2-20-14724/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-20-14724

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2021. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-14724

Tsiviilasi

E.Z. ja V.Z. hagi J.Z. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2628 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I E.Z. (isikukood XXX)

Hageja II V.Z. (isikukood XXX)

Hageja II seaduslik esindaja A.L.

Lepinguline esindaja jurist S.D. (e-post XXX)

Kostja J.Z. (isikukood XXX)

Lepinguline esindaja jurist J.K. (e-post XXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus V.Z. hagis J.Z. vastu elatise väljamõistmiseks otsust tegemata.

2. Rahuldada E.Z. hagi J.Z. vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt.

3. Mõista J.Z. välja E.Z. kasuks elatis 250 eurot kuus alates 07.10.2020 kuni E.Z.

(sündinud XX.XX.XXXX ) täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX.

4. Elatis tasuda hiljemalt vastava kalendrikuu 13. kuupäevaks A.L. arvelduskontole XXX

selgitusega "elatis", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist

makstakse.

5. Jätta V.Z. hagi menetlemisega seotud menetluskulud V.Z. kanda.

6. Määrata J.Z. menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista V.Z. välja J.Z. kasuks 90

eurot.

7. Jätta E.Z. hagi menetlemisega seotud menetluskulud poolte endi kanda.

8. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. E.Z. ja V.Z. esitasid 07.10.2020 Tartu Maakohtule hagiavalduse J.Z. alates hagiavalduse

esitamisest kuni nende täisealiseks saamiseni seadusjärgse elatise väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt J.Z. ja A.L. kooselust on sündinud XX.XX.XXXX laps E.Z. ja

XX.XX.XXXX laps V.Z, kes pärast vanemate lahutust jäid elama koos A.L. Hageja

seadusliku esindaja ja kostja kooselu lõppes XXX. Hagiavalduse esitamise hetkel ei tasu

kostja elatist sellises määras, mis tagaks laste vajadused.

3. V.Z. esitas 25.01.2021 avalduse hagist loobumiseks ning kostja on hagist loobumisega nõus.

4. Kostja seisukohtadest nähtuvalt kostja on alates XX.XX.XXXX töötuna arvele võetud Eesti

Töötukassas, on kaotanud oma sissetulekud ega suuda seetõttu kuni uue töö leidmiseni

tavapäraseid elatise makseid tasuda. Töötuskindlustushüvitis ei ole igavene. Kostja töötas

XXX ning piir XXX on kinni. Kostjal on XXX ja ta on töötanud XXX. Kostja sooviks on

edaspidi leida XXX tööd Eestis. Selleks on kostjal vajalik õppida XXX. Kostja on Eesti

Töötukassa kaudu suunatud XXX kursustele. Kostjal ei ole vara, mille arvelt elatist maksta.

Hageja kulud on osaliselt ülepaisutatud ja põhjendamatud. Mõlemad vanemad peavad

panustama lapse vajaduste rahuldamisse võrdselt. Lisaks viitas kostja peagi muutuvale elatise

miinimummäärale, mille määramisel arvestatakse kohustatud vanema sissetulekut, elatist

saavate laste arvu peres, peretoetusi ja lapse jagatud elukohta. Kostja on nõus tasuma elatist

170 eurot kuus. Vastuses hagile palus tasumise määrata iga kuu hiljemalt 13. kuupäevaks.

Kohtu põhjendused

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse

otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist

loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab

loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kuna V.Z. on hagist

loobunud, lõpetab kohus tema hagi osas asjas menetluse otsust tegemata.

6. Kohus leiab, et E.Z. hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt.

7. PKS §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt

ülalpidamist. PKS § 100 lg-st 2 tulenevalt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise

kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale

lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vaidlust ei

ole ning rahvastikuregistri kandega on tõendatud, et E.Z. on kostja alaealine laps. Kostja ei

ela lapsega koos, mistõttu peab täitma lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel.

8. PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019

määrusega nr 115 kehtestati alates 01.01.2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise

korral 584 eurot. Seega on kehtiv elatise miinimummäär 292 eurot kuus.

9. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole

tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei

vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1

nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS §

101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus

või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1

sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

10. Riigikohus on rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste

rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust

oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on

lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane

lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema

sissetulek on liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel

tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada

tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Juhul kui vanema

sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste

vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS §

102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks

ühetaoliselt (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).

11. Kuigi kostja on töötu (töötukassa teatise kohaselt on kostja töötuna arvele võetud alates

XX.XX.XXXX, tl 21), saab ta sissetulekut töötuskindlustushüvitise näol, mis on kohtu

hinnangul piisavalt suur, maksmaks elatist miinimummääras. Hageja kontoväljavõttest (tl 40)

nähtub, et XXX novembris maksti töötuskindlustushüvitist XXX eurot ja detsembris XXX

eurot, XXX jaanuaris XXX eurot ja veebruaris XXX eurot. Töötuskindlustushüvitise

maksmine ei ole küll igavene, kuid kostjal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt

kohustus teenida sissetulekut. Kostja on viidanud vajadusele õppida XXX ning asjaolule, et ta

on töötukassa kaudu suunatud XXX kursustele. Puudulik XXX vähendab küll võimalusi tööd

leida, kuid see ei tähenda, et kosjal ei oleks võimalik lapse ülalpidamiseks vajalikku

sissetulekut teenida. Kostja on töötanud ehituses, kus teadaolevalt kasutatakse ka XXX

mitteoskavat välistööjõudu. Kostjal on ainult üks alaealine laps ning kostja ei ole põhistanud,

et tal puuduvad võimlaused lapse ülalpidamiseks sissetulekut teenida.

12. Mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära võib

esineda ka olukorras, kus lapse tegelikud vajadused on väiksemad kui kahekordne elatise

miinimummäär ning lapse vajadused on osaliselt kaetud peretoetustega.

13. Lapse vajadused on tema seadusliku esindaja sõnul järgmised: riiete ja jalatsite ning koduste

vajaduste kulud 80 eurot, hügieenikulud 10 eurot, kulutused ravimitele 35 eurot, toidukulud

180 eurot, mänguasjade, raamatute, karussellide, meelelahutuse kulud 10 eurot, eluaseme kulu

65 eurot, koolitarbed 45 eurot, suvelaager, täiendavad koolitused 30 eurot, huviringid ja

eririided 55 eurot, transport 6 eurot, sidekulud 15 eurot, internet, televisioon 15 eurot, lapse

toas remondi ja mööbli kulud 43,75 eurot (kolme aasta peale 1400 eurot), sünnipäevad 15

eurot, muud vältimatud kulud ja taskuraha 25 eurot, kokku 629,75 eurot.

14. Kostja on vaidlustanud riiete ja jalatsite ning koduste vajaduste kulud, leides et kulu 80 eurot

kuus on ülepaisutatud ning kostjale jääb arusaamatuks milles seisnevad koduste vajaduste

kulud kui eraldi on loetletud toidukulud, hügieenikulud, kulutused ravimitele, eluaseme kulud

sidekulud, internet, televisioon jne. Samuti on kostja vaidlustanud kulud ravimitele, kuna

kostjale teadaolevalt ei ole hagejal ühtegi kroonilist haigust, mille ravimiseks kulub igakuiselt

35 eurot. Kostja on vaidlustanud kulud koolitarvetele, leides et tavapäraselt on need kulud

10-15 eurot kuus. Kostja on vaidlustanud kulutused suvelaagritele ja täiendavatele

koolitustele 30 eurot kuus, kuna suvelaager toimub ainult suviti ning ei ole teada, kas sel suvel

mingeid laagreid toimub, kostjale teadaolevalt hageja täiendavatel koolitustel ei käi. Kostja on

vaidlustanud kulu huviringidele ja eririietele, kuna kostjale on teada, et hageja ei võta osa

huviringide tegevusest ning arusaamatu on, mida eririiete all mõeldakse. Kostaja on

vaidlustanud remondi ja mööblikulu, kuna kostjale ei ole teada, kas lapse toas tehti remonti ja

osteti mööblit, kostjale teadaolevalt ei olnud sellise kulu tegemine lapse eluks hädavajalik.

Kostja on vaidlustanud muud vältimatud kulud ja taskuraha 25 eurot kuus, kui juba on

märgitud koduste vajaduste kulud, karussellide ja meelelahutuse kulud.

15. Kohus nõustub kostjaga, et hageja sõnul lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused on

osaliselt ülepaisutatud ja põhjendamatud. Elatise nõudmisel miinimummääras ei ole küll vaja

lapse vajadusi tõendada, kuid tuleb selgitada, millised on lapse igakuised vajadused ning

nende vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus. Praegusel juhul jääb arusaamatuks,

milles seisnevad näiteks koduste vajaduste kulud, kulud ravimitele 35 eurot kuus, mis on

ilmselt rohkem kui vajalik vitamiinide ning haiguste hooajal vajalike ravimite ostuks, kulud

huviringidele, eririietele ja täiendavatele koolitustele, kuna selgitatud ei ole, milliste

huvialadega laps tegeleb, milliseid eririideid ja millised täiendavaid koolitusi laps vajab,

kulud koolitarvetele summas 45 eurot kuus.

16. Kostja on viidanud peagi muutuvale elatise miinimummäärale, mille määramisel arvestatakse

mh peretoetusi. Kohus leiab, et kostja poolt välja toodud asjaolusid arvestades tuleb elatise

määramisel arvestada lapse emale makstava lapsetoetusega, mille suurus on perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 kohaselt 60 eurot kuus.

17. Arvestades et lapse tegelikud vajadused on väiksemad kui kahekordne elatise miinimummäär

ning lapse vajadused on osaliselt kaetud lapse emale laekuva lapsetoetusega, on kohtu

siseveendumuse kohaselt põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 250 eurot

kuus.

18. TsMS § 445 lg 1 alusel võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise

viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Vastavalt PKS § 100 lg-le 4 tuleb elatis

tasuda iga kalendrikuu eest ette, s.o hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks. Vastuses hagile

on kostja palunud määrata elatise tasumise iga kuu hiljemalt 13. kuupäevaks. Kuna hageja ei

ole kostja taotlusele vastu vaielnud, määrab kohus elatise tasumise ajaks iga kuu 13.

kuupäeva. Hageja taotlusel kuulub elatis tasumisele tema seadusliku esindaja arveldusarvele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

19. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et

kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Seega jäävad V.Z. hagi menetlemisega

seotud menetluskulud V.Z. kanda.

20. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades E.Z. hagi

osalist rahuldamist, peab kohus põhjendatuks jätta E.Z. hagi menetlemisega seotud

menetluskulud poolte endi kanda.

21. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kostja menetluskuluks on lepingulise esindaja kulu

540 eurot (ajakulu 4,5 tundi, tunnihind 120 eurot). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kuuluvad

lepingulise esindaja kulud hüvitamisele põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et

kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks seoses V.Z. hagi

menetlemisega saab pidada 45 minutit. Kostja lepingulise esindaja tunnihind ei ületa keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodud põhjendustel määrab kohus kostja

menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab V.Z. kostja kasuks välja 90 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik