Legislator Case Law & Legislation
2-20-16608/31 AI generated

2-20-16608/31 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Case Number 2-20-16608/31
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Legislator headnote

AI generated

2-20-16608/31 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2021, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-16608 Tsiviilasi E L hagi S V ja EE Ti vastu õigusvastaselt tekitatud kahju nõudes Tsiviilasja hind 616,34 eurot Menetlusosalised hageja E L, kostja I S V, kostja II EE T, RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Mõista välja S Vlt ja EE Tilt solidaarselt E Li kasuks õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks 616,34 eurot. 3. Jätta menetluskulud S V ja EE Ti kanda. 4. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 5. S Vlt ja EE Tilt menetluskulu riigituludesse väljamõistmise lahendab kohus eraldi määrusega. 6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib kaja esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

2-20-16608

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-is või a/a EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-is LHV Pank, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Tagaseljaotsuse tegemise õiguslik alus 1. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja menetluses on E Li hagi S V ja E Ti vastu õigusvataselt tekitatud varalise kahju nõudes. Hagiavalduse asjaolude kohaselt tekitas S V (kostja I) E Lile (hageja) varalise kahju lõhkudes 17.04.2020 hagejale kuuluva auto mõlemad küljepeeglid. Lõhkumise ja kahju tekitamise kohta alustati ka Politsei-ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Kuressaare politseijaoskonnas väärteomenetlust nr 2740,20,000380. Hagejale politsei poolt edastatud teabe kohaselt on kostja I hageja auto peeglite lõhkumises süüd tunnistanud. Hageja varaliseks kahjuks on auto remontimise kulu 616,34 eurot. Kuna kostja I oli kahju tekitamise ajal alaealine taotleb hageja kahjuhüvitise 616,34 eurot väljamõistmist solidaarselt kostjalt I ja tema emalt EE Tilt (kostja II). 2. Kostjale I on hagimaterjalid TsMS § 315 lg 1, § 322 lg 2 kohaselt kätte toimetatud kohtukordnikuga 20.05.2021 tema elukoha aadressil XXXXXXXXXXX. Hagi menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid võttis kostjale I edasiandmiseks vastu korteri omanik XX Kostjale II on hagi menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid TsMS § 315 lg 1 kohtukordnikuga isiklikult kätte toimetatud 20.05.2021 elukoha aadressil XXXXXXXX. Kostjad olid kohustatud kohtule vastama 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjad hagile määratud tähtajaks ei vastanud ega teinud seda kohtuotsuse koostamise ajaks. 3. Juhindudes TsMS § 407 lg 1 teeb kohus käesolevas asjas tagaseljaotsuse põhjusel, et kostjatele on hagi kätte toimetatud ja kostjad ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse hagiavalduses märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib üksnes hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaoludel õiguslikult põhjendatud ja hageja nõue tuleb rahuldada. 4. Kohus vormistab tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

2-20-16608

Kohtu selgitused kostjale 5. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17.12.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). Kaja esitamise kohta selgitab kohus kostjale järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele, avaldus kaja esitamise kohta ja mõjuv põhjus, mis takistas kostjal hagile tähtaegselt vastamast ning selle põhistus. Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta tõendid (TsMS § 415 lg 1, § 417 lg 2). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: (i) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, (ii) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, (iii) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 6. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulud jäävad praegusel juhul hagi rahuldamise tõttu kostjate kanda (TsMS § 162 lg 1). 7. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks kandnud temale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. Hagejale on antud 05.05.2021 määrusega menetlusabi riigilõivu 125 eurot tasumiseks vabastades hageja hagi esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest. 8. Menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldataks (TsMS § 190 lg 3). Seega kuulub kostjatelt Eesti Vabariigi kasuks välja mõistmisele hagi esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 125 eurot. 9. Tulenevalt TsMS § 179 lg 1 mõistab asja lahendav kohus menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohus määrab, juhindudes TsMs § 174 lg 4 ja § 179 lg 1, riigi kasuks välja mõistetavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ja mõistab riigile tasumisele kuuluvad menetluskulud kostjatelt riigituludesse välja eraldi määrusega. 10. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik