1-21-3245/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-21-3245 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 1. juuli 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-3245 (19230200717) Kohtunik Mairi Heinsalu Kohtuistungi sekretär Irene Valge Tõlk Marianna Sidorok Kriminaalasi N.H süüdistuses KarS § 422 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Irina Tsugart Süüdistatav N.H isikukood: XXX xxxx ; kodakondsus; elukoht: xxxx xxxx; emakeel: ; xxxx; xxxx; kehtivaid töökoht: kriminaalkaristusi 1: Harju Maakohtu 03.04.2019 otsusega 1-19-2310 karistatud KarS § 424 lg 1 järgi vangistusega 9 kuud, mis on KarS § 69 alusel asendatud ÜKT 268 tunniga. Karistus on täidetud 31.03.2020. Kaitsja Silvi Erro (süüdistatav ei soovi kaitsja osavõttu kohtuistungist)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p st 5 ja § 249 ning § - -dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas: 1. N.H KarS talle karistuseks Süüdi tunnistada § 422 lg 1 järgi ja mõista vangistus 1 aasta ja 10 kuud. 2.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada vangistus 1 aasta 10 kuud üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, seega

1-21-3245 2

vastab vangistus 1 aasta 10 kuud

üldkasulikule tööle 660 tundi. 3. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. 4. KarS § 69 lg 4 alusel kohustub N.H üldkasuliku töö tegemisel (2 aasta jooksul) järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg 1 ehk: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx. - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5. Kannatanu S. T. esitatud tsiviilhagi 300

0 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista süüdistatavalt N.H-lt kannatanu kasuks 3000 eurot, mis tuleb N.H-l hüvitada 8 kuu jooksul (375 eurot kuus) kannatanu S. T. arveldusarvele nr xxxx (Xxxx)

, märkides selgitusena „ , tsiviilhagi hüvitamine”. N.H, kriminaalasi 1-21-3245

6. Välja mõista N.H-lt riigituludesse KrMS 180 lg 1 ja

§ 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 876 eurot, 175 lg 1 p 3 isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr 19E- KrMS § 180 lg 1 ja PÕI0156 kulud summas 84 eurot

, s.o kokku 960 eurot. 7. tuleb N.H-l tasuda menetluskulud ositi 12 KrMS § 180 lg 3 4. lause alusel kuu jooksul alates otsuse jõustumisest 80 eurot Maksu- ja Tolliameti kuus arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS- is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „ menetluskulud“ ja N.H , kriminaalasi 1-21-3245, viitenumber 99921700026830. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. 8. kaitsjale, nnatanule Kohtuotsus anda süüdistatavale, ka ja prokurörile ning edastada Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale.

1-21-3245 3

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS N.H-d (N.H) süüdistatakse selles, et ta juhtis 26.08.2019.a kella 19:14 ajal Tallinnas Priisle teel suunaga Narva mnt poole sõiduautot registreerimismärgiga xxxx xxxx ning Läänemere teele vasakpööret sooritades ei andnud teed mööda Priisle teed Ussimäe tee suunas otse liikunud jalgratturile S. T.le, kes kokkupõrke tagajärjel kukkus ja sai eluohtliku tervisekahjustuse (lahtine koljuluumurd). Liiklusõnnetus toimus, sest N.H rikkus järgmisi liiklusseaduse nõudeid: LS § 14 lg 2 järgi peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima liiklusalaste

õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; LS § 16 lg 1 järgi peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; LS § 17 lg 1 järgi peab liikleja tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest; LS § 18 lg 1 järgi peab juht, kes on kohustatud liiklusreeglite või liikluskorraldusvahendi kohaselt andma teed, sõidukiiruse vähendamisega või seismajäämisega selgelt andma märku, et ta kavatseb järgida tee andmise kohustust; LS § 35 lg 1 järgi ei tohi juht oma tegevusega ohustada jalakäijat, tasakaaluliikurit ega jalgratturit; LS § 56 lg 1 järgi peab juht ristmikule lähenedes olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejal. Seega N.H mootorsõiduki juhina liiklusnõuete rikkumisega, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus, pani toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1-21-3245 4

KOKKULEPPE SISU Süüdistatava rokurör vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on N.H , tema kaitsja ja p i N.H-le vaks karistuseks KarS mõisteta § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta 10 kuud. KarS § 69 lg 1 alusel asendada vangistus 1 aasta 10 kuud üldkasuliku tööga, arvestusega, et

ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, seega vastab vangistus 1 aasta 10 kuud

üldkasulikule tööle 660 tundi. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustub N.H üldkasuliku töö tegemisel (2 aasta jooksul) järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg 1 ehk: 1) lalises elukohas: xxxx. elama kohtu määratud a 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Menetluskulud Süüdistatavale on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 876 eurot. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr 19E- PÕI0156 kulud summas 84 eurot. Kõik kriminaalmenetluse kulud kokku on 960 eurot. Kohtumenetluses tekkivad kohtumenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et võib menetluskulud N.H kokku summas 960 eurot tasuda 12 kuu jooksul.

Tsiviilhagi Kannatanu S. T. esitas tsiviilhagi summas 3000 eurot. VÕS § 1043 ja 1045 alusel mõista välja süüdistatavalt N.H-lt kannatanu S. T. kasuks 3000 eurot, mis tuleb tasuda S. T. arveldusarvele xxxx (Xxxx) oma digitaalse allkirjaga, et . Süüdistatav N.H kinnitab ta võtab ülaltoodud kannatanu S. T. nõude õigeks ja kohustub kannatanule maksma väljanõutud summa 8 (kaheksa) kuu jooksul igakuiste maksetena 375 eurot.

1-21-3245 5

KOHTU SEISUKOHT Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava te on õigesti

gu kvalifitsee N.H KarS ritud, mistõttu tuleb § 422 lg 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd

kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Ka muud kokkuleppe tingimused, s.o menetluskulud, tsiviilhagi vastavad

seaduse nõuetele.

(allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu Kohtunik