4-21-2276/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON:

Olga Šavela kaebus rahuldada.

Tühistada osaliselt Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna

28.12.2020 otsus väärteoasjas nr 2590,20,004818, millega karistati Olga Šavelat LS § 227

lg 2 alusel rahatrahviga 60 trahviühikut, s.o 240 eurot, karistuse mõistmise osas.

Teha tühistatud osas uus otsus, millega karistada Olga Šavelat LS § 227 lg 2 järgi

toimepandud väärteo eest

rahatrahviga 40 (nelikümmend) trahviühikut, s.o

160 (ükssada kuuskümmend) eurot.

Rahatrahv

tuleb

tasuda

päeva

jooksul

kohtuotsuse

jõustumisest

Rahandusministeeriumi arvelduskonto numbrile SEB Pank EE891010220034796011,

Swedbank EE932200221023778606, Luminor Bank EE701700017001577198 või LHV

Pank EE777700771003813400, kohustuslik on märkida viitenumber 10220152826850

ning selgitusse märkida: „Olga Šavela, 4-21-2276, rahatrahv“. Kui rahatrahv pole täies

ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtuotsus toimetada kätte Olga Šavelale ning saata kohtuvälisele menetlejale.

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2021, Rakvere kohtumaja

Väärteoasja number

4-21-2276

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Väärteoasi

Olga Šavela kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida

prefektuuri

Rakvere

politseijaoskonna

23.05.2021

kiirmenetluse

otsuse

peale

väärteoasjas

nr

2590,21,001483

Kaebuse esitaja

Olga Šavela, isikukood 47504160253, elukoht xxxx; e-

post: xxxx

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere

politseijaoskond, asukoht Kreutzwaldi 5a, Rakvere linn

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates.

VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist

kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Asjaolud

1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik T. P.

koostas 23.05.2021 otsuse väärteoasjas nr 2590,21,001483, millega määrati Olga Šavelale LS

§ 227 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 60 trahviühikut, s.o 240 eurot selle eest, et Olga Šavela

23.05.2021 kella 18.33 paiku Lääne-Virumaal Kadrina vallas Tallinn-Narva maantee 72. km-l

juhtis mootorsõidukit xxxx, registreerimismärgiga xxxx kiirusega 136 +/- 5 km/ teel, kus

liikluskorraldusvahendiga suurim lubatud sõidukiirus on 110 km/h, millega ületas kiirust mitte

vähem kui 21 km/h võrra. Nimetatud tegevusega rikkus Olga Šavela LS § 50 lg 5 p 3 nõuet

ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 2 järgi.

2. Menetlusalune isik Olga Šavela esitas 27.05.2021 Viru Maakohtule kaebuse Politsei- ja

Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 23.05.2021 kiirmenetluse otsuse

peale väärteoasjas nr 2590,21,001483.

Kaebusest nähtuvalt on kohtupraktikas asutud seisukohale, mille kohaselt tuleb karistuse

mõistmisel võtta esmaseks aluseks konkreetse sanktsiooni keskmine määr, mida siis vastavalt

kas kergendavate/raskendavate asjaolude esinemisele nihutada edasiselt kas üles- või allapoole

(Riigikohtu otsus nr 3-1-1-77-11, p 11). Isiku süü suuruse kindlakstegemisel tuleb seejuures

lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse

mahust.

Liiklusseaduse § 227 lg 2 tulenevalt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse

ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on määranud

kaebajale karistuseks rahatrahvi 60 trahviühiku ulatuses. Kaebaja leiab, et kohtuvälise

menetleja poolt kaebaja karistamine ja määratud karistuse määr ei vasta KarS § 56 lg 1

sätestatud nõuetele, ega väljakujunenutud kohtupraktikale. Väärteotusest tulenevalt kaebaja

ületas lubatud sõidukiirust 23.05.2021.a kell 18:33 Tallinn – Narva mnt, Kadrina vallas, 21

km/h võrra. Liiklusseaduse § 227 lg 2 sätestatud määr algab 21km/h, seega rikkumine on

sanktsiooni alammääras. Seega tegemist on rikkumisega, mis jääb oluliselt alla keskmisest

määrast. Kohtuväline menetleja aga on karistuse määranud sanktsiooni keskmisest määrast

rohkem. Seda vaatamata sellele, et karistust kergendava asjaoluna esineb KarS § 57 lg 1 p 3

kohaselt puhtsüdamlik kahetsus ja süü ülestunnistamine. Samuti KarS § 57 lg 2 tähenduses

palub kaebaja karistust kergendava asjaoluna lugeda seda, et kaebajat ei ole varem väärteo eest

ega kriminaalkorras korras karistatud. Seetõttu arvestades, et süü suurus moodustab rikkumise

miinimummäära lähedale, siis tuginedes karistusseadustiku § 56 lg 1, õiglane oleks määrata

karistus ka selle miinimummäära lähedal. Kaebaja leiab, et kohtuvälise menetleja poolt

määratud rahatrahv 60 trahviühikut ei vasta Kaebaja süü suurusele. Kaebaja leiab, et kuna süü

suurus moodustab rikkumise miinimummäära, siis palub kohtul karistuse kergendamisel nende

asjaoludega arvestada.

Lähtudes eeltoodust kaebaja palub otsus väärteoasjas 10220152826850 osaliselt tühistada

karistuse määra osas selliselt, et kaebajale määratud rahatrahv oleks miinimummäära lähedal,

teha asjas uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Lisaks taotleb kaebuse

esitaja arutada väärteoasja kirjalikus menetluses vastavalt VTMS § 120 lg 1 kohtuistungit

korraldamata, kuna kaebaja ei soovi kohtuistungist osa võtta.

3. 09.06.2021 saabus kohtule kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht Olga Šavela esitatud

kaebuse suhtes. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et rahatrahvi suuruse määramisel

arvestas patrullpolitseinik T. P. ka asjaoluga, et menetlusalusel isikul on kehtiv liiklusrikkumine

ja samuti LS § 227 lg 2 nõuete rikkumise eest, millise eest määrati isikule rahatrahv 120 eurot,

mis on tasutud. Karistused sõltuvad rikkumise iseloomust ja ka asjaolust, et eelnev rahatrahvi

kohaldamine samaliigilise liiklussüüteo eest, mis jäi tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra,

ei ole ilmselgelt isikut seaduskuulekale käitumisele suunanud, kuna isik jätkab liiklusnõuete

rikkumisi. Aruteldava liiklussüüteo eest määrati kaebus esitajale 240 eurot, milline jääb

sanktsiooni keskmise määra lähedasse määra. Ilmselgelt lähevad karistuse määrad suuremaks,

kuna karistuse eesmärgiks on panna isikud teiste liiklejatega hoolivalt ja arvestavalt käituma.

Karistus peab olema selline, et isik saaks aru, et tema poolt toimepandud tegu oli vale. Karistus

peab avaldama mõju ja peab toimima.

Kiiruseületajate arv ning liiklusõnnetuste hulk on omavahel seotud: suvel, kui kiirused

kasvavad, juhtub rohkem raskete tagajärgedega liiklusõnnetusi. Kiirust ületades on ajavõit

tühine, kuid kiiruse kasvades pikeneb sõiduki peatumisteekond ning aheneb juhi vaateväli,

mistõttu võib midagi olulist märkamata jääda. Liikluses teeb tihtipeale autojuht ise valiku, kas

tema ja teised liiklejad jõuavad tervelt koju või mitte. Õnnetuste tappev jõud tuleb just

sõidukiirusest ja liiklusoludest lähtuva kiiruse saab iga juht ise valida. Kohtuväline menetleja

on seisukohal, et kui isikul on õigus oma teo võimalike tagajärgedega mitte arvestada, on

kohtuvälisel menetlejal õigus määrata rikkujale selline karistus, mis on vastavuses tema poolt

toimepandud teo raskusega. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese

elu, üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste

määramiste, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi õiguskuulekalt

käituma. Piirkiirusest kinni pidamine on liiklusohutuses määrava tähtsusega ent paraku on see

üks kõige sagedamini eiratud liiklusreegleid. Juhid alahindavad asjaolu, et suurem kiirus

vähendab tunduvalt ohule reageerimiseks jäävat aega ning suuremal kiirusel toimunud

kokkupõrge toob kaasa endaga tõsisemad kehavigastused.

Kohtuväline menetleja leiab, et kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü

raskuse ja karistuse eesmärgiga. Rahatrahvi kohaldamine sanktsiooni keskmises määras,

konkreetse menetlusaluse isiku asjas omab eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud

karistusraamidesse ja on proportsionaalne. Eripreventiivne eesmärk tähendab (lihtsustatult)

hoida ära uute samalaadsete rikkumiste toimepanemist sama isiku poolt. Karistuse määramisel

sai määravaks toimepandud tegu. Liikluses tuleb väärtustada esmajärjekorras enda ja

kaasliiklejate elu ning vältida selle ohtuseadmist. Osaledes autojuhina liikluses igapäevaselt on

igal sõiduki juhil välja kujunenud taju tema poolt valitud kiiruse suhtes, st. juht teab ja saab aru,

kui suur on tema sõiduki kiirus sõltumata spidomeetri näidust. Kuna isikule inkrimineeritud

väärteo puhul on tegemist massiliselt toime pandava väärteoliigiga siis ei saa isiku karistamisse

suhtuda kergekäeliselt. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku väärtegu

on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline.

Seega, tuginedes eeltoodule palub kohtuväline menetleja kohtul jätta kiirmenetluse otsus

rahatrahvi suuruse osas muutmata, küll aga on menetleja nõus võimaldama rahatrahvi tasumise

ositi, hiljemalt 4 kuu jooksul. Samuti on kohtuväline menetleja nõus väärteoasja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik

lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120. VTMS § 120 lg 1

kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus

menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud

kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes

ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi

kohtuistungist osa võtta.

Menetlusalune isik taotles asja lahendamist ilma kohtuistungit korraldamata kirjalikus

menetluses ning kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses,

mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses.

6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid.

LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.

LS § 227 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse

ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et Olga Šavela

talle etteheidetava väärteo toime pani.

Videosalvestusest nähtub, et 23.05.2021 kell 18.33 fikseeriti sõidukil registreerimismärgiga

xxxx suurimaks kiiruseks 136 km/h.

Olga Šavela oma ütlustes tunnistas, et 23. mail tegi möödasõitu sõidukiga registreerimis-

märgiga xxxx.

Karistusregistri väljavõte, millest nähtub, et Olga Šavelal on üks kehtiv väärteokaristus LS

§ 227 lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks rahatrahv 30 trahviühikut summas 120

eurot. Rahatrahv on tasutud.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, nagu ka kohtuväline menetleja, et Olga Šavela on rikkunud

LS § 50 lg 5 p 3 nõuet ning realiseerinud sellega LS § 227 lõikes 2 toodud väärteo objektiivse

koosseisu.

7. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et Olga Šavela on pannud LS § 227 lõikes 2

sätestatud väärteo toime tahtlikult. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese

tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt

möönab seda. Menetlusalune isik tunnistas otsuses märgitud ütlustes, et tegi möödasõitu. Kohus

leiab, et arvestades kiiruse ületamise määra (menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust

mitte vähem kui 21 km/h), ei saanud tema poolt valitud sõidukiirus talle märkamatuks jääda.

Seda kinnitab ka asjaolu, et kuna teda on varem sama teo eest karistatud, oli ta teadlik, et lubatud

suurima sõidukiiruse ületamine on liiklusseaduse rikkumine ja toob kaasa tema karistamise.

Seega oli kaebuse esitaja süütegu toime pannes teadlik süüteokoosseisule vastava asjaolu

esinemisest ja vähemalt möönis süüteo toimepanemist, mistõttu on süütegu tegu toime pandud

teadlikult ja tahtlikult, seega vähemalt otsese tahtlusega. Eeltoodud põhjustel on kohus

seisukohal, et Olga Šavela pani LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime otsese

tahtlusega.

8. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid Olga Šavela teos ei esine. Olga Šavela oli

väärteo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane ning on seda ka käesoleval ajal.

Väärteomenetluse seadustiku §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohtu

hinnangul ei esine, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud

alustel.

Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et Olga Šavela on pannud toime koosseisulise, õigusvastase

ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 järgi.

9. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava

süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase

süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri-

ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtuväline menetleja määras Olga Šavelale karistuseks rahatrahvi 60 trahviühikut summas

240 eurot. Kiirmenetluse otsusest nähtuvalt karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud

puuduvad, kuid kaebusele esitatud vastusest nähtuvalt võttis kohtuväline menetleja karistuse

määramisel arvesse seda, et isikul oli üks kehtiv väärteokaristus samalaadse väärteo

toimepanemise eest. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kohaldatud karistus on kooskõlas

menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Kohus kohtuvälise menetleja

seisukohaga ei nõustu.

Süü suuruse hindamisel võtab kohus esmalt arvesse menetlusaluse isiku väärteo toimepanemise

subjektiivset külge. Kuigi Olga Šavela pani väärteo toime tahtlikult, nähtub kiirmenetluse

otsusest, mida kinnitab videosalvestus, et Olga Šavela ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte

vähem kui 21 km/h, mis on LS § 227 lõikes 2 sätestatud kiiruse ületamise alammäär. Seega ei

saa menetlusaluse isiku süü suurust pidada suureks.

Kohus peab süü kõrval arvestama ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude

olemasolu. Kuigi kiirmenetluse otsuses on kohtuväline menetleja märkinud, et karistust

kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, on menetlusalune isik otsuses märgitud

ütlustes tunnistanud, et tegi möödasõitu ning kohtule esitatud kaebuses samuti kiiruse ületamist

tunnistanud ning kahetsenud.

Karistuse määramisel tuleb arvestada ka vajadust, et karistus sunniks isikut hoiduma uute

süütegude toimepanemisest. Karistusregistri andmete kohaselt on Olga Šavelal üks kehtiv

väärteokaristus samuti LS § 227 lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks rahatrahv

30 trahviühikut summas 120 eurot, mis käesolevaks ajaks on tasutud. Peale käesolevas

väärteoasjas toimepandud tegu menetlusalune isik uusi rikkumisi toime pannud ei ole. Seega

peab määratav karistus olema piisavalt raske, et isik mõistaks toimepandud teo tagajärgi ning

mõjutaks isikut edaspidi liiklusrikkumiste toimepanemisest hoiduma.

Kohtu hinnangul on Olga Šavelale kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv

60 trahviühikut summas 240 eurot tema süü suurust ning teo raskust arvesse võttes liiga suur.

Kohus leiab, et menetlusaluse isiku käitumist edaspidi liikluses kohusetundlikuks ja

õiguskuulekaks käitumiseks saab mõjutada ka väiksema rahatrahvi määramisega.

Liiklusseaduse § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Seega peaks Olga Šavelale LS § 227 lg 2 järgi

mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3 – 100 trahviühikut ning sanktsiooni keskmine määr on

50 trahviühikut. Kohus võtab arvesse menetlusaluse isiku poolt toimepandud teo tunnistamist

ja kahetsust, samuti seda, et isiku süü ei ole suur, kiiruse ületamine on kõnealuse sätte

alammääras. Samas võtab kohus arvesse ka asjaolu, et isikul on üks kehtiv väärteokaristus

samuti LS § 227 lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks rahatrahv 30 trahviühikut

summas 120 eurot.

10. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 132 p-st 2 rahuldab kohus Olga Šavela

kaebuse ning tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna

23.05.2021 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2590,21,001483 mõistetud karistuse osas

ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab Olga Šavelale LS § 227 lg 2 järgi

karistuseks rahatrahvi 40 trahviühikut, s.o 160 eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Kohtunik