2-20-9790/54 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter

Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 02.07.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-9790

Kohtuasi

X

avaldus

alaealise

lapsega

suhtlemise

korra

muutmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.02.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y määruskaebus

Q-le määratud esindaja määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

(isa)

X

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Helen Hääl

Puudutatud isik I (laps) Q (isikukood XXXXXXXXXXX),

riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat

Aleksei Ratnikov

Puudutatud

isik

II

(ema)

Y

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Eva Tibar

Eestkosteasutus Tallinna linn Lasnamäe LOV kaudu

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta täiendava tõendina vastu lapsele määratud esindaja poolt esitatud 05.03.2021

lapse ja ema nõustamise kokkuvõte.

2. Harju Maakohtu 18.02.2021 määrust muuta selliselt, et määrata isa ja lapse

suhtlemiseks kahe kuu pikkune üleminekuaeg, mis eelneb maakohtu poolt

määratud suhtluskorrale. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.

3. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kahe kuu jooksul kehtib lapse ja

isa vahel järgmine suhtlemise kord:

2-20-9790

2

1) laps viibib isa juures paarisarvulise nädala laupäevast kuni pühapäevani; isa tuleb

lapsele järele ema elukohta laupäeval kell 10.00 ja toob lapse tagasi ema elukohta

pühapäeval kell 20.00;

2) laps viibib isa juures paarituarvulise nädala kolmapäevast neljapäevani selliselt,

et isa tuleb lapsele järele lasteaeda kolmapäeval õhtul ja viib neljapäeva hommikul

lapse lasteaeda. Kui laps ei ole kolmapäeval lasteaias, tuleb isa lapsele järele ema

elukohta kolmapäeval kell 10.00 ja kui laps ei lähe neljapäeval lasteaeda, toob lapse

tagasi ema elukohta neljapäeval kell 20.00. Vanemad võivad kokkuleppel

vajadusel nädala sees päeva muuta sõltuvalt töögraafikutest ja võttes arvesse lapse

päevakava;

3) lapse haigestumisel teatab ema sellest viivitamatult isale ja kohtumist ei toimu.

Lapse haigestumisel isa juures teatab isa sellest viivitamatult emale ja toimetab

lapse ema juurde. Lapse haiguse ajal suhtlevad laps ja isa videokõne vahendusel.

Nohu ja kerge köha ei takista lapse suhtlemist isaga ning sel juhul toimub

suhtlemine korra kohaselt;

4) laps veedab erandina üldisest korrast ema sünnipäeva emaga ning isadepäeva ja

isa sünnipäeva isaga. Isaga veedetavatel pühadel tuleb isa lapsele järele ema

elukohta vastava päeva hommikul kell 10.00 ja toob lapse tagasi ema elukohta

vastava päeva õhtul kell 20.00;

5) suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse isa

ja ema vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult nõustunud

(e-kirja või sms-i teel);

6) vanemad suhtlevad omavahel ka muudes lapsega seonduvates küsimustes sms-i ja

e-kirja teel;

7) lapsega koosolev vanem ei tee takistusi lapsele suhtlemiseks telefoni teel või muu

sidevahendi kaudu eemaloleva vanemaga, arvestades lapse uneaega;

8) vanemad kohustuvad lapse juuresolekul mitte halvustama teineteist või üksteise

lähikondseid ja suhtuma üksteisesse lugupidamisega ning viisakalt;

9) vanemad peavad hoiduma tegevustest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga;

10) käesolevas korras nimetamata jäänud lapsega suhtlemist puudutavates küsimustes

lähtuvad vanemad mõistlikkuse põhimõttest, arvestades lapse parimaid huve;

11) kumbki vanem ei tee teisele tahtlikke takistusi lapsega suhtlemiseks.

3.2 Käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kolmandast kuust kehtib lapse ja

vanemate vahel järgmine suhtluskord:

1) laps viibib vaheldumisi üks nädal emaga ja teine nädal isaga;

2) lapse üleandmine toimub selliselt, et isa võtab paaritutel nädalatel lapse ema maja

juurest pühapäeval kell 20.00 ja toob tagasi ema maja juurde järgmisel

pühapäeval kell 20.00. Juhul, kui laps ei viibi isale üleandmise päeval ema

elukohas, teavitab lapse ema sellest viivituseta lapse isa, teatades talle lapse

asukoha. Vanemad jälgivad, et lapse teisele vanemale üleandmise päeval oleksid

nende telefonid käepärast ja töökorras;

2-20-9790

3

3) juhul, kui laps on haigestunud ega saa seetõttu teise vanema juurde minna,

teavitab vanem lapse haigestumisest teist vanemat viivituseta. Nohu ja kerge köha

ei takista lapse suhtlemist vanemaga ja sel juhul toimub suhtlemine tavapäraselt;

4) laps veedab erandina üldisest korrast emadepäeva ja ema sünnipäeva emaga ning

isadepäeva ja isa sünnipäeva isaga;

5) laps veedab erandina üldisest korrast jõulud paaritul aastal isaga ja paarisaastal

emaga;

6) laps veedab erandina üldisest korrast paarisaastal emaga 31. detsembri ja isaga 1.

jaanuari, paaritul aastal vastupidi;

7) mõlemal vanemal on õigus lapsega reisida graafiku järgi temaga veedetaval ajal

Euroopa Liidu liikmesriikides. Selleks annab vanem reisida soovivale vanemale

omapoolse nõusoleku. Reisides lapsega väljapoole Eestit teavitab vanem teist

vanemat selleks kirjalikult vähemalt kaks nädalat ette ja märkides äraolemise aja

ja koha, sõidu- või lennuajad, sihtkoha, peatuspaiga või hotelli, reisiplaani.

Euroopa Liidu liikmesriikidest väljapoole sõitmiseks peab vanemal olema teise

vanema notariaalselt tõestatud nõusolek;

8) suhtlemise korraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse isa

ja ema vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult nõustunud.

Kokkulepete sõlmimine võib toimuda e-kirja ja sms-i teel või muul kirjalikul viisil;

9) vanemad suhtlevad omavahel lapsega seonduvates küsimustes kirjalikult sms-i, e-

kirja teel;

10) lapsega koosolev vanem ei tee takistusi lapsel suhtlemiseks telefoni teel või muu

sidevahendi teel eemaloleva vanemaga, arvestades lapse uneaega. Suhtlus

sidevahendi teel peab olema võimaldatud vähemalt teisipäeval ja neljapäeval kell

18.00-19.00;

11) vanemad kohustuvad lapse juuresolekul mitte halvustama teineteist või üksteise

lähikondseid ja suhtuma üksteisesse lugupidamisega ning viisakalt;

12) vanemad peavad hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga;

13) käesolevas korras nimetamata jäänud lapsega suhtlemist puudutavates küsimustes

lähtuvad vanemad mõistlikkuse põhimõttest, arvestades lapse parimaid huve;

14) kumbki vanem ei tee teisele tahtlikke takistusi lapsega suhtlemiseks.

4. Määruskaebused rahuldada osaliselt.

5. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda

kanda, välja arvatud lapsele riigi poolt määratud esindaja tasu, milline jääb riigi

kanda.

6. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

2-20-9790

4

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Avaldaja (isa) esitas 07.07.2020 Harju Maakohtule avalduse lapsega suhtlemise korra

muutmiseks. Laps on sündinud XX.XX.XXXX.

2. Avalduse kohaselt kinnitati Harju Maakohtu 19.07.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-5469

vanemate vahel kompromiss lapsega suhtlemiseks. Isa soovib näha last rohkem kui eelnevalt

kokku lepiti. 19.07.2019 määruse kohaselt saab isa üldjuhul lapsega olla 6 tundi nädalas (punkt

1.2) ja üle ühe nädala lisaks 4 tundi (punkt 1.3). Seega ühes kuus keskmiselt 32 tundi, kusjuures

kuu keskmine tundide arv on 720 (24 tundi x 30 päeva). Seega saab isa olla lapsega ühes kuus

arvestuslikult ca 95% vähem kui ema (32*100/720). Oluliselt ei muutuks olukord ka lapse 3-

aastaseks saamisel. Suhtluskorra punktist 2.2 nähtuvalt on siis iganädalaste kohtumiste

pikkuseks jätkuvalt 6 tundi, millele punkti 2.1 järgi lisandub kaks korda kuus 6 tundi, mis kokku

teeb kuu keskmiseks isa ja poja kohtumiste tundide arvuks 36. Pisut annavad täiendavat aega

juurde suhtluskorra punktist 2.3 tulenevalt suvepuhkused, mida 2021. a suvel on lubatud 4

päeva, 2022. a suvel 11 päeva ja 2023. a suvel 19 päeva. Ca 20 tundi kohtumisteks ühe aasta

kohta annavad alates lapse 3.-ndast eluaastast juurde punktid 2.4–2.6. Alates 5.-ndast eluaastast

annavad samad punktid juurde ca 50 tundi aastas. Ikkagi moodustavad isa ja poja kohtumised

vaevu 10% koguajast, mis on selgelt ebavõrdne emaga võrreldes.

3. Ema on korduvalt rikkunud suhtlemiskorda (avalduses on toodud ülevaade rikkumistest). Isa

hinnangul on ema, võimaldamata isal ja pojal ettenähtud aegadel kohtuda, teadlikult rikkunud

nii isa kui lapse õigusi ning selline diskrimineerimine ei ole põhjendatud. Lapse huvides on

säilitada mõlema vanemaga võimalikult suures ulatuses isiklikud suhted ja võimaldada tal veeta

võrdselt aega mõlema vanemaga. Sellist lähenemist toetab kohtupraktika. Riigikohus on

leidnud, et vale on eeldada nagu oleks lapse huvides elada ühe vanemaga ning kohtuda teisega

vaid nädalavahetustel. Praegusel juhul on olemas tingimused, mis võimaldavad vahelduva

elukoha rakendamist. Vanemad elavad mõlemad sama linna ühes linnaosas. Poja lasteaed asub

mõlema vanema elukoha läheduses. Mõlema vanema töö- ja elukorraldus võimaldab lapse

vahelduvat elukohta kahenädalaste tsüklitena. Ka inimlikult on arusaadav, et lapsele on

emotsionaalselt väga kurnav olukord, kus ta ei saa aru, miks ta vaevu isa juurde jõudnuna ja

seal koos isaga tegutsema-mängima hakanuna, aga tihtipeale ka juba uniseks jäänuna (peale

pikka lasteaiapäeva) peab 3 tunni möödudes jälle ära minema, tehes enne seda läbi lapse jaoks

tüütu riietumisprotsessi ja kurvastades isast lahkumise üle. Isal ja pojal on väga soojad ja

armastavad suhted.

4. Suurt tähtsust omab asjaolu, et võrreldes ajaga, kui suhtluskord kinnitati, on beebist kasvanud

juba 2 aasta 8 kuu vanune väikelaps, kelle kasvatamisega saab isa võrdväärselt emaga hästi

hakkama. Veel on muutunud see, et 17.06.2020 lõpetas isa Tervise Arengu Instituudis 4.02.–

09.06.2020 toimunud lastevanemate koolitusprogrammi „Imelised aastad“. Programm on

mõeldud 2–8-aastaste laste vanematele, kes soovivad saada vastuseid lapse kasvatamisel

tekkinud küsimustele ja õppida, kuidas paremini toime tulla. Isa leiab, et osalemine lapse elus

ja lapse kontakt isaga ei ole lapse huvidega vastuolus.

2-20-9790

5

5. Isa palus määrata suhtluskord kindlaks järgmiselt: lapsel on vahelduv elukoht – isa juures ja

ema juures; poeg elab isa juures ja on tema hoole all (ajal, mil laps ei ole veel

koolikohustuslane) igal kuul järjestikku kaks (2) kalendrinädalat. Täpse ajavahemiku lepivad

vanemad kokku hiljemalt eelmise kuu 15. kuupäevaks. Kokkuleppele mittejõudmisel toimub

see kuu teise pühapäeva 20.00 kuni neljanda nädala pühapäeva 20.00; isa võtab poja ema maja

juurest pühapäeval kell 20.00 ja toob tagasi ema maja juurde pühapäeval kell 20.00. Juhul, kui

laps ei viibi isale üleandmise päeval ema elukohas, teavitab ema sellest viivituseta isa,

teavitades teda lapse asukohast. Vanemad jälgivad, et lapse üleandmise päeval oleksid neil

telefonid käepärast ja töökorras; juhul, kui laps on haigestunud ega saa seetõttu isa juurde

minna, teavitab ema lapse haigestumisest isale viivituseta. Nohu ja kerge köha ei takista lapse

suhtlemist isaga ja sel juhul toimub suhtlemine tavapäraselt; poeg veedab emadepäeva ja ema

sünnipäeva emaga ning isadepäeva ja isa sünnipäeva isaga; poeg veedab jõulud paaritul aastal

isaga ja paarisaastal emaga; poeg veedab paarisaastal emaga 31. detsembri ja isaga 1. jaanuari,

paaritul aastal vastupidi; poja sünnipäeva veedavad vanemad üle aasta kordamööda lapsega;

aastal 2020 veedab poeg sünnipäeva isaga; mõlemal vanemal (juhul kui ei ole tema aasta) on

õigus veeta lapsega aega sünnipäevale järgneval päeval; sünnipäeva korralduse lepivad

vanemad e-kirja teel kokku vähemalt kaks nädalat enne lapse sünnipäeva; mõlemal vanemal on

õigus lapsega reisida graafiku järgi temaga veedetaval ajal Euroopa Liidu liikmesriikides;

selleks annab vanem reisida soovivale teisele vanemale nõusoleku; reisides lapsega väljapoole

Eestit teavitab vanem teist vanemat ette kirjalikult vähemalt kaks nädalat, märkides ära

äraolemise aja ja koha, sõidu- või lennuajad, sihtkoha, peatuspaiga või hotelli, reisiplaani;

nimetatud riikidest väljapoole sõitmiseks peab vanemal olema teise vanema notariaalselt

tõestatud nõusolek; muude ürituste kohta nagu sõprade sünnipäevad, lühiajalised reisid Eestis

jms, mis langevad vanemaga veedetavale ajale, peavad vanemad tegema lisakokkuleppeid,

sealjuures arvestama teise vanema plaane ja aktsepteerima teist vanemat; vanematel on õigus

veeta lapsega aega olulistel perekondlikel tähtpäevadel (vanemate sünnipäevad, pulmad ja üks

kord aastas suguvõsa kokkutulekud) ka juhul, kui need langevad teise vanemaga veedetavale

ajale; sel juhul vahetavad vanemad tähtpäevale langeva(d) päeva(d) järgneva teise vanema

päeva(de)ga, või kokkuleppel muu ajaga, leppides selles eelnevalt e-posti või sms-i teel või

muul kirjalikul viisil kokku; vahetatav(ad)/asendatav(ad) päev(ad) ei mõjuta ülejäänud

tavapärast suhtlemisgraafikut (st edasi kulgeb suhtlusgraafik samamoodi, kui siis, kui päevi ei

oleks vahetatud); suhtlemise korraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks

loetakse isa ja ema vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult nõustunud;

kokkulepete sõlmimine võib toimuda e-kirja ja sms-i teel või muul viisil kirjalikul teel;

vanemad suhtlevad lapsega seonduvates küsimustes kirjalikult (sms, e-posti); lapsega koosolev

vanem ei tee takistusi lapsele suhtlemiseks telefoni teel või muu sidevahendi teel eemaloleva

vanemaga, arvestades lapse uneaega; suhtlus sidevahendi teel peab olema võimaldatud

vähemalt teisipäeval ja neljapäeval kell 18.00-19.00; vanemad kohustuvad lapse juuresolekul

mitte halvustama teineteist või üksteise lähikondseid ja suhtuma üksteisesse lugupidamisega

ning viisakalt; vanemad peavad hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga;

korras nimetamata jäänud lapsega suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuvad vanemad

mõistlikkuse põhimõttest, arvestades lapse parimaid huve; kumbki vanem ei tee teisele

tahtlikult takistusi lapsega suhtlemiseks.

Puudutatud isikute seisukohad

6. Ema vaidles avaldusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata.

Avalduse väited on paljasõnalised, pahatahtlikud ega vasta tõele. Kehtiv kokkulepe vastab lapse

eale, elurütmile ning vanemate võimalustele. Ema ei ole kunagi olnud vastu lapse ja isa

suhtlemisele. Ei ole alust väita, et ema on seda takistanud ja/või rikkunud suhtluskorda. Isa on

2-20-9790

6

lapsega kohtunud ca 30 tundi igas kuus enam kui kohtumäärus ette näeb. Isa ei pea kinni

määruses märgitud tagasi toomise kellaaegadest ega arvesta lapse päevakavaga. Avalduses

esitatud kuupäevad, mil isa lapsega ei kohtunud, on ajad, mil kohtumist ei pidanudki

kohtumääruse kohaselt toimuma. Isa manipuleerib lapsega. Ainuüksi koolitustunnistus ei

asenda normaalset suhtlemist. Ema on alati valmis arutama võimalikke muudatusi

kohtumäärusega kehtestatud suhtluskorras ning võimaldama enamaid kohtumisi kohtusse

pöördumata, mis aga eeldab isa positiivset suhtumist ning lapse päevakavast kinnipidamist.

Taotlus lapsele vahelduva elukoha määramiseks ei ole kooskõlas lapse huvidega.

Kohtupraktikas on vahelduvat elukohta kohaldatud juhul, kui vanemad teevad edukalt koostööd

lapse kasvatamisel, kodudes on sarnased kasvatamise põhimõtted ning lapsele on nn kahe kodu

süsteem sobiv. Antud juhul on vanemate vahelised suhted äärmiselt konfliktsed, isal puudub

igasugune koostöösoov ja -tahe, tema käitumine on suunatud konfliktide eskaleerimisele ja ema

laimamisele. Paratamatult kahjustab isa käitumine lapse heaolu ning on ilmne, et sellises

olukorras ei ole kahe kodu süsteem lapse huvides.

7. Eestkosteasutus leidis, et avaldus suhtluskorra muutmiseks on lapse huvides. Mõlemad

vanemad on üksteise suhtes süüdistavad ja nende suhted on konfliktsed. 03.02.2020 suunas

lastekaitse isa tema enda soovil vanemlusprogrammi "Imelised aastad“. 15.09. ja 16.09.2020

teostas lastekaitse vanemspetsialist kodukülastused vanemate elukohtadesse. Mõlema vanema

juures on loodud vajalikud elamistingimused lapse arenguks ja kasvamiseks. Isa elab 3-toalises

korteris, ema 2-toalises korteris. Elukohad on remonditud, puhtad ning korras. Lapse jaoks on

mõlemal vanemal muretsetud vajalikud riided, mänguasjad ja arenguks vajalikud vahendid. Isa

soovib lapse elu korraldada võrdsetel põhimõtetel, mis tähendab, et laps veedaks poole ajast isa

juures ja poole ajast ema juures. Antud suhtluskorra variant on võimalik, kui vanemad on valmis

täielikuks koostööks ning pingeline ja usaldamatu õhkkond asendub rahuliku suhtlemise ning

kokkulepetega. Lapse huvides on säilitada lahuselava vanemaga head suhted, suheldes temaga

regulaarselt ja mõistlikult. Suhtlemiskord peab lähtuma lapse soovidest, vajadustest ja huvidest.

Sõltumata hooldusõiguse kuuluvusest, peavad vanemad lahuselu korral kokku leppima ka

selles, kuidas ja kui palju saab laps lahuselava vanemaga suhelda ning kuidas peab vanem oma

suhtlemisõigust teostama ja kohustusi täitma.

Kogutud dokumentide, vestluste ja kodukülastuste põhjal jõudis eestkosteasutus järeldusele, et

isa avaldus suhtluskorra muutmiseks on lapse huvides. Arvestades lapse arengut, päevarütmi ja

-graafikut on laps valmis ka ööbima isa juures. Kehtiv suhtluskord lapsel isa juures ööbimist ei

võimalda. Võrdsetel põhimõtetel lapse elu korraldamise osas on vajalik vanemate täielik

koostöö.

8. Lapsele määratud esindaja leidis, et avaldus on põhjendamatu. On üldteada, et lapsega

kooselav vanem veedabki lapsega koos rohkem aega ja otsustab lapsega seotud igapäevaste

asjade üle. Samuti, kui laps haigeks jääb, tuleb lapsega kooselaval vanemal tegeleda ravimisega

ja arsti juures käimisega. Esindaja arvates peaks lapsel olema üks elukoht ning laps ei peaks

liikuma ühest kohast teise, sest see on lapsele koormav. Lapsele on oluline turvatunde

säilitamine, kuid turvatunne tekib siis, kui lapsel on olemas üks kindel elukoht, päevarütm ja

magamisrežiim. Seda eriti väikelapse puhul.

Esindaja ei nõustunud isa taotletava suhtluskorra punktidega 1–3. Esindaja nõustus punkti 4

esimese lausega, kuid teise lausega mitte. Tuleks lähtuda igast olukorrast eraldi. Ema ei välista,

et nii võiks olla, kuid siis peaks enne veenduma, et tegemist on kerge nohu ja köhaga. Esindaja

nõustus punktidega 5 ja 8. Punktiga 6 esindaja nõustus tingimusel, et laps ei jää ööbima isa

juurde, vaid isa toob lapse õhtul ema juurde. Esindaja nõustus punktiga 7, kuid märkis, et selline

2-20-9790

7

suhtluskord ei pruugi olla pooltele mugav. Punktiga 9 ei olnud esindaja nõus, leides, et peab

lähtuma praegu eksisteerivast olukorrast. Enne 6-aastaseks saamist ei ole mõistlik lapsega

reisida. Peale seda iga aasta 30. aprilliks peaksid vanemad kokku leppima, millal reisid

toimuvad; laps ei reisi ühe vanemaga kauem, kui kaks nädalat ja pandeemia olemasolul ei reisi

üldse; vanem teavitab teist vanemat kavandatavast reisist ja reisitingimustest vähemalt 1 kuu

ette (st sõidu- või lennuajad, sihtkoht, peatuspaik või hotell, reisiplaan); vanem ei tohi koos

lapsega Eestist lahkuda teisele vanemale eelnevalt ette teatamata; Eestist väljapoole sõitmiseks

peab vanemal olema teise vanema notariaalselt tõestatud nõusolek. Punktiga 10 ei olnud

esindaja nõus, sest see annab vanematele võimaluse kuritarvitada kokkulepet. Punktiga 11

esindaja ei nõustunud, kuna see ei ole konkreetne, võib tekitada pingeid ja arusaamatusi ning

suhtluskorra kuritarvitamist. Punktidega 12–18 oli esindaja nõus.

9. Kohus kuulas isa ja kohaliku omavalitsuse ära 13.01.2021 ning ema ja lapsele määratud

esindaja 27.01.2021. Isa jäi avalduse juurde, leides kokkuvõtvalt, et tema suhe lapsega on väga

hea, laps on kasvanud ja vahelduva elukohaga suhtluskorra määramine vastab kohtupraktikale

ning lapse arengule. Isa tahab nii, et tasapisi läheks kohtumine üle 2 nädalat ja 2 nädalat,

praegu oleks nädal-nädal ehk poole aasta või aasta pärast võiks olla 2 nädalat ja 2 nädalat. Veel

ühe variandina saaks laps alates 15. kuupäevast kuu lõpuni olla isa juures, tagasi viiks ta 30.

kuupäeval. Eestkosteasutus leidis, et vanemad elavad ühel tänaval ja seega logistiliselt oleks

võimalik vahelduvat suhtluskorda täita, kuid vanemate omavaheline suhtlus seda ei luba; ema

tunneb, et isa manipuleerib temaga; nädal-nädal olukorra lahendaks, kui üleandmine toimuks

lasteaias nii, et ei sekkuks kolmandaid osapooli. Ema jäi esitatud seisukohtadele, leides

kokkuvõtvalt, et praegust suhtluskorda ei tuleks muuta ning et isa näeb last isegi tihedamini;

laps on liiga väike, et talle kehtestada 50:50 elukoht ning isa on väga konfliktne. Lapsele

määratud esindaja jäi seisukohtade juurde, leides kokkuvõtvalt, et kohtumised on olnud isal ja

lapsel tihedamalt kui kokkuleppes kirjas ja ei ole põhjust kehtestatud graafikut üle vaadata

tulenevalt lapse vanusest; 50:50 suhtluskorda ei toeta, kuna nii väikesel lapsel peab olema

kindel elukoht.

Maakohtu määrus ja põhjendused

10. Harju Maakohus muutis 18.02.2021 määrusega 19.07.2019 tsiviilasjas nr 2-19-5469

kindlaksmääratud suhtluskorda ning määras lapse ja vanemate vahel suhtluskorra järgmiselt:

1) laps viibib vaheldumisi üks nädal emaga ja teine nädal isaga;

2) lapse üleandmine toimub selliselt, et isa võtab paaritutel nädalatel lapse ema maja

juurest pühapäeval kell 20.00 ja toob tagasi ema maja juurde järgmisel pühapäeval kell

20.00. Juhul, kui laps ei viibi isale üleandmise päeval ema elukohas, teavitab ema sellest

viivituseta isa, teavitades teda lapse asukohast. Vanemad jälgivad, et lapse üleandmise

päeval oleksid nende telefonid käepärast ja töökorras;

3) juhul, kui laps on haigestunud ega saa seetõttu teise vanema juurde minna, teavitab

vanem lapse haigestumisest teist vanemat viivituseta. Nohu ja kerge köha ei takista

lapse suhtlemist vanemaga ja sel juhul toimub suhtlemine tavapäraselt;

4) laps veedab erandina üldisest korrast iga emadepäeva ja ema sünnipäeva emaga ning

iga isadepäeva ja isa sünnipäeva isaga;

5) laps veedab erandina üldisest korrast jõulud paaritul aastal isaga ja paarisaastal emaga;

6) laps veedab erandina üldisest korrast paarisaastal emaga 31. detsembri ja isaga 1.

jaanuari, paaritul aastal vastupidi;

7) mõlemal vanemal on õigus lapsega reisida graafiku järgi temaga koosveedetaval ajal

Euroopa Liidu liikmesriikides. Selleks annab vanem reisida soovivale teisele vanemale

omapoolse nõusoleku. Reisides lapsega väljapoole Eestit, teavitab vanem teist vanemat

2-20-9790

8

selleks kirjalikult vähemalt kaks nädalat ette, märkides äraolemise aja ja koha, sõidu-

või lennuajad, sihtkoha, peatuspaiga või hotelli, reisiplaani. Euroopa Liidu

liikmesriikidest väljapoole sõitmiseks peab olema teise vanema notariaalselt tõestatud

nõusolek;

8) suhtlemise korraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse isa ja

ema vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult nõustunud.

Kokkulepete sõlmimine võib toimuda e-kirja ja sms-i teel või muul viisil kirjalikult;

9) vanemad suhtlevad omavahel lapsega seonduvates küsimustes kirjalikult (sms-i, e-posti

teel);

10) lapsega koosolev vanem ei tee takistusi lapsele suhtlemiseks telefoni teel või muu

sidevahendi teel eemaloleva vanemaga, arvestades lapse uneaega. Suhtlus sidevahendi

teel peab olema võimaldatud vähemalt teisipäeval ja neljapäeval kell 18.00-19.00;

11) vanemad kohustuvad lapse juuresolekul mitte halvustama teineteist või üksteise

lähikondseid ja suhtuma üksteisesse lugupidamisega ning viisakalt;

12) vanemad peavad hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga;

13) käesolevas korras nimetamata jäänud lapsega suhtlemist puudutavates küsimustes

lähtuvad vanemad mõistlikkuse põhimõttest, arvestades lapse parimaid huve;

14) kumbki vanem ei tee teisele tahtlikke takistusi lapsega suhtlemiseks.

11. Maakohus tugines perekonnaseaduse (PKS) § 123 lõikele 1, § 143 lõigetele 1 ja 21. Isa

esitas kohtule avalduse kindlaksmääratud suhtluskorra muutmiseks. Ema sellega nõus ei ole ja

leiab, et suhtluskord võiks jääda muutmata.

12. Kohus märkis esmalt, et mõlemad vanemad on esitanud kohtule arvukalt isiklikku laadi

süüdistusi üksteise suhtes ja tõendeid omavahelistest vaidlustest (sh läbi politsei ja

prokuratuuri), millest kohtu hinnangul antud asja lahendamise seisukohalt omab tähtsust üksnes

tõdemine, et vanemate omavahelised suhted on konfliktsed. Üheski esitatud tõendis ei ole

tuvastatud otsest ohtu/vägivalda lapse suhtes. Samuti on vanemad vaielnud lapsega toimunud

kohtumiste arvu üle. Isa on välja toonud, millised suhtluskorra kohased kohtumised on ära

jäänud ja ema on väitnud, et see ei vasta tõele ja välja toonud, et tegelikult on isa ja laps

kohtunud ka määratud suhtluskorra välistel aegadel. Kohtu hinnangul omab sellekohane vaidlus

vanemate vahel asja lahendamise seisukohalt tähtsust üksnes selles osas, et annab aluse tõdeda,

et kehtiv suhtluskord ei toimi ja vajab muutmist.

13. Kohus tugines tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 480 lõike 1 teisele lausele, leides,

et antud juhul on eelneva kestva toimega määruse muutmine põhjendatud. Mõlema vanema

seisukohtadest ja esiletoodud asjaoludest nähtub, et määratud suhtluskord ei toimi enam ja juba

ainuüksi see annab aluse suhtluskorra muutmiseks. Lisaks sellele on laps saanud vanemaks,

kuid eelneva suhtluskorra määramisel lähtuti sellest vanusest, kus laps parasjagu oli - vähem

kui 2-aastane. Nüüdseks on laps juba üle 3-aasta. Väikelapse arengus on esimesed aastad

üldtuntult suure mõjuga. Asjaolu, et eelnev suhtluskorra määrus nägi ette režiimi muutuse alates

lapse 3-aastaseks saamisest, ei ole takistuseks suhtluskorra ümberhindamiseks, kuivõrd

kohtumäärus ei saa kunagi lõplikult ette näha lapse ega lapse ja vanema suhte arengut.

Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et 19.07.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-5469 määratud

suhtluskorda tuleb muuta.

14. Riigikohus on sedastanud, et vale on eeldada nagu oleks lapse huvides elada ühe vanemaga

ning kohtuda teisega vaid nädalavahetustel. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseis leidis

tsiviilasjas nr 2-17-3347 tehtud lahendi punktis 23, et igas vanema ja lapse suhtluskorra

kindlaksmääramise asjas tuleb lapse parimate huvidega kooskõlas olev suhtlemise kestus ja

suhtlemise viis välja selgitada üksikjuhtumi põhiselt. Pigem oleks ekslik võtta kõikides vanema

2-20-9790

9

ja lapse suhtluskorra asjades vaikivalt eelduseks see, et laps peaks lahuselava vanemaga

kohtuma üle nädala nädalavahetusel. Riigikohus leidis, et kohtute diskretsiooni piiridesse

mahub võimalus määrata suhtluskord kindlaks selliselt, et laps viibib vaheldumisi kahe nädala

kaupa kummagi vanema juures. Selline järeldus on kooskõlas ka hiljutiste suundumustega

Euroopas, nimelt Euroopa Nõukogu 02.10.2015 resolutsiooni kohaselt peavad liikmesriigid

seadma eesmärgiks tagada vanemate võrdsus ning punktis 5.5 on välja pakutud, et seaduses

peaks olema võimalik vahelduva elukoha printsiibi rakendamine pärast vanemate

lahkuminekut. Maakohtu hinnangul sisaldab Riigikohtu otsustus tsiviilasjas nr 2-17-3347

põhimõttelisi muudatusi senises suhtluskorra kohtupraktikas, kus varem ei olnud rakendatud

vahelduva elukoha printsiipi. Ka Riigikohus ise on märkinud nimetatud lahendi tähtsust

kohtupraktika ühtlustamisel ja kujundamisel – tuues selle välja põhjendusena, miks

avalikustada vastav seisukoht muidu kinniseks kuulutatud asjas.

15. Seega ei kehti enam üldreeglina selline asjaolu, et lapsel on ühe vanema juures kindel

elukoht ja teine vanem peab leppima mittevõrdse vähesema ajaga lapsega suhtlemiseks. Küll

aga tuleb võrdse suhtlemiskorra kohaldamiseks hinnata, kas see ka konkreetse lapse puhul on

võimalik ja tema parimates huvides.

16. Antud juhul on olemas tingimused, mis võimaldavad konkreetse lapse puhul vahelduva

elukoha printsiibi rakendamist. Lapse parimates huvides on üldjuhul veeta nii palju aega kui

võimalik kummagi vanemaga ja olukorras, kus vanemad elavad lahus, tähendab see võrdselt

mõlema vanemaga aja veetmist. Lapse parimates huvides ei ole võrdselt mõlema vanemaga aja

veetmine siis, kui lapse suhe vanemaga seda ei võimalda või mingid sellega kaasnevad elulised

asjaolud asuvad lapse huve kahjustama. Antud juhul elavad vanemad samas linnas ja seejuures

samal tänaval ning lasteaed asub mõlema vanema elukoha läheduses. Seega ei tekita vahelduva

elukoha määramine lapsele ega vanematele märkimisväärseid ebamugavusi ning ei oleks

kuidagi ebapraktiline. Asjaolu, et vanemate omavahelised suhted on konfliktsed, ei takista

kohtu hinnangul võrdse suhtluskorra määramist, millega tegelikkuses vähenevad kokkupuuted

vanemate vahel, kuivõrd lapse üleandmisi on vähem ja seega võimalike isiklike konfliktide

esile kerkimise võimalus väheneb. Kohalik omavalitsus tuvastas kodukülastustega, et mõlema

vanema juures on loodud vajalikud elamistingimused lapse arenguks ja kasvamiseks. Isa elab

3-toalises korteris, ema 2-toalises korteris. Elukohad on remonditud, puhtad, korras. Lapse

jaoks on mõlemad vanemad muretsenud vajalikud riided, mänguasjad ja arendamiseks

vajalikud vahendid. Seega on kohtu hinnangul lapsel ka isa juures elamiseks kõik asjakohased

elukohale esitatavad nõuded täidetud. Sisutühje vastuväiteid stiilis, et laps on lihtsalt liiga noor,

ei pidanud kohus põhjendatuks. Laps on nüüdseks rohkem kui 3 aastat vana, saades sel aastal

4 aastaseks. Seega ei ole laps enam nii väike, et vajaks pidevat hoolitsust nimelt ema poolt.

Kohtul ei ole mingit kahtlust, et ka isa saab nii vana lapse eest hoolitsemisega juba üksi

hakkama. Seejuures ei ole keegi asjaosaline toonud välja ühtegi tõsiseltvõetavat põhjendust,

miks see nii ei peaks olema. Kohus on isa esitatud videote alusel (12.01.2021 esitatud kokku

16 videot Youtube linkidena, kuid ka cd-dena toimikusse) tuvastanud, et isa ja lapse

läbisaamine on soe ja usalduslik. Mingit võõrastust isa vastu laps ei tunne. Isa ja laps mängivad

koos nii toas kui õues, laps naerab, juhatab isa käest tõmmates mööda korterit ringi jne. Laps

tunneb end isaga vabalt ja muretult. Kohus ei näe põhjendatud alust, miks sellist isa ja lapse

sooja läbikäimist peaks piirama loetud tundidele mõningatel päevadel ja miks see ei võiks olla

võrdväärne ema ja lapse ajaga. Hinnates seega lisaks kõigele eeltoodule ka lapse arengut ajas

läbi kohtule esitatud videote ja seejuures eriti lapse ning isa omavahelist suhet, leidis kohus, et

lapse parimate huvidega vastuolus ei ole isa ja lapse suhtlemise aja suurendamine võrdväärseks

ema ajaga. Seega kokkuvõtlikult ei näinud kohus ühtegi takistust võrdse suhtlemiskorra

määramiseks, vaid nägi võrdse suhtlemiskorra puhul üksnes positiivseid eeliseid lapsele.

2-20-9790

10

17. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et lapse ja isa vahelise suhtluskorra osas on põhjendatud

vahelduva elukoha printsiibi rakendamine, kuivõrd see on antud juhul lapse parimates huvides.

Kohus nõustus isaga, et selleks tuleks paika panna suhtluskord nädal-nädal süsteemis. Küll aga

ei nõustunud kohus isaga, et poole aasta või aasta pärast võiks see muutuda 2 nädalat ja 2

nädalat süsteemiks või siis alternatiivselt iga kuu 15. kuupäevast kuu lõpuni süsteemiks. Kohus

leidis, et 2 nädala või poole kuu pikkuse perioodi võrra eemalviibimine teisest vanemast paneks

lapse liialt igatsema teist vanemat, seejuures ei ole vahet kumba vanemat. Nädal ühe vanemaga

ja järgmine nädal teise vanemaga süsteem on kohtu hinnangul kõige optimaalsem, kuivõrd

selliselt ei ole laps kummastki vanemast liiga kaua eemal.

18. Kuivõrd kehtiv suhtluskord ja iga selle aspekt lähtus isa ja lapse suhtlusest ööbimisteta,

mõjutab see kogu suhtluskorda ja seega tuleb kogu senist suhtluskorda muuta vastavalt võrdse

ajaga vahelduvale suhtluskorrale nädal-nädal süsteemis. Kohus lähtus suhtluskorra

kindlaksmääramisel isa nägemusest uue suhtluskorra kohta, pidades seda põhjendatuks ja

mõistlikuks ning täpsustades seda lapse huvides ja määruse täidetavuse tagamiseks vastavalt

vajadusele. Kohus ei ole hagita asjas seotud avalduses taotletuga. Kohus jättis isa pakutud

suhtluskorrast välja mõningad punktid, mis arvestades vanematevahelist halba läbisaamist

võivad tekitada tarbetuid pingeid, arusaamatusi ja lisakonflikte nende vahel. Kohus jättis isa

esitatud suhtluskorra punkti 8 määratavast korrast välja, kuivõrd kohtu hinnangul ei ole lapse

sünnipäeva tõttu põhjust üldisest suhtluskorrast asuda erandit tegema, st lapse sünnipäeva

veedab lapsega õigel ajal see vanem, kelle juures laps parasjagu korra kohaselt on ja teine

vanem saab lapse sünnipäeva tähistada lapsega siis, kui laps korra kohaselt temaga on. Selge

on, et vanemad koos lapse sünnipäeva tähistada ei saa ega taha ning seega oleks üks neist

sunnitud igal juhul lapse sünnipäeva tähistama lapsega mitte õigel päeval. Eraldi

lisaregulatsiooni kehtestamine ei ole mõistlik. Kohus jättis isa esitatud suhtluskorra punktid 10

ja 11 määratavast korrast välja, kuivõrd lapse sõbra sünnipäevale saab lapse viia see vanem,

kelle juures laps korra kohaselt on, lühiajalisi reise Eesti piires saab teha ka oma suhtluskorra

ajal ja olulistest perekondlikest tähtpäevadest on vanemate sünnipäevad juba reguleeritud ning

muud üritused saab lähtudes suhtluskorrast sobivale ajale panna, kui lapse osavõtuks nii suur

soov on.

19. TsMS § 172 lõigetele 1 ja 3 alusel jättis kohus menetlusosaliste kantud menetluskulud

nende endi kanda ning riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda.

Määruskaebused

20. Ema esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätta uue määrusega

isa avaldus rahuldamata.

Puudus alus lepitusmenetluseks, kuna vanemate vahel oli kohtumäärusega kinnitatud

kompromiss, mida ema ei rikkunud. Kohus rikkus TsMS § 563 sätteid. Kohus ei ole sisulist

lepitusmenetlust läbi viinud ega seda ebaõnnestunuks tunnistanud.

Kohus ei arvestanud lastekaitse ega lapse esindaja arvamusega. Mõlemad lapse õigusi ja huve

kaitsvad isikud on avaldanud, et vahelduv elukoht ei ole lapse huvides, eeskätt täieliku koostöö

puudumise tõttu vanemate vahel. Kohus jättis nende seisukohad sisuliselt hindamata.

Varasemates menetlusdokumentides on ema välja toonud ja tõendanud isa käitumismustri,

mille kohaselt on isa pöördunud korduvate alusetute kaebustega ema suhtes erinevate organite,

asutuste ja isikute poole, on korduvalt alustanud kohtumenetlusi jne. Selliste pöördumiste ja

avalduste alusel peaks kohtul tekkima kahtlus nende autori vaimses tervises. Arvestades isa

2-20-9790

11

suhtumist emasse on äärmiselt tõenäoline, et isa häälestab last ema vastu ning süvendab lapses

lojaalsuskonflikti.

Kohus ei ole asja lahendamisel kohaldanud lastekaitseseaduse (LasteKS) § 21. Kohus ei ole

vähimalgi määral hinnanud, kuidas selline elumuutus last võib mõjutada. Kohus ei ole

kaalutlusotsust lapse huvidest lähtuvalt põhjendanud.

Kohus jättis tähelepanuta, et kompromiss suhtluskorras ongi arvestanud lapse muutuva

arenguga ajas, tema vanusega ning lapse kasvades suhtlus isaga muutub sagedasemaks ja

pikema ajalisemaks. Isa ei ole esile toonud ega kohus ei ole ka analüüsinud, millised on need

olulised muutused asjaoludes ja kas esineb suhtluskorra rikkumist, mis tingiksid korra

muutmist.

Kohus tõdeb määruses, et vanemate vahelised suhted on äärmiselt konfliktsed, kuid ei pea seda

takistuseks vahelduva elukoha määramisel. Vanemate kokkuleppe ja üksmeele puudumisel

tuleb eelistada lapse igapäevast elamist ühe vanema juures ja mõistlikku suhtlemist teise

vanemaga.

Kohtu viide videosalvestistele ei ole asjakohane. Video- ja fotosalvestiste eripära on hetke

jäädvustamine, mis ei anna teavet tegeliku olukorra kohta. Samuti ei saa sellest teha järeldusi,

kuidas mõjuks pikaajaline eemalolek lapse peamisest hooldajast – emast, kellega, arvestades

lapse iga ja elukorraldust, on tal väga tugev emotsionaalne side.

21. Lapsele määratud esindaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada

ja jätta uue määrusega avaldus rahuldamata või alternatiivselt teha uus määrus, milles arvestada

lapse esindaja 29.09.2020 suhtluskorra tingimuste osas esitatud seisukohti.

Kohtu määratud suhtluskorra punkt 1.1 on ebamõistlik ja poolte suhteid arvestades ei ole

täidetav. Lapse vedamine ühest elukohast teise tekitab talle probleeme, mistõttu muutub laps

tõenäoliselt närviliseks ja ebastabiilseks. Vanemate suhted on praegu väga pingelised ning lapse

kindla elukoha sisuline kaotus tekitab nende vahel veelgi rohkem konflikte.

Isa ei ole tõendanud, et ema rikkus suhtluskorda. Seega ei ole kohtul menetluslikult tekkinud

eeldust ega alust suhtluskorra muutmiseks. Asjaoludest nähtuvalt on ema võimaldanud

tunduvalt rohkem aega isal olla koos lapsega ning hoopis isa on tihti toonud last tagasi

hilinemisega. Määrus ei sisalda põhjendusi, miks suhtluskorra muutmine on lapse huvides,

seega on määrus kaalutlusveaga.

Lapse esindaja jäi seisukoha juurde, et lapsel peab olema üks kindel elukoht, päevarütm ja

magamisrežiim. Isa maailmavaated (eriti toitlustuse, päeva- ja unerežiimi kohta) ei pruugi olla

kooskõlas lapse huvidega. Esindaja arvates oleks mõistlik, kui jääks eksisteerima praegune

suhtluskord, arvestades, et ema võimaldab vabatahtlikult isal lapsega rohkem suhelda. Poolte

vahel on alati võimalik kokku leppida, et laps võib isa juures käia tihedamini.

Maakohtu järeldus, et Riigikohtu lahend nr 2-17-3347 sisaldab põhimõttelisi muudatusi senises

suhtluskorra kohtupraktikas, on arusaamatu. Maakohus jättis praeguses asjas arvestamata lapse

vanusega. Sellises vanuses laps vajab rohkem ema ning turvatunnet, mis saab tekkida ühes

kodus elades. Sellise elukorralduse muutmine ei ole lapse huvides. Vanemal, kes elab lapsest

lahus, on paratamatult vähem võimalusi lapsega suhelda. Isa peab sellega arvestama.

2-20-9790

12

Menetlusosaliste seisukohad

22. Isa vaidles mõlemale määruskaebusele vastu ja palus jätta need rahuldamata.

23. Eestkosteasutus toetas määruskaebuseid osaliselt, leides, et suhtluskorra muutmine on lapse

huvides, kuid mitte võrdsuse printsiibi alusel. Eestkosteasutus on 23.09.2020 seisukohaga

esitanud omapoolse ettepaneku suhtluskorrast.

24. Ema ja lapsele määratud esindaja toetasid üksteiste määruskaebuseid.

Menetluse edasine käik

25. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lõike 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

26. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga ja määruskaebemenetluses täiendavalt

esitatud dokumentaalse tõendiga, leiab, et kaebused ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks, kuid lapse huvides on anda temale ja vanematele täiendav aeg uue

elukorraldusega harjumiseks. Muus osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega ega pea

vajalikuks neid korrata (TsMS § 659, § 654 lõige 6). Määruskaebused kuuluvad rahuldamisele

osaliselt. Kolleegium jaotab määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud.

27. Kolleegium võtab TsMS § 667 lõike 3 teise lause, § 238 lõike 1 ja § 477 lõike 7 alusel

täiendava tõendina vastu lapsele määratud esindaja poolt määruskaebemenetluses esitatud

05.03.2021 lapse ja ema nõustamise kokkuvõtte.

28. Praegusel juhul esitas isa kohtule avalduse Harju Maakohtu 19.07.2019 määrusega

tsiviilasjas nr 2-19-5469 kindlaks määratud suhtluskorra muutmiseks. Ema leiab kaebuses, et

puudus alus lepitusmenetluseks, kuna tema ei ole kindlaksmääratud suhtluskorda rikkunud.

Samuti heidab ema kaebuses ette, et maakohus ei olegi sisulist lepitusmenetlust läbi viinud ega

seda ebaõnnestunuks tunnistanud. Ka lapsele määratud esindaja kaebusest nähtub, et esindaja

peab suhtluskorra muutmise avalduse esitamise eelduseks suhtluskorra rikkumist, mida

esindaja hinnangul ei ole isa tõendanud.

Ringkonnakohus jääb korraldavas määruses menetlusosalistele teada antud seisukoha juurde,

et praeguses asjas ei esitanud isa TsMS § 563 kohast avaldust lepitusmenetluse algatamiseks,

vaid esitas avalduse suhtluskorra muutmiseks vastavalt TsMS §-le 480, tuginedes asjaolude

olulisele muutumisele võrreldes 2019. a kohtumäärusega. Seega ei oma asja lahendamisel

määravat tähendust kaebuste väited varasema suhtluskorra rikkumise puudumisest ema poolt.

Maakohtul oli õigus ja alus senise korra muutmiseks sõltumata sellest, kas emb-kumb

vanematest rikkus senist korda.

29. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei rikkunud hagita menetluses kohtule

kuuluvat kaalutlusõigust isa ja poja suhtluskorra muutmisel. Samuti ei rikkunud maakohus

lapse huvidest juhindumise kohustust ega kohustust arvestada kõiki asjaolusid ja asjaomaste

isikute õigustatud huve. Maakohtu mõttekäik ja põhjendused on selged, loogilised ja hästi

jälgitavad. Maakohus lähtus seejuures nii kehtivast seadusandlusest (PKS § 123 lõige 1, § 143

lõiked 1 ja 21) kui Riigikohtu praktikast seaduse kohaldamisel. PKS § 143 lõike 1 kohaselt on

lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus

2-20-9790

13

suhelda lapsega isiklikult. Sama sätte lõike 2 kohaselt peab vanem hoiduma tegevusest, mis

kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Maakohus põhjendas

ka, miks asjaolu, et vanemad ei suuda omavahel mõistlikult suhelda, ei ole praegusel juhul

takistuseks lapsele vahelduva elukoha määramisel. Kolleegium nõustub, et uues olukorras

vanemate n-ö otsekontaktid pigem vähenevad, mis tähendab, et on loodud oluline eeldus

selleks, et tekib vähem konfliktseid olukordi, mis lapsele negatiivselt mõjuksid. Ka peaks

vähendama konfliktide võimalust olukord, kus isa tunneb ennast lapse kasvamisse ja

igapäevaellu rohkem kaasatuna.

Vastuseks määruskaebustele selgitab kolleegium, et ei nõustu seisukohaga, et vahelduva

elukoha põhimõtet saaks kohaldada ainult juhul, kui vanemad on selles täielikul üksmeelel ja

seda mõlemad soovivad. Sellist seisukohta ei toeta senine kohtupraktika. Selline põhimõte teeks

praktikas kohtu poolt vahelduva elukoha määramise sisuliselt võimalikuks vaid kompromisse

kinnitades, sest kõikides teistes asjades tavaliselt vanemate vahel üksmeel puudub. Seda,

milline suhtluskord on konkreetse lapse parimates huvides, tuleb kohtul välja selgitada igas

vaidluses eraldi, arvestades konkreetset last, vanemaid jmt. Praeguses asjas ei ole toodud kohtu

ette selliseid tõendeid, millega oleks tõendatud, et konkreetse lapse (kas siis tulenevalt tema

arengutasemest või vanema(te) isikuomadustest vmt asjaoludest) huvides ei ole vahelduv

elukoht. Seda ei saa ka järeldada määruskaebemenetluses täiendavalt esitatud psühholoog-

nõustaja kokkuvõttest (t I kd lk 164-165). Kokkuvõttest nähtub, et laps on antud ajal

emotsionaalset vastuvõtlik, ülitundlik, pinges, solvunud, ärevuses, suhtlemis- ja edusooviga,

negatiivne keelu vastu ja rahuldatud ei ole tema vajadus rahulikkuse järele. Samuti nähtub

sellest, et kohtumise pinnalt ema ja lapsega on asjatundja andnud järgmised soovitused: laps

vajab selget päevakava, kuna uus režiim ja keskkond põhjustab liigset emotsionaalset erutust ja

suurendab ärevust; vajalik on täiskasvanute ennustatav käitumine ja reaktsioonid (mida

rahulikum on ümbritsev õhkkond, seda lihtsam on lapsel); mõlemad vanemad peavad

kasvatuses olema üksmeelsed ja järjepidevad; võimalusel tuleb vältida stressiolukordi; aktiivne

tegevus peab vahelduma puhkusega; lapsega tuleb rääkida oma tunnetest; tuleb märkida ja kiita

lapse edusamme. Kolleegium on seisukohal, et tõendist ei saa järeldada, et uus suhtluskord (isa

juures nädal aega järjest elamine koos ööbimistega) mõjuks lapsele halvasti ja teeks võimatuks

psühholoogi soovituste järgimise. Kolleegium möönab, et esimesed ööbimised on lapse jaoks

uus olukord, kuid mõlemad vanemad saavad ja on kohustatud last selleks ette valmistama,

järgides seejuures psühholoogi soovitusi. Kokkuvõttes sõltub otseselt ja ainult mõlemast

vanemast, kui stressirohkeks lapsele uus elukorraldus osutub. Kui mõlemad vanemad

armastavad last nii nagu nad menetlusdokumentides on esile toonud, suudavad nad

omavahelised

negatiivsed

emotsioonid

lapse

nimel

maha

suruda

nii

lapse

üleandmisel/vastuvõtmisel kui tema igapäevaelu küsimuste üle otsustades.

