2-20-6591/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Tiia Bergson

Triinu Toon

Määruse tegemise aeg ja koht

30.06.2021.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-6591

Tsiviilasi

AB

“Lietuvos

draudimas“

AB

„Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus T K, E F

vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldaja: AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood

110051834, asukoht on J. Basanavičiaus g. 12,

Vilnius, Leedu, 03600) AB „Lietuvos draudimas“

Eesti filiaal (registrikood 12831829) kaudu

(asukoht: Pärnu mnt 141, Tallinn, 11314)

Avaldaja lepinguline esindaja A L (e-post xxx)

Puudutatud isik I: T K (isikukood xxx; elukoht: xxx)

Puudutatud isik II: E F (isikukood xxx; elukoht:

xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) avaldus.

2. Välja mõista T K`lt ja E F`ilt solidaarselt AB “Lietuvos draudimas“ kasuks

välja kahjuhüvitis summas 2340,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis alates

01.01.2017 kuni 05.05.2020.a summas 626,05 eurot ja alates 06.05.2020 viivis

arvestatuna põhinõudelt (2340,00 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 lauses 2

sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 2340,00

eurot.

3. Jätta menetluskulud solidaarselt T K ja E F`i kanda.

4. Välja mõista T K`lt ja E F`ilt solidaarselt AB “Lietuvos draudimas“ kasuks

menetluskuluna riigilõiv 50,00 eurot ning õigusabikulud 240,00 eurot, kokku

290 eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskulult (summas 290 eurot) tuleb puudutatud

isikutel tasuda avaldajale AB “Lietuvos draudimas“ käesoleva kohtumääruse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses

Edasikaebamise kord ning tähtaeg

Kohtumääruse

peale

võivad

menetlusosalised

esitada

määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule

Harju

Maakohtu

kaudu

päeva

jooksul

arvates

määruse

kättetoimetamisest.

Avaldaja nõue ja põhjendused

1. 06.05.2020 esitas AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu

Harju Maakohtule avalduse T K ja E F`i vastu kahju hüvitamiseks summas 2340,00 eurot ja

alates 06.05.2020 edasise viivise saamiseks seadusjärgses määras.

2. Avaldaja on kindlustusandja üldõigusjärglane, kes on kindlustanud korteri aadressil xxx.

Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr xxx.

Kindlustusvõtjaks on M A. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 63 eurot.

02.09.2014.a sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate.

3. Kahjuteate kohaselt toimus 02.09.2014 xxx korteris veekahju – kaks korrust kõrgemal

toimus veeavarii, mille tagajärjel tuli vesi ülevalt kaela. Kahjustada said esik, kaks elutuba ja

köök. Avaldaja tegi korteriühistule päringu kahju põhjuse kohta. xxx esimees V. T selgituse

kohaselt sai veekahju alguse korterist nr xxx kus vana köögimööbli utiliseerimise käigus sai

kahjustada soojavee torustik.

4. Avaldaja esindaja, xxx vaatas 08.07.2014 kahjustada saanud korteri nr xxx üle. Akti

kohaselt on korteris nr xxx on kahjustad saanud esiku lagi ja seinad ning elutoa lagi ning

seinad. Avaldaja esindaja pildistas korteri nähtavad kahjustused, fotod on lisatud avaldusele.

Avaldaja esindaja pildistas korteri nähtavad kahjustused, fotod on lisatud avaldusele.

5. Korteri nr xxx remondiks tegi hinnapakkumise xxx summas 3002,82 eurot. Hageja

hinnangul oli korteri remondiks tehtud hinnapakkumine mõistlik. Hinnapakkumises näidatud

kulud olid vajalikud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks. Pärast kahjukäsitluse lõppu

esitas xxx avaldajale kahjukäsitluse kokkuvõtte. Avaldaja ja kindlustusvõtja pidasid

läbirääkimisi kahju hüvitamise osas ning jõudsid kokkuleppele, et avaldaja hüvitab kahju

summas 2340 eurot kindlustusvõtja arvelduskontole. Avaldaja hüvitas korteri parandamise

kulu osaliselt, summas 2340 eurot kindlustusvõtja arvelduskontole. Omavastutus summas 63

eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Puudutatud isikud T Kja ja E F olid kahjujuhtumi toimumise

ajal korteriomandi xxx (registriosa nr xxx) kaasomanikud.

6. Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, esitas avaldaja

10.10.2014 puudutatud isikule I kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Avaldaja palus kahju

hüvitada hiljemalt 27.10.2014. Puudutatud isik I ei ole avaldajale kahju hüvitanud.

7. Avaldaja hinnangul on kõik kahjunõude eeldused täidetud. Kuna puudutatud isiku korteris

toimus kahjujuhtum, korteriomandi eriomandi ese (veetoru) purunes, siis järelikult ei olnud

eriomandi ese korras ning puudutatud isik on rikkunud KOS § 11 lg 1 p 1 toodud kohustust.

Seadusest tulenevat hoolsuskohustust saab rikkuda nii tegevusega kui tegevusetusega.

Puudutatud isiku vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist.

Vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel veetoru purunes. Avaldaja

hinnangul on oluline see, et puudutatud isik oli kahju tekkimise hetkel korteri omanik. Lisaks

iseenda käitumisele vastutab puudutatud isik kohustuse rikkumise eest ka siis, kui selle on

põhjustanud kolmas isik. Korteriomanik on KOS § 11 lg 2 kohaselt kohustatud tagama, et

tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad

käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut.

8. Avaldaja on tõendanud, et veekahju on alguse saanud korterist nr xxx. Avaldaja hinnangul

on puudutatud isiku käitumise (ta ei hoidnud korras eriomandi esemeks olevat veetoru) ja

kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (läbi lae voolanud veest tekkinud kahjustused)

vahel põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui puudutatud isikute korteris ei oleks vesi põrandale

ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks ka kahju tekkinud.

9. Avaldaja nõuab puudutatud isikult 2340,00 eurot (kahju) hüvitamist. Avaldaja saatis

10.10.2014.a puudutatud isikutele kohtuväliselt kahjunõude, andis talle mõistliku tähtaja

(rohkem, kui 10 päeva) kahju hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt 27.10.2014.a.

VÕS § 82 lg 1 esimese alternatiivi kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks

määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt

kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna

kahjuhüvitamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud ning puudutatud isikud ei ole kahju

hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 13.12.2014.a. Kahjunõudes

palus avaldaja kahju hüvitada hiljemalt 28.10.2014.a. Puudutatud isikud kahju hüvitanud ei

ole, seega on avaldaja nõue muutunud sissenõutavaks. Avaldaja nõuab võlgnevuselt viivist

alates 01.01.2017 seadusjärgses määras.

Puudutatud isikute seisukoht

10. Puudutatud isikud vaidlevad avaldajale vastu ja paluvad jätta avaldus rahuldamata.

Esitatud hagi on pahatahtlik ja selle põhistamiseks on esitatud asjaolusid mis ei vasta

tegelikkusele. Kostjad leiavad, et avaldaja on nõue kahju hüvitamise esitatud aegunult.

Kostjad vastasid avaldajale, et nad ei ole nõus avaldaja tagasinõudega nr.1292, mis oli

esitatud kostjale 10.10.2014a.

11. Kostjad pöördusid avaldaja poole palvega tutvuda taastusremondi kalkulatsiooniga

(hinnakirjaga) ja kahjustuste järgselt fikseeritud fotodega ning palusid avaldaja poolt nõutud

hüvitise summad tõestada finantsdokumentidega, sest see on rahaline küsimus ja nad peavad

teadma, mille eest nad peavad maksma. Kostjad (15.10.2014 a.) selgitasid avaldajale, et teise

korrusel korteriomanik hindas tekitatud kahju 1000 euro (üks tuhat) aga korteriomanik

esimesel korrusel hindas tekitatud kahju kolm korda rohkem. Esialgu avaldaja nõue

10.10.2014 a. oli 2477 euro ja kuus aastad hiljem oli juba 2340 eurot. Avaldaja ei vastanud

(täielikult ignoreeris) kostjate seaduslik nõudeid ja seega nõustus kostjate väidega, et nõutav

summa ei ole mõistlik ning ei ole põhjendatud.

12. Hagiavaldus esitati 06.05.2020.a., selleks ajaks oli 15.10.2014.a. väidetavalt toimunud

nõude väljastamisest möödunud rohkem kui kolm aastat. TsÜS § 142 lg. sätestab, et õigus

nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud

tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma

kohustuse täitmisest. Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega ( TsÜS § 147

lg 1). VÕS § 147 lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud

isikul on õigustatud nõudma nõudele vastava kohustuse täitmist. Kostjad juhivad kohtu

tähelepanu asjaolule, et ka selle kirja saatmine toimus rohkem, kui 3 aasta möödumisel 2477

euro suuruse nõude sissenõutavaks muutumisest.

13. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud

isik sai teada või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Seega algab

viidatud sätte järgi aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik pidi teada saama asjaoludest,

millest saab järeldada rikastumisnõude olemasolu, st rikastumise toimumisest ja rikastumise

põhjustaja isikust. Kostjad 15.10.2014 a. vaidlustasid avaldaja poolt esitatud nõude ja teatasid

avaldajale, et nimetatud nõuded ei ole põhjendatud on esitatud asjaolusid, mis ei vasta

tegelikkusele. Kostjad leiavad, et nõue on aegunud.

14. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg 1 järgi on aegumistähtaeg kolm aastat.

Nõue hakkas aeguma rikkumise algusmomendist. Kui avaldaja oli tegelikult juba 2014. aastal

maksejõuetu, siis kahju muutus sissenõutavaks ja hakkas aeguma kogu kahju hüvitldajaamise

nõue. VÕS § 1045 alusel esitatud nõuded aegusid hiljemalt 2017. aastal. Kostjad on

seisukohal, et vaidlustes, kus üks pool on taotlenud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud

asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei

ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastada ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise

vastuväitele hagile muid vastuväiteid (vt Riigikohtu 11. detsembri 2002. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-92-02, p 19). Praeguses vaidluses taotlevad kostjad hagi aegumise kohaldamist. Asja

läbivaatamisel tuleb võtta seisukoht hagi aegumise küsimuses, lähtudes TMS § 221 lg-s 3

sätestatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi aegumise tähtajast. Muu hulgas tuleb

võtta seisukoht ka ekspertiisi tegemise kohta, kui avaldaja sellise taotluse esitab. Kostjad

leiavad, et aegumist hinnates tuleb eeldada avaldaja kohtu ette toodud faktiväidete õigsust.

Aegumist lahendades ei saa lähtuda hageja esitatust, vaid tuleb hinnata ka asjaolusid ja

tõendeid. Avaldaja peab hüvitist nõudes selgitama, milles tema varaline kahju seisnes ja millal

see kahju tekkis. Aegumise hindamise käigus ei ole aga eristanud erinevaid Avaldaja nõudeid

ega ka erinevaid võimalikke nõude õiguslikke aluseid. Üksnes nõudeid eraldi hinnates ning

erinevaid võimalikke nõude kvalifikatsioone arvestades on võimalik võtta seisukoht selle

kohta, kas Avaldaja nõuded on täielikult või osaliselt aegunud. Kostjad arvavad, et tuleb jätta

Avaldaja nõuded rahuldamata esiteks seetõttu, et nõuded on täielikult aegunud. Seejuures ei

ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostjad esitab lisaks aegumise

vastuväitele hagile muid vastuväiteid.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

15. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja

hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldaja avaldus tuleb rahuldada.

16. Esitatud avaldus tuleb läbi vaadata hagita menetluses. TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt on

korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad. TsMS § 475 lg 2 sätestab, et kohus vaatab

hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse. TsMS § 613 lg

1 p 1 alusel kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse

alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab

korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi

õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi

on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Riigikohus selgitab lahendis 2-19-

19561 p 13, kui asja sisu järgi on tegemist hagita menetluses lahendatava asjaga, siis sellises

menetluses esitatava nõude olemus ei muutu asjaolu tõttu, et nõue on läinud kas

loovutamisega või seaduse alusel võlausaldajalt üle kolmandale isikule.

17. Avaldaja palub avalduses välja mõista kahjuhüvitise 2340,00 eurot ja lisaks nõuab

avaldaja edasiulatuvat viivist alates 06.05.2020 seadusjärgses määras. 05.06.2020.a on

avaldaja esitanud täiendava nõudena sissenõutavaks muutunud viivise nõude alates

01.01.2017.a kuni 05.05.2020.a summas 626,05 eurot.

18. Avaldaja tugineb nõude alusena kahjujuhtumile, mille käigus sai kindlustusvõtja korter

puudutatud isikute korterist tulnud vee tõttu kahjustada. Avaldaja on tasunud

kindlustusvõtjale kindlustatud korteri taastamiseks tehtud kulude katteks 2340,00 eurot. Selles

ulatuses on kindlustatud korteri omaniku kahju hüvitamise nõue puudutatud isikute vastu

avaldajale üle läinud VÕS § 492 lg 1 alusel. Lisaks nõuab avaldaja sissenõutavaks muutunud

viivist summas 626,05 eurot ja edasiulatuva viivise väljamõistmist.

19. Puudutatud isikud keelduvad oma kohustuse täitmisest, kuna leiab, et nõue tema vastu on

aegunud.

Aegumise vastuväide

20. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt on õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist

aegub seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik

keelduda oma kohustuse täitmisest.

21. Nõude aegumise tähtaja kontrollimiseks tuleb esmalt kvalifitseerida pooltevaheline

õigussuhe. Maakohtu hinnangul on käesolevas asjas tegemist seadusjärgsest võlasuhtest

tuleneva nõudega.

22. Avaldaja on kindlustusandja (KindlTS § 2 lg 3), kes on kindlustuslepingu alusel

hüvitanud kahjustada saanud korterile nr 4 põhjustatud kahju summas 2340,00 eurot. VÕS §

492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle

kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise

nõue. Kuna avaldaja on kindlustusandja, siis on kahjustada saanud korteriomaniku nõue

hüvitatud kahju ulatuses läinud üle avaldajale.

23. Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest

tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab mh nõuda VÕS § 115 lg 1

alusel. Korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline

seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele

kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses

võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu (vt

Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23).

24. Korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on

reguleeritud korteriomand- ja korteriühistuseaduse erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt

teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata

hüvitusnõude alusena KOS § 11 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid (vt Riigikohtu

13.02.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 10).

25. Juhul, kui üks korteriomanik tekitab teisele kahju korteriomandit kasutades, on kahju

hüvitamise üldsätteks VÕS § 115 lg 1. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud

korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid,

kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108

alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel.

26. Kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega

kahju, ei saa teiselt korteriomanikult vähemalt üldjuhul nõuda kahju hüvitamist deliktiõiguse

alusel. Nii kaasomanike- kui ka korteriomanikevahelistele kahju hüvitamise nõuetele

kohaldub analoogia alusel VÕS § 1044 lg 2, mis välistab olulises osas deliktiõiguslike nõuete

esitamise (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11, p 19; määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

186-12, p 10; a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-13, p 10). Üksnes juhul, kui rikutud

kohustuse kaitse-eesmärk ei hõlma tekkinud kahju, saab kannatanud korteriomanik, olgugi et

poolte vahel on seadusest tulenev võlasuhe, esitada VÕS § 1044 lg 1 järgi teise

korteriomaniku vastu deliktilise nõude (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 17).

Lisaks saab deliktilise nõude esitada VÕS § 1044 lg 3 järgi juhul, kui kohustuse rikkumise

tagajärjena põhjustatakse isiku surm või tekitatakse talle kehavigastus või tervisekahjustus.

27. Viidatud Riigikohtu lahenditest tuleneb seega, et korteriomanike vaheline kahju

hüvitamise nõue põhineb üldjuhul seadusjärgsel võlasuhtel.

28. Poolte vahel puudub vaidlus, et kahju toimus vahetult enne 02.09.2014.a. Seega kuulub

kohaldamisele kahju tekkimise ajal kehtinud korteriomandiseadus ja asjaõigusseadus.

Korteriomanik on KOS § 11 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras

ning nii reaalosa kui ka kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele

korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanik on KOS § 11

lg 2 järgi kohustatud tagama, et seda järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja

korteriomandit kasutavad isikud. Lisaks peavad korteriomanikud kaasomanikena AÕS § 72 lg

5 teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma

teiste kaasomanike õigusi kahjustamast.

29. Seega hõlmab rikutud kohustuse kaitse-eesmärk kohustust mitte kahjustada teise

korteriomaniku korterit, sh hoiduda tekitamast veekahjustusi teisele korteriomandile.

Käesolevas vaidluses ei ole kahjunõue seotud ei kehavigastuste tekitamise ega ka surma

põhjustamisega. Järelikult on kahjuhüvitise nõude aluseks seadusest tulenev võlasuhe.

30. Kuivõrd korteriomanike vahel on seadusest tulenev võlasuhe, siis järelikult on ebaõige

puudutatud isikute seisukoht, et nõude aegumisele kohaldub TsÜS § 150, mis sätestab kahju

õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaja. Põhjendatud on avaldaja

seisukoht, et nõude aegumisele kohaldub TsÜS § 149. Viidatud sätte esimese lause kohaselt

on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks

muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

31. Nii TsÜS § 147 lg 2 kui ka VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt muutub kohustus

sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuivõrd tegemist ei ole

kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega, siis ei tule aegumistähtaja algust

arvestada TsÜS § 150 lg 1 alusel, mille kohaselt on aegumistähtaja kulgemahakkamine seotud

sellega, millal õigustatud isik kahjust ja selle hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi

teada saama.

32. Kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõue tekib pärast kohustuse

rikkumist kahju tekkimisega. Sissenõutavaks muutub see VÕS § 82 lg 3 ja lg 7 kolmanda

lause järgi kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumisel pärast seda, mil võlgnik

pidi kohustuse täitma, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust (vt

tsiviilseadustiku üldosa seadus kommenteeritud väljaanne).

33. Vaidlust ei ole, et kahjujuhtum toimus enne 02.09.2014. Avaldaja esitas puudutatud

isikutele 10.10.2014 tagasinõude ja andis puudutatud isikutele mõistliku tähtaja (rohkem, kui

10 päeva) kahju hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt 27.10.2014. Puudutatud

isikud kahjunõuet ei tasunud. Seega muutus avaldaja nõue sissenõutavaks 28.10.2014. Selle

aja jooksul oli möödunud kuud kahju tekkimisest. Maakohtu hinnangul on avaldaja antud

tähtaeg kahju hüvitamiseks olnud mõistlik.

34. Aegumine algab alates järgmisest päevast, mis järgnes kohustuse täitmise tähtpäevale

(Riigikohtu 02.04.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13 p-d 29, 33). Seetõttu aegumistähtaeg

hakkas kulgema 13.12.2014. Avaldus on esitatud kohtusse 08.05.2020. Seega ei ole avaldaja

nõue aegunud, sest nõude aegumistähtajaks on seadusest tuleneva nõude puhul 10 aastat ja

avaldaja nõue aeguks 08.05.2024.

Kahjust

35. VÕS § 115 lg 1 teise alternatiivi kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui

võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul

põhjusel hüvitamisele.

36. Riigikohus on selgitanud, et kannatanud korteriomanik (avaldaja) võib VÕS § 115 lg 1

ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult (puudutatud isik) kahju hüvitamist,

kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-173-12, p 15):

• teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

• teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg

1);

• kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

• kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

• rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

37. Kohus leiab, et avaldaja kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud ja avalduse aluseks

olevad asjaolud on tõendanud. Puudutatud isikute vastusest selgub, et poole vahel puudub

vaidlus, et kahju sai tema korterist alguse. Seega tuleb puudutatud isikutelt välja mõista

kahjuhüvitis 2340 eurot.

Viivisest

38. Avaldaja nõuab puudutatud isikutelt viivist alates 01.01.2017 seadusjärgses määras.

Vaidlust ei ole selles, et puudutatud isikud ei ole oma kohustust kohaselt täitnud ega

võlgnevust avaldajale tasunud.Tulenevalt VÕS § 113 lg-st 1 rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. Avaldaja palub puudutatud isikutelt välja mõista sissenõutavaks

muutunud viivis põhinõudelt 2340 eurot 01.01.2017.a kuni 05.05.2020.a summas 626,05

eurot. Kohus kontrollis avaldaja arvutust veebilehe viivisekalkulaator.ee abil. Avaldaja

arvutus vastab nõuetele. Kohus lisab viiviseraporti asja materjalide juurde. TsMS § 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis

ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta

võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue. Kohus rahuldab

avaldaja nõude.

Menetluskulud

39. TsMS § 172 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud puudutatud isiku kanda, sest asjaolusid

arvestades on see avaldaja suhtes õiglane. Kohus rahuldas avalduse. Kohus määrab

menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel käesolevas määruses.

40. Taotluse kohaselt on avaldaja kulud riigilõiv 50 eurot ja kulud õigusabile 360 eurot.

Avaldaja on avalduses kirjutanud, et õigusabikulud on kokku summas 635 eurot, mis koosneb

275+360 eurost. Avaldaja õigusabikulude spetsifikatsioonist aga ei nähtu, mida sisaldab

avaldaja õigusabikulu summas 275 eurot. Õigusabikulude spetsifikatsioonis on avaldaja vaid

esile toonud, et tal on kulunud 3h avalduse koostamisele. Avaldaja on tasunud avalduse

esitamisel lõivu 50 eurot. Õigusabi on osutatud 3 tundi, hinnaga 120 eurot tund. Õigusabikulu

ei sisalda käibemaksu, sest 4PS OÜ ei ole käibemaksukohuslane (KMS § 19 lg 1).

41. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud

avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 50 eurot.

42. Kohus määrab lepingulise esindaja kulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude

jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Tunnihinna ja

menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt

(vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14).

43. Kohus leiab, arvestades asja keerukust ja mahtu, et avaldaja lepingulise esindaja poolt

õigusabiks kulunud aeg on avaldaja poolt näidatud mahus (3 h) põhjendatud ja vajalik. Samas

on kohus seisukohal, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/tund on käesolevas

vaidluses liialt kõrge. Käesoleva vaidluse puhul on tegemist kindlustusseltsi igapäevast

tegevust puudutava tavapärase tagasinõudega ning avaldaja esindaja ei ole vandeadvokaat.

Lisaks tuleb arvesse võtta Riigikohtu seisukohta, mille kohaselt hagita menetluses hüvitatakse

menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses, hagita

menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle

kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud

piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks (Riigikohtu 31. mai 2011. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19). Eelnevat arvestades leiab kohus, et avaldaja

lepingulise esindaja mõistlik tunnitasu käesolevas menetluses ei ületa 80 eurot. Seetõttu on

avaldaja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud rahaliselt kokku summas 240

eurot (3 x 80).

44. Kohus mõistab puudutatud isikutelt solidaarselt välja avaldaja kasuks menetluskulud

kokku summas 290 eurot, sealhulgas riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 240 eurot. Avaldaja

taotlus menetluskulude hüvitamiseks jääb rahuldamata summas 395 eurot. Vastavalt TsMS §

177 lg 4 märgib kohus avaldaja taotluse avalduse alusel, et puudutatud isiku poolt avaldajale

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (290 eurot) tuleb puudutatud isikul tasuda

käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

45. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik