2-19-13868/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtujurist

Ilona Põld

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.06.2021. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-13868

Tsiviilasi

Eesti Autorite Ühing hagi OSAÜHING BEST IDEA vastu

võla nõudes

Tsiviilasja hind

66 984,62 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Eesti Autorite Ühing (registrikood 80004182;

aadress Lille 13, 10614 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Mari Must

(e-post: mari.must@ellex.ee)

Kostja: OSAÜHING BEST IDEA (registrikood 10955220;

aadress Toompuiestee 37, 10133 Tallinn)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Andrei

Svištš (e-post: menetlus@rask.ee)

Asja läbivaatamine

Istung 07.06.2021

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Eesti Autorite Ühing hagi.

2. Välja mõista OSAÜHING-lt BEST IDEA Eesti Autorite Ühing kasuks litsentsitasu

33 492,31 eurot.

3. Välja mõista OSAÜHING-lt BEST IDEA Eesti Autorite Ühing kasuks viivis

33 492,31 eurot.

4. Jätta menetluskulud OSAÜHING BEST IDEA kanda.

5. Välja mõista OSAÜHING-lt BEST IDEA Eesti Autorite Ühing kasuks menetluskulud

6120,50 eurot.

6. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Rahuldada hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks ning tagastada riigilõiv enam

tasutud osas 900 eurot MTÜ Eesti Autorite Ühing arvelduskontole nr EExxx (LHV

pank).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei

pikenda menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Eesti Autorite Ühing esitas 10.09.2019 hagi OSAÜHING BEST IDEA vastu muusikateoste

avaliku esituse litsentsilepingutest tuleneva võla nõudes. Hageja esitas 26.05.2020 nõude

suurendamise avalduse, mille kohus võttis menetlusse ja liitis ühiseks menetlemiseks. Hagi

aluseks olevate asjaolude kohaselt korraldas kostja 2017., 2018. ja 2019. aastal Saku

Suurhallis ürituse nimega „Jõulugala“. Kostja esitas hagejale aruande tegelikkusele

mittevastava piletite müügist laekunud tulu kohta ning tasus litsentsitasu ettenähtust vähem.

Hageja leiab, et kostjal tuli maksta litsentsitasu 2,5% kogu kostjale makstavalt

sissepääsutasult või osavõtutasult. Asjaolu, et paketi hind sisaldas ka toitlustust ja

võimalikke muid, ilma muusikata ürituse osi, on juba arvesse võetud ning kehtestatud

kontserdist (5%) madalam tasumäär 2,5%. Hageja nõuab kostjalt täiendavat litsentsitasu

33 492,31 eurot ning sellelt arvestatud lepingujärgset viivist 0,5% päevas kuni põhinõude

täitmiseni ja kuni põhinõude ulatuses.

Kostja vastuväited

2. OSAÜHING BEST IDEA vaidles nõudele vastu. Kostja esitas lepingule vastavad

finantsaruanded, mille alusel koostas hageja arved ning kostja need ka tasus. Kostja leiab,

et litsentsitasu all tuleb mõista tasu intellektuaalsest varast tulenevate õiguste kasutamise

eest. Litsentsilepingu sissepääsutasu sätetele saab alluda üksnes see osa ürituse

sissepääsutasust, mis on suunatud muusikateoste kasutamisele. Aruannetes on piletihinnana

kajastatud seda osa ürituse paketi maksumusest, mida ettevõtted maksavad „Jõulugala“

lavalise programmi eest, kus esitatakse muusikalisi teoseid. Suurem osa kostja kuludest

moodustavad tasud tehniliste lahenduste ja muu eest (sh kujundus, toitlustus, turundus jm

korraldusega seonduv). Seetõttu on õigustatud ka piletihinna väiksem osakaal n-ö paketi

kogumaksumuses. Kostja leiab, et litsentsilepingu p 4.3 on kostjat ebamõistlikult kahjustav.

Sissepääsutasu tuleb defineerida lähtuvalt kostja kasutatavast hinnastamismeetodist kui

üksnes tasu ürituse pileti eest. Tulenevalt sellest tuleb litsentsitasu maksta üksnes

piletihinnalt, mida kostja on juba teinud. Ürituse paketihind on ajas muutuv, s.t mida

ajaliselt lähemal üritus seda kallim on pileti maksumus.

3. Viivisenõue põhinõuet 50% ületavas osas on vastuolus kehtiva kohtupraktikaga. Viivise

nõudmine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja on ürituste kohta esitanud

finantsaruanded, mida hageja on aktsepteerinud. Olukorras, kus täiendav litsentsitasu arve

on esitatud pärast ürituse toimumist mitmeid kuid hiljem, on täiendavalt litsentsitasult

viivise nõudmine vastuolus hea usu põhimõttega. Kostjat koheldakse oluliselt erinevalt

võrreldes ettevõttesiseste korporatiivürituste korraldajatega, kuna kostja võlgnetavad

litsentsitasud

ületavad

oluliselt

ettevõttesisese

ürituse

korraldajale

kehtestatud

litsentsitasusid. Kostjat ei tohiks karistada ebamõistlikult suure viivisemääraga (0,5%)

lisaks täiendavale litsentsitasule, arvestades, et litsentsilepingus sätestatud sissepääsutasu

regulatsioon on mitmeti tõlgendatav. Kostja lähtus sissepääsutasu tõlgendamisel oma

parimast äranägemisest ning tulenevalt sellest pidas (ja peab siiani) kostja litsentsilepingu

alusel esitatud aruandeid ja makstud litsentsitasu lepingule vastavaks.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Hageja nõuab kostjalt 2017., 2018. ja 2019. aastal kostja korraldatud üritusega „Jõulugala“

seotud litsentsilepingute mittekohasest täitmisest tulenevat täiendavat litsentsitasu. Hageja

nõue võib kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel.

5. Vaidlus puudub ning kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-de 2

ja 4 ja viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

• hageja on teoste autoreid ja muusikakirjastajaid esindav kollektiivse esindamise

organisatsioon;

• kostja korraldas 2017., 2018. ja 2019. aastal Saku Suurhallis „Jõulugala“ nime kandvaid

üritusi;

• hageja ja kostja sõlmisid üritusel „Jõulugala 2017“ muusikateoste esitamise eest makstava

litsentsitasu maksmiseks litsentsilepingu nr K3071 (dtl 24-30);

• hageja ja kostja sõlmisid üritusel „Jõulugala 2018“ muusikateoste esitamise eest makstava

litsentsitasu maksmiseks litsentsilepingu nr K3338 (dtl 36-40);

• hageja ja kostja sõlmisid üritusel „Jõulugala 2019“ muusikateoste esitamise eest makstava

litsentsitasu maksmiseks litsentsilepingu nr KS026 (dtl 206-212);

• kostja esitas pärast ürituste toimumist finantsaruanded, milles esitati andmed üksnes

muusikalist programmiosa hõlmanud osavõtutasust laekunud sissetuleku suuruse kohta

(dtl 30, 40, 212);

• üritustele „Jõulugala 2017“ müüdi 2823 piletit, „Jõulugala 2018“ müüdi 4334 piletit ja

„Jõulugala 2019“ müüdi 5047 piletit;

• litsentsilepingute nr K3071 ja nr K3338 alusel esitatud aruannetele vastavalt esitas hageja

arved summades 1178,57 eurot ja 1743,19 eurot, millised kostja on tasunud (dtl 31, 41);

• kostja tasus 12.06.2019 hagejale täiendavalt 2798,62 eurot selgitusega „Tasu vastavalt

23.05.2019 esitatud aruannetele“.

6. Pooled vaidlevad selle üle, kas litsentsilepingu kohaselt tuleb tasu maksta üksnes

muusikaliste teoste esitamise eest makstud tasult või ürituse kogu paketi eest saadud tulult.

7. Poolte vahel sõlmitud litsentsilepingute K3071 ja nr K3338 järgi sõltub litsentsitasu ürituse

sissepääsutasust, mille all pooled mõistavad ürituse piletite müügist laekunud kogu

sissetulekut. Litsentsisaajal ei ole õigus piletite müügist laekunud sissetulekust mahaarvamisi

(s.h piletite müügikulude eest) teha (v.a pileti hinnas sisalduv käibemaks) (p-d 4.1 ja 4.1.1).

Litsentsilepingus nr KS026 on eelnevat täpsustatud. Uue sõnastuse järgi sõltub litsentsitasu

üritusel osalemise eest laekunud sissetulekust, mille all pooled mõistavad ürituse osavõtust

laekunud kogu sissetulekut sõltumata litsentsisaaja märgitud tasu nimetusest (osavõtu-,

sissepääsu-, osalustasu, laua hind vms). Viimases lepingus on täpsustatud ka loetelu

milliseid mahaarvamisi ei tohi osavõtutasust laekunud sissetulekust mh teha. Nendeks on

osavõtutasus sisalduv toitlustamise, korraldusteenuse, tehnilise produktsiooni jm kulude

mahaarvamine (p-d 4.1 ja 4.1.1).

8. Kohus nõustub hagejaga, et kostja teadis lepingute sõlmimisel, et hageja tõlgendab

litsentsilepingute p 5.1 selliselt, et litsentsitasu arvutatakse 2,5% kogu kostjale makstavalt

osalustasult. Litsentsitasude üle samade poolte vahel toimus vaidlus tsiviilasjas nr 2-17-854.

Selles asjas kohus leidis, et 2,5% kui madalama tasumäära puhul on juba arvesse võetud

ürituse olemust ja kostjal pole õigust teha mahaarvamisi. Kostja teadmist kinnitab ka

litsentsilepingus nr KS026 täpsustus millest litsentsitasu arvestatakse.

9. VÕS § 29 lg 3 kohaselt kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja

kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis

tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. VÕS § 29 lg 5 p

2 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada mh tõlgendust, mille lepingupooled on

samale lepingutingimusele varem andnud. Eeltoodust johtuvalt ei päde kostja vastuväide,

et ta mõistis 2017-2019 sõlmitud litsentsilepinguid teisiti, kui sama lepingut varasematel

perioodidel.

10. Poolte vahel sõlmitud litsentsilepingute K3071 ja nr K3338 p 4.3 kohaselt teoste avaliku

esitamise eest üritusel kohustub litsentsisaaja maksma EAÜ-le litsentsitasu 2,5% ürituse

sissepääsutasust või osavõtutasust, kuid mitte vähem kui 7,99 eurot ürituse ühe päeva eest.

Litsentsilepingu nr KS026 p 4.2 kohaselt teoste avaliku esitamise eest üritusel kohustub

litsentsisaaja maksma EAÜ-le litsentsitasu 2,5% üritusel osalemise eest laekunud

sissetulekust. Kostja pidas piletihinna osas eraldi finantsarvestust (dtl 105-118). Kostja

esitas 2017. ja 2018. aasta „Jõulugala“ eelarved, mille kohaselt ürituste läbiviimiseks

kantud kuludest moodustas muusikaline osa vastavalt 12,51% ja 12,43% (dtl 119-120).

11. Kostja esitas „Jõulugala 2017“ kohta finantsaruande, mille kohaselt müüdi 2823 piletit

kogusummas 45 156 eurot. Litsentsilepingute K3071 („Jõulugala 2017“) osas hageja leiab,

et vastavalt 2017 ürituse reklaamile oli tegelik osavõtutasu 114 eurot (+ käibemaks) ühe

inimese kohta (dtl 32-33). Hageja arvutuste kohaselt tuli kostjal tasuda 8045,55 eurot

(2823x114x2,5%), millele lisandub käibemaks 354 eurot, kokku 8399,55 eurot. Kuivõrd

hageja lähtus osalejate arvu määramisel kostja esitatud finantsaruandest, siis tõendina

esitatud artikli ("Galerii. Saku Suurhallis algas suurejooneline ja glamuurne Jõulugala

2017") jätab kohus tähelepanuta (dtl 34-35). Kostja esitas osavõtutasu tõendamiseks

„Jõulugala 2017“ üritusele soetatud kogupaketi arved (dtl 134-136). Arvete ja kostja

selgituste kohaselt oli 17.01. paketi hind 98 eurot, 31.08. oli paketi hind 114 eurot ja 29.11.

oli paketi hind 126 eurot. Summadele lisandub käibemaks.

