3-20-1826/34 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

21. mai 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1826

Haldusasi

R.K, I.K ja K.M kaebus Lääne-Nigula Vallavolikogu

18.06.2020 otsuse nr 23 ja 27.08.2020 vaideotsuse nr 31

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – R.K, I.K ja K.M, esindajad advokaadid

Margot Maksing ja Pilleriin Peedosk

Vastustaja – Lääne-Nigula vald, esindaja vandeadvokaat

Sandor Elias

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 04.05.2021 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Lääne-Nigula valla apellatsioonkaebus

Menetlustoiming

Esialgse

õiguskaitse

taotluse

lahendamine,

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmine

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Lääne-Nigula valla apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu

04.05.2021 otsuse peale haldusasjas nr 3-20-1826.

2. Kohustada R.Kt, I.Kt ja K.M vastama apellatsioonkaebusele 30 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

3. Rahuldada Lääne-Nigula valla taotlus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 04.05.2021

otsuse resolutsiooni p-ga 3 kohaldatud esialgne õiguskaitse.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R.K, I.K ja K.M on Nõva Kooli lasteaias ja põhikoolis õppivate laste vanemad. 2020/2021.

õppeaastal õpivad R.K lapsed Nõva Kooli kaheksandas ja kolmandas klassis ning lasteaias, I.Ki

laps neljandas klassis ja K.M laps kaheksandas klassis.

2. Lääne-Nigula Vallavolikogu korraldas 18.06.2020 otsusega nr 23 ümber Nõva Kooli

tegevuse ning muutis kooli tegutsemise vormi ja lõpetas III kooliastme tegevuse alates

2021/2022. õppeaastast.

Kullamaa valla, Lääne-Nigula valla, Martna valla, Noarootsi valla ja Nõva valla

ühinemislepingu p 6.2.1 järgi võib valla põhikoolide võrgustikku muuta tingimusel, et laste arv

3-20-1826

2(8)

väheneb ja muutub riiklik hariduse rahastamismudel, kui kooli pidamine muutub seetõttu

kohalikule omavalitsusele ebaotstarbekaks. Lääne-Nigula valla arengukava 2018–2026 ptk-s

1.5 sätestatud põhimõtete alusel nähti ette õpilaste kriitilised arvud kooliastmete kaupa.

Arengukava järgi pidi III kooliastmes, s.o 7–9. klassis, õppima vähemalt 12 õpilast. Kuna 0–7-

aastaste laste arv ning I ja II kooliastme õpilaste arv ei taga selle piirarvu täitumist ka tulevikus,

tuleb III kooliastme tegevus lõpetada.

3. Lääne-Nigula Vallavolikogu jättis 27.08.2020 vaideotsusega nr 31 rahuldamata teiste

hulgas R.K, I.K ja K.M vaide.

4. R.K, I.K ja K.M esitasid Tallinna Halduskohtule 28.09.2020 kaebuse, mille lõplikuks

nõudeks jäi tühistada Lääne-Nigula Vallavolikogu 18.06.2020 otsus nr 23 ja 27.08.2020

vaideotsus nr 31.

5. Kaebajad esitasid esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud otsuse kehtivuse või

alternatiivselt täitmise peatamiseks kuni haldusasjas menetlust lõpetava kohtulahendi

jõustumiseni.

Esialgset õiguskaitset kohaldamata muutub kaebaja õiguste kaitse võimatuks või oluliselt

raskemaks. Tõenäoliselt jätkab vastustaja kooli ümberkorraldamisega seotud toimingute

tegemist, tehes otsuse p-s 2 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 80 lg-s 3 nimetatud

toimingud. Eelduslikult tehakse toimingud enne, kui jõustub asjas tehtav lahend või algab uus

õppeaasta. Õpilased ja õpetajad võivad esialgset õiguskaitset kohaldamata elu ümber

korraldada, nagu otsida uue kooli või töö.

Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Vastustaja on teinud raskeid vormistamis-,

põhjendamis- ja kaalumisvigu, mis võisid asja otsustamist mõjutada. Otsus on nii formaalselt

kui materiaalselt õigusvastane. Otsus on põhjendamata, kaebajaid ei ole ära kuulatud,

arvestatud ei ole puudutatud isikute seisukohti. Vastustaja ei ole otsuse tegemisel viinud läbi

nõuetekohast ärakuulamist ega välja selgitanud tähtsust omavaid asjaolusid. Õpilaste

paiknemist ja uue koolitee pikkust oleks pidanud analüüsima enne otsuse tegemist, mitte alles

vaidemenetluses. Kaalutud ei ole III kooliastme hariduse kvaliteeti. Otsuse vastuvõtmiseks

puudus piisav poolthäälte enamus. Vastustaja ei ole analüüsinud, millised on kooli

teeninduspiirkonnas elavate õpilaste ja lähiaastatel kooli minevate laste alternatiivid haridustee

jätkamisel III kooliastmes, kui Nõva Kooli III kooliaste suletakse. Kuna Nõva osavalda tuleb

lapsi järjest juurde, siis lähiaastatel kooli minevate laste arv hoopis suureneb. Vastustaja ei ole

kaalunud koolitee pikenemisega seotud transpordilahendusi ega otsuse majanduslikku mõju.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole vastuolus puudutatud isikute õiguste ega avaliku

huviga. Samas mõjutab vaidlustatud otsus oluliselt Nõva Koolis õppivate laste õigust ja

võimalust omandada põhiharidus kodulähedases koolis. Olukorra säilitamine ei koorma

avalikku huvi rohkem kui kooli tegevuse ümberkorraldamine ja otsuse võimaliku tühistamise

korral endise olukorra taastamine. Pöördumatu tagajärg ähvardab üksnes kaebajaid ja teisi III

kooliastme praegusi ja tulevasi õpilasi ning nende vanemaid. Suletud kooliastet ei ole lihtne

avada, sest õpilased võivad suunduda õppima teise kooli ega soovi enam keskkonda vahetada.

Tõhus ei ole üksnes otsuse täitmise peatamine.

6. Lääne-Nigula vald palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Kaebus ei ole perspektiivikas. Vaidlustatud otsus on formaalselt ja materiaalselt õiguspärane.

Ühinemislepingu p 6.2.1 tuleb tõlgendada selliselt, et muudatused põhikoolide võrgustikus

võivad tuleneda nii laste arvu vähesusest kui riikliku hariduse rahastamismudeli muutumisest.

3-20-1826

3(8)

Tõendamata on kaebajate väide, et III kooliastmes õppivate laste arv on lähiajal suurenemas.

Isegi kui kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks, tuleb kaalumisel kõrvutada kaebaja

õigusi, nende rikkumise tõenäosust ja raskust ning esialgse õiguskaitse kohaldamisega

kaasnevat kahju vastustajale ja menetlusvälistele isikutele. Koolivõrgu optimeerimine on

avalikes huvides. Ühelt poolt on kohalikul omavalitsusel kohustus kooli pidada, kuid teiselt

poolt peab koolivõrgu korraldamisel silmas pidama rahvastiku arvu muutusi ja piiratud

ressursse. Kohalikul omavalitsusel on kooli ümberkorraldamisel avar kaalutlusruum. Kohtul

puudub õigus hinnata otsuse otstarbekust. Vaidlustatud otsustega ei piirata kaebajate

juurdepääsu haridusele, sest neil säilib koolikoht III kooliastmes. Õpilastele tagatakse transport.

Samas ei ole koolis tagatud kvaliteetne õpe, mida on ette heitnud ka Haridus- ja

Teadusministeerium. Nõva Kooli III kooliastme personali- ja majandamiskulu ühe õpilase

kohta on valla suurim ning raha tuleb leida teiste laste hariduse arvelt. Esialgse õiguskaitse

kohaldamine tähendab, et III kooliastme jätkamiseks tuleb vastustajal leida järgmisest

õppeaastast peaaegu kõik uued õpetajad. Isegi kui uued ajutised õpetajad leitakse, ei ole õppe

kvaliteet tagatud. See võib aga kaasa tuua koolitusloa kehtetuks tunnistamise (PGS § 64 lg 1 p

1). I ja II kooliaste säilivad. Kui kohus ei rahulda taotlust, aga rahuldab kaebuse, tuleb III

kooliastme taasavamiseks teha täpselt samad toimingud: leida õpetajad. Seega on III kooliastme

sulgemine vajadusel tagasipööratav.

7. Tallinna Halduskohus rahuldas 12.03.2021 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ja

peatas Lääne-Nigula Vallavolikogu 18.06.2020 otsuse nr 23 kehtivuse kuni haldusasjas tehtava

kohtulahendi jõustumiseni.

Kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgset õiguskaitset kohaldamata saaks vastustaja

teha toiminguid, mis võivad pöördumatult mõjutada kaebajate, sh nende laste huvi põhihariduse

omandamise vastu elukohalähedases koolis.

Kaebusel on eduväljavaated. Kullamaa valla, Lääne-Nigula valla, Martna valla, Noarootsi valla

ja Nõva valla ühinemislepingu p 6.2.1 järgi tagatakse õpilastele võimalikult kodulähedane

põhiharidus. Võimalikud muudatused valla põhikoolide võrgustikus saavad olla tingitud laste

arvu vähesusest ja riigi poolt hariduse rahastamismudeli muutumisest, mille tagajärjel kooli

pidamine kohalikule omavalitsusele muutub ebaotstarbekaks. Süstemaatilise tõlgenduse järgi

lähtutakse põhiharidust andvate koolide puhul esmajärgus kodulähedusest. Seda reeglit võib

aga eirata ja olemasolevat põhikoolide võrgustikku muuta laste väikse arvu ja riigi

rahastusmudeli muutumise tõttu. Riigipoolne hariduse rahastamise mudel ei ole muutunud.

Vastustajal tuli seega järgmiste kohaliku omavalitsuse volikogu valimisteni 2021. a sügisel

ühinemislepingut arvestada (p 12.3). Vastustaja võib olla teinud kaalutlusvea.

Avalikes huvides on kvaliteetne põhiharidus. Vastustajal koolipidajana on kohustus tagada

kvaliteetne põhiharidus. Avalikkusel on ka huvi põhihariduse kulutuste vastu. Asjaolust, et

väikses koolis on kulu ühe õpilase kohta suurem kui suures koolis, ei saa järeldada, et teistes

koolides käivate laste huvid saaksid kahjustada. Avalik huvi ei ole ülekaalukas. Samal ajal on

kaebajatel huvi senise elukorralduse säilimise vastu. Kaebajatel on ühinemislepingust tulenev

subjektiivne õigus kodulähedase hariduse vastu.

8. Lääne-Nigula vald esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse. Ühinemislepingu

p-s 6.2.1 sätestatud tingimused põhikooli võrgustiku ümberkorraldamiseks ei pea esinema

kumulatiivselt. Põhikoolide võrgustikku võib muuta ka siis, kui laste arv on vähene, kuid riigi

rahastamismudel ei muutu. MTÜ Nõva Koolikogukonna ja vastustaja vahel allkirjastatud

protokolli järgi olid kaebajad teadlikud, et III kooliastme jätkamine otsustatakse uuesti 2020. a

I kvartalis.

3-20-1826

4(8)

9. Kaebajad palusid jätta määruskaebus rahuldamata. Ühinemislepingu p-s 6.2.1 nimetatud

tingimused põhikooli võrgustiku ümberkorraldamiseks on kumulatiivsed. Vastustaja ei ole

võtnud arvesse majanduslikke kaalutlusi, transporti, hariduse kvaliteeti, vaid üksnes laste arvu

vähesust. Personalikulud vähenevad üksnes osaliselt, sest II kooliaste jääb alles ja mitmed

õpetajad õpetavad mõlemas kooliastmes. Kulud tekivad ka kooli ümberkorraldamisest.

Esialgset õiguskaitset kohaldamata ei pruugi kooliastme avamine olla enam võimalik, sest

õpilased õpivad juba uues koolis ega soovi keskkonnavahetust. Samasse kooli vanemate õdede-

vendadega võivad minna ka I ja II kooliastme õpilased.

10. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 08.04.2021 määrusega halduskohtu 12.03.2021

määruse ja tegi uue määruse, millega jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Lapsevanematel on subjektiivne õigus, mida esialgse õiguskaitsega kaitsta. Kohalikul

omavalitsusel on koolivõrgu ümberkorraldamisel ja tegevuse lõpetamisel küll avar

kaalutlusruum, kuid lapsevanematel on õigus nõuda, et laste haridust puudutavad

kaalutlusotsused oleks tehtud õiguspäraselt ja vigadeta. Neil on ka põhiõigus heale haldusele.

Esialgse õiguskaitse vajadus on R.K ja K.M, kelle lapsed käivad Nõva Kooli kaheksandas

klassis ning kes peaksid 2021/2022. õppeaastal jätkama õpinguid üheksandas klassis.

Tõenäoliselt ei jõustu otsus enne kooliaasta algust. Suletud kooliastet ei pruugi olla lihtne

avada, sest tõenäoliselt ei soovi lahkunud õpilased ja õpetajad naasta. Esialgse õiguskaitse

vajadus puudub I.K, kelle laps läheb sügisel 5. klassi, seega ei saabu kahjulik tagajärg

käimasoleva kohtumenetluse ajal.

Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Kohus saab võtta seisukoha 18.06.2020 otsuse

formaalse ja materiaalse õiguspärasuse osas asja sisulisel läbivaatamisel. Ringkonnakohus ei

nõustunud samas kaebajate ja halduskohtuga, et ühinemislepingu p-s 6.2.1 sätestatud

tingimused peavad esinema üheaegselt. Muudatuste tegemisel on otsustav see, kas

koolipidamine on kohaliku omavalitsuse jaoks muutunud ebaotstarbekaks. Koolipidamise võib

muuta ebaotstarbekaks nii laste arvu vähesus kui riikliku rahastamismudeli muutumine.

Vastupidine tõlgendus ei oleks eesmärgipärane. Kaebajate etteheide, et koolitee pikeneb, oleks

põhjendatud juhul, kui kooli jõudmisele kulub rohkem aega kui PGS § 7 lg-s 3 sätestatud

piiraeg. Lähimad koolid jäävad 22–55 km kaugusele, seega kulub kooli jõudmiseks eelduslikult

alla 60 minuti, sh koolibussiga. Liiati võib laps jõuda koju varem, sest praegu on tunniplaanis

vabu tunde.

Avalikuks huviks on tagada kvaliteetne põhiharidus. Haridus- ja Teadusministeerium on

tuvastanud kooli töös mitmeid puudusi: II ja III kooliastme õppekava ja tunniplaan ei vasta

põhikooli riiklikule õppekavale, mitmeid õppeaineid ei õpetata ette nähtud mahus, mistõttu ei

ole tagatud õppekava täitmine; nõuetele ei vasta ka üldtööplaan. 14 pedagoogilisest töötajast

on nõuetele vastav kvalifikatsioon vaid kuuel. Avalik konkurss kvalifitseeritud õpetajate

leidmiseks ebaõnnestus, mistõttu sõlmiti õpetajatega tähtajalised töölepingud. Õpilaste arvu

vähesuse tõttu ei suudeta õpetajatele täiskoormust pakkuda. Seetõttu kannatab kvaliteet. Seda

kinnitavad ka kooli tulemusnäitajad. Uueks õppeaastaks tuleb leida pea kõik uued õpetajad.

Sarnaselt 2020. a suvega võib konkurss luhtuda, sest väiksesse kooli õpetaja leidmine võib olla

raskendatud. Avalikkusel on huvi ka selle vastu, et vastustaja kulutused haridusele oleksid

ratsionaalsed. Personali- ja majandamiskulud ühe õpilase kohta on Nõva Koolis suuremad kui

teistes valla koolides.

PS § 37 lg-st 3 lapsevanemale tulenev õigus otsustada laste hariduse valiku üle ei hõlma õigust

nõuda hariduse andmise jätkamist konkreetses koolis. Vaidlustatud otsusega ei piirata kaebajate

juurdepääsu haridusele PS § 37 lg 1 mõistes. Õpilastele tagatakse jätkuvalt koolikoht. Seega

kaalub avalik huvi üles koolikeskkonna vahetumisest ja koolitee muutusest tingitud võimalikud

ebameeldivused lastele ja nende vanematele.

3-20-1826

5(8)

11. Tallinna Halduskohus rahuldas 04.05.2021 otsusega kaebuse ning tühistas Lääne-Nigula

valla 18.06.2020 otsuse nr 23 ja 27.08.2020 vaideotsuse nr 31. Halduskohus mõistis vastustajalt

kaebajate kasuks välja menetluskulud 4542 eurot (resolutsiooni p-d 1–2). Halduskohus

kohaldas omal algatusel esialgset õiguskaitset ning peatas Lääne-Nigula Vallavolikogu

18.06.2020 otsuse nr 23 kehtivuse kuni haldusasjas tehtava lõpliku lahendi jõustumiseni

(resolutsiooni p 3).

Esialgse õiguskaitse kohaldamiseta võib vastustaja jätkata III kooliastme lõpetamise toimingute

tegemist ja kaebajate õigused jäävad kaitseta. Esialgse õiguskaitse kohaldamine võimaldab

kaebajatel säilitada senise elukorralduse.

12. Lääne-Nigula vald esitas Tallinna Ringkonnakohtule 12.05.2021 apellatsioonkaebuse,

milles taotleb halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta kaebus

rahuldamata, ning menetluskulud kaebajate kanda. Vastustaja palub tühistada halduskohtu

otsusega kohaldatud esialgse õiguskaitse.

Võrreldes varasemaga ei ole asjaolud muutunud. Halduskohus rahuldas kaebuse põhjusel, et

vaidlustatud otsus on vastuolus ühinemislepingus sätestatud tingimusega, et koolivõrgu

muutmiseks peab muutuma riigipoolne rahastus. Samas valla arengukavas on seatud III

kooliastmele õpilaste piirarv. Halduskohtu tõlgendus on ka vastuolus ringkonnakohtu

08.04.2021 määrusega. Kaebajad on 2019. a-l nõustunud sellega, et III kooliastme jätkamist

kaalutakse 2020. a I kvartalis. Teated III kooliastme tegevuse lõpetamise kohta on välja

saadetud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

13. Apellatsioonkaebuse võib HKMS § 187 lg 1 alusel menetlusse võtta. Vastustajal on

apellatsioonkaebuse esitamise õigus (HKMS § 180 lg 1) ning apellatsioonkaebus on tähtaegne

(HKMS § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus vastab HKMS §-des 52–54 ja 182 sätestatud nõuetele.

HKMS § 187 lg-tes 3 ja 31 sätestatud apellatsioonkaebuse tagastamise aluseid ei esine.

Vastustaja on tasunud riigilõivu 45 eurot (riigilõivuseaduse § 60 lg-d 1 ja 7, HKMS § 104 lg

1).

14. Ringkonnakohus kohustab HKMS § 188 lg 1 p 1 alusel kaebajaid vastama

apellatsioonkaebusele 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Vastus

apellatsioonkaebusele peab vastama HKMS §-des 50, 52–54 ja 189 sätestatud nõuetele. Kui

menetlusosaline soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda vastuses märkima. Vastasel

juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 189 lg 1 p

5). Vastustaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

15. HKMS § 184 kohaselt on teistel menetlusosalistel õigus vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks esitada vastuapellatsioonkaebus.

Vastuapellatsioonkaebuse võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva. Vastuapellatsioonkaebus peab vastama HKMS §-des 50, 52–54 ja 182 sätestatud

nõuetele ning vastuapellatsioonkaebuses võib vaidlustada ka kohtuotsuse neid osi, mille peale

ei ole apellatsioonkaebuses kaevatud.

16. Menetlusosalistel tuleb ringkonnakohtule teatada, kui nad peavad võimalikuks asja

läbivaatamist lihtmenetluses või asja lahendamist kokkuleppega või muul viisil eelmenetluses

(HKMS §-d 188 lg 1 p 5, 133 lg 2 ja 185 lg 2).

17. Advokaadil ja haldusorganil tuleb HKMS § 53 kohaselt esitada menetlusdokumendid

ringkonnakohtule

avaliku

e-toimiku

infosüsteemi

kaudu

(www.e-toimik.ee,

3-20-1826

6(8)

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 336 lg 6) või mõjuval põhjusel elektrooniliselt

aadressil talrk.menetlus@kohus.ee (TsMS § 336 lg 5). Samuti tuleb advokaadil ja haldusorganil

saata kohtule edastatav avaldus ja selle lisad vahetult teise menetlusosalise advokaadile ja

menetluses osalevale haldusorganile, teavitades sellest kohut ja kohaldades sealjuures TsMS §-

s 337 sätestatut (HKMS § 53 lg 2). HKMS § 52 lg 6 ja TsMS § 334 lg 2 kohaselt esitavad ka

teised menetlusosalised võimaluse korral menetlusdokumendid kohtule elektrooniliselt.

Digitaalselt allkirjastatud dokumente ei pea ringkonnakohtule täiendavalt paberil esitama.

II

18. Halduskohus kohaldas 04.05.2021 otsuses omal algatusel esialgset õiguskaitset ja peatas

18.06.2020 otsuse kehtivuse. Halduskohus märkis, et vaidlustatud otsus kaotab kehtivuse

kohtuotsuse jõustumisel. Vastustaja võib aga vahepeal teha toiminguid III kooliastme tegevuse

lõpetamiseks, mistõttu tuleb kaebaja õiguste efektiivseks kaitseks kohaldada esialgset

õiguskaitset.

19. Kohus võib esialgset õiguskaitset kohaldada omal algatusel igas menetlusstaadiumis

(HKMS § 249 lg-d 1 ja 5). Esialgset õiguskaitset võib kohaldada ka kohtuotsuses. Iseenesest

võib esialgse õiguskaitse küsimuse uuesti otsustada, kui muutuvad esialgse õiguskaitse

kohaldamise aluseks olevad asjaolud (vrdl HKMS § 253 lg 1, Riigikohtu 10.06.2009 määrus nr

3-3-1-44-09, p 10). Üheks selliseks asjaoluks võib olla ka kaebuse perspektiiv. Kuna

halduskohus rahuldas kaebuse, erines hinnang esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks olevale

asjaolule varasemast. Ringkonnakohtu hinnangul ei eelda kõrgemalseisvale kohtule

kohtuotsusega kohaldatud esialgse õiguskaitse tühistamiseks esitatud taotlus siiski esialgse

õiguskaitse kohaldamise aluseks olevate asjaolude muutumist, vaid taotluse lahendamine

sarnaneb pigem määruskaebuse menetlusega. Vastupidine tõlgendus jätaks vastaspoole õigused

tõhusa kaitseta (vrdl Riigikohtu 11.11.2019 määrus nr 3-19-681, p 12). Kuna kaebajad on

esialgse õiguskaitse kohaldamise osas saanud seisukoha esitada taotluses ja määruskaebusele

esitatud vastuses, ei pea ringkonnakohus taotluse kiirema lahendamise huvides vajalikuks anda

neile täiendavat võimalust vastustaja taotlusele vastata.

20. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks kohtu algatusel peavad olema täidetud HKMS § 249

lg-tes 1 ja 3 sätestatud eeldused. Halduskohtu põhjendused on küll napid, kuid nendest võib

siiski järeldada, et kohus jaatas kaebajatel esialgse õiguskaitse vajadust, pidas kaebuse

rahuldamisest tulenevalt kaebuse perspektiivi väga heaks ning kaebajate huvi senise

elukorralduse säilitamise vastu kaalukamaks kui avalikku huvi haldusakti kehtimise vastu.

21. Ringkonnakohus jääb esialgse õiguskaitse vajaduse osas 08.04.2021 määruses väljendatud

seisukohale. Esialgse õiguskaitse vajadus on R.K ja K.M, kelle lapsed käivad praegu Nõva

Kooli 8. klassis ning kes peaksid 2021/2022. õppeaastal jätkama õpinguid 9. klassis. III

kooliastme tegevuse lõpetamisel ei oleks lastel võimalik Nõva Koolis edasi õppida ja neil tuleks

leida uus kool. Laste naasmist Nõva Kooli pärast praeguse kohtuvaidluse lõppemist ei saa

pidada kuigi tõenäoliseks, sest uue keskkonnaga kohanemisel ja sotsiaalsete suhete kujunemisel

võib kaduda soov keset õppeaastat vanasse keskkonda tagasi pöörduda. Esialgse õiguskaitse

vajadus puudub I.K, sest tema laps läheb 2021/2022. õppeaastal viiendasse klassi ning tema

õigused ei saa kahjustada kohtumenetluse ajal. Kaebajatel ei ole õigust esitada kaebust teiste

isikute õiguste kaitseks. Seega ei ole esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel oluline, kelle

õigusi vaidlustatud otsuse kehtivuse peatamine veel kaitsta aitaks (HKMS § 44 lg 1).

22. Kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks ainuüksi seetõttu, et halduskohus kaebuse

rahuldas. Otsusest on jälgitav, miks jõudis halduskohus järeldusele, et ühinemislepingu p-s

6.2.1 nimetatud tingimuse kohaldamise eeldused on kumulatiivsed. Halduskohus arvestas mh

laste arvuga Nõva vallas ühinemislepingu eelsel ajal ning leidis, et kuna laste arvu vähesus oli

osapooltele teada, ei saanud aasta jooksul toimuda sellist muudatust, et valla arengukavas näha

3-20-1826

7(8)

õpilaste piirarvuks ette 12, mis tõi sisuliselt kaasa Nõva Kooli III kooliastme tegevuse

lõpetamise. Seejuures kuulas halduskohus istungil üle ühinemislepingu sõlmimise ajal ametis

olnud Martna vallasekretäri, kes märkis, et ühinemislepingus nimetatud põhjused

põhikoolivõrgu muutmiseks olid laste arvu vähesus ja riigi poolt hariduse rahastamismudeli

muutumine (01.04.2020 istung kell 11:39:43–11:40:02). Seega hindas halduskohus otsuse

tegemise ajal tõendeid, mida ringkonnakohtu määruse tegemise ajal veel ei olnud. Igal juhul ei

ole kohus asja sisulisel läbivaatamisel seotud esialgse õiguskaitse määruses võetud õiguslike

seisukohtadega (Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 28). Seega ei saa praeguses

menetlusstaadiumis

väita,

et

halduskohtu

seisukoht

on

ilmselgelt

põhjendamatu.

Ringkonnakohus hindab halduskohtu seisukoha õigsust, sh tõenditele antud hinnangut asja

sisulisel läbivaatamisel, arvestades mh kaebajate vastust apellatsioonkaebusele ja seal esitatud

seisukohti.

23. Kaebajate õigusi senise olukorra säilimise vastu ei saa pidada siiski kaalukamaks kui

avalikku huvi otsuse kehtima jäämise vastu. Ringkonnakohus jääb selles osas 08.04.2021

määruses väljendatud seisukohale.

PS §-s 37 sätestatud hariduspõhiõigus ei anna vanematele ega nende lastele subjektiivset õigust

õppida konkreetses koolis või keelata munitsipaalkooli tegevuse lõpetamine. Küll on vanematel

ja lastel õigus, et selliste otsuste tegemisel ei tehtaks (kaalutlus)vigu ning arvestatakse nende

huvidega. Praegusel juhul puudub vaidlus, et kaebajate lastele tagatakse õigus haridusele. Neile

on tagatud uuel õppeaastal õppekoht valla koolis. Samuti on vabade kohtade olemasolul lastel

võimalik õppida mitteelukohajärgses koolis (vastustaja 04.12.2020 vastuse lisa 23, dtl 369).

Haridus- ja Teadusministeerium tuvastas haldusjärelevalve käigus Nõva Kooli töös olulisi

puudusi: mitmeid õppekavas ettenähtud õppeaineid ei õpetata ettenähtud mahus, tunniplaanis

on vabu tunde, sest õpetajatel ei ole võimalik sel ajal tundi anda, 14st õpetajast on nõutav

kvalifikatsioon neljal, kaheksal õpetajal ei ole nõutavat ettevalmistust. Koolis pole nõutud

kvalifikatsiooniga ühtki eesti keele, inglise keele, matemaatika, loodusainete (keemia, füüsika,

bioloogia, loodusõpetus, geograafia), sotsiaalainete (ajalugu, ühiskonnaõpetus), töö- ja

tehnoloogiaõpetuse õpetajat. Luhtusid konkursid matemaatika, füüsika, keemia, loodusõpetuse

ja informaatika õpetaja leidmiseks. Kooli pidaja on seetõttu sõlminud kvalifikatsiooni

mitteomavate õpetajatega tähtajalised töölepingud. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleks

vastustajal seega leida 2021/2022. õppeaastaks õpetajad. Arvestades, et eelmisel suvel konkurss

kvalifitseeritud õpetajate leidmiseks luhtus, on üsna tõenäoline, et ka algavaks õppeaastaks

tuleks sõlmida tähtajalised töölepingud õpetajatega, kes ei vasta nõuetele. See omakorda võib

mõjutada hariduse kvaliteeti III kooliastmes. Põhikooli lõpetamine on eelduseks edasiõppimisel

ja puudused õppekvaliteedis võivad mõjutada õpilaste edasiõppimise võimalusi, kui nad peaks

seda soovima. Lisaks on avalik huvi, et avalikke vahendeid kasutataks mõistlikult. Tingituna

õpilaste arvu vähesusest, on Nõva Koolis personali- ja majandamisekulud õpilase kohta

kõrgemad kui teistes valla koolides.

Samal ajal jäävad lähimad koolid, kus on võimalik jätkata õpinguid 7.–9. klassis, Nõvalt 22–

55 km kaugusele. Puudub teave, et teistes valla koolides oleks tuvastatud sarnaseid puudusi

nagu Nõva Koolis. Vald on lubanud korraldada õpilastele koolitranspordi ja koolitee läbimine

ei ületaks PGS § 7 lg-s 3 sätestatud ajalist piiri. Kodu ja kooli vahel edasi-tagasi sõitmist ning

keskkonnavahetusest tingitud kohanemist ei saa pidada üheksanda klassi õpilaste jaoks niivõrd

koormavaks, et seda ei oleks võimalik kohtumenetluse ajal taluda. Liiati ei oleks lastel võimalik

haridusteed Nõval jätkata ka gümnaasiumis, kui nad soovivad edasi õppida. Vastustaja on

varem põhjendanud, et III kooliastme taasavamine ei ole ülemäära keeruline, kuna Nõva kooli

tegevus I ja II teises kooliastmes jätkub (st kooli tervikuna ei likvideerita). Kuna juba praegu

on sõlmitud õpetajatega tähtajalised lepingud, tuleks tegevuse jätkamisel leida uued õpetajad.

3-20-1826

8(8)

Kokkuvõttes ei kaalu kaebajate huvi, et nende lastel oleks võimalik jätkata kohtumenetluse ajal

haridusteed Nõva Kooli 9. klassis, üles avalikku huvi kvaliteetse põhihariduse ja avalike

vahendite mõistliku kasutamise vastu.

24. Eelnevat arvestades rahuldab ringkonnakohus vastustaja taotluse ning tühistab halduskohtu

04.05.2021 otsuse resolutsiooni p-s 3 kohaldatud esialgse õiguskaitse. Lääne-Nigula

Vallavolikogu 18.06.2021 otsuse nr 23 kehtivus taastub ning vallal on võimalik jätkata

toiminguid III kooliastme tegevuse lõpetamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)