hindamisest. Au teotavate faktiväidete tõelevastavust tuleb tõendada kostjal (VÕS § 1047 lg 2).

22. Ebakohase väärtushinnangu korral tuleb õigusvastasuse tuvastamiseks minna VÕS § 1046

juurde ja tähele panna, et VÕS § 1046 lg 1 järgi saab õigusvastane olla üksnes au teotav ja

ebakohane väärtushinnang. Selle üle otsustamisel tuleb teha hinnanguline otsustus. Seda tehakse

kahes etapis. Esmalt tuleb õigusvastasuse hindamisel tuvastada: 1) väärtushinnangu au teotav

iseloom (väärtushinnang on au teotav, kui sellel on konteksti arvestades vastavas kultuuriruumis

halvustav või negatiivne tähendus, vt RKTKo 3-2-1-159-14, p 17) ning 2) väärtushinnangu

ebakohasus ehk anda hinnang väärtushinnangu kujundamise ja avaldamise viisile. Väärtushinnang

on eeldatavasti ebakohane, kui: a) see on kujundatud ilma põhjenduseta või ebaõigete andmete

alusel; b) see põhineb küll teistel andmetel, kuid on oma sisult põhjendamatult negatiivne; c)

jäetakse petlik mulje, et avaldajale on teada mingid asjaolud, millel väärtushinnang põhineb; d)

väärtushinnang võib olla ebakohane ka üksnes oma väljendusviisi tõttu, nt on eeldatavasti

õigusvastane isiku sõimamine avalikuse ees; e) isik, kelle kohta väärtushinnang avaldati ei ole

andnud selleks põhjust, st avaldajal ei ole mõistlikku õigustust adressaati avalikuse ees negatiivselt

kajastada. Väärtushinnangu põhjendatus ei tähenda seejuures

mitte millegi tõesuse

kindlakstegemist, vaid eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist

isikut üldsuse ees halvustada. Väärtushinnangu põhjendamatus võib olla tingitud ka üksnes

ebakohasest väljendusviisist (RKTKo 3-2-1-161-05, p 12), mh võib olla ebakohane isiku

avalikkuse ees sõimamine. Kohasus võib mh sõltuda sellest, kas isik, kelle kohta hinnang käib, on

andnud põhjust (alust) selliseks hinnanguks (RKTKo 3-2-1-63-02, p 7).

23. Kohaldada tuleb ka VÕS § 1046 täiendavaid kriteeriume ja teha õigusvastasuse tuvastamiseks

hinnanguline väärtusotsustus, mh tuleb VÕS § 1046 lg 1 esimese lause järgi tuvastada andmete au

teotav iseloom, VÕS § 1046 lg 1 teise lause järgi tuleb kahju hüvitamise nõude tarbeks

õigusvastasuse otsustamisel arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit ning suhet rikkumisega

taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel (vt ka RKTKo 3-2-1-161-05, p 15 seoses olukorraga,

kus Riigikohus leidis, et korteriühistu juhatuse esimees peab arvestama võimalusega, et

korteriühistu liikmed võivad tema tegevust kritiseerida ka põhjendamatult ning selles võib puududa

õigusvastasus). Samuti tuleb VÕS § 1046 lg 2 esimese lause järgi lisaks arvestada: muud seadusega

kaitstavat hüve, millele avaldamine tugineb, kolmandate isikute õigusi ja huve ning avalikkuse

huvi. VÕS § 1046 lg 2 teise lause järgi tuleb lähtuda erinevate kaitstud õigushüvede võrdlevast

hindamisest. Väärtushinnangu avaldamise õigusvastasuse tuvastamisel ei kohaldata VÕS § 1047

(vt ka RKTKo 3-2-1-43-09, p 15). Väärtushinnang ei ole kontrollitav ega tõendatav, kuid on

põhjendatav.

24. Kohus on seisukohal, et kostja poolt avaldatud esialgses artiklis sisaldunu: „Viie naise

vägistamise eest pikka vanglakaristust kandev G. K. saab riigilt umbes 6000 eurot“ ja: „Tema

viimane kehtiv karistus pärineb 2010. aastast, kui Harju maakohus mõistis talle 15 aastat vangistust

viie erineva vägistamisepisoodi eest“ on ebakohane väärtushinnang, hageja au teotavate andmete

avaldamine põhjusel, et avaldatu ei vasta kannatanute arvu osas tegelikkusele. Kostja poolt hageja

suhtes kujundatud väärtushinnang on kujundatud küll õigete andmete alusel, kuid kostja ei ole

hageja suhtes tehtud kohtuotsust korrektsel viisil artiklis kajastanud ning kostja ei ole kontrollinud

andmeid piisava põhjalikkusega. Seega saab lugeda, et kostja on ebaõigete andmete avaldamisega

hageja au teotanud, mis on VÕS § 1046 lg 1 kohaselt õigusvastane ning seetõttu on hageja kahju

hüvitamise nõude eeldused VÕS § 1043 järgi täidetud.

25. Kostja poolt kohtule esitatud artikli kohaselt (tl 43-48) on leidnud tõendamist asjaolu, et kostja

oli kasutanud artikli päises pilti hagejast. Kohtu hinnangul ei ole artikli päises kasutatud pilt

hagejast eraldiseisvalt hageja au teotav. Artiklis avaldatud pilt seostub artikli sisuga ja ei riku

eraldiseisvalt hageja õigusi. Seega ei saa sellest tulenevalt järeldada, et hageja isiklikke õigusi oleks

rikutud hagejast pildi avaldamisega.

26. Hageja hinnangul on teda võrreldes teiste artiklis kajastatud isikutega ebavõrdselt koheldud

,käsitledes tema tegusid pikemalt kui teiste artiklis nimetatud süüdimõistetute omasid. Kohus

märgib, et hageja saab kaitsta ainult enda õigusi ja ei saa nõuda, et teiste kohta avaldataks infot

samas mahus. Sellis võrdsusõigust isikul ei ole ja selle järgimist ei saa nõuda.

Ajakirjandusväljaandel on õigus ise valida, millise artikli objektiga seonduvaid asjaolusid käsitleda

millises mahus – milliseid pikemalt ja milliseid lühemalt. Ühtlasi leiab kohus, et hageja tegude

teistest pikema käsitlemisega ei ole tekitatud hagejale eraldiseisvalt kahju.

27. VÕS § 1046 lg 1 esimesest lausest tulenevalt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase

väärtushinnanguga, eelduslikult õigusvastane (RKTKo 3-2-1-37-15, p 11). VÕS § 1046 sätestab

isiklike õiguste rikkumise õigusvastasuse välistamise erialused lisaks VÕS § 1045 lg-s 2

sätestatule. See tähendab, et teise isiku isiklikke õigusi rikkunud isik vabaneb vastutusest, kui ta

suudab tõendada, et see oli õigustatud. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja seisukohal, et on

enese initsiatiivil esialgses artiklis esitatut parandanud, viinud selle vastavusse tegelikkusega ning

sellest tulenevalt ei ole käesoleva vastuse esitamise ajaks enam artiklis ebaõigeid faktiväiteid

esitatud. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et hageja õiguste rikkumine oli esialgse artikli

avaldamisega õigustatud ning seetõttu ei esine isiklike õiguste rikkumise õigusvastasuse

välistamise erialuseid.

28. Viimaseks tuleb tuvastada ka kostja süü õigusvastase kahju tekitamise eest. Süü tasandil

eristatakse subjektiivset süüvõimelisust ehk deliktivõimet ning süü vorme (tahtlus, raske hooletus

ja hooletus, VÕS § 104).

29. Juriidilise isiku deliktivõime osas ei saa vaidlust olla. Samuti ei ole küsimust ka juhatuse

liikmete ja juriidilise isiku töötajate deliktivõimes.

30. Seoses süü tuvastamisega ebaõige, sh au teotava faktiväite avaldamise korral selgitab kohus

järgmist. Tulenevalt VÕS § 1047 lg 1 sõnastusest on eelduslikult tegemist tahtliku teoga. Kui kahju

tekitaja tahtlust ümber ei lükka, siis on käitumine süüline VÕS § 104 lg 5 ja õigusvastane

alternatiivselt ka VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi. Välise hoolsuse hindamisel ei lähtuta VÕS § 1050 lg

1 regulatsioonist, vaid objektiivne käitumisstandard tuleneb VÕS § 1047 lg-st 3. See tähendab

hinnata tuleb, kas avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku

rikkumise raskusele. Sisemise hoolsuse tasandil ehk süü subjektiivsel tasandil saab kahju tekitaja

tugineda VÕS § 1050 lg-le 2 ja tõendada, et ta ei olnud subjektiivselt võimeline 1047 lg-st 3

tulenevat käitumisstandardit järgima.

31. Seoses süü tuvastamisega ebakohase väärtushinnangu puhul selgitab kohus järgmist.

Eelduslikult on tegemist tahtliku teoga. Kui kahjutekitaja seda ümber ei lükka, on käitumine süüline

VÕS § 1050 lg 1, VÕS § 104 lg 5 järgi ning õigusvastane alternatiivselt ka VÕS § 1045 lg 1 p 8

järgi. Välise hoolsuse hindamisel lähtutakse VÕS § 1050 lg 1 regulatsioonist st et tuleb VÕS § 104

lg 3 alusel hinnata, kuidas oleks käitunud mõistlik isik samas olukorras.

32. Sisemise hoolsuse tasandil ehk süü subjektiivsel tasandil saab kahju tekitaja tugineda VÕS §

1050 lg-le 2 ja tõendada, et ta ei olnud subjektiivselt võimeline välist hoolsust järgima.

33. Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel

(VÕS § 104 lg 5). VÕS § 1043 mõttes võib olla süü vorm ka kaudne tahtlus. Erinevalt otsesest

tahtlusest, mis seisneb teo õigusvastasusest arusaamises, kahjulike tagajärgede ettenägemises ja

soovimises, asendub kaudse tahtluse korral tagajärje ettenägemine tagajärje ettekujutamise ja

tagajärje soovimine tagajärje möönmisega (RKTKo 3-2-1-6-06, p 12; 3-2-1-150-15, p 13).

Käesoleval juhul kostja ei kontrollinud enne artikli avaldamist andmeid piisava põhjalikkuse ja

hoolsusega, mille tulemusel avaldati hageja suhtes ebaõigeid andmeid.

34. VÕS § 127 lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust

ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral,

otsustab hüvitise suuruse kohus. TsMS § 233 lg 1 kohaselt, kui menetluses on tuvastatud kahju

tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks

seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on

mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid

arvestades. Eelnimetatud sätted lubavad mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitada nii, et

kahjuhüvitise suuruse otsustab kohus. VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla

varaline või mittevaraline. Vastavalt VÕS § 128 lg-le 5 hõlmab mittevaraline kahju eelkõige

kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 sätestab mittevaralise kahju

hüvitamise erisused. VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au

teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule

mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse

mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist

ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 134 lg 6 näeb ette, et isiku au teotamise,

muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise

määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat

hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.

35. Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist ja kahjuhüvitise määramist kohtu õiglasel

äranägemisel. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud. Kohus on leidnud, et hageja suhtes

ebaõigete andmete avaldamine oli õigusvastane ning hageja au teotav, mistõttu tuleb mittevaralise

kahju olemasolu eeldada. Kohus arvestab kahjuhüvitise määramisel, mil määral kostja poolt

avaldatud au teotavad ebakohased väärtushinnangud võisid kahju põhjustada. Kohus nõustub

hagejaga selles osas, et väide, et hageja on süüdi mõistetud viies vägistamisepisoodis, ei ole

oluliselt rohkem au teotav kui väide, et hageja on süüdi mõistetud neljas vägistamisepisoodis.

Sellegi poolest on leidnud tuvastamist kostja poolt hageja suhtes esitatud andmete ebaõigsus ja

tegelikkusele mittevastavus. Kohus leiab, et põhjendatud on kostjalt välja mõista arvestades

rikkumise ulatust, andmete hilisemat parandamist kostja poolt, ebakohase väärtushinnangu

iseloomu ja avaldamise viisi 200 eurot.

Menetluskulud

36. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, siis

jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostja kanda.

37. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud

kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja ei ole

kohtule teatanud, et tal oleks käesolevas tsiviilasjas tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

38. Hagejale anti 04.07.2019 kohtumäärusega menetlusabi ja vabastati ta riigilõivu tasumise

kohustusest summas 300 eurot. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses

osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel,

mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse

lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Eeltoodust tulenevalt tuleb

kostjalt riigituludesse välja mõista riigilõiv (hagejale antud menetlusabina) summas 300 eurot

vastavalt TsMS § 179 lg-le 5.

39. TsMS § 179 lg 9 kohaselt märgib kohus, et menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

40. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merit Helm

kohtunik