12. Kostja

esitas

„Jõulugala

2018“

kohta

finantsaruande,

mille

kohaselt

müüdi

kokku 4334piletit kogusummas 66 788,80 eurot. Litsentsilepingu nr K3338 („Jõulugala

2018“) osas hageja leiab, et vastavalt ürituse reklaamile oli „Jõulugala 2018“ osavõtutasu

128 eurot (+ käibemaks) ühe inimese kohta (dtl 42-51). Hageja arvutuste kohaselt tuli

kostjal tasuda 13 868,80 eurot (4334x128x2,5%), millele lisandub käibemaks 610,23 eurot,

kokku 14 479,03 eurot. Kostja esitas osavõtutasu tõendamiseks „Jõulugala 2018“ üritusele

soetatud kogupaketi arved (dtl 137-140). Arvete ja kostja selgituste kohaselt oli 30.01.

paketi hind 114 eurot, 05.10. oli paketi hind 118 eurot, 16.10. oli paketi hind 128 eurot.

Summadele lisandub käibemaks.

13. Kostja esitas „Jõulugala 2019“ kohta finantsaruande, mille kohaselt müüdi kokku

5047 piletit kogusummas 80 708,83 eurot (+ käibemaks). Litsentsilepingu nr KS026

(„Jõulugala 2019“) osas hageja leiab, et vastavalt ürituse reklaamis toodud infole oli

osavõtutasu 124 eurot (+ käibemaks) ühe inimese kohta (dtl 188-204). Hageja arvutuste

kohaselt tuli kostjal tasuda 15 646,70 eurot (5047 x 124 x 2,5%), millele lisandub käibemaks

688,41 eurot, kokku 16 334,11 eurot. Kostja piletihinnale vastu ei vaielnud.

14. Kostja ei vaielnud hageja arvestustele sisuliselt vastu ega esitanud enda arvestusi. Kohus

loeb õigeks hageja arvestuse, millel puudub ka marginaalne erinevus kostja esitatud

kogupaketi keskmisest hinnast. Kostja väide, et hageja saab esitada talle arve üksnes

finantsaruande põhjal, on ainetu. Kostja kohustus tasuda teoste avaliku esitamise eest

litsentsitasu 2,5% ürituse osavõtutasust tuleneb litsentsilepingu p-st 4.3. Lepingupool

eeldab, et finantsaruandlus vastab tegelikkusele ja andmeid ei ole võltsitud.

15. Kostja on leidnud, et juhul, kui kohus käsitleb sissepääsutasuna paketi kogumaksumust, on

litsentsilepingute p 4.3 (koos alapunktidega) ebamõistlikult kahjustav ja tühine tulenevalt

VÕS § 42 lg-st 1. Kohus kostjaga ei nõustu. VÕS § 42 lg 2 kohaselt ei loeta tüüptingimust

ebamõistlikult kahjustavaks, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu

väärtuse suhet või kui tingimuse sisu tugineb õigusaktil, millest ei saa lepingupoolte

kokkuleppel kõrvale kalduda. Kohus nõustub hagejaga, et litsentsilepingu põhiline ese on

litsentsi andmine ja autoritasu võtmine (AutÕS § 131 lg-d 1, 2 ja § 14 lg-d 1, 2). Kogutud

autoritasu maksab hageja välja õiguste omajatele. Kuivõrd litsentsilepingute p 4.3 puudutab

lepingu põhilist eset, siis ei ole see tüüptingimus kostjat ebamõistlikult kahjustav. Hageja

hinnakujundusse sekkumist õigusta kostja vastuväited ega hea usu põhimõttele tuginemine.

Kohus ei tuvastanud litsentsitasu hinnakujunduses hageja seisundi kuritarvitust.

16. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust,

võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus rahuldab hagi põhinõude osas ning mõistab

kostjalt hageja kasuks välja litsentsitasu 33 492,31 eurot.

17. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Litsentsilepingute p 7.5 kohaselt litsentsitasu mitteõigeaegsel tasumisel kohustub kostja

tasuma hagejale viivist 0,5% iga maksmisega viivitatud kalendripäeva eest tähtaegselt

tasumata summast. Hageja nõuab kostjalt rahalise kohustuse täitmise viivitamisest

tulenevat viivist litsentsilepingutes kokku lepitud määras.

18. Kostja palub viivise vähendamist VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel. VÕS § 113 lg 8

kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt

VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on

ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole

nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust

tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

19. Kostja on seisukohal, et hageja viivisenõue on ebamõistlikult suur. Kostja põhjendab viivise

vähendamist järgnevaga. Viivisenõue põhinõuet 50% ületavas osas on vastuolus kehtiva

kohtupraktikaga. Viivise nõudmine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja on ürituste

kohta esitanud finantsaruanded, mida hageja on aktsepteerinud. Olukorras, kus täiendav

litsentsitasu arve on esitatud pärast ürituse toimumist mitmeid kuid hiljem, on täiendavalt

litsentsitasult viivise nõudmine vastuolus hea usu põhimõttega. Kostjat koheldakse oluliselt

erinevalt võrreldes ettevõttesiseste korporatiivürituste korraldajatega, kuna kostja

võlgnetavad litsentsitasud ületavad oluliselt ettevõttesisese ürituse korraldajale kehtestatud

litsentsitasusid. Kostjat ei tohiks karistada ebamõistlikult suure viivisemääraga (0,5%)

lisaks täiendavale litsentsitasule.

20. Kohtule ei ole teada kohtupraktika, mis keelab viivise väljamõistmise üle poole

põhinõudest. Kostja ei ole ka nimetanud seisukohta sedastavat Riigikohtu lahendit. Viivise

suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on üldjuhul sellel, kes taotleb viivise

vähendamist (RKTKo 2-18-7296/33, p 23). Kohus nõustub hagejaga, et viivise

ebaproportsionaalsust ei tõenda asjaolu, et hageja esitas arved nr 712200 ja nr 812589

täiendava litsentsitasu maksmiseks ligikaudu 5 ja 17 kuud hiljem ürituse toimumisest,

kuivõrd hageja on alustanud viivise arvutust täiendavatel arvetel nr 712200 ja nr 812589

märgitud maksetähtajast 24.05.2019, mitte ürituse toimumise ajast. Litsentsilepingu p 4.3

tõlgendust käsitles kohus eespool ning kostja soovitud lepingu tõlgendus viivise

vähendamiseks alust ei anna.

21. Hagiavalduse kohaselt hagi esitamise ajaks 10.09.2019 on litsentsilepingute nr K3071 ja

nr K3338 alusel viivis maksmata summadelt (17 157,20 eurolt) 9437,01 eurot. Nõude

suurendamise ajaks 26.05.2020 on litsentsilepingu nr KS026 alusel maksmata summalt

(16 334,11 eurolt) viivis 980,05 eurot. Kuni otsuse tegemiseni arvestatav viivisesumma on

vastavalt 56 532,97 eurot ja 32 668,22 eurot, millised summad ületavad põhinõude. Hageja

on palunud välja mõista viivise kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja alates

kohtuotsuse tegemisest protsendina vastavalt lepingujärgse viivise määrale kuni põhinõude

täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui põhinõue. Kohus rahuldab hageja hagi

viivisenõude osas ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude ulatuses, s.o

33 492,31 eurot.

Menetluskulud

22. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus rahuldas

hagi. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud jäävad kostja kanda.

23. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõivu 2000 eurot ning

õigusabikulu 41,47 tunni eest 7364,35 eurot. Hageja palub kohustada kostjat tasuma

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

24. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise

eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Vastavalt hagi hinnale 66 984,62 eurot

tuli RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 1100 eurot. Põhjendatud on tasutud

riigilõiv 1100 euro ulatuses. Hageja on tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem 900 eurot ning

tal on õigus enammakstud osa tagastamisele. Kostjalt enammakstud riigilõivu osa

väljamõistmine ei ole seega põhjendatud.

25. Hageja esitas 07.06.2021 õigusabikulude nimekirja, millele kostja esitas 11.06.2021

vastuväited. Hageja õigusabikulud koosnevad järgmistest toimingutest:

kuupäev

toiming

Ajakulu

03.06.2021 Dokumendi ettevalmistamine: Eesti Autorite Ühing menetluskulude

nimekiri 07.06.2021 istungiks

0,75

03.06.2021 Kohtuistungiks ettevalmistamine: Harju Maakohtu 07.06.2021 istung

2,00

09.04.2021 Kommunikatsioon: Harju Maakohus, M.K.

(EAÜ) - Harju Maakohtu juuni 2021 istungi kooskõlastamine

0,25

08.04.2021 Kommunikatsioon: A.L.H. - Harku Maakohtu 07.04.2021 määrus 0,30

kostja tõendite kogumise taotluse rahuldamata jätmise kohta

05.04.2021 Dokumendiga tutvumine: Harju Maakohtu 01.04.2021 määrus

kohtuniku taandamata jätmise kohta

0,25

05.04.2021 Kommunikatsioon: A.L.H. - Harju Maakohtu 01.04.2021 määrus

kohtuniku taandamata jätmise kohta

0,25

15.01.2021 Kommunikatsioon: A.L. - Eesti Autorite Ühing 18.01.2021 vastus kostja

taotlustele

0,50

05.01.2021 Dokumendi ettevalmistamine: EAÜ seisukoht kostja 28.10.2020

taotluste osas

2,00

31.12.2020 Kommunikatsioon: Eesti Koolitus- ja Konverentsikeskus OÜ selgitused

nende ürituste osas

0,50

31.12.2020 Kommunikatsioon: Agentuur Kolm OÜ selgitused nende ürituste osas

0,50

30.12.2020 Dokumendi ettevalmistamine: EAÜ seisukoht kostja 28.10.2020

taotluste osas

3,00

22.12.2020 Kommunikatsioon: A.H. - Harju Maakohtu tähtaeg kostja taotlustele

vastamiseks, kostja taotluste õiguslik käsitlus

0,50

30.10.2020 Lähtuvalt Best Idea OÜ 28.10.2020 seisukohast tõendite kogumine

1,00

29.10.2020 Kommunikatsioon: A.L.H., K.R. - Best Idea OÜ 28.10.2020 seisukoht 0,40

28.10.2020 Dokumendiga tutvumine: Best Idea OÜ 28.10.2020 seisukoht

1,50

27.10.2020 Kommunikatsioon: A.L.H., K.R. - kompromissi arutelu OÜ-ga Best

Idea

0,50

19.10.2020 Kommunikatsioon: A.L.H. - kompromissi arutelu Best Idea OÜ-ga

0,25

16.10.2020 Kommunikatsioon: A.L.H. - Besti Idea OÜ ettepanek kompromissiks

0,45

07.10.2020 Dokumendiga tutvumine: Best Idea OÜ 07.10.2020 taotlus tähtaja

pikendamiseks seoses läbirääkimistega

0,25

07.10.2020 Kommunikatsioon: K.R., A.L.H. - Best Idea OÜ 07.10.2020 taotlus

tähtaja pikendamiseks seoses läbirääkimistega

0,25

18.09.2020 Kommunikatsioon: A.L.H. - Harju Maakohtu 17.09.2020 määrus

täiendava nõude menetlusse võtmise ja liitmise kohta

0,15

17.09.2020 Dokumendiga tutvumine: Harju Maakohtu 17.09.2020 määrus

täiendava nõude menetlusse võtmise ja liitmise kohta

0,25

25.05.2020 Dokumendi ettevalmistamine: MTÜ Eesti Autorite Ühing nõude

suurendamine "Jõulugala 2019" ürituse litsentsitasu osas

1,75

21.05.2020 Dokumendi ettevalmistamine: MTÜ Eesti Autorite Ühing nõude

suurendamine "Jõulugala 2019" ürituse litsentsitasu osas

2,00

17.01.2020 Kommunikatsioon: A.L.H.. A.L. - Jõulugala vaidlused Besti Idea OÜ-

ga

0,50

19.11.2019

Dokumendile täienduste ja kommentaaride ettevalmistamine: EAÜ

19.11.2019 seisukoht kostja hagi vastuse osas vastavalt kliendi

18.11.2019 ja 19.11.2019 instruktsioonidele

0,33

14.11.2019 Dokumendi ettevalmistamine: EAÜ seisukoht kostja 29.10.2019 hagi

vastuse osas

1,50

14.11.2019 Dokumendi ettevalmistamine: EAÜ seisukoht kostja 29.10.2019 hagi

vastuse osas

2,00

31.10.2019 Dokumendi ettevalmistamine: MTÜ Eesti Autorite Ühing seisukoht

kostja 29.10.2019 hagi vastuse osas

3,17

30.10.2019 Dokumendiga tutvumine: OÜ Best Idea 29.10.2019 vastus hagile

1,50

30.10.2019

Kommunikatsioon. A.H. - Best Idea OÜ 29.10.2019 vastus hagile, Harju

MK 09.10.2019 määruses hagejale antud seisukoha esitamise tähtaeg ja

seisukoha võimalikud argumendid

0,50

30.10.2019 Dokumendi ettevalmistamine: MTÜ Eesti Autorite Ühing seisukoht

kostja 29.10.2019 hagi vastuse osas

2,50

09.10.2019 Dokumendiga tutvumine: Harju Maakohtu 09.10.2019 määrus

menetlusse võtmise kohta

0,33

09.10.2019 Kommunikatsioon: A.H. - Harju Maakohtu 09.10.2019 määrus

menetlusse võtmise kohta

0,17

10.09.2019 Dokumendi ettevalmistamine: EAÜ hagi ja lisade komplekteerimine, e-

toimikus esitamine

0,42

05.09.2019 Dokumendi ettevalmistamine: MTÜ Eesti Autorite Ühing hagi OÜ Besti

Idea vastu

1,50

31.05.2019 Dokumendi ettevalmistamine: MTÜ EAÜ hagi Besti Idea OÜ lepingu

täitmise nõudes

5,00

16.05.2019

Dokumendile täienduste ja kommentaaride ettevalmistamine: EAÜ

nõudekiri Best Ideale seoses 2017, 2018 Jõulugala üritusega vastavalt

A.L. 16.05.2019 kalkulatsioonidele

0,50

14.05.2019 Dokumendi ettevalmistamine: EAÜ nõudekiri Best Ideale seoses 2017,

2018 Jõulugala üritusega

2,00

26. Kohus lähtub menetluskulude kindlaksmääramisel kohtumenetluse parima praktika

edendamise suuniste p-dest 10.2 ja 10.3 Riigikohtu praktikast menetluskulude

kindlaksmääramisel (nt RKTKm 2-20-4817, p 20). Kohus ei pea hageja esindaja ajakulu

esitatud ulatuses põhjendatuks. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks ajakulu 33,47 tundi.

27. Kohus ei pea põhjendatud ja vajalikuks enne hagi esitamist kantud menetluskulud, s.o

2,5 tunni ulatuses (14.05. ja 16.05.2019), kuna tegemist ei ole kohtumenetluskuluga. Kohus

ei pea samuti põhjendatud ja vajalikuks kuluks kommunikatsiooni Eesti Koolitus- ja

Konverentsikeskus OÜ-ga ja Agentuur Kolm OÜ-ga 1 tunni ulatuses. Tõendi hankimine ei

omanud asja lahendamisel tähtsust.

28. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks hagivastusega tutvumiseks ning seisukoha

koostamiseks koos kliendiga suhtlemiseks (30.10.2019-21.05.2020) 7 tundi. Kohus

vähendab ajakulu 4,5 tunni võrra, kuna seisukoht hõlmas paljuski juba hagis esitatud

seisukohti. Hagivastusega tutvumise ajakulu ei vasta selle mahule.

29. Hagejale osutati õigusabiteenust tunnitasuga 175 eurot 2020. aastal ja 180 eurot

2019. aastal. Kohus nõustub kostjaga, et tegemist ei ole keskmisest keerukama

kohtuvaidlusega. Litsentsitasude nõudmine on hageja üheks põhitegevuseks ning üldjuhul

esindab teda sama advokaadibüroo ja sama lepinguline esindaja. Kohtu hinnangul on

mõistlik tunnitasu 150 eurot. Põhjendatud on õigusabikulu 5020,50 eurot (33,47 x

150=5020,50).

30. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 6120,50 eurot. Vastavalt hageja taotlusele

ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt peab tasuma viivist.

31. Hageja esitas avalduse enammakstud riigilõivu tagastamiseks. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt

tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust

rohkem. Kohus rahuldab avalduse ning tagastab enammakstud riigilõivu 900 eurot hageja

kontole.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik

Osaliselt tühistatud TRK lahendiga.