30. Küll aga jõudis ringkonnakohus asja ettevalmistamise käigus arusaamale, et maakohtu

määratud suhtluskorra n-ö päevapealt rakendamine ei pruugi vastata lapse parimatele huvidele,

kuivõrd tegemist oleks sedavõrd olulise ja järsu muudatusega lapse elukorralduses võrreldes

seniste mõne tunni pikkuste viibimistega mänguväljakutel. Vaidlustatud määrusega

kehtestataks nn vahelduval elukohal põhinev suhtluskord, mille puhul laps viibib nädala kaupa

ühe vanema juures. 19.07.2019 määrusega kehtestatud kord ei võimaldanud üldse lapsel ja isal

ööbimisega kohtumisi ning kõige pikem isa ja lapse koosveedetud aeg oli 4 tundi (alates lapse

3-aastaseks saamisest 8 tundi, kuid ka seda vaid u 2 korda kuus). Samas nõustub

ringkonnakohus maakohtuga (mida toetab ka eestkosteasutuse arvamus), et arvestades lapse

vanust ning isa ja lapse omavahelist sooja suhet, on põhjendatud lapse ja isa mitmepäevased

kohtumised. Eeltoodut arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et praeguses olukorras on

mõistlik ja lapse huvidega kooskõlas reguleerida lapse ja isa kohtumiste sagenemine (sh

ööbimisega kohtumised) järk-järguliselt, et (eeskätt) lapsel, aga ka vanematel oleks aega

2-20-9790

14

olukorra muutumisega kohaneda järgmiselt: laps viibib isa juures paarisarvulise nädala

laupäevast kuni pühapäevani, kusjuures isa tuleb lapsele järele ema elukohta laupäeval kell

10.00 ja toob lapse tagasi ema elukohta pühapäeval kell 20.00; laps viibib isa juures

paarituarvulise nädala kolmapäevast neljapäevani selliselt, et isa tuleb lapsele järele lasteaeda

kolmapäeval õhtul ja viib neljapäeva hommikul lapse lasteaeda; kui laps ei ole kolmapäeval

lasteaias, tuleb isa lapsele järele ema elukohta kolmapäeval kell 10.00 ja kui laps ei lähe

neljapäeval lasteaeda, toob lapse tagasi ema elukohta neljapäeval kell 20.00; vanemad võivad

kokkuleppel nädala sees päeva muuta sõltuvalt töögraafikutest ja võttes arvesse lapse

päevakava. Muud üleminekuaja tingimused ühtivad maakohtu poolt määratud suhtluskorra

tingimustega. Peale nn üleminekuperioodi on kohtu hinnangul põhjendatud määrata

suhtluskord vahelduva elukoha põhimõttel nagu leidis maakohus.

31. Vastuseks lapsele määratud esindajale selgitab kolleegium täiendavalt järgmist. Tsiviilasjas

ei ole esitatud mistahes tõendeid selle kohta, et laps igatseks isa juures viibides ema rohkem,

kui ta igatseb ema juures viibides isa. On loomulik, et kui lapsel on mõlema vanemaga

kiindumussuhe, siis vanemast lahus olles ta teda igatseb. Mõistlikud vanemad suudavad ka

peale lahutust korraldada lapse ja enda elu selliselt, et lapsele oleks tagatud kogu aeg

turvatunne, st ka siis, kui ta viibib teise vanema juures. Isa ei pea tõendama, et ta on võimeline

oma bioloogilise lapse eest hoolitsema seni, kuni ei ole esitatud tõendeid, mis tema oskused

veenvalt kahtluse alla seaksid. Praeguses asjas selliseid tõendeid esitatud ei ole. Ekslik on

esindaja arusaam, et kohus sunnib last liikuma vanemate vahel, mistõttu ta ei saagi enam lõpuks

aru, kus ta elab. Lapsel on kaks vanemat ja saab olema kaks kodu. Kolleegium ei jaga

seisukohta, et selline olukord last eelduslikult kahjustab. Kas ja kuidas konkreetne laps

olukorrast aru saama hakkab ja kuidas ta sellesse suhtub, sõltub ainult vanematest endist, st

nende mõistlikkusest ja koostööst. Lisaks sellele, et lapsele tuleb juurde teine kodu, kus ta elab

isaga, ja et selle võrra viibib ta n-ö esimeses kodus aeg-ajalt vähem, ei muuda kohtumäärus

lapse elukorralduses midagi muud, st jääb rutiin seonduvalt lasteaiaga, lasteaiakaaslastega,

suhtlus emapoolsete sugulastega.

32. Vastuseks ema seisukohtadele selgitab kolleegium järgmist. Asjaolu, et vanemate vaheline

suhtlemine on äärmiselt keeruline või välistatud, ei saa välistada isa ja lapse suhtlemist ega

lapse õigust suhelda isaga ning tunda ja saada aru, et isa on tema elu loomulik osa. Asjas ei ole

esitatud tõendeid, et isa eluviisid, toitumisharjumised (vegan) vmt asjaolud oleksid ohtlikud

lapse heaolule, elule ja tervisele. Kehtiv seadusandlus ega kohtupraktika ei võimalda saada isal

lapse ainuhooldusõigust ainult sel alusel, et lapsel on vahelduv elukoht. Asjaolu, et peale ühte

ööbimist isa juures oli laps üliemotsionaalne, on seletatav tema jaoks uue olukorraga, kuid

sellega toime tulema peavad tal aitama vanemad koos, st mõlemad peavad lapsele uue olukorra

ära selgitama, mh selle, et kumbki vanem on tema jaoks olemas ka siis, kui ta viibib teise juures.

Selle tagamiseks on korras ette nähtud eemalviibiva vanema õigus ja kohustus lapsega

sidevahendite abil suhelda, arvestades lapse uneaega. Kohtul ei ole alust asuda seisukohale, et

isa ei tule lapse hooldamisega toime, mistõttu ei ole eelduslikult põhjendatud, et kui laps jääb

isa juures haigeks, peaks isa tema kindlasti ema juurde tooma. Isa on eelduslikult võrdselt

emaga võimeline haiget last põetama. Samas on vanematel ka sellisel juhul kohustus teha

koostööd ja leppida haige lapse eest hoolitsemises kokku teisiti, kui kohtu määratud korras.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

33. TsMS § 172 lõigetele 1 ja 3 alusel jättis kohus menetlusosaliste kantud menetluskulud

nende endi kanda ning riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda.

34. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

2-20-9790

15

(allkirjastatud digitaalselt)

/Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